Küsimus 1 Küsimuse tekst Kui firma kahekordistab oma tootmismahtu pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis: Vali üks: a. on tegemist kasvava mastaabisäästuga b. firma kogeb kahanevaid tulusid c. ei saa midagi kindlat väita d. on tegemist kahaneva mastaabisäästuga Küsimus 2 Küsimuse tekst Alljärgnevas on õige: Vali üks: a. Nõudluskõver on täielikult elastsed nii TKF kui ka TK turu jaoks b. Täieliku konkurentsifirma (TKF) nõudluskõver on absoluutselt elastne, samas kui täieliku konkurentsi turu kõver on negatiivse tõusuga c. TKFnõudluskõver on negatiivse tõusuga, samas kui täieliku konkurentsi turu nõudluskõver on absoluutselt elastne d. Nõudluskõver on negatiivse tõusuga nii TKF kui ka TK turu jaoks Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Firma minimaalne kogus suurtootmisel Vali üks: a. saavutatakse siis, kui piirprodukt saab võrdseks nulliga b. saavutatakse konstantse mastaabiefekti korral c. saavutatakse ka...
1. Asendamise (asenduse) piirmaara MRS absoluutvaartus c) vaheneb kui antud UKK-l liikuda allapoole (alla paremale) 2. Tarbija, kes ostab kaht kaupa A ja B, maksimeerib oma kogukasulikkuse TU antud sissetulekute juures, kui d)MUA /PA =MUB /PB 3. Ükskõiksuskõver ÜKK naitab (1 kuni 5 õiget vastusvarianti) b) et tüüpilised UKK-d on negatiivse tõusuga ning kumerad koordinaatide alguspunkti (origoni) suhtes c) kõikide nende hüviste geomeetrilist kohta, mille suhtes tarbijad on ükskõiksed d) kahe tarbitava hüvise erinevaid kombinatsioone, mis annavad tarbijale ühesuguse rahulolu (kogukasulikkuse TU) 4
ratsionaalselt käituv tarbija kunagi osta kahte ühikut korraga, sest teise ühiku puhul oleks lisanduv kasulikkus juba väiksem. Ratsionaalne on tarbida hüviseid kuni selle punktini, kus viimasest tarbitud hüvisest saadud kasulikkus võrdub selle hüvise hinnaga. Küsimus 3 Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade Valmis viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Tarbija saadud kogukasulikkus on suurim juhul, kui olemasolevate hindade juures tehakse selline kaubavalik, kus tarbija saadud piirkasulikkuse ja hinna suhe (ehk
Tagasiside Kuna kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt iga järgmine täiendav tarbitud ühik toob endaga kaasa vähem kasulikkust, siis esitatud väite tõesuse korral ei saakski ratsionaalselt käituv tarbija kunagi osta kahte ühikut korraga, sest teise ühiku puhul oleks lisanduv kasulikkus juba väiksem. Ratsionaalne on tarbida hüviseid kuni selle punktini, kus viimasest tarbitud hüvisest saadud kasulikkus võrdub selle hüvise hinnaga. Küsimuse tekst Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Tarbija saadud kogukasulikkus on suurim juhul, kui olemasolevate hindade juures tehakse selline kaubavalik, kus tarbija saadud piirkasulikkuse ja hinna suhe (ehk piirkasulikkus rahaühiku kohta) on iga hüvise puhul sama. Küsimuse tekst Kogukasulikkuse all mõistetakse Vali üks või enam: esimese tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist
kombinatsioone, mida töötajad võiks antud palgamäära korral realiseerida või saavutada. Palgamäära suurenedes büdzetijooned avanevad lehikuna kellaosuti liikumise suunas, alates paremal asuvast algpunktist. Igal juhul peegeldab büdzetijoone kalle sissetuleku ja vaba aja objektiivset ehk turu-vahetusmäära. Kasulikkuse maksimeerimine. mida kaugemal koordinaatide algpunktis asub samaväärsuskõver, seda kõrgem on selle isiku kogukasulikkuse tase. Üksikisik maksimeerib kogukasulikkuse võimalikult kõrgema samaväärsuskõvera saavutamisega. Optimaalne töö ja vaba aja kombinatsioon saavutatakse kohas MRS L,Y 8smaväärsuskõvera kalle) võrdub palgamääraga (büdzetijoone kalle). Üksikisiku puhul võib palgamäärade tõustes töötundide arv mõnda aega suureneda, kuid teatava piirini, palgamäära edasine suurenemine võib soovitud töötundide arvu vähendada. Kasulikkuse põhireegel - * mida tootlikum või oskuslikum on inimene teatavas tegevuses
b. Kauba pakkumine on elastne c. Kauba pakkumine on mitte elastne d. Pakkumise hinnaelastsuse üle otsustamiseks ei ole piisavalt infot 4. Kas väide on õige: (3punkti) a. Kui piirkasulikkus väheneb (MU>0), väheneb ka kogukasulikkus vale b. Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema vale c. Kui tarbija maksimeerib kogu oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. vale 5. Mis alljärgnevast väidetest on korrektne? (1punkt) a. Kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos b. Kogukasulikkus on võrdne piirkasulikkuse muutusega, mis tekib hüvise ühe täiendava ühiku tarbimisel c. Kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb d
väärt on. T 12.Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid. V 13.Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab tarbijate reaktsiooni hinna muutustele. T 14.Avalikul sektoril on neli põhilist rolli: tagada sissetulekute õiglane jaotus, pakkuda avalikke ja välismõjudega kaupu, tagada majanduslik stabiilsus ning pakkuda mitmesuguseid kindustustooteid. T 15.Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. T 16.Valitsusektor koosneb keskvalitsusest ja kohalikest omavalitsustest. T 17.Ceteris paribus tähendab muude tingimuste samaks jäädes. T 18.Erasektor toodab ühishüviseid piisavalt, sest nende tootmine on kasulik. V 19.Pakkumise üldise seaduse kohasel eksisteerib vastassuunaline sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. V 20.Segamajanduseks loetakse majandussüsteemi, kus lisaks turumajanduse
