närvisùsteemiareng neuronitevahelistr seoste areng -> kogu elu. imikuiga ei mäletata, sest neuronitevahelisi seoseid on vähe; pole kõnet; pole mina-tunnet. kuigi ei mäletata, on see aeg ikka oluline, sest aju valmistatakse ette mõtlemise arenguks. kognitiivne areng, selle staadiumid I sensomotoorne staadium (kuni 2a) II operatsioonieelne staadium (3-7a) -kasutab sõnu -ei järelda/liigita ega teosta keerulisi mõtteoperatsiooni -egotsentrism mõtlemises III konkreetsete operatsioonide staadium (7-12a) -mõtlemine täiustub, egotsentrism väheneb IV formaalsete operatsioonide staadium (üle 12a) -abstraktne, loogiline mõtlemine -kognitiivse arengu tipp J.Piaget järgi on olulised nii küpsemine kui ka keskkond · Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutsi alates munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. · Kasvamise all mõeldakse füüsilist arengut. Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või
Kognitiivne lähenemine 1950/60. aastatel tõusis kesksele kohale kognitiivne ehk tunnetuspsühholoogia, mis uurib eeskätt info vaimset töötlemist. Kognitiivset psühholoogiat huvitab, kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas ning eelkõige küsimus, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Nende probleemide käsitlemisel eristatakse intrinsiivset ja ekstrinsiivset motivatsiooni: 1) Intrinsiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite
ebakõladest. Assimilatsioon ja akommodatsioon on tasakaalus. Tasakaalutusseisundut tekitavad uudsed ülesanded, mida laps peab lahendama, kuid mida olemasolev tunnetussüsteem ei võimalda teha. See vastuolu või konflikt viib uute mõttesüsteemide arenemisele. Vajadus lahendada uudseid probleeme viib arengut edasi. Piaget´ jaotas lapse arengu neljaks astmeks. Areng toimub loogilise, teadusliku mõtlemise omandamise poole, mida iseloomustab operatsioonide abil mõtlemine. Operatsioon (Piget´ terminoloogias) on vaimne tegevus, mis võimaldab kujunditega kooskõlastatult ja koordineeritult manipuleerida. 1. Sensomotoorne staadium - sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni. 2. Operatsioonieelne staadium - 3. kuni 7. eluaastani. 3. Konkreetsete operatsioonide staadium - 7. kuni 12. eluaastani. 4. Formaalsete operatsioonide staadium - 12. eluaastast alates. (Eelnevalt antud vanuselistes nn piirangutes võib olla ka suuri kõikumisi
karistust, aga mitte nende väärtuse jõul. Tegevus käitumisreeglite alusel, mida seadustab grupp, annab talle aluse pidada end "heaks" (seaduskuulelikuks). Kuna norme ei ole välja töötanud laps ise, siis ei ole need tema vaba valik. Ta võtab neid vastu kui selle grupi norme, et end grupiga samastada. See tase esineb vanuses 7--12 aastat. Lapsel varasemal perioodil välja kujunenud "hea ja halva" mõisted mõjutavad juba nii mõnigi kord tema eelistusi. (Kera, 2004) 2.5. Konkreetsete operatsioonide arengutase Kohlbergi konventsionaalse arengutasemega langeb kokku Piaget konkreetsete operatsioonide staadium. See kestab lapsel 7 12 eluaastani. On iseloomulik algkooliealisele lapsele, kes suudab mõelda loogiliselt "konkreetsetest" probleemidest "siin ja praegu". Konkreetsete operatsioonide omandamisega muutub mõtlemine pööratavaks ja laps mõistab asjade konkreetsete omaduste kohta käivate deduktsioonide loogilist paratamatust
Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või teadmistele: akommodatsioon
probleeme Lapsed reeglina ei otsi abi sõltuvad täiskasvanutest Lapseea häirete etiloogia Lapseea häirete põhjused Pole ühtset põhjust · Orgaanilised · Füüsilised haigused/kahjustused · Temperament · Keskkond Häirete epidemioloogia ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·T käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega ·Phäirete levik 10. Ja 20. Eluaasta vahel järk ärgult vaibub (v.a depressioon) Cohen jt (1993), Laste ja noorukite...(2006) Vanus ja arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a, 14-15-a ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused
oArengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+)
vastuolude tõttu · ! Tasakaalu otsimise mehhanism ei määra seda, mil viisil kognitiivne areng toimub Piaget kognitiivse arengu mudel: Areng läbib erinevaid staadiume, teadmiste arengus on kolm erinevat teadmise taset. Hilisemad staadiumid järgnevad varasematele
◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng sotsiaal-emotsionaalne areng- suhted teistega Tööjaotus: missugune arenguperiood mis teema praktiline või teoreetiline käsitlus William Stern Euroopa arengupsühholoogia rajaja päevik laste arengu ja keele kohta (1914) G. Stanley Hall (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs laborikatsed laste taju, mälu, õppimise jms kohta Miks inimesed arenevad erinevateks?
- Geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes - Varane keskkonna stimulatsioon mõjutab aju arengut - Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga eelkooliiga (2-7) Keskmine lapseiga kooliiga (7-11) Teismeiga (11-19) Varane täisiga (20-30ndad) - Üleminek täisikka (18-29) Keskmine täisiga (40-50ndad) Hiline täisiga (pärast 60) - Eakad (65+ või tänapäeval hiljem) Eakad - Nooremad (alla 75) - Keskmised (75-84) vaimne ja füüsiline nõrkus - Vanemad (üle 85) Arengupsühholoogia rakendusvõimalused
Luquet: juhuslik realisem (kritseldused); intellekt.realism (j varane sümboliline periood). Joonistatakse seda, mida teatakse, mitte nähakse. Visuaalne realism (püüd 3D raskusi ületada). Hagen aga leiab, et pärast sümbolilise kuj.viisi tekkimist pole staadiume; visuaalne realism ei arene vaid sõltub kult.lt määratletud konventsioonide valdamisest. Joonistused on kasvatuslik ikooniline sümbol, norm.arenguga lastel suruvad sümbolilised repres.d maha visuaal-ruumilised repres.d. Kognitiivne areng Piaget järledas, et eelkooliealistel pole süstemaatiliseks järeldamiseks vaj. loogilised protsessid omavahel koordineeritud. laps on egotsentriline: ei erista subjektiivsust objektiivsusest. Animism: Piaget´ väitel on lapsed võimetud eristama psühholoogilist ja füüsilist maailma. Laps assimileerib maailma oma minasse ja mõtlemine on intuitiivne mitte ratsionaalne. M.Donaldson, Light, Siegal kriitika: laps lihtsalt ei saa täiskasvanute keelest aru, mitte et loogil
KEEL on: - konstruktiivne ja loov - struktueeritud - mõtestatud - osutav - inimeste vaheline suhtlemine Retseptiivne kõne – saame aru Ekspressiivne kõne – seletame KEELE STRUKTUUR - foneemid: eristatavad heli kategooriad (väikseim tähendusega häälikuüksus õ) - morfeemid: väiksemad tähendust kandvad keeleühikud (nt ba, da) - sõnad - fraas - lause KEELE SISU *leksikaalne *semantiline *süntaktiline SÕNADE TÄHENDUS - mõiste - kategooria - klassifitseerimine - kognitiivne ökonoomia MÕTETE ESITAMISE KOLM TASET - superordinaalne - baastase - subordinaalne DEFINEERIVATE TUNNUSTE TEOORIA - algelemendid: tunnused (kõikidel objektidel, mida tajuma, on teatud tunnused) - sefineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet - objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge - mõisted asetsevad hierarhiliselt PROBLEEMID - mõisteid raske defineerida (hästi ja halvasti defineeritavad mõisted) - tüüpilised ja ebatüüpilised kategooria liikmed
Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu ja tähelepanu) Õpib ema hääle juba enne sündi eristab ema häält juba pärast paari päeva Võimelised õppima ajalisi seoseid ja korrapärasusi- söömine, ärkamine Kõnele vastu häälitsemine-lalisemine Imiteerimine- keele välja ajamine Liigutab pead hääle suunas Kuidas toetada turvalise seotussuhte kujunemist lapse/õpilasega? Autoriteetsus laste soovidega arvestamine ja enda kehtestamine
olemasoleva skeemi muutmine erinevate teadmiste/kogemuste vahel valitsevate vastuolude tõttu Sensomotoorne staadium - Imikueas (0-2 a.) Praktilise intelligentsuse staadium mille lõpuks konstrueeritakse ettekujutus tegelikest objektidest. Üleminek edukat tegutsemiselt mõistmisele. Lapseeas (2.-12.a) toimub esindava (representational) mõtlemise areng · Operatsioonide-eelne e. preorperatsionaalne staadium (2.-7. a.) Laps pole veel omandanud päris loogilist mõtlemist. · Konkreetsete operatsioonide staadium (7.-12.a.) Tegutsemine reaalsete objektidega. Laps suudab mõelda loogiliselt ,,konkreetsetest" probleemidest. ,,siin ja praegu". Üleminek objektide esindamiselt formaalsele mõistmisele · Formaalsete operatsioonide stadium (puberteediiga). konstrueeritakse abstraktseid objekte, mis ei piirdu ainult reaalse maailmaga Individuaalsete funktsioonide sotsiaalsed alged · Kõik funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus kaks korda esmalt kasutatakse
