Religioonipsühholoogia, 9.10.2018 Müstiline usuline kogemus Õpikus peatükk Loengus kaldub õpikutekstist kõrvale TTS- teaduse teisenenud seisund Müstiline kogemus on üks teaduse teisenenud seisund. Sageli müstilist kogemust samastatakse usulise kogemusega üldiselt (mõned on samastanud isegi) Mis on selle teaduse teisenenud seisundi sees veel, peale müstilise kogemuse? 1. Müstiline kogemus kõiksusega üksolemise kogemus piiri kadumine mina ja mittemina vahel. Enamasti üldinimlik kogemus, ei ole religioonispetsiifiline. Inimene tunneb enda ühekssaamist. - LSD käib selle alla, psühhogeensed ained soosivad müstilise kogemuse teket. - Võib olla ka rituaalne (on olemas teatud rituaalid eri usundites, mis kutsuvad mk esile). - Spontaansed lihtsalt tekivad müstilised kogemused. Öeldakse, et tehiskeskkonnas ei teki MK 2. Trans transiseisund, kehast äraolemise kogemus, esineb ka n...
Writing and Me When I was younger I absolutely loved to read books and desperately yearned to be a writer. The idea of waking up in the morning and not having to go to work appealed to me, I imagined the life of a writer as something relaxed and effortless. If I were a writer I could sleep until noon if I wished to, take my morning coffee to the balcony, light a cigarette, let the sun lightly kiss my face and just write. About anything. And it would come naturally. Except it did not. Do you know the feeling after you wake up from a really good dream? When you are desperately clinging to it, trying to remember everything, but it all just floats away as if you were trying to catch smoke with your bare hands? That is what writing feels like to me. I used to think that I had so much to say, so many ideas to share, so much inside of me that just had to be let out or otherwise I woul...
Suvi Otepääl Talv Otepääl Otepää on tuntud oma imelise maastiku ja loodusega, kus on suvel hea puhata ja elu nautida. Suvel saab otepääl palju sportida, Turism Otepääl Triin Tärnov Otepää on selline imeline paigake, kus on isegi kargetel talveõhtutel midagi teha. Näiteks on Otepääl oma näiteks on seal palju matkaradasid, kus Tallinna Reaalkool 9.b mäesuusakeskus, kus s...
Vastused lisatekstide kohta I 1. Lock oli empiirik. „Oletame, et meie mõistus on n-ö valge paber ilma igasuguste märkide ja ideedeta. Kuid mil viisil ta nad omandab? Kust saab ta arutluse ja teadmise materjali? Sellele vastan ma ühe sõnaga: kogemusest. Kogemusele tugineb kogu meie ja kogemusest lõppkokkuvõttes kogu teadmine ka pärineb.“ „Teiseks allikaks , millest kogemus varustab mõistust ideedega, on meie mõistuse tegevuse seesmine tajumine.“ 2. Leibniz oli ratsionalist. ,,Tulles tagasi paratamatute tõdede juurde, peab ütlema, et me tunnetame neid loomuliku mõistusega, mitte aga meeltekogemuste teel.“ ,,Ma ei väida, et neil on õigus, ma tahan ainult ütelda, et ilma mõistusele tuginemata
Probleemsituatsiooni kirjeldus lähtuvalt oma praktilisest kogemusest koos analüüsi ja probleemi lahenduse kirjeldusega. Asudes pealkirjas toodud probleemsituatsiooni üle arutlema, selgus, et olen ise ühe probleemsituatsiooni sees. Nimelt, võttes arvesse kursuse sisu, milleks on koolipedagoogika, proovisin leida oma tagasihoidliku õpetajakarjääri ajast mõnda probleemi, mis oleks nö erilist lahendamist nõudnud. Esialgse tagasivaatena, oma 3 aastasele õpetajaksolemisele, ei suutnud ma ühtegi märkimisväärset olukorda meelde tuletada
Telefonijaam Antud juhul mõtlen telefonijaama kui telefoninumbrite laialijagamissüsteemi. Selleks, et iga kasutaja saaks endale koju lauatelefoninumbri on vaja teha jaamas ühendus liini peale, mis läheb läbi sidekappide kasutaja majani. Kasutaja saab endale telefoninumbri läbi maakaabli ühenduse otse jaamast. Liin peab minema telefoni, et see annaks tooni ning et saaks korraliku heli kvaliteedi tagada, peab kasutaja jaamast ca 10 km raadiuses elama, mida lähemal kasutaja asub, seda stabiilsem ning kindlam heli kvaliteet on. Kuna signaal levib läbi kaabli, siis viiteaeg on millisekunditest sekunditeni, kuna süsteem toimib vaseliini peal. Otseselt andureid ning täitureid liinil ega jaamas ei ole, ainukene monitoorimisvahend on jaamas asuv enda arvuti, mida saab lihtsalt kontrollimas käia, ega see kahjustusi pole saanud ning vajadusel mingi teatud aja möödudes (s. o. aastates) arvutile uuendusi jaamas teh...
EESTI JA ROOTSI MERENDUSPOLIITIKA VÕRDLUS Essee Antud essee eesmärk on võrrelda, mis on meie valitud riigi ja Eesti merenduspoliitikate sarnasused ja erinevused. Mis on valitud riigi poliitikas prioriteedid, fookused. Kas Eesti peaks midagi üle võtma teiste riikide kogemusest või vastupidi tundub teile, et teiste riikide poliitikates on midagi puudu. Valisime võrdlevaks riigiks Rootsi. Rootsi on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas, kus valitseb konstitutsiooniline monarhia ja 1995. aastast Rootsi on Euroopa Liidu liige. Rootsi majanduse kõige olulisemad sektorid olid 2015. aastal avalik haldus, riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, tööstus ning hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus ja toitlustus
Teadmine- on põhjendatud tõene uskumus. Jah, võivad, sest tema arvates on teadmised küll inimeste mõttetöö vili, kuid nad moodaustavad justkui omaette maailma. 1.Teaduslikud teadmised(välja töötatud teoreemid, def. valemid,; phyt. teoreem, kehamahlade teooria) 2. Argiteadmised( elutarkus(äikesega ära uju), vanasõnad(käbi ei kukku kännust kaugele), kõnekäänud)v sisi 1. empiirilised- teadmised, mis tulevad meelelisest kogemusest(ma tean et tuli kõrvetab)ei peaolema isiklik, kuu tagaküljel on mäed)2.aprioorsed-teadmised, mis on kogemusest sõltumata(meelelised): mõistuspärased e loogilised(inim, ei saa olla korraga elus ja surnud) konventsioonid e kokkuleppelised(ajaarvamine,liikluseeskirjad, kell, enamus matem, teadmisi, gramm,) Ratsionalism: teadm,allik, Kõik telised teadmised pärin, mõistusest enesest, kogemus on vaid mõistuse ajendiks ja vähem väärtuslike teadmiste allikas. E kõik teadmised
mõistus ütleb maailma kohta, see on tõde." See tähendab, et enda printsiibid peaks üles seadma oma mõistuselt lähtuvalt, kuna vaid see on tõde. Kant hakkab suhtuma kriitiliselt: ,,Kas see, mida mu mõistus ütleb on tõde ehk nii-öelda puhas mõistus?" Selleks, et teada saada, kas inimese mõistus oleks ainutõde peab leidma, kas teadmine on tulnud meelte kaudu (a posteriori) või sõltumatult igasugusest meelelisest kogemusest, mida omame vaimu sünnipärase loomuse ja struktuuri tõttu (a priori). Siinkohal Kant järeldab empiristide väite ,,Igal muutusel peab olema põhjus." kohta seda, et kui väide on paratamatu ja üldkehtiv, siis ta ei saa tulla kogemusest. Seega, kui soovime lähtuda üksikindiviidi eetilisest vastutusest, peame enne teadma, kas tema teadmised on a posteriori või a priori, vaid nii leiame õige tõe. Minu mõistuse piiridesse mahub mõlema filosoofi arvamusi. Leian, et on olemas ka
Kodutöö II Ülesanne 1: Tähelepanelik kuulamine Katseta tähelepanelikku kuulamist. Kirjelda mida tegid ja kuidas see õnnestus. Analüüsi, milliseid järeldusi saad antud kogemusest teha. Kuulasin hästi tähelepanelikult oma sõbranna muret. Ei seganud vahepeal vahele oma jutuga, mis on mul tavaliselt kombeks (segan vahele, et nõu anda või samasugusest kogemusest rääkida) . Sõbrannat kuulates, ei tekkinud mul tahtmist mitte kuulata vaid pigem midagi vahele öelda. Surusin selle tunde alla, et ta saaks rahulikult ära rääkida,mis tal rääkida oli. Kuulates tema muret tekkis mul nii palju mõtteid, mis jutu lõppedes olid meelest läinud, kuid siis esitasin mõned küsimused ja mõtted tulid tagasi. Lõpuks andsin talle tema murega seoses natuke nõu ja lohutasin teda.
Kant "Prolegomena" Eelmärkused igasuguse metafüüsilise tunnetuse eripära kohta kõik kehad on ulatuvusega Analüütilised otsustused väljendavad vaid seda, mida juba tegelikult mõeldi subjekti mõistes. mõned kehad on rasked Sünteetilisteks otsustusteks rohkendab tunnetust, kuna lisab mõistele midagi juurde Tunnetus a posteriori meelelisest kogemusest lähtuv, sellel põhinev tunnetus ehk empiirilist laadi Tunnetus a priori meelelisest kogemusest sõltumatu tunnetus (tunnetus, mis pärineb puhtast arust ja puhtast mõistusest) ehk ratsionaalset laadi Aprioorsed teadmised on iseenesest selged ja kindlad, nad on paratamatult nii, nagu nad on Kogemusotsustused on alati sünteetilised Matemaatilised otsustused on kõik sünteetilised Tõelised matemaatikalaused on alati aprioorsed 7+5=12 sünteetilised aposterioorsed, mis moodustavad ebatäiusliku teadmise (mõned kehad on rasked)
Mõiste näide: ISA, mul on mõte, ka kujund silme ees, mis see endast kujutab ning kategoriseerin selle sümboliliselt. 2. Mismoodi toetab Grice’i Grice’i maksiimide järgi toimib suhtlemine koostööl, maksiimide järgimine kõne et vahetada teadmisi, kuulda teisi ja anda edasi mõistmist? Too näide oma mõtteid. Grice’i maksiimid on neljas kategoorias. kogemusest. Kvaliteedi maksiim on aususe põhimõttel, see tähendab, et informatsioon, millele toetutakse ja millest räägitakse, vastab tõele. Kvantiteedi maksiim on olukorras, kus vestluspartner on piisavalt informatiivne, kuid ei räägi liiga palju. Asjakohasus maksiimi alla kuulub info ja jutt, mis on parasjagu
tuginedes, et ma ei taha seda, kuid lõpuks otsustan ikka teisiti, kuna mõjutus on tugevam. Leian, et see ei kuulu ei kogemuste ega ka tajude hulka, vaid kuulab täesti eraldi kategooriasse. Paljudes teistes aspektides nõustun autoriga. Leian, et peamised otsused on algselt tajuotsused ja põhjalikumal kaalumsiel muutuvad nad juba kogemusotsusteks. Siiski leian, et esineda võivad ka erandid alati ei pruugi see esimene otsus taju põhine olla. Nimelt lähtudes kogemusest: Hommikul ärgates näen, et väljas on lumi maas. Lähtun automaatselt eeliste aastate kogemustest, et väljas on külm. Seega lähtunkogemusest, et tuleks võtta kaasa kindad, kuna arvatavasti on väljas külm. Välja jõudes tajun, et tõesti on külm ja kindad tueb kätte panna. Seega ei võta me vastu tajule tuginevat otsust, et väljas on külm, vaid lähtume kogemusest, et talvel on alati külm. Samuti peaks olema ka oma kategooria spontaansetel otsustel, mida võetakse vastu
rohkem auahned kui tüdrukud. Ilmselt see põhjustabki põhikoolis ja gümnaasiumis poistel olukorra, et ei taheta või ei viitsita õppida, kuna ollakse piisavalt enesekindlad, et kuidagi saab ikkagi hakkama. Poisid on reeglina rohkem kohalpüsimatud kui tüdrukud ning puberteedi eas ründab neid ka haigus „laiskus kontites“. Pidevalt leitakse vabandusi, miks ei peaks õppima ja õppimise asemel on palju rohkem põnevaid ja huvitavaid asju, mida teha. Omast kogemusest oskan öelda, et poisid on tihtipeale targemad ja ammendavad tarkusi ja oskusi paremini, kui tüdrukud, kuid pahatihti on poiste hinded koolis kehvemad kuna ei viitsita õppida ning loodetakse oma kavalusele, et tööst kuidagimoodi läbi saada. Samuti jäetakse enamus kohustusi viimasele hetkele ning tänu selle koguneb neid liiga palju ja seetõttu ei jõuta õigeks ajaks oma asjadega valmis. Õppimist segavaks faktoriks on kindlasti ka arvuti ning nutiseadmed.