Majandusteaduste alused. 1. kt 81/100 1. Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul ülejäägi. Valge 2. Optimaalne tootmismaht on sel, kus piirkulu võrdub piirtuluga. Õige 3. Majandusliku ratsionalismi üheks põhieelduseks on täiusliku konkurentsi olemasolu. Õige 4. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Õige 5. Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused krooni kohta on võrdsed. Õige 6. Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks siis kauba tasakaalu hind tõuseb. Õige 7. Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale kuna kauba A hind alanes siis on A ja B asenduskaubad. õige 8. Piirkasulikkuse teooria kohaselt on piirkasulikkuse kõver alati kahanev. õige 9. Majanduspoliitika tegeleb majandusteaduste rakendamisega üksikindiviidi
33 Kui kauba nõudlus suureneb ja pakkumine väheneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question 34 Kogukasulikkus saavutab maksimumi seal, kus piirkasulikkus > 0 Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 35 Kogukasulikkuse all mõistetakse kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuste summat. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 36 Samasuskõver iseloomustab kahe hüvise kombinatsioone, mis annavad tarbijale võrdse piirkasulikkuse. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question
Kogukasulikkus kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summa Tarbija valikuteooria eeldab järgmist: a) tarbijate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust; b) tarbijatel on piiratud sissetulek; c) tarbijad teavad hüviste eelistusjärjestust; Piirkasulikkus väheneb tarbimise kasvades. Kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb. Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab. Kogukasulikkuse maksimeerimine. Leia kauba A, B, C MU(a)/P ,MU(b)/P ,Mu(c)/P , kus on kõik võrdsed, niipalju kaupa tulebki osta. MUA/P = MUB/P = MUC/P Kombinatsiooni kogukasulikkuse saab: Kauba a kogukasulikkus+ kauba b kogukasulikkus + kauba c kogukasulikkus. Kogukasulikkus = Piirkasulikkus 1 toote puhul+Piirkasulikkus 2 toote puhul+ piirkasulikkus3 toote puhul jne, (kuni tooteni, mitut toodet osta tuleb. Võrreldavad piirkasulikkused: MUa = MUA / PA ; MUb = MUB / PB ; MUc = MUC / PC
Rämpskaupade sissetulekuelastsus on: Vali üks: a. > 0 b. 0<E<1 c. = 0 d. < 0 e. >1 Tagasiside Õige vastus on: < 0. Olgu kana ja kartlid täiendkaubad tarbimisel ja kui kana hind kasvab, siis see põhjustab: Vali üks: a. ei mingit muutust nõudluses b. nõudluse kasvu kartulitele c. kartulite nõutava koguse kahanemist d. kartulite nõutava koguse kasvu e. kartulite nõudluse kahanemist Tagasiside Õige vastus on: kartulite nõudluse kahanemist. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: Vali üks: a. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist b. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist c. kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat d. esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist Tagasiside Õige vastus on: kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat. Kui piirkulu on võrdne keskmise muutuvkuluga, siis vastab tõele, et: Vali üks: a
Kardinaalne kasulikkus(cardinal utility) H.H.Gossen - Tarbimisest saadava rahulolu mõõt. Rahulolu on suurim siis, kui piirkasulikkus võrdub nulliga ja kogukasulikkus on maksimaalne. Gosseni seadused: I Küllastusseadus: Ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt. Küllastus- või rahulolu punkti leidmine põhineb piirkasulikkusel (marginal utility, MU). Piirkasulikkus on rahulolu ehk kogukasulikkuse (total utility, TU) juurdekasv, mida saadakse hüvise X iga täiendava ühiku tarbimisest. Piirkasulikkuse valem on järgmine: Küllastuspunkt saavutatakse, kui piirkasulikkus (MU) võrdub nulliga. Vastavalt sellele on kogukasulikkuse maksimum punktis, kus MU= 0. Tänapäeval kasutatakse Gosseni I seadust kui maksimeerimise esimest reeglit. Kahaneva piirkasulikkuse seadus: Kahanev piirkasulikkus näitab, et kui mingi hüvise tarbimist
Vali üks: a. ületootmine b. "defitsiit" c. pakkumine d. pakutud kogus e. ostetud kogus Tagasiside Õige vastus on: pakutud kogus. Küsimus 9 Tegevuse alternatiivkulu on: Vali üks: a. on iga kaasatud isiku ebaedu keskmine suurus b. 500 c. on antud tegevuse ebasoovitava aspekti mõõt d. on võrdne iga ühe jaoks e. on parima alternatiivse tegevuse väärtus Tagasiside Õige vastus on: on parima alternatiivse tegevuse väärtus. Küsimus 10 Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: Vali üks: a. kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat b. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist c. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist d. esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist Tagasiside Õige vastus on: kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat. Küsimus 11 Alljärgnevatest faktoritest võib põhjustada kodumaiste toodetud autode nõutava hulga kasvu:
c. Peaks tarbja ostma rohkem kaupa L ja vähem kaupa K d. Ostab tarbja kaupu K ja L kogukasulikkust maksimeerivas koguses 12. Kui tarbija sissetulek on 20 €, siis (vaata joonis): a. Pole kaupade C ja D hindu võimalik kindlaks teha b. Tarbja võib mõlemat kaupa tarbida 5 ühikut c. Kauba C hind on 2€ ja kauba D hind on 4€ d. Kauba C hind on 4€ ja kauba D hind on 2€ 13. Alljärgnevatest on korrektne: a. Kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos b. Kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb c. Kogukasulikkus on võrdne piirkasulikkuse muutusega, mis tekib hüvise ühe täiendava ühiku tarbimisel d. Kui piirkasulikkus väheneb, siis peab ka kogukasulikkus vähenema 14. Alljärgnevast on õige: a. EJ on positiivse tõusuga lineaarne sirge; ÜKK on negatiivse tõusuga ja nõgus
Järelikult: Vali üks: a. on S ja R täiendkaubad b. peaks ta mõlemat kaupa ostma ühepalju c. peaks ta ostma kaupa R vähem ja kaupa S rohkem d. peaks ta ostma kaupa R rohkem ja kaupa S vähem Küsimus 4 Küsimuse tekst Piirkasulikkus: Vali üks: a. suureneb tarbimise kasvades b. on kogukasulikkus jagatud tarbitavate hüviste kogusega c. väheneb tarbimise kasvades d. võrdub kogukasulikkusega, kui nõudluskõver on sirgjoon Küsimus 5 Küsimuse tekst Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse. Üks õige: Vali üks: a. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist b. esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist c. kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat d. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist Küsimus 6 Küsimuse tekst Tarbija valikuteooria eeldab, et Vali üks: a. tarbijad teavad hüviste eelistusjärjestust b. tarbijatel on piiratud sissetulek c
kõiki nimetatuid küsimus b. tarbijate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust c. tarbijatel on piiratud sissetulek d. tarbijad teavad hüviste eelistusjärjestust Küsimus 14 Tarbija kes ostab kaht kaupa, maksimeerib Valmis oma kogukasulikkuse antud sissetuleku Hinne 1,00 / 1,00 korral, kui: 5/17 Arvestustest 3.1 Märgista Vali üks: küsimus a. PA = PB b. MUA = MUB c. MUA/ PA = MUB / PB d. iga tarbitud ühik annab talle ühesuguse
konkureerivad omavahel; tähistab samas ka suurt turujõudu omavat ettevõtet oligopson üks väheseid ostjaid turul. TARBIMISKÄITUMINE piirkasulikkus täiendavast tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkuse hulk, mis suurendab või kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu. Piirkasulikkuse kõver on alati alanev. Kasulikkuse ühik UTIL. Piirkasulikkuse teooria reeglid: Piirkasulikkuse kõver on alati alanev. Kogukasulikkuse kõver algab 0-st (o-tarbimist, 0-kasulikkust). Kogukasulikkus kõver saavutab lae, kui piirkasulikkus on 0. Piirkasulikkus annab kogukasulikkusele kõvera kalde. piirprintsiip majandusteooria põhiprintsiip, millest lähtudes huvitutakse mitte niivõrd tarbitud ja toodetud hüviste ühikutest kokku kuivõrd viimasest tarbitavast ühikust saadud kasulikkusest (piirkasulikkus) ning viimasest toodetud ühikust (piirprodukt). samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba
konkureerivad omavahel; tähistab samas ka suurt turujõudu omavat ettevõtet oligopson üks väheseid ostjaid turul. TARBIMISKÄITUMINE piirkasulikkus täiendavast tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkuse hulk, mis suurendab või kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu. Piirkasulikkuse kõver on alati alanev. Kasulikkuse ühik UTIL. Piirkasulikkuse teooria reeglid: Piirkasulikkuse kõver on alati alanev. Kogukasulikkuse kõver algab 0-st (o-tarbimist, 0-kasulikkust). Kogukasulikkus kõver saavutab lae, kui piirkasulikkus on 0. Piirkasulikkus annab kogukasulikkusele kõvera kalde. piirprintsiip majandusteooria põhiprintsiip, millest lähtudes huvitutakse mitte niivõrd tarbitud ja toodetud hüviste ühikutest kokku kuivõrd viimasest tarbitavast ühikust saadud kasulikkusest (piirkasulikkus) ning viimasest toodetud ühikust (piirprodukt). samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba
Valige üks: a. 3 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y b. 1 ühik hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y c. 4 ühikut hüvist X ja 1 ühik hüvist Y d. 3 ühikut hüvist X ja 2 ühikut hüvist Y e. 2 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y(kogukasulikkus TU=188) ÕIGE Kas esitatud väide on õige: Valige üks: a. Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema. b. Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. c. Kui piirkasulikkus väheneb (MUon suurem kui 0) , väheneb ka kogukasulikkus. d. kui piirkasulikkus väheneb (MU on väiksem kui 0) , väheneb ka kogukasulikkus. ÕIGE Mis alljärgnevast on korrektne? Valige üks: a. Kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos. b. Kogukasulikkus on võrdne piirkasulikkuse muutusega, mis tekib hüvise ühe täiendava ühiku tarbimisel.
b) Uus tasakaaluhind sojal on 6, kogus 400 miljonit vakka. Aprikooside uus tasakaaluhind on 2,4 ja kogus 1,6 miljonit tonni. c) Põllumeeste uus tulem sojaubade eest on 2400 ja aprikooside eest 3,84 miljonit, kokku 2403,84 miljonit. Tulem suurenes 399,84 miljoni võrra. d) Soja nõudmine on mitteelastne, aprikooside nõudmine elastne. e) 3. Väide on vale. Kui täiendava ühiku kauba tarbimine suurendab kogukasulikkust, siis piirkasulikkus väheneb, kuna kogukasulikkuse muudu vähenemisel ka piirkasulikkus väheneb. 4. Saadav rahulolu ei sõltu mahla hinnast. Tarbitava kauba koguhulga ja selleks tehtavate kulutuste kasvades suureneb ka rahulolu ja saadava kasulikkuse hulk. Kauba tarbimisel sellest saadav rahulolu aga järjest väheneb. 5. Kogus Q 0 1 2 3 4 5 6 7 Kogukulu 8 9 10 11 12 13 14 15 TC
Tarbimine on kulutused, mida tehakse vajaduste rahuldamiseks kaupade ja teenuste omandamise teel. Nõudlusseadus määrab kindlaks seose kauba hinna ja nõutava koguse vahel antud ajaperioodil. Kasulikkuse mõistet kasutatakse tähistamaks kaupade ja teenuste tarbimisest saadavat naudingut ja rahuldust. MU-piirkasulikkus TU-kogukasulikkus Kasu, mida tarbija saab igast täiendavast hüve ühikust nimetatakse piirkasulikkuseks (MU). Piirkasulikkuste summa annab üldise e. kogukasulikkuse. Piirkasulikkus langeb "vertikaalsuunas" ja "horisontaalsuunas" Kahaneva piirkasulikkuse seadus - piirkasulikkus väheneb koos tarbija käsutuses oleva hüvekoguse suurenemisega. Piirkasulikkus võib olla ka negatiivse arvväärtusega. Kogukasulikkuse maksimeerimine- tähendab jõuda oma piiratud eelarve puhul võimalikult suure rahuloluni. Nõudlusseadus: kauba hinna tõustes nõutav kaubakogus väheneb. MUA-kauba A füüsilise ühiku piirkasulikkust, PA-kauba A füüsilise ühiku hinda,
Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question53 Punktid: 1 Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question54 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A ja B täiendkaubad. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question55 Punktid: 1 Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused krooni kohta võrdsed. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question56 Punktid: 1 Kui kauba pakkumine suureneb ja nõudlus väheneb, siis kauba tasakaaluhind langeb. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question57 Punktid: 1 Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et hinna langus nihutab nõudluskõvera paremale. Vastus: Õige Vale Väär
VALE. Elastne Mida vähem on kaubal asendajaid seda elastsem on tema nõudlus. VALE Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdeliselt seotud, on kauba nõudlus mitteelastne. ÕIGE Testiraamatust. TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS. KASULIKKUS Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. VALE Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema. VALE Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. VALE. Pole võrdsed Kogukasulikkuse all mõistetakse kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat Piirkasulikkuse all mõistetakse muutust kogukasulikkuses kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga kuna piirkasulikkus väheneb kui tarbitud ühikute arv kasvab
!! Väär Tagasiside Kuna kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt iga järgmine täiendav tarbitud üh vähem kasulikkust, siis esitatud väite tõesuse korral ei saakski ratsionaalselt käitu ühikut korraga, sest teise ühiku puhul oleks lisanduv kasulikkus juba väiksem. Ratsionaalne on tarbida hüviseid kuni selle punktini, kus viimasest tarbit kasulikkus võrdub selle hüvise hinnaga. Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaup piirkasulikkused võrdsed. Vali üks: Tõene !!! Väär Tagasiside Tarbija saadud kogukasulikkus on suurim juhul, kui olemasolevate hindade juures t kus tarbija saadud piirkasulikkuse ja hinna suhe (ehk piirkasulikkus rahaühiku sama. Küsimus 4 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kogukasulikkuse all mõistetakse Vali üks või enam: !!! kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuste summat
Kahe hüvise korral on kõik võimalikud tarbimiskomplektid kirjeldatavad kahemõõtmelises teljestikus. Ala teljestiku positiivses osas hõlmab kõiki erinevaid võimalikke kahe hüvise kombinatsioone ning seda nimetatakse tarbimisruumiks. Majapidamise tarbimisvõimalused on piiratud tema sissetulekutega, mis moodustavad majapidamise tarbimiseelarve, selle ulatuses on maksimaalselt võimalik tarbida. Kasulikkuse maksimeerimise eesmärgiks on suurima võimaliku kogukasulikkuse saavutamine, piirid--sissetulek, kaupade, teenuste hinnad Nõutava hüvise koguse sõltuvus sissetulekust sissetuleku tõustes hüvise nõudlus suureneb. Sellisel juhul on tegu normaalhüvisega.(esmatarbe- ja luksuskaubad). sissetuleku tõustes hüvise nõudlus jääb samaks. Tegu on siis erandjuhuga -- hüvisega, mida inimene vajab perioodi jooksul mingis kindlas koguses, näiteks ravimid sissetuleku tõustes hüvise nõudlus väheneb
8. Tarbija käitumine ja piirkasulikkuse teooria 8.1. Kauba kasulikkus Kasulikkus tähendab kauba või teenuse tarbimisest saadavat rahuldust ja naudingut. See on psühholoogiline mõiste ja mittemõõdetav. Majandusteoorias aga mõõdame seda kasulikkust "kasu" ühikutes. Kogu kasulikkus tähendab tarbija poolt saadud rahulolu kogu kaubakoguse tarbimisest. Piirkasulikkus tähendab järjekordse lisa kaubaühiku tarbimisest saadavat rahulolu - seega tähendab see kogukasulikkuse muutust: Tabel 8.1. Kasulikkuse tabel Korteri m2 Kogukasulikkus Piirkasulikkus 0 0 - 60 100 100 70 150 50 80 190 40
kasulikkus Utility полезность kogukasulikkus Total utility, TU Общая полезность piirkasulikkus Marginal utility, MU Предельная полезность küllastuspunkt Satiation Point Точка насыщения Kogukasulikkuse kõver TU curve Кривая общей полезности Kogukasulikkuse kõvera TU shape Подъем кривой общей tõus полезности Kasulikkuse Utility maximizing rule Правило максимизации
TARBIJAVALIKU TEOORIA Tarbija käitub ratsionaalselt ja üritab maksimineerida kogukasumlikkust. TU TOTAL UTILITY (kogukasulikkus) MU MARGINAL UTILITY (piir e marginaalkasulikkus) täiendav rahuldus hüvise täiendava (ühe) ühiku tarbimisest, kui kõigi teiste tarbitavate hüviste kogused jäävad samaks. MU piirkasulikkus TU kogukasulikkuse muut Q tarbitava hüvise koguse muut GLOSSENI I SEADUS kui MU = 0, siis TU on maksimaalne KAHANEVA PIIRKASULIKKUSE SEADUS hüvise piirkasulikkus MU kahaneb mingist tarbitavast hüvise kogustest alates iga kord, kui tarbija omandab täiendava koguse seda kaupa. Kui MU > 0 (positiivne), ning , TU suurenevas (kasvavas) ulatuses Kui MU > 0 (positiivne), ning , kogukasulikkus TU kahanevas (järjest vähenevas) ulatuses
on esialgne hind, P2 on pärastine (muutunud) hind PAKKUMISE HINNAELASTSUSKOEFITSIENTI arvutatakse PUNKTELASTSUSENA ESP = (((QS2 QS1) / QS1 ) 100) / (((P2 P1) / P1) 100), kus ESP pakkumise hinnaelastsuskoefitsient, QS1 - esialgne pakutav kogus, QS2 - pärastine (muutunud) pakutav kogus, P1 on esialgne hind, P2 on pärastine (muutunud) hind. PIIRKASULIKKUS e MARGINAALKASULIKKUS MU = TU / Q , kus MU piirkasulikkus, TU kogukasulikkuse muut, Q tarbitava hüvise koguse muut. PIIRKULU e MARGINAALKULU: MC = TC / TP = TVC + TFC / TP = TVC / TP, kus MC piirkulu e marginaalkulu, TC ettevõtte kogukulu muut, TP kogutoodangu muut (kui toodang muutub ühe ühiku võrra), TVC muutuvkulu muut, TFC püsikulu muut. (TP = 0-iga püsikulud ei sõltu toodangu muutumisest lühiperioodil.) PIIRPRODUKT e PIIRTOODANG: MPL = TP/L, TP kogutoodangu muut, L- töötajate muut PIIRPRODUKTI VÄÄRTUS VMP
piirkasulikkus - täiendavast tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkuse hulk, mis suurendab või kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu: põhineb järgnevatel eeldustel: Hüviseid ostetakse selleks, et saada nende tarbimisest rahulolu ehk kasulikkust Hviste kasulikkust saab mõõta Tarbijate ostuvõime on piiratud Piiratudvahendeid kasutatakse hviste omandamisel selliselt, et saadav kogukasulikkus oleks võimalikult suur Kogukasulikkuse juurdekasv ehk piirkasulikkus on kahanev samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel eelarvejoon (ka: eelarvepiir) - näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida tarbija tasakaal - seisund, kus tarbija subjektiivne tarbimisotsus on tasakaalus tema tegelike rahaliste võimalustega
Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question53 Punktid: 1 Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question54 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A ja B täiendkaubad. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question55 Punktid: 1 Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused krooni kohta võrdsed. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question56 Punktid: 1 Kui kauba pakkumine suureneb ja nõudlus väheneb, siis kauba tasakaaluhind langeb. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question57 Punktid: 1 Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et hinna langus nihutab nõudluskõvera paremale. Vastus: Õige Vale
= + · Lineaarsus: kui , R , siis = + · Monotoonsus: kui funktsioonid f ja g on integreeruvad lõigus [a; b] ja f (x) g(x) iga x[a; b] , siis 24. Mis on tarbija ja tootja hinnavaru? Tarbija hinnavaru näitab kui palju on tarbija nõus kauba eest turuhinnast rohkem maksma. Kogukasulikkuse ja ostukulu vahe. Tootja hinnavaru - tootjale makstav hind miinus tootmiskulu 25. Defineerida kahe muutuja funktsioon. Mis on selles sõltumatud muutujad ja sõltuv muutuja? Def. - Kui igale arvupaarile (x; y) ehk punktile P = (x; y) hulgast D on mingi eeskirja f abil seatud vastavusse üks reaalarv z, siis öeldakse, et hulgal D on määratud kahe muutuja funktsioon z = f (x, y) Sõltumatud ehk argumendid x,y Sõltuv muutuja - z 26
Kogukasulikkus TU on kaupade ja teenuste tarbimisest saadav summaarne rahuldus, kogu see subjektiivne kasu, mida tarbija tunneb end mingi teatud koguse hüvise tarbimisest saavat. Kogukasulikkus TU näitab tarbija kogurahulolu mingi hüvise tarbimisest. Piirkasulikkus e marginaalkasulikkus MU on täiendav rahuldus hüvise täiendava ühiku tarbimisest, kui kõigi taiste tarbitavate hüviste kogused jäävad samaks. TU = kogukasulikkuse muut Q = tarbitava hüvise koguse muut Gosseni I seadus: Küllastusseadus e kogukasulikkuse maksimeerimise esimene reegel näitab, et ühe ja sama hüvise tarbimisel kasvab tarbitavate koguste suurenedes tarbija kasulikkus (rahulolu) seni, kuni on saavutatud küllastus punkt e kogukasulikkus TU on maksimaalne. Kahaneva piirkasulikkuse seadus näitab, et hüvise piirkasulikkus MU kahaneb mingist tarbitavast hüvise kogusest alates iga kord, kui tarbija
kus: a. tulu võrdub hinnaga b. kogutulu võrdub kogukuluga c. keskmine tulu võrdub keskmise muutuvkuluga d. piirtulu võrdub piirkuluga e. keskmine tulu võrdub keskmise kuluga Täiusliku konkurentsi firma (TKF) nõudluse kõver on : a. suhteliselt, kuid mitte täielikult elastne vale b. suhteliselt, kuid mitte täielikult mitteelastne c. täielikult elastne d. täielikult mitteelastne e. Ühikelastne vale Tarbija, kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui a. PA = PB b. MUA/PA = MUB/PB c. MUA = MUB d. iga tarbitud ühik annab talle ühesuguse rahulolu Vastavalt Keynese tarbimiskulutuste kontseptsioonile: a. tarbimiskulud on otseses seoses kasutatava tuluga vale b. kui kasutatav tulu kasvab, tarbimiskulutused alanevad vale c. õiged ainult a) ja c) d. kõik vastused õiged e. kui kasutatav tulu kasvab, siis osa, mis läheb tabimisele, väheneb
tarbija kasulikkuse maksimeerimise tingimus järgnevalt: Kus (MUx;MUy) on vastavalt kaupade x ja y piirkasulikkused. Oma parimat valikut tehes kulutab tarbija ära kogu oma planeeritud tarbimiseelarve ja valib tarbimiskomplekti, kus erinevate kaupade piirkasulikkuste ja hindade suhted on võrdsed. b) Kuidas kujuneb majapidamiste nõudluste põhjal turunõudlus? Iga tarbija (ehk siis korrektsemalt väljendudes majapidamine) teeb oma eelarve raames tarbimisotsuseid, mis maksimeerivad tema kogukasulikkuse. Neid valikuid tehes kujuneb välja individuaalne nõudlus. Turunõudlus omakorda on nende individuaalsete nõudluste summa. Seega sisaldub turunõudluses väga erinevate eelistustega tarbijate individuaalsed nõudluseid. Majapidamisteooria eesmärgiks mikroökonoomikas ongi just selle individuaalse nõudluse kujunemise selgitamine, et seeläbi paremini mõista kuidas ikkagi kujunevad need otsused mille tulemuseks on turunõudlus.
Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 3 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lähtub nö territoriaalsest printsiibist. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 4 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ühiskondliku kogukasulikkuse saame, kui lahutame ühiskondlikust kasulikkusest maha erakasulikkuse. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Raha pakkumine suureneb, kui keskpank tõstab kohustusliku reservi määra. Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 6 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
suurenemine, kui A on inferioorne kaup. Kauba K nõudluse muutust ei põhjusta kauba K hinna muutus. Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab. Kauba pakkumiskõvera nihkumist vasakule põhjustab mõne firma lahkumine tootmisalalt. Kauba pakutava koguse kasvu põhjustab tootmiskulude suurenemine. Kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota, kui tootmistegureid poleks kastatud kauba X valmistamiseks. Kogukasulikkuse all mõistetakse kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuste summat. Kogutulu kasvab, kui hind tõuseb ja nõudlus on mitteelastne. Kompositsiooni viga tähendab seda, et see, mis on õige indiviidi seisukohalt, et pea alati õige olema grupi (terviku seisukohalt). Konstantsete kuludega tootmisharu pika perioodi pakkumiskõver on horisontaalne ning võib suurendada toodangu mahtu, tõstmata oma toodangu hinda. Kui firma kahekordistab oma tootmismahti pikal perioodil ja tema keskmine