OSKUSED TEMPERAMENT: 1) ,,KERGED BEEBID" KOHANEVAD HÄSTI; HUVITUVAD UUDSETEST OLUKORDADEST, 2) ,,RASKED BEEBID" ÄRRITUVAD KERGESTI; EI KOHANE HÄSTI; ON UUTEST OLUKORDADEST HÄIRITUD, 3) AEGLASELT REAGEERIVAD BEEBID VAJAVAD KOHANEMISEKS ROHKEM AEGA; ON UUTEST OLUKORDADEST HÄIRITUD; VÄHEM AKTIIVSED. OSKUSED: KEERAVAD PEAD INIMHÄÄLE SUUNAS; TUNNEVAD ÄRA EMA HÄÄLE; ON OLEMAS LÕHNA- JA MAITSETUNDLIKKUS. INIMESE ARENG 1-16 AASTAT 1) ESIMENE ELUAASTA TOIMUB INTENSIIVNE ARENG JA KASVAMINE; LAPS ON KASVANUD UMBES 25CM JA KAAL ON KOLMEKORDISTUNUD; OLULISED ON FÜÜSILINE JA MOTOORNE (LIIGUTUSLIK) ARENG, 2) VÄIKELAPSEIGA (ESIMESED 2 ELUAASTAT): ESIMESTE ELUKUUDE JOOKSUL ON MOTOORNE KÄITUMINE PIIRATUD, KUID ÜRITATAKSE ÜMBRUST KÄTE JA JALGADEGA UURIDA; 4. ELUKUUL TÕSTAB LAPS PEAD JA RINDKERET NING KEERAB ENNAST; 6. ELUKUUL ARENEB SILMA JA KÄE KOOSTÖÖ; 8
õpilased ikka teavad, millist sooritusoskust neilt sisuga seoses oodatakse. 5) B. S. Bloomi koolkonna õppekasvatustöö eesmärkide taksonoomiad. Õppe-eesmärkide taksonoomiate ehk klassifikatsioonide ülesanne on kirjeldada õppimise (tegevuslikke ja soorituslikke) tulemusi psühholoogilistest terminites. On hierariline. Inimtegevuse, sh õppimise tulemused saab jaotada kolmeks suureks valdkonnaks: • kognitiivne ehk tunnetuslik (teadmine, mõistmine, rakendamine, analüüs, süntees, hindamine) • afektiivne ehk väärtushinnanguline-hoiakuline (märkamine, reageerimine, väärtustamine, väärtuste süstematiseerimine, isiksuslike väärtusorientatsioonide formeerumine) • psühhomotoorne ehk ümberkujundav-soorituslik (reflektoorsed liigutused, baasliigutused, liigutuste taju, füüsilised võimed, motoorsed oskused, mitteverbaalne kommunikatisoon. 6) B. S
võimelised teostama teatud ülesaneid enne kui nad pole saavtutanud teatud vaimset küpsust.(7) Piaget leidis, et kohanemine eksisteerib kahes vormis. Assimilatsiooni ja akommodatsiooni vormis. Assimilatsiooniks nimetatakse protsessi, kus olemasolevate teadmiste ja oskuste struktuuri või skeemi lülitatakse uusi oskusi ja teadmisi. Akommodatsioon on olemasolevate struktuuride muutus, ümberkorraldamine või kohandamine uute tingimustega. Kognitiivne struktuur kujutab endast arusaamist maailmast, teadmisi ja oskusi sellega suhtlemiseks. (6) Ta pakkus välja, et laste mõtlemine ei arene mitte sujuvalt: on hoopis teatud punktid, kus laps liigub edasi täiesti uute võimete tasemele. Tema arvates toimuvad need üleminekud 18-kuuselt, 7-aastaselt, 11- või 12-aastaselt. (7) 5.1.1. Sensomotoorne staadium (2 esimest eluaastat) Õpitakse ennast eristama ümbritsevast keskkonnast, tekib enesetunnetus. Kujuneb arusaam
Kerged beebid - kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest. Rasked beebid - ärrituvad kergesti, ei kohane kuigi hästi, on uutest olukordadest häiritud. Aeglaselt reageerivad beebid - vajavad rohkem kui teised aega kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud ja vähem aktiivsed. Paljud uurimused osutavad imikute temperamendi erinevustele, siiski pole päris selge, kas temperament püsib kogu arengu vältel muutumatuna. Füüsiline ja motoorne areng Esimene eluaasta - toimub väga intensiivne areng ja kasvamine. Laps on kasvanud aasta lõpuks 25cm ja tema kaal kolmekordistub. Füüsiline ja motoorne (liigutuslik) areng on väga olulised, need loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks (kognitiivseks) ja sotsiaalseks arenguks. Väikelapseiga - esimesed 2 eluaastat. 4. kuu lõpuks tõstab laps pead ja rindkeret ning keerab ennast. Silma ja käe koostöö (nt kõrinale käega pihta saamine) areneb intensiivselt 6.elukuust. 8.elukuu lõpuks
Piaget uuris kogu elu ühelt poolt bioloogilisi kohastumismehhanisme ja teiselt poolt loogilise mõtlemise arengut. Piaget’ tunnetusprotsessi mudeli kohaselt on inimese teadmiste kujunemine tema enda aktiivsusest tingitud. Väikelaps õpib tundma objektide omadusi nendega manipuleerides. Lapsed õpivad aktiivselt tegutsedes, kas siis füüsiliselt või vaimselt. Peamised arengustaadiumid Piaget’ teoorias on järgmised: sensomotoorne staadium, operatsioonide eelne staadium, konkreetsete operatsioonide staadium ja formaalsete operatsioonide staadium. Sensomotoorseks organisatsiooniks nimetas Piaget vastsündinu võimet koordineerida olemasolevaid kognitiivseid struktuure, skeeme, ühendada neid komplektsemateks süsteemideks. Sensomotoorse staadiumi jooksul konstrueeritakse lapse teadmised motoorsete tegevuste kaudu, mis tekitavad regulaarseid sensoorseid tagajärgi
....................... 22 6.5. Intelligents................................................................................................. 23 7. PIAGET’ TEOORIA.............................................................................................. 25 7.1. Sensomotoorne staadium...........................................................................25 7.2. Operatsioonide-eelne staadium..................................................................25 7.3. Konkreetsete operatsioonide staadium......................................................26 7.4. Formaalsete operatsioonide staadium.......................................................26 7.5. Ülevaade Piaget’ teooriast ja mõju haridusele...........................................26 SKEEMID JA MUDELID........................................................................................... 28 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................ 30
1. Assimilatsioon - sarnastumine. Assimilatsioon ehk sarnastumine, toimub keskkonnamõju organismile. 2. Akommodatsioon kohastumine. Tänu assimilatsioonile toimub akkommodatsioon ehk paindlik muutumine ehk kohastumine. 3. Nimeta 5 arengupsühholoogia põhiküsimust: 1) Kas arengus on olulisem KeskKond või pärilikkus? Mis on arengu muutuste peamine põhjus? 2) Kas areng on järjepidev või katkendlik? Kas olulisem on kvantitatiivne (taseme muutus) või kvalitatiivne (muutus loomuses) areng? Kas varasem ja hilisem areng on üldse omavahel seotud? 3) Inimese sünnipärased omadused (hea, halb, neutraalne)? 4) Aktiivsus vs passiivsus. Kuivõrd looduse plaanijärgne areng vajab inimese jõupingutust? 5) Arenguliste muutuste universaalsus
Kaidi Kübar täiskasvanu psühholoogia, vanurite psühholoogia, perepsühholoogia jne. Sügis 2017 • Lapsepsühholoogiast on eristunud tänapäeval ka lootepsühholoogia, imikupsühholoogia jne. Areng Kognitiivne areng (J.Piaget) • Füüsiline - kaalu, pikkuse ja vastupidavuse lisandumine • Intellektuaalset arengut võib vaadelda kui evolutsioonilist • Motoorne - liigutusvilumuste areng (jämemotoorika – protsessi. suured liigutused nagu roomamine, kõndimine ja • Hilisemad staadiumid järgnevad varasematele; staadiumeid peenmotoorika ehk asjade hoidmine, pliiatsiga vahele jätta ei saa. joonistamine, nööpimine jne.).
Vaatles ka enda lapsi. Vaatles lapsi sünnist alates. Kolm kõigemõjukamat tööd: 1. 1936 ,,Intelligentsuse lätted lastel"- intelligentsuse progresseeruv areng imiku poolt korratavate tegevuste järgi 2. 1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei
Geneetilises infos pole otseselt kodeeritud organismi lõpptunnuseid, vaid ainult valkude molekulaarstruktuur., s.t. organismi kõik iseärasused on määratud tema valkude struktuursete ja funktsionaalsete omadustega. Kõik arenguprotsessid on taandatavad spetsiifiliste valkude (fermentide) sünteesile organismi eri arenguetappidel ja eri osades. Arengupsühholoogia on oma suundumuste poolest pigem arengubioloogia kui psühholoogia osa. Mõneti ajalooline paradoks, et arengupsühholoogia üldse kuulub psühholoogiaga samasse teadusse, kuna arengupsühholoogia uurimisobjekt- arengu protsess ja selle resultaadid- on see, mille vastu muud psühholoogia harud erilist huvi ei tunne. Põhiterminid. Kasvamine. Areng. Küpsemine. Kasvamine- aluseks igasugusele arengule ning seostub eriti keha välismõõtmete ja elundite füüsilise suurenemisega. Areng- osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises
G.S. Hall leidis, et see peegeldab ka psühholoogilisi ning, et lapsed kordavad esivatenate arengut. Otsiti vastuseid sellele, kuidas siis toimib ontogeneesi ja fülogeneesi suhe. 1882 sai arengupsühholoogiast iseseisev distsipliin. W. Preyer kirjutas raamatu laste psüühikast, teda huvitav, kuidas töötab uudishimu ning nägi, et uudishimu periood on võrdlemisi pikk. Rõhutas, et uuringud peavad olema läbimõeldud. A. Binet uuris, kuidas toimub laste kognitiivne uurimine ning kahtles eelnevates uurimistulemustes, suhtus neisse kriitiliselt. 1905 aastaks avaldati testid Binet ja Simon poolt töötati välja sooritusnormid, eristati vaimset (mida määrati soorituse alusel) ja kronoloogilist vanust. J. M. Boldwin oli huvitatud laste kognitiivsest mõtlemisest ja andis välja "Geneetilise loogika" (1903-1908), kus uuris mõtlemise arengut - ütles, et teadmised progresseeruvad ja arvas, et areng toimub läbi erinevate staadiumite/astmete: 1
Õppimine – keskkonna poolt tingitud muutus, inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimus muutus mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne Sensitiivne periood – periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti nt kõne kiire areng Kriitiline periood – teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil, nt kõne omandamine teatud perioodil Optimaalne periood – periood, kus areng toimub kõige paremini ja kergemini 2. Arengupsühholoogia kujunemise algus Darwin – evolutsiooniteooria rajaja 1859, idee, e areng seisneb lapse pidevas kohanemises keskkonnaga, süstemaatiliste uurimismeetodite rakendamine arengu uurimisel, evolutsiooniteooria tekitas huvi inimese bioloogilise päritolu vastu Preyer – 1882 ilmus raamat lapse psüühika. Kirjeldas oma lapse arengut kuni 2,5a. Binet – tegeles laste mõtlemise uurimisega, intelligentsustesti looja, võttis kasutusele vaimse vanuse mõiste 3. J
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus
ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMINE 1. Arengupsühholoogia põhimõisted: areng, füüsiline-motoorne, kognitiivne, sotsiaalne, külbeline, ja vaimne arend, kasvamine, küpsemine, õppimine, sensitiivne periood, kriitline periood. Areng–igasugused muutused (käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne). Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Füüsiline ja motoorne areng–kasvamine, motoorsed oskused jm. Kognitiivne (tunnetuslik) areng tunnetusprotsessid (taju, mälu, mõtlemine jt ) , kõne
Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia 1 2 Uurimismeetodid Uurimusküsimus (või hüpotees)
Imikul peavad tekkima sensoorsed ja motoorsed oskused, nii et kui suudab maailma tajuda ja selles ringi liikuda. Kuid tal peab tekkima ka arusaamine maailmast, milles ta elab. See arusaamine hõlmab lihtsaid tõdesid füüsilisest maailmast (nt. Seda, et asjad kukuvad maha, kui neid hästi kinni ei hoita) – Ja ka sündmistest (ntt. Et vedeliku kallamisel ühest klaasist teise jääb vedeliku hulk samaks). Selle protsessi kõige tähtsam uurija on Šveitsi psühholoog Jean Piaget Kuigi nii mõndagi Piaget vaateid on vaidlustatud – see mida ta kogus, analüüsis ja kuidas küsimusi püstitas on mõjutanud hilisemate uurijate tööd. Piaget järgi toetub laps testsugust tüüpi mütlemisele kui täiskasvanu. Piatet arvates sünnib täiskasvanulik mõtlemine alles pärast seda, kui laps on läbinud teatud hulga intellektuaalse kasvamise staadiume: Sensomotoorne (sünnist kui 2. eluaastani), Preoperatsionaalne (kuni 7. eluaastani), Konkreetsed operatsioonid (7
teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2 Morfogenees – vaadatakse, kuidas organismi ja selle osade kuju muutub; vormi kuju muutused 3 Kasvamine
) 7. Millistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? Soorituslikud (väljundipõhised) õppe- ja kasvatuseesmärgid püstitakse kahemõõtmeliselt: sisu ja sooritus. 8. Nimetage B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad. B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomia põhivaldkonnad on kognitiivne taksonoomia, afektiivne taksonoomia ja psühhomotoorne taksonoomia. 9. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad. Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad on faktiteadmine, kontseptuaalne teadmine, protseduuriline teadmine ja metakognitiivne teadmine. 10
3. leebed vanemad, kuid ka järeleandlikud vanemad; 4. osavõtmatud vanemad. Uuringute kohaselt on kõige paremaid akadeemilisi tulemusi saavutanud autoriteetsete ehk demokraatlike vanemate lapsed ning küllaltki rahuldavaid tulemusi autoritaarsete vanemate lapsed. See-eest leebete ja järeleandlike ning osavõtmatute vanemate laste akadeemilised saavutused on peamiselt rahuldavad kui mitte negatiivsed. (Okorodudu 2010; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi) Philadelphia Temple'i ülikooli psühholoog Laurence Steinberg kinnitab, et autoriteetsete vanematega peredes kasvavad lapsed ja teismelised on psühhosotsiaalse ning vaimse arengu valdkonnas eelisolukorras. Lisaks on neil uuringutulemuste põhjal suurem eneseusaldus ja eneseaustus ning tõenäosus antisotsiaalseks käitumiseks, sealhulgas kuritegevuses osalemiseks ja uimastite tarbimiseks, väiksem kui ülejäänutel. Autoritaarsed on sellised vanemad, kes tavaliselt ei seleta lastele oma nõuete tagapõhja, kuid