5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
70 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liisavaht
Õppematerjali autor
Riskihindamine Esiteks, on vaja alustada sellest, et mis on üldse riskihindamine. Riskihindamine tähendab töökohal esinevatest ohtudest tulenevate tööohutuse ja töötervishoiu riskide analüüsimist. Tööandjad on kohustatud tagama töötajate ohutuse ja tervishoiu kõikides tööga seotud küsimustes