Telefonijaam (0)

Telefonijaam  
 
Antud juhul mõtlen telefonijaama kui telefoninumbrite laialijagamissüsteemi. Selleks, 
et iga kasutaja saaks endale koju lauatelefoninumbri on vaja teha  jaamas  ühendus 
liini peale, mis läheb läbi sidekappide kasutaja majani. Kasutaja saab endale 
telefoninumbri läbi maakaabli ühenduse otse  jaamast .  Liin  peab minema telefoni, et 
see annaks tooni ning et saaks korraliku heli kvaliteedi tagada, peab kasutaja 
jaamast ca 10 km raadiuses elama, mida lähemal kasutaja asub, seda stabiilsem 
ning  kindlam  heli kvaliteet on. Kuna  signaal levib läbi kaabli, siis viiteaeg on 
millisekunditest sekunditeni, kuna süsteem toimib vaseliini peal. Otseselt andureid  
ning täitureid liinil ega jaamas ei ole, ainukene monitoorimisvahend on jaamas asuv 
enda arvuti, mida saab lihtsalt kontrollimas käia, ega see kahjustusi pole saanud ning 
vajadusel mingi teatud aja  möödudes (s. o. aastates) arvutile   uuendusi jaamas teha. 
Küsimuste vastused: 
1.  Tegemist on sardsüsteemiga, sest telefonijaam on mõeldud kõigest ühe 
ülesande täitmiseks, nimelt just telefonisignaali ning numbri edastamiseks. 
2.  Selline süsteem toimib nõrgas reaalajasüsteemis, sest on mitmeid kriteeriume, 
mis ei vaja nii palju kiiret reageerimist.  
Algatuseks pole telefonijaama ohutus kriitiline, sest kui tekib selline olukord, 
kus kasutajad tooni kätte ei saa, siis saadetakse  vastava pädevusega 
inimene, kes suudab olukorda lahendada, näiteks on vaja telefonijaamas 
kaabli kontakti uuendusi teha ning see ei põhjusta ohtlikku seisukorda. Samuti 
sellest eelnevast tingimusest tulenevalt on nõrgal süsteemil omane  vigade  
tuvastamine  just kasutaja abiga, sest liin võib olla pikk ning seda monitoorida 
on väga keeruline. Monitoorimise muudab just keeruliseks see, et 
telefonijaamas võib olla sadu kliente, kellel kõigil on erinevad  numbrid  ning 
seetõttu on jaamas vajalikud suured andmemahud ning nende andmete 
kvaliteet peab pikaajaliselt püsima  jääma .  
3.  Funktsionaalsed nõuded kirjeldatud „●“ tähistusega ning mittefunktsionaalsed 
nõuded „▪“ tähistusega: 
  Kasutaja soovib saada telefoninumbrit 
  Telefonijaam annab kasutajale telefoninumbri. 
  Jaamast hakkab kasutaja juurde liin minema läbi sidekappide 
ning läbi maakaablite. 
  Mida lähemal elab kasutaja jaamale, seda kvaliteetsem on heli. 
  Telefoniteenusega on kasutajal võimalik väljahelistada 
  Helistamise korra läheb tooni signaal jaama ning sealt edasi 
soovitud numbri peale. 
  Kui number ei ole kasutusel ütleb  automaat , et number pole 
kastusel. 
  Kui helistamise ajal on teisel kasutajal parasjagu kõne  pooleli , 
kõlab  telefonis kinnine  toon. 
  Kasutajale on võimalik helistada ka lauatelefonile sisse. 
  Telefoni hargil  olekul hakkab telefon helisema. 
  Kui kõne on pooleli, siis kõne ei katke  ning kasutaja räägib 
telefoni teel kellegi teisega segamatult juttu edasi, ehk 
märguannet helistatavale ei tule. 
4.  Nõutud  reaktsiooniaeg  on  tunnid  kuni päevad, sõltub sellest kas keegi 
parajasti on telefonijaama ligidusest. Näiteks tuleb kasutaja ütleb, et telefon 
istub tummana, selle reaktsiooniaeg on kuskil paar tundi kuni paar päeva, et 
vastav viga üles leida. Miks on reaktsiooniaeg nii aeglane?  Kõigepealt tuleb 
kohale saata inimene, kes tunneb jaama  ülesehitust  ning selleks, et viga 
tuvastada, peab ta käima läbi kogu liini ehk kontrollima iga väljavõtte koha üle, 
see tähendab sidekapid ning kasutaja enda juures tehtud ühenduskohad ning 
see võib võtta aega paar tundi kuni paar päeva just sellepärast, et vastava 
pädevusega inimene võib alles saabuda järgmine päev. 
5.  Telefonijaamal eriolukordi palju ei teki, just sellepärast, et ta on kindla 
funktsiooniga ning sardsüsteem. Eriolukordade alla saab lugeda peamiselt 
kahte kohta, kas jaama enda  edastus  või liinil olev viga. Kui telefonijaamas on 
viga, siis tuleb panna sinna uus jagajasüsteem, mis suudaks telefoninumbri 
signaal edasi saata. Teiseks  veaks võib lugeda nagu eelmiseski punktis 
kirjeldatud liini viga. Selleks, et sellist juhtu lahendada on vaja ära lokaliseerida 
vea koht, kas jääb jaama piirkonda, sidekapi ühendusse, maakaablisse või 
hoopis kasutaja juurde. Kui on tuvastatud rikke koht, siis võib näiteks kas 
kontaktid üle teha, kui on vahelülis viga, vahetada sidekapi vahel maakaablite 
soontepaari või näiteks on üldse kasutaja telefon rikkis ning uus seade 
muretseda.