Väär 8. Ordinaarse kasulikkuse teooria väidab, et ühe hüvise tarbimise suurendamine on võimalik vaid teise hüvise tarbimise vähendamise arvel (säilitades sama suur kogukasulikkus). Tõene 9. Tarbija lisakasu tekib sellest, et ta saab mõned hüviseühikud tasuta. Väär 10. Piirkasulikkus igast täiendavalt tarbitud hüviseühikust kindlasti alaneb iga hüvise puhul. Väär Arvestustest 3.2 1. Tarbija kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui: MUA/ PA = MUB / PB 2. Tarbija hinnavaru tähendab, et teatud juhtudel oleksid tarbijad nõus rohkem maksma, kui nad tegelikult maksavad. 3. Eelarvejoone tõus muutub, kui muutub ühe või mõlema hüvise hind. 4. Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning hüvise Y hind on 4 €.Tabelis on toodud andmed X ja Y koguste ja piirkasulikkuste kohta. Kogukasulikkust maksimiseeriva X ja Y kombinatsiooni puhul on kogukasulikkus: 276 5
b) Vale 6. Tüüpiline tarbija teeb oma valikuid olukorras, kus kogukasulikkus on kahanev. a) Õige b) Vale 7. Käsu- või plaanimajanduses ei ole tarbija eesmärk kasulikkuse maksimeerimine. a) Õige b) Vale 8. Kasulikkuse maksimeerimist saab hinnata ainult turumajanduses. a) Õige b) Vale 9. Olgu mingil hetkel kauba S piirkasulikkus 40 ühikut ja kauba T piirkasulikkus 60 ühikut ning kauba S hind 50 senti ja kauba T hind 2 eurot. Tarbija on maksimeerinud sellisel juhul oma kogukasulikkuse? a) Õige b) Vale 10. Hüvise piirkasulikkus on seda väiksem, mida kõrgem on hüvise hind. a) Õige b) Vale 11. Kasulikkust maksimeeriv tarbija valib alati kõige odavama kauba võimalike alternatiivide hulgast. a) Õige b) Vale 12. Kui kaks inimest tarbivad samasuguses koguses kaupa X, siis on ka nende piirkasulikkused ühesugused. a) Õige b) Vale 13. Tarbija sissetuleku suurenemine suurendab kaupade piirkasulikkust. a) Õige b) Vale 14
Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3. Piirkasulikkuse all mõistetakse: a) tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub; b) muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku;
Küsimus 1 3 Pakkumiskõver nihkub, kuna: Vali üks: a. hind on muutunud b. nõutav kogus on muutunud c. pakutav kogus on muutunud d. nõudluse üks mõjufaktoritest on muutunud e. pakkumise üks mõjufaktoritest on muutunud Küsimus 2 3 Tarbija, kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui Vali üks: a. iga tarbitud ühik annab talle ühesuguse rahulolu b. PA = PB c. MUA = MUB d. MUA/PA = MUB/PB Küsimus 3 3 Lühiperioodi Phillipsi kõver : Vali üks: a. näitab pöördvõrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel b. näitab võrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel c. näitab, et töötusemäär ja inflatsioonimäär ei ole omavahel seotud d
7 214 7 143 8 229 8 260 9 241 9 276 10 250 10 291 Piirkasulikkus Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Lähtuvalt sellest on joonisel 4.2 olevas tabelis välja arvutatud, Anu, pitsa tarbimise piirkasulikkus. Kui Anu suurendab pitsa tarbimist neljalt pitsalt viiele, kaasneb sellega kogukasulikkuse kasv 150 ühikult 175 ühikule. Seega on viienda pitsa tarbimise piirkasulikkus 25 ühikut. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 23 Joonis 4
erinev nõudluse sissetuleku elastsuse koefitsient. Sissetuleku kasvades kasvab ka kauba X kogus, aga väheneval määral (positiivne, normaalkaup – esmatarbekaup), sissetuleku kasvades kasvab ka kauba X kogus, aga kasvaval määral (positiivne, normaalkaup – luksuskaup). Gosseni I seadus – Selle kohaselt võib küllastuspunkti ületava hüvise koguse piirkasulikkus muutuda negatiivseks (küllastusseadus). Kogukasulikkuse maksimeerimise reegel – kui maksimeeritav tegur on ainult ühe muutuja funktsioon, siis suurendatakse muutujat seni, kuni tema piirkasulikkus (MU) > 0, MU on positiivne ja maksimum saavutatakse, kui MU = 0. Gosseni II seadus – Selle kohaselt tarbija optimaalse valiku korral peavad erinevate hüviste piirkasulikkuse ja hinna suhted olema võrdsed. MU1/p1 = MU2/p2 = ... = MUn/pn. Kogukasu on maksimaalne, kui piirkasulikkuse ja hinna suhe on ühesugune
ja mittenegatiivne lõigul [a;b] 6. Nimetada määratud integraali omadusi. 7. Newton-Leibnizi valem? Teooriaküsimused nr. 7 1. Defineerida päratu integraal. 2. Kirjeldada, mida geomeetriliselt näitab päratu integraal kui f (x) > 0 piirkonnas [(a,). Päratu integraal on arvuliselt võrdne lõiguga OD, joonega f(x)=Re-ix ja x-teljega piiratud lahtise kujundi pindalaga 3. Mis on tarbija ja tootja hinnavaru? Tarbija hinnavaruks nimetatakse kogukasulikkuse ja oastukulutuste vahet SOCBF - p*Q* , tähistatakse sümboliga HVtarbija. Tarbija hinnavaru näitab kui palju on tarbija n õus kauba eest turuhinnast rohkem maksma. Tootja hinnavaruks nimetatakse tulude ja muutkuude vahet p*Q* - SOCBG , tähistatakse sümboliga HVtootja 4. Milline on päratu integraali tähendus finantsmatemaatikas? Päratu integraali tähendus finantsmatemaatikas on perpetuiteet ehk lõpmatu rent. 5. Defineerida kahe muutuja funktsioon
1. Defineerida päratu integraal. Funktsiooni päratuks integraaliks rajades a-st lõpmatuseni (rajades miinus lõpmatusest a-ni) nimetatakse piirväärtust 2. Kirjeldada, mida geomeetriliselt näitab päratu integraal , kui f (x) > 0 piirkonnas [(a,). Päratu integraal on arvuliselt võrdne lõiguga OD, joonega f(x)=Re-ix ja x-teljega piiratud lahtise kujundi pindalaga 3. Mis on tarbija ja tootja hinnavaru? Tarbija hinnavaruks nimetatakse kogukasulikkuse ja oastukulutuste vahet SOCBF - p*Q* , tähistatakse sümboliga HVtarbija HVtarbija= Tarbija hinnavaru näitab kui palju on tarbija n õus kauba eest turuhinnast rohkem maksma. Tootja hinnavaruks nimetatakse tulude ja muutkuude vahet p*Q* - SOCBG , tähistatakse sümboliga HVtootja HVtootja = p*Q* - 4. Milline on päratu integraali tähendus finantsmatemaatikas? Päratu integraali tähendus finantsmatemaatikas on perpetuiteet ehk lõpmatu rent. 5. Defineerida kahe muutuja funktsioon
f (x)dx? , kui f (x) > 0 piirkonnas [(a,). Päratu integraal on arvuliselt võrdne lõiguga OD, joonega f(x)=Re-ix ja x-teljega piiratud lahtise kujundi pindalaga. Päratu integraal on arvuliselt võrdne xy-tasandiga, mida piirab x- telg, vertikaalne sirge x=a ja funktiooni f(x) graafik. 39. Mis on tarbija ja tootja hinnavaru? Tulude ja muutuvkulude vahet p* Q* S nimetatakse tootja hinnavaruks ja tähistatakse sümboliga HVtootja, st HVtootja=p* Q* - Kogukasulikkuse ja ostukulutuste vahet S - p* Q* nimetatakse tarbja hinnavaruks ja tähistatakse sümboliga HVtarbija, st HVtarbija= - p* Q* 40. Milline on päratu integraali tähendus finantsmatemaatikas? Päratu integraali tähendus finantsmatemaatikas on perpetuiteet ehk lõpmatu rent. 41. Defineerida kahe muutuja funktsioon. Mis on selles sõltumatud muutujad ja sõltuv muutuja? Kui igale arvupaarile (x;y) ehk punktile P= (x; y) hulgast D on mingi eeskirja f
kui ühiskond vajab. 14. Välismõju majandustegevuse mõju kolmandatele isikutele ( nt keematehase õhusaaste mõju piirkonna elanikele ) 15. Kasulikkus mõttekonstruktsioon, mis lubab näidata, kuidas ratsionaalselt käituv tarbija jagab oma piiratud vahendeid, et maksimeerida tarbimisest saadavat subjektiivset kogukasulikkust TU. 16. Piirkasulikkus - on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. 17.Piirkasulikkus on mõiste majandusteaduses, mis väljendab ühe lisaühiku tarbimisest saadavat kasu (või kahju). Piirkasulikkus on olulisimaid mõisteid majandusteaduses. Matemaatiliselt leitakse piirkasulikkus diferentseerimise teel. Piirkasulikkus on rakendatav nii tarbimise kui ka tootmise puhul. 18.Asendamise piirnorm - näitab, kui palju ja kuidas (ilmselt vähenemise
Mida rohkem on mingisugusel kaubal asenduskaupu seda tundlikum on selle kauba nõudlus hinna suhtes ehk seda suurem on tema hinnaelastsus. Samuti mõjutavad hinnaelastsust kauba kasutusvõimaluste arv, kulutused kaubale, tarbijate kohanemisaeg ning hinnatase. 6. Kahaneva piirkasulikkuse seadus - Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Näiteks: Anu, pitsa tarbimise piirkasulikkus. Kui Anu suurendab pitsa tarbimist neljalt pitsalt viiele, kaasneb sellega kogukasulikkuse kasv 150 ühikult 175 ühikule. Seega on viienda pitsa tarbimise piirkasulikkus 25 ühikut. Mida rohkem pitsasid sööb, seda väiksem on iga järgneva piirkasulikkus (kahaneb). 7
Eelduseks on, et tarbijad teevad hindade või sissetulekute muutudes oma tarbimisvalikutes pigem väikeseid muudatusi. Kardinaalse kasulikkuse teoreetikute kohaselt on võimalik tarbimisest saadavat heaolu mõõta mõõtühiku abil. Gosseni I seadus ehk küllastusseaduse kohaselt ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt ehk rahulolupunkt, mille leidmine põhineb piirkasulikkusel (MU). Piirkasulikkus on rahulolu ehk kogukasulikkuse (TU) juurdekasv, mida saadakse hüvise X iga täiendava ühiku tarbimisest. Piirkasulikkuse valem MU=(TU1-TU2)/(x1-x2) Küllastuspunkt saavutatakse, kui piirkasulikkus on võrdne nulliga ehk kogukasulikkus on maksimaalne (Gosseni I seadus ehk maksimeerimise esimene seadus). Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt iga täiendava ühiku tarbimisel piirkasulikkus väheneb. Koguse korral, mil piirkasulikkus on null, on kogukasulikkus maksimaalne ning tarbija ei soovi enam
Samas suureneks tootmine koguselt Q0 koguseni Q2, mis tähendab, et kogus Q1Q2 läheb ekspordiks. Teiste sõnadega tähendab see, et tarbijad on nõus maksma koguse Q0 eest hinda PH. Selle koguse võib aga müüa maailmaturul hinnaga PW. Võimalus müüa maailmaturul toob endaga kaasa piirkonna c, mis iseloomustab võitu ühiskonna jaoks. Tulu ühiskonnale tuleneb siin sellest, et selle koguse juures ekspordi koguväärtus ületab tarbijate kogukasulikkuse piirkonna c võrra. Tarbijate kogukasulikkuse vähenemist iseloomustab nõudluskõvera alla jääv piirkond (b+e+f). Hind Kodumaine pakkumine Hind PW maailmaturul
annaabi.ee 
