Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Telefonijaam (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on reaktsiooniaeg nii aeglane?

Lõik failist

Telefonijaam  
 
Antud juhul mõtlen telefonijaama kui telefoninumbrite laialijagamissüsteemi. Selleks, 
et iga kasutaja saaks endale koju lauatelefoninumbri on vaja teha  jaamas  ühendus 
liini peale, mis läheb läbi sidekappide kasutaja majani. Kasutaja saab endale 
telefoninumbri läbi maakaabli ühenduse otse  jaamastLiin  peab minema telefoni, et 
see annaks tooni ning et saaks korraliku heli kvaliteedi tagada, peab kasutaja 
jaamast ca 10 km raadiuses elama, mida lähemal kasutaja asub, seda stabiilsem 
ning  kindlam  heli kvaliteet on. Kuna  signaal levib läbi kaabli, siis viiteaeg on 
millisekunditest sekunditeni, kuna süsteem toimib vaseliini peal. Otseselt andureid  
ning täitureid liinil ega jaamas ei ole, ainukene monitoorimisvahend on jaamas asuv 
enda arvuti, mida saab lihtsalt kontrollimas käia, ega see kahjustusi pole saanud ning 
vajadusel mingi teatud aja  möödudes (s. o. aastates) arvutile   uuendusi jaamas teha. 
Küsimuste vastused: 
1.  Tegemist on sardsüsteemiga, sest telefonijaam on mõeldud kõigest ühe 
ülesande täitmiseks, nimelt just telefonisignaali ning numbri edastamiseks. 
2.  Selline süsteem toimib nõrgas reaalajasüsteemis, sest on mitmeid kriteeriume, 
mis ei vaja nii palju kiiret reageerimist.  
Algatuseks pole telefonijaama ohutus kriitiline, sest kui tekib selline olukord, 
kus kasutajad tooni kätte ei saa, siis saadetakse  vastava pädevusega 
inimene, kes suudab olukorda lahendada, näiteks on vaja telefonijaamas 
kaabli kontakti uuendusi teha ning see ei põhjusta ohtlikku seisukorda. Samuti 
sellest eelnevast tingimusest tulenevalt on nõrgal süsteemil omane  vigade  
tuvastamine  just kasutaja abiga, sest liin võib olla pikk ning seda monitoorida 
on väga keeruline. Monitoorimise muudab just keeruliseks see, et 
telefonijaamas võib olla sadu kliente, kellel kõigil on erinevad  numbrid  ning 
seetõttu on jaamas vajalikud suured andmemahud ning nende andmete 
kvaliteet peab pikaajaliselt püsima  jääma .  
3.  Funktsionaalsed nõuded kirjeldatud „●“ tähistusega ning mittefunktsionaalsed 
nõuded „▪“ tähistusega: 
  Kasutaja soovib saada telefoninumbrit 
  Telefonijaam annab kasutajale telefoninumbri. 
  Jaamast hakkab kasutaja juurde liin minema läbi sidekappide 
ning läbi maakaablite. 
  Mida lähemal elab kasutaja jaamale, seda kvaliteetsem on heli. 
  Telefoniteenusega on kasutajal võimalik väljahelistada 
Telefonijaam #1 Telefonijaam #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Talvistu Õppematerjali autor
Tegemist individuaal tööga, kus on vaja kirjeldada süsteemi. Kas nõrk või tugev süsteem, mittefunktsionaalsed ja funktsionaalsed nõuded, reaktsiooniaeg. Töö oli hästi argumenteeritud ning kirjutasin lähtuvalt oma töökohast ning praktilisest kogemusest.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
110
ppt

ISDN

Kui me kuskilt toru tõstame, siis praktiliselt ühendatakse omavahel välisliin 1111 ja see telefoniaparaat. Rääkimise ajal on liin 1111 kinni ja sinna helistada ei saa. Kui teiselt telefonilt tahab keegi välja helistada, ühendatakse ta otse liiniga 2222. Kõik keskjaama (private branch exchange ­ PBX) külge ühendatud telefoniaparaadid peavad vennalikult jagama neid kaht liini ja numbrit. Digitaalkeskjaam Mille poolest siis erineb digitaalne telefonijaam analoogsest? Digitaalses telefonijaamas muundatakse kõne digitaalsele ehk numbrilisele kujule. Nagu arvutis. Õigupoolest mitmed digitaaltelefonijaamad sisaldavadki personaalarvutite maailmast tuntud protsessoreid, RAM-i, EPROM-i, kõvakettaid jne. Digitaaljaama mõte avaldub siis, kui ta on teiste jaamadega (ka linna telefonivõrguga) ühendatud digitaalliinide kaudu. Tänapäeva Eestis mõeldakse digitaalliinide all ISDN-liine So ja S2 ning vanematel jaamadel R2.