Ta elas koopas, mis oli tema koduks olnud juba kümme aastat. Zarahustra oli koopas teistest inimestest eraldatud. Ühel hetkel sai tal kõrini sellisest eraklikust elust ja ta otsustas sellest koopast välja reaalsusesse tagasi tulla. Zarathustra otsustas koopast välja tulla, sest ta oli juba piisavalt kaua seal koopas aega veetnud ja elu järele järgi mõelnud. Ta oli seal koopas aru saanud, mida ta tahab oma eluga edasi teha ja ta tahtis ka oma kogemusest kõigile teistele rääkida. Koopast väljudes ta ei mõistnud miks inimesed ei saa temast aru. Mina arvan, et isegi kui väga ta ka ei üritaks oma kogemusest rääkida teistele, siis nad ei saaks sellest ikka aru, kuna kõiki asju tuleb omal nahal läbi kogeda. Zarathustra arvates on naised meestele vaid kosutajateks, et neile ei meeldi lahjad ja liiga magusad naised. Ajaga on meeste arvamus naistest muutunud - naised ei ole enam ainult vahendid, et järglasi saada ja kodu korras hoida
Objektivism- Tegelikkus on midagi muud, mis meile paistab. Näivust ja tegelikkust eristatakse. Skeptitsism- Tegelikkus on tõepoolest midagi muud, mis meile paistab. Subjektivism- Tegelikkus ongi see mis meile paistab ja seda ongi võimalik teada, et ta meile paistab. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? Empirism: teadmine lähtub meelelisest kogemusest. · John Locke, An Essay Concerning Human Understanding, 1690. Objekt-taju(sensation)-lihtidee-liitidee · David Hume, An Enquiry about Human Understanding, 1748. Objekt- taju( impression)-tajude koopiad-ideed 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? Ratsionalism: teatud asju (õigluse printsiibid, loogikaseadused, asjade olemused) ei ole
o 1)teaduslikud teadmised teooriad, valemid, definitsioonid 2) argiteadmised elutarkus, nt vanasõnad kõnekäänud, käibetõed Teaduslikud erinevad argiteadmistest selle poolest, et nad moodustavad süsteemi, st töötatakse välja teooriad ja nendest lähtuvalt kirjeldatakse teatud valdkonna nähtusi ja sõnastatakse täpselt. o A) ampiirilised teadmised teadmised, mis tulenevad meelelisest kogemusest b) aprioorsed teadmised teadmised, mis ei sõltu meelelisest kogemusest · Mõistuspärased e loogilised teadmised, mis on nii ilmselged, et neis kahelda pole võimalik, nt ei ole võimalik olla korraga elus ja surnud · Konventsioonid kokkuleppelised teadmised, nt grammatika -, viisakus-, liiklusreeglid, matemaatilised, sõnade tähendused, see, et in. saab neist konventsioonidest aimu kogemuse teel, ei muuda asja,
Kirjalik arvestus FILOSOOFIAS I. osa 1. Filosoofia eesmärk on: A...saada teoreetiliselt aru maailmast B...looduse alistamine C...luua eluks vajalikke fiktsioone 2. Protsessi, mille tulemuseks on teadmised nimetatakse A. tunnetuseks B. tõeks C. usuks 3. Moraalne tunne, milles inimene mõistab hukka mõne oma teguviisi, motiivi või omaduse on A. uhkus B. häbi C. rõõm 4. Empirismi seisukoht on: A...kõik teadmised pärinevad usust B...kõik teadmised pärinevad kogemusest C...kõik tõelised teadmised pärinevad mõistusest enesest 5. Ratsionalismi seisukoht on: A...kõik teadmised pärinevad usust B...kõik teadmised pärinevad kogemusest C...kõik tõelised teadmised pärinevad mõistusest enesest 6. Tunnetusteooria kohta on kirjutanud teose ,,Puhta mõistuse kriitika" A. Aristoteles B. Karl Popper C. Immanuel Kant 7. Moraalne tunne, mis lähtub veendumusest, et vääritakse teiste tunnustust tegude või omaduste tõttu on A. uhkus B. häbi C. rõõm
Puhas mõistus ehk aprioorne teadmine Puhas mõistus Paljud filosoofid on olnud seisukohal, et tugitoolis toimuv arutlus, mis toetub üksnes puhtale, "kogemusest rüvetamata" mõistusele, võib meid viia uutele teadmistele. Tänases loengus: Klassikaline ettekujutus aprioorsusest ning sellega seotud mõistetest Ayeri käsitus aprioorsuse mõistest Quine'i kriitika analüütilise-sünteetilise eristusele ning selle mõju aprioorsusele Mõned uuemad seisukohad aprioorsuse suhtes Enesestmõistetavad tõed Me peame teatud tõdesid (tõeseid väiteid) enesestmõistetavaks.
Võid kirjutada oma sõnadega või materjalidest mida need mantrad tõlkes lühidalt tähendavad. Kundalini jooga tundi alustan ja lõpetan nii: aad guray nameh jugaad guray nameh sat guray nameh siri guru dayvay nameh Tõlkes tähendab see järgmist: ma kummardun ürgse tarkuse ees ma kummardun tõelise tarkuse ees läbi aegade ma kummardan ainuõige tarkuse ees ma kummardan nähtamatu võimsa tarkuse ees Kirjuta millised tööriistad on sul endal olemas ( nimeta vähemalt 3) oma kogemusest on andnud sulle kundalini jooga ( mida oled saanud teada kursuselt ja oma praktikast: kriya, mediatatsioon), et maandada stressi, väsimust, ärevust, negatiivsust, hirmusid: 1. Mantrate loitsimisel tuleb teadvustada endale seda, mis on mu kavatsus ja kuhu on mu energia suunatud 2. Meditatsioonis on silmade fokuseerimine ühte punkti vahend, mis aitab end nii-öelda kohal hoida. 3. Mediteerimine rahustab ja tekitab rohkem enesedistsipliini
teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Tõe kriteeriumiks peab ratsionalism teadmiste selgust ja loogilist korrektsust. Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideid. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias. Ratsionalistide arvates on olemas kaasasündinud ideed, mida ei saada kogemusest. Need ideed on olemas sõltumatult mis tahes kogemustest. Nad kas tulenevad kuidagi inimese vaimu ehitusest või nad on olemas inimese vaimust sõltumatult. Viimasel juhul eeldatakse tavaliselt, et indiviidi vaim mõistab neid, kui ta on jõudnud teatavale küpsusastmele. Empiristide meelest ei ole olemas kogemusele eelenvaid arusaamu. Kogu teadmine on nende arvates tajule tugineva õppimise tulemus. Taju usaldatavus on aga
Tema filosoofia põhiküsimuseks on inimliku teadmise päritolu. Ta on väitnud, et alles 40-aastaselt hakkas filosoofia üle tõsisemalt mõtisklema. Tema filosoofiat on mõjutanud Descartes'i teoste lugemine. Vaatlused (ümbritseva vaatlemine, tähelepanekute tegemine) annavad inimmõistusele kogu materjali ehk ideed. Idee on see, millega mõistus mõteldes tegeleb. Uskumuste tõesuse või mittetõesuse määrabki kogemus. Kust mujalt võibki inimene teadmisi saada kui mitte kogemusest. Kõik ideed pärinevad kogemusest. Inimese hing on algselt ilma igasuguste ideedeta. Aisting ja refleksioon on kaks ainukest akent, mille kaudu valgus tungib pimedasse tuppa. ,,Kõike, mida mõistus tajub või mis on taju, mõtlemise või arusaamise vahetu objekt." Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9_Descartes http://et.wikipedia.org/wiki/John_Locke http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/john_locke.htm http://www.hot.ee/indrme/locke.htm
Filosoofia VI kodune ülesanne I alateema Inimeste mälu on kogemuste allikaks. Kõik need tajumised ja tunnetused, mida me aistingute kaudu saame, jäävad mälusse ning moodustavad kogemuse. Teadus ja kunst tuleb ka kogemuse läbi. Kunst tekib siis, kui paljudest kogemuse arusaamadest saab üks üldine arusaam sarnastest asjadest. Kogemusest tuleb see naiteks, kui teatakse, et konkreetselt seda inimest, kes poeb seda haigust, aitas see asi. See on aga kunsti asi, kui määratleda, et see asi aitas üht laadi inimesi, kes põdesid seda haigust, ehk näiteks mõnda gruppi või hulka inimesi. Seega kunst on üldine ja seepärast laiem mõiste. Kogemus, on arukamate inimeste oskus meeltetajusid korjata oma mälus ja neid kasutada. Kunst ongi osa kogemusest ja on tulnud selle läbi.
Põhiline on ju see, et olla parem oma sõbrast, tuttavast, sugulasest, klassikaaslasest ja üldse teistest inimestest. Mina isiklikult hooplen ka oma oskustega, aga seda ainult siis kui ma leian, et on millega hoobelda. Mõte ja kogemus on väga paljuski erinevad ja sarnased. Mõte saab eraldi eksisterida ja mõtted tulevad meie pähe ise mitte Jumalalt. Kogemus ilma mõtteta saab ka vist eksisteerida aga see oleneb kogemusest. Tavaliselt kui inimesed on midagi halba kogenenud üritavad nad sellest mõttest lahti saada, nii et selliseljuhul eksisteerib ainult halb kogemus aga mõtted sellest kogemusest on unustatud. Mõtteta kogemus on ka enne kogemuse omandamist ehk siis kui teed midagi spontaanset ja ei mõtle sellele enne kui see läbi on. Kas see just kogemusena kirja läheb, sest nagu ma üleval pool juba kirjutasin läheb enne vaja kogemust millest mõtelda vist.
Näeme ja teame küll kõike, kuid oleme tegelikult tühjus aatomite sees. Skeptitsism tegelikkus on tõesti miski muu, mis meile paistab. Kuid me ei saa seda kunagi teada, mis on tegelikkuse loomus. On ainult üksikud vihjed, mida silmad seletavad. Subjektivism tegelikkus on see, mis meile paistab. Igapäevaelus marginaalsel tasandil. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Teadmine lähtub meelelisest kogemusest ning teadmine selle analüüsist. See, mida tajume oma meeltega(5). John Locke, David Hume. 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Mõnd asja ei saa meelelisest kogemusest tuletada, sinna jõutakse intellektuaalse intuitsiooni vahendusel. Descartes, Platon. Küsimused Herakleitose tekstide kohta: 1. Mida peab Herakleitos teadmiseks selle sõna kõige kõrgemas mõttes? Selgitage. (Kuna Herakleitose
ümbritsevate esemete, kaasinimeste ja enda keha olemasolu üle. Ent kui ma kahtlen, siis olen ma igatahes enda kahtlusest ja enda kahtlevast minast teadlik, seega kahtluse suhtes ei saa ma enam kahelda. Kui ma kahtlen, et ma kahtlen, siis see kahtlus ju tühistaks iseennast. Kahtlus on mõtlemine ja kui ma mõtlen, siis olen ma oma mõtlemisest vahetult teadlik. Ratsionalistide arvates on olemas kaasasündinud ideed, mida ei saada kogemusest. Need ideed on olemas sõltumatult mis tahes kogemusest. Nad kas tulenevad kuidagi inimese vaimu ehitusest või nad on olemas inimese vaimust sõltumatult. Viimasel juhul eeldatakse tavaliselt, et indiviidi vaim mõistab neid, kui ta on jõudnud teatavale küpsusastmele. Sellise ratsionalistide tõekspidamisega mina täielikult nõustuda ei saa. Usun küll, et on olemas selliseid ideid, mis on kaasasündinud, kuid mida on vaja elu jooksul meelde tuletada, aga arvan siiski, et enamus teadmised tulenevad kogemustest.
tõde. - Lugedes inglise empiriste, eriti J.Lock'i ärkab Kant "dogmaatilisest unest". - Lock: "Mõistuses ei ole midagi muud, kui see, mis enne on olnud meeltes." - Sellisele põhimõttekindlale empirismile on metafüüsika kui teadus mõttetu. - "Vaimudenägija unenäod" , kus ta astub Emanuel Swedenborgi (1688-1772) vastu. - "Kui me vaatleme mõningate mõtteliste maailmade õhulossimeistreid ..., selliseid näiteks, kes asjade korda, nagu see Wolffi puhul on, vähesest kogemusest ehitusmaterjali võtavad, rohkem aga libedate mõistetega ehitavad. ...üks teravmeelne Hudibras võinuks meile selle mõistatuse lahendada; sest minu arvates: kui mingi hüpohondriline tuul kõhus märatseb, siis sõltub kõik sellest, mis suuna ta võtab, kui ta läheb allapoole, siis tuleb sellest peer, kui ta tõuseb ülespoole, siis on see ilmutus või püha inspiratsioon." - Kant loobub metafüüsikast vanas mõistes andes sellele uue määratluse.
Skeptitsism tegelikkus on midagi muud kui meile paistab ning me ei saagi tead, mis on tegelikkuse loomus kuna oleme piiratud oma kehaga. Meil on ainult vihjed, et see mida silmad seletavad ei veel kõik. Subjektivism tegelikkus ongi see, mis meile paistab, seda on võimalik teada tänu sellele, et see meile paistab. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Teadmine lähtub meelelisest kogemusest ja selle analüüsist. John Locke, David Hume. 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Teatud asju ei ole võimalik meelelisest kogemusest tuletada (õigluse printsiibid, loogikaseadused, asjade olemused). Nende asjade teadmiseni jõutakse intellektuaalse intuitsiooni vahendusel. Platon, Descartes. Ma mõtlen järelikult ma olen. 9. Millised on Immanuel Kanti transtsendentaalse teooria epistemoloogilised seisukohad?
jms. Suhtlemine toimib koostööpõhimõttel. See, mis meile öeldakse peaks olema asjakohane, tõene ja arusaadav - kui me järgime neid maksiime, siis seda meie kõne just ongi. 5. Mismoodi toetab Grice’i maksiimide Näide oma kogemusest. Tuttav järgimine kõne mõistmist? Too näide kutsub sõbra ühele üritusele: "Lähme oma kogemusest. õhtul Kati juurde peole." Sõber: "Ma õpin." Tegemist oli relevantsus, asjakohasus maksiimiga. See info, mida sõber andis, polnud asjakohane. Tal kas
et jätame kõigile teistelegi sama vabaduse. 28. Koherentsiteooria ehk tõe kooskõlateooria kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. 29. Tunnetus protsess, mille tulemuseks on teadmised. 30. Teadmine on põhjendatud tõene uskumus. Jaguneb aprioorseks teadmiseks ja empiiriliseks teadmiseks. 31. Aprioorne teadmine - teadmine, mis ei pärine lõppkokkuvõttes kogemusest, vaid mõistusest enesest või konventsioonidest 32. Empiiriline teadmine - teadmine, mis pärineb kogemusest 33. Aprioorne teadmine 1) oletatavalt mõistuspärane 2) konventsionaalne (ld conventio 'kokkulepe') 34. Kergemini kontrollitavad ja kummutatavad teadmise on teaduslikud teadmised, kuna argiteadmised on ebamäärased, teaduslikud aga mitte. 35. Kanti põhjal pärinevad teadmised mõistusest enesest. Ta kinnitab, et teadmine saab
võõrustas tihti lõunalauas külalisi, jäi ta elu lõpuni üksikuks. Kant suri oma kodulinnas 1804.a. Kanti Filosoofia Teadmised Igasugune teadmine väljendub Kanti arvates otsustusena. Otsustus on väide millegi kohta; see sisaldab subjekti (see, mille kohta väidetakse) ja predikaati (see, mida väidetakse). Otsustuste ehk teadmiste hulgas eristab Kant analüütilisi (subjekti mõistet selgitavad) ja sünteetilisi (subjekti mõistest kaugemale minevaid) ning aprioorseid (kogemusest sõltumatud) ja aposterioorseid (kogemusel põhinevad) Kanti järgi on olemas 3-e sorti otsustusi: 1. sünteetilised aposterioorsed, mis moodustavad ebatäiusliku teadmise (nt "mõned kehad on rasked"); 2. analüütilised aprioorsed, mis kuuluvad täiusliku teadmise koosseisu (nt "ruudul on neli nurka"); 3. sünteetilised aprioorsed, mis kuuluvad samuti täiusliku teadmise koosseisu (nt "sirge on lühim tee kahe punkti vahel").
maailm-inimlooming, see maailm muutub pidevalt *Teadmiste liigitamise kaks võimalust: Esimene võimalus: 1)teaduslikud teadmised (teooriad- Einsteini relatiivsusteooria, valemid- a2+b2=c2, seadused -Newtoni mehhaanikaseadused, faktid, definitsioonid) 2)argiteadmised-elutarkus, mida väljendavad käibetõed (ära seisa äikesega puu all), vanasõnad (tasa sõuad, kaugele jõuad), kõnekäänud Teine võimalus: 1)empiirilised-sellised teadmised tulenevad meelelisest kogemusest (näen, kuulen, katsun, haistan, ei pea olema minu meeleline kogemus, vaid võib olla ka teiste oma, näiteks teadlase oma. minu kogemus pliidiga) 2)aprioorsed-need on teadmised, mis ei sõltu meelelisest kogemusest. Neid võib jagada omakorda kaheks: a)mõistupärased ehk loogilised teadmised, mis on nii ilmselged, et nendes kahelda pole võimalik. Näiteks ei ole võimalik olla korraga nii ilus kui surnud b)konventsioonid ehk kokkulepped- näiteks liiklusreeglid(valgusfoor),
erinevus: 10 kui Platon põlgab maailma sellisena nagu see meile ilmneb, siis Kant seab selle oma teooria keskpunkti, st tähtsustab vahetut kogemust enam kui kättesaamatut objektiivset reaalsust. 11 Kanti oma õpetusega võib pidada ratsionalismi (arusaam, mille kohaselt kõik tõelised teadmised pärinevad mõistusest enesest) ja empirismi (arusaam, mille järgi teadmised pärinevad kogemusest) ühendajaks. Kuidas ta seda teeb? 12 Ta kinnitab, et teadmine saab alguse kogemusest, kuid ei tulene sellest. Teadmine on hoopis mõistuse poolt mõtestatud kogemus. Kuid see, milline see kogemus täpselt on, sõltub juba konkreetse inimese mõistusest. 13 Kanti kohaselt tajupildid ilma mõtestamata on pimedad, nii nagu mõistuse poolt loodud mõisted ilma tajupiltideta on tühjad
Asi tuleb lugeda lõpetatuks ja kriitikakõlbulikuks. Ja muude võimaluste puudumisel ta seda ka on. Niisama palju kui eelnev väide tundus mulle korrektne, pean ma aga kahtlema kohe sellele järgnevas punktis nimelt arvamuses, et ,,...tegevusele, mis rohke tööga hõivatud inimeselt oleks võtnud kolm minutit, kulub teisel terve päev vaevlemist." Ja ma ei taha küsimuse alla seada mitte väite teist poolt, mis kõlab isiklikust kogemusest lähtudes täiesti reaalselt, vaid esimest. Siingi saan ma lähtuda muidugi ainult enese kogemusest. Nimelt väidaksin vastu, et kui sellised tegevused (nt. postkaardi saatmine) sööta ette tööga koormatud inimesele, jäävad need määramata ajaks hoopis tegemata. Ja suure tõenäosusega ületab see aeg meeletu töökoormuse perioodi. Siinkohal suhteliselt üksühene näide ühe inimese elus leiab aset katsumuste ja tohutu töökoormuse periood
Sakkasega uusplatonismi rajajaks • "Enneaadid„ • Porphyrios, Gentilianus Amelius, senaator Castricius Firmus ja Eustochios Aleksandriast • Plotinos ründas gnostitsismi • Plotinose õpetused mõjutasid paljuski varakristlasi ja kirikuisasid FILOSOOFIA • Plotinos õpetas, et on olemas täielikult teispoolne Üks, mis on kõigest ülim, ning kõigi olemise ja mitteolemise kategooriate väline. "Olemine" on inimese arusaam sellest kogemusest, mida me saame oma aistingutega, aga lõputu, teispoolne Üks on kõigest sellisest väljaspool, ning seetõttu ka kõikidest aistingutest lähtuvatest käsitlustest väljas. "Olemine" või "olemasolemine" on omadus, atribuut, ning Üks on kõikidest omadustest väljaspool, sest see on kõikide nende läte. Üks ei saa olla "mingi olemasolev asi" ega saa ka olla kõikide olemasolevate asjade summa, sest "see oli olemas enne olemasolemist."
TERMODÜNAAMIKA 2.PRINTSIIP Kuna termodünaamika 2. printsiipi ei saa tõestada, siis kõik need näited on järeldatud inimkonna kogemusest. Termodünaamika teise printsiibi sisu seisneb looduslike protsesside kindlas suunas , mis toovad meile näiteid milles termodünaamika 2. printsiip seisneb. Näiteks kui segada kokku külm ja kuum vesi saame tulemuseks sooja vee, aga vastupidist, et soojast veest tekiks eraldi külm ja kuum vesi ei saa juhtuda. Näidetest võib tuua järelduse, et kõik protsessid pole määratud ainult energia jäävuse seadusega , mis ütles, et energia ei kao vaid muundub ühelt kehalt teisele.
Tajude liigitus: · nägemistaju · kuulmistaju · kompimistaju · liigutustaju · maitsmistaju · haistmistaju · ajataju · ruumitaju 8.Taju omadused Taju omadused: · taju terviklikkus püüdlus tervikliku struktuuri poole · taju konstantsus taju püsivus sõltumata keskkonna tingimustest · taju mõtestatus maailma tajumine tähendustes · taju valiv iseloom sõltuvus inimese vajadustest ja seisundist · taju apertseptsioon sõltuvus varasemast kogemusest · taju aktiivsus organsüsteemide aktiivne olek tajus 9.Tahteline ja tahtmatu tähelepanu Tahtamatu tähelepanu tekib sel juhul kui inimene ei ole püstitanus eesmärki olla tähelepanelik Tahteline tähelepanu on tähelepanu teadlik ja tahtlik suunamine mingile objektile või tegevusele 10.Mälu protsessid meeldejätmine assotsiatsioonid seosed, mis tekivad protsessi käigus tahteline ja tahtmatu omandamine mnemotehnika mälutehnikad, nt loci meetod
kõik inimesed satuvad kohtu ette ja lõpuks luuakse uus jumala rahvas, kes elab täiuslikult ja igavesti. Ristitakse üleni vette kastmisega, millega peaks maha jääma vana elu. Juurde käib ja pühaõhtu söömaaeg Vaimulikud talitused liikmeks astuine palvetamine kihlusja laulatus laste õnnistamine matus ordineerimine- kirikuõpetajaks saamise talitus Ühine jumalateenistus. Lauldakse, loetakse piiblit, räägitakse oma kogemusest Babtism jõudis eestisse 19 saj lõpul 1884 a. loodi esimene kirik kalamaja piirkonda hetkel kuulub EKB liitu 89 kogudust. Liikmeid umbes7000 Babtisti kirikud eestis: Salemi kirik karlovas Adventistid Peegeldab nende usku jeesusesse William Miller oli alustajaks. Ameerika 1830 Õigeks mõistmine usu kaudu kristuse taastulek surnute ülestõus tuhadeaastane ajastus taevas jumala lõplik kohtuotsus maa uueksloomine hinnatakse tervisliku eluviisi
antud käitumisviisi üle moraalselt õigesti. 6 KANT 1.Analüütilised ja sünteetilised otsused: Kant jagab väited (otsustuse) kaheks: analüütilisteks ja sünteetilisteks. Analüütiliste väidete puhul ei ole predikaat midagi uut, mida juba ei leiduks subjektis. Ja kuna analüütilised väites kehtivad sõltumata igasugusest kogemusest, siis võib öelda, et analüütilised väited on täiesti tõsikindlalt tõesed. Paraku on aga nende probleemiks see, et nad ei ütle midagi uut maailma kohta. Sünteetiliste väidete puhul ütleb predikaat midagi subjekti kohta. Sünteetilised väited ütlevad midagi uut maailma kohta. 2.Kanti teoreetilise filosoofia põhiprobleem: Kanti jaoks on keskne meie tunnetuse võimalikkuse tingimuste analüüs. Seega on tema jaoks keskne küsimus: kuidas on
ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse just küsimusega: mida me saame teada (kogeda). Siit tuntud ratsionalismi-empirismi tüli. Tänapäeval tunnetusteooria käsikäes teadusega, neurofüsioloogia jms. Siit heidab ta probleeme ka mujale (näit. meditsiinieetika; surma mõiste laienemine, vaimufilosoofia vms.) Oluliselt tunnetusteoreetiline on ka tänapäeva teadusfilosoofia. [ratsionalism teadmine pärineb mõistusest, mitte kogemusest (Sokratese ja Platoni tunnetusteooria on ratsionalistlik)][empirism teadmine pärineb kogemusest, mõistus on abivahend järeldusteks] Eetika -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. Tänapäeval on eetika ja
Arvestades minu tuleviku elukutset, mulle oleks väga huvitav tutvuda teiste kultuuridega. Minnes praktikale välismaale mul on hea võimalus laiendada silmaringi, õppima käituda võõras keskkonnas. Samuti see on ka suurepärane võimalus õppida võõrkeeli. Praktika välismaal annab võimalust kohtuda uute inimestega. Need tutvused võivad olla väga kasulikkuks tulevikus, näiteks, elukutselistes küsimustes. Välis-praktika abil võib saada uut kogemust, mis on erinev varem saadud kogemusest Eestis. Kui mul on võimalus teha praktikat välismaal, siis muidugi ma kasutan seda võimalust. Uurides minu õppekava olen jõudnud järeldusele, et heaks võimaluseks minna välis-praktikale avaneb teisel kursusel „Emadushooldus I“ praktika raames. Erasmus-programmi tingimuseks, et välis-vahetus kestaks minimaalselt 8 nädalat. „Emadushooldus I“ praktika kestab kümme nädalat ja selline kestus sobib ideaalselt. Praktikat sooviksin teha Soomes, kuna see on üks meie
Olen valinud see teema oma essee teemaks, sest ise tegelen erinevatega projektidega ehitiste projekteerimise valdkonnas ning mul on tihti huvitav olnud, mis nõuded peavad täitma minu poolt projekteeritud kandvad tarindid. Vaadeldes EN- standardid täpsemalt tekib mul huvi, miks on erinevate olukordade jaoks erinavad parameetrid ja tegurid olemas ning kust tekivad need arvud, kas katsetest võetud, statistikast kokkuvõetud või standardi autorite kogemusest tekinud. Oma essees mina arutlen oma töökogemuse järgi selle üle, mis on projekteeritava raudbetoonelemendi ehk konstruktsiooni nõuded. Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine on täpselt sätestatud rahvusvahelises EN-1992 standartis (projekteerijate seas kasutatakse nimetus Eurocode 2), Eesti Vabariigi EVS-EN-1992 standardis, EN-1991 ja EVS-EN-1991 standardis. Eesti Vabariigi EVS standardite sisu ja mõisted on täpselt samad nagu EN-standardites.
kvantiteetne (piisaval hulgal infot) asjakohane ja arusaadav siis ongi kergem 2. Mismoodi toetab Grice'i maksiimide mõista kõne sisu. Kui jutustada näiteks järgimine kõne mõistmist? Too näide oma L6 mingist võistlusest aga samas kirjeldada kogemusest. elavalt kõrvalistuja kleiti ei saa võistluse kulgemisest vestluspartner midagi aru. Heal juhul saab aru kleidist aga sellest, millest tahtsid rääkida, ei saa. Me teame mentaalsete kujutiste abil ja mälust neid kujundeid leides millest on
On olemas 4 kõneliiki veenmis, olme, teatmekõned ja kõned igapäevastest situatsioonidest. Kõne esitamine : Vaba kõne esitlus on alati veenmam , sellepärast on soovitav pidada kinni mõningatest reeglitest: ära ole kinni paberis, õpi kõne segeks ja mõtesta see läbi. Et kõne oleks huvitav kuulajale siis peab kindlasti järgmina neid kuldreegleid: Kõnelejal olgu öelda midagi isikupärast midagi oma kogemusest, endale omast Kõnet lõpetades tuleks rühutada kõige töhtsamaid momente Lõpp olgu mõjuv ja üllatuslik Kõne esitamisel mängib suurt rolli hääle tugevus, kõnelemise tempo ja pauside pidamine. Ja siit tulevad veel mõned kasulikud soovitused kõnelejale, mille järgimisel saab kõne ilusasti esitatud: Ole kuulajate ees loomulik! Hirmust saab üle harjutamisega. Võimalusel lindista oma kõne.Kuulates saad hinnata
“ Kaunid elamused” Pr Mari Pahane Teie 25.05.2014 nr 2 – 1/2 Meie 26.05.2014 nr 1 – 2/3 Vastuskiri Lugupeetud proua Pahane, Täname Teie poolt 25. mail saadetud kirja eest ning meil on väga kahju teada saada Teie ebameeldivast kogemusest meie hotellis viibimise ajal. Vabandan ettevõtte nimel meie töötajate pärast, kes on vastutavad selle eest, et Te sobivat tuba ei saanud ja pidite kogema kehva teenindust. Üritame lahendada esimesel võimalusel probleemi ja viia läbi uus koolitus töötajatele. Osad teenindadt on oma tööd alles alustanud meie ettevõttes ning luban omalt poolt, et selgitame neile tööülesanded uuesti ja täpsemini üle. Rääkisin asjasse otseselt
muutuvate töökoormustega) hakkama saada. PARTNERLUS Ehitustööstuse tegevuse parandamise üks võimalikke vahendeid; partnerlus teatud koostöövorm, milles tellijad ja töövõtjad on valmis ühtsete eesmärkide nimel tõhusamalt koos töötama; projekti partnerlus tõhus koostöö ühe konkreetse projekti juures; strateegiline partnerlus töötatakse koos mitmete ehitus- projektide juures; pikemaajaline juhtimistegevuse integreerimine; võit tuleneb koostöötamise kogemusest: hoitakse kokku juhtimiskuludelt koostöö käivitamine maksimaalselt kiiresti ja kõrge kvaliteediga. 2 10.02.2014 PARTNERLUS Kokkuvõtlikult: väiksem vajadus kulukateks projektimuudatusteks; õpitakse eelmistest projektidest; vastasseisude vähenemine tellija ja töövõtja vahel;
Kuid see oli vastupidi – Kalevipoeg paistab silma mõtlematuse, kärsituse ja rabistamisega. Üks tema iseloomujooni leiab eeposes korduvalt rõhutamist see on impulsiivsus ja äkkviha, mida ta ei suuda kunagi kontrollida. Tihti kordub olukord, kus Kalevipoja märatsemisi keegi teine oma nõuandega peatab. Kalevipoja osaks on siis kahetsus ja oma “viha vihkamine”, kuid kogemusest õppimist ei toimu ja järgmisel korral võib äkkviha temas taas plahvatada. Kalevipoeg on küll väga suur ja tugev mees, kuid on midagi, mis on temast tugevam see on tema viha. Või ongi viha tema jõu saladus ja Kalevipoeg on vaid kanal selle viha väljendumiseks? Eeposes on väga muljetavaldavad lahingukirjeldused, kus Kalevipoeg sõdib hullununa.
Tänapäeval on muutunud töö kohati märksa ohtlikumaks, kuna kasutusele on võetud palju uut tehnoloogiat ning selleks, et sellega turvaliselt ümber käia ning end mitte vigastada, peab olema ettevaatlik ja omamama ka kindlaid oskusi. Tööandjal on kohustus tagada töötajate igakülgne tööohutus ja töötervishoid ning korraldada riskihindamisi. Tööandja on samuti kohustatud töötajaid teavitama neid puudutavatest riskidest. Minu isiklikust kogemusest võiks öelda, et Eestis tööandjad tihtipeale, ei tee asju nii nagu peaks. Töötajad saavad kuid hiljem teada neid ähvardavatest terviseohtudest, vahel juhtub, aga nii , et töötaja ei saagi teada ohtudest, enne õnnetuse juhtumist. Tunnen, et minu kunagine tööandja ei teinud samuti töötajatele piisavalt koolitus või teavitustööd köögi koristamiseks kasutatavate kemikaalide osas. Tartus oli 5 aastat tagasi pubi, kus nõudepesija sai surma kuna ta pea jäi nõudelifti vahele.
vasturääkivuse seadus. Analüütiline ainult seletab ega anna tunnetussisule midagi juurde . Sünteetilised otsustused vajavad teistsugust printsiipi, kui seda on vasturääkivuse seadus. Kogemusotsustused on alati sünteetilised. Analüütiline ainult seletab ega anna tunnetussisule midagi juurde, sünteetiline aga on avardav ning rohkendab antud sisu. Kant eristab tunnetusi tunnetusallika järgi kaheks. Tunnetusallikas on see, kust on tunnetus pärit. Tunnetus, mis sõltub kogemusest, on a posteriori, samas kui tunnetus, mis on kogemusest sõltumatu, on a priori.Kogemusest tulenev otsustus a posteriori, millel on empiiriline päritolu. A posteriori tunnetuse kindlaks tegemiseks tuleb pöörduda kogemuse poole ning tingimused tulevad selle kõigus välja. Metafüüsilist tunnetamist iseloomustab see, et tunnetusallikad pole empiirilised, seega ei tulene need kogemusest. Seega peab a priori tunnetus tulenema puhtast arust ja mõistusest
3.Vilistlaste poolt kogemuste jagamine ja inspireerimine 3.1 Misioon Sündmuse misiooniks oleks tutvustada õpilastele Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi vilistlasi, kes õpivad Tartu Ülikoolis või töötavad huvitatavatel töökohtadel. Eesmärgiks on õpilasi inspireerida ,motiveerida ja mõtlema panna tuleviku üle(vilistlased, õpingutest ja saavutused). 3.2 Visioon Toimuks ainetunniga seotult. Näiteks kui vilistlane õppis füüsikad, siis füüsika tunni ajast räägib oma kogemusest füüsikaga ja mälestusest kooliga seoses ning selle ainega seoses. Toimuk kooli sünnipäeva nädala neljandal päeval. 3.3 Sihid Sündmuse läbi viimiseks oleks vaja leida vilistlaste seast inimesed, kes oleksid nõus rääkima klassidele oma kogemusest. Vaja oleks võtta ühendust nende inimestega ja kokku leppida kindlad kellaajad ja kuupäevad, millal see võiks aset leida. 3.4 Mõjutavad tegurid Jutustus toimuks klassiruumides või vastavalt esineja soovist auditooriumis
annaabi.ee 