Arvutiõpetus
thumbnail
24
docx

Side teooria

Telefoniside teeninduspiirkonna suhtes. Globaalne sidesusteem Kõige lihtsam sidesüsteemi näide ,koosneb kahest teenindab abonente uhest maailma otsast teise abonendist A ja B ,ning neid ühendavast võrgust. ,ning lokaalne sidesusteem teenindab abonente A ja B nimetatakse ka terminaliks ,millesse ainult sisestatavad andmed liiguvad labi võrgu punktist hoone raames. Naiteks jagunevad vorgud soltuvalt A punkti B. Juurdepääsuvõrk on võrk mis oma suurusest jargmistesse liikidesse. ühendab otseselt lõppkasutajaga ehk teenuse WAN (laivork) wide area network kasutajaga. Juurdepääsuvõrk on ühendatud MAN (regionaalvork) metropolitan area network magistraalvõrguga mis koosneb suuri keskjaamu LAN (kohtvork) local area network ühendavatest liinidest. CAN (linnakuvork) campus area network ­ Juurdepääsuvõrk ja ühendused

Side
thumbnail
122
docx

Side

1. Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik.  Shannon-Weaveri mudel: Allikaks võib olla kas analoogallikas (sarnane väljastavale signaalile – raadio) või digitaalallikas (numbriline). AD-muundur on ainult analoogallika puhul. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud. Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks. Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule, mida on võimalik edastada. Side kanaliks võib olla näiteks kaabel, valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi õhu, elektromagnet-kiirgusega jne. Demodulaator ütleb, mis ta vastu võttis. Kui kindel pole, siis ennustab. Füüsiline signaal muudetakse tagasi abstraktseks. Kanali dekooder võtab vigadega ko

Side
thumbnail
19
docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Moodul 1 ­ Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid ­ kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter ­ programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil

Arvutiõpetus
thumbnail
159
doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 ­ kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau

Kultuurilugu
thumbnail
144
docx

Arvutivõrkude eksami konspekt

1. Üldine kommunikatsiooni mudel Rr Kommunikatsioonisüsteem ei tee vahet sellel mida me täpselt edastame (video, heli, pilt jne kõik tõlgitakse ikkagi 1 ja 0 jadaks) Simplex - ühesuunaline Pool-Duplex - mõlemat pidi, aga korda mööda, walkie-talkied, ainult üks saab korraga andmeid edastada Täis-Duplex - mõlemat pidi ja samal ajal, telefonid Süsteemi rrRrrrrr on infovahetus, seega meil on: Allikas - Saatja - Edastaja - Vastuvõtja - Sihtpunkt Allikas - genereerib edastamiseks vajaliku infoex Saatja - kodeerib allika poolt genereeritud info signaaliks (ADC nt kui edastame heli) Edastaja - vastutab signaali transportimise eest punktist A punkti B Vastuvõtja - dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavasse vormi Sihtpunk - self-explanatory, aga okei, see kes kasutab saadetud infot 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1. Signaali genereerimine - ja ka edastamine, signaali ühest r teise üle viimine 2. Sünkrroniseerimine - andmevahet

Arvutivõrgud
thumbnail
46
pdf

Arvutivõrgud eksamimaterjalid

1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt – saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1) allikas, mis genereerib andmeid 2) saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3) edastussüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4) vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha transport saatja ja

Arvutivõrgud
thumbnail
102
pdf

Kommunikatsioonimudel

1. Üldine kommunikatsioonimudel Sõnumi allikas->saatja(allikast info)->edastussüsteem->vastuvõtja->sihtjaam [üheks näiteks võiks olla: Arvuti->modem->ÜKTV->modem->arvuti] sisendinfoAllikas(sisendandmed g(t))->edastaja e. transmitter(edasi saadetud signaal s(t))->edastussüsteem(saadud signaal r(t))->vastuvõtja(väljund andmed g'(t))- >lõppunkti saaväljund informatsioon m' 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanne • mõistlik kasutamine/koormamine • liidestus(kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk) • Signaalide genereerimine(edastamine)(signaalide ühest süsteemist teise üleviimine) • Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)] • Andmeside haldamine • Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side mürarikkas keskkonnas) • Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja kont

Tehnoloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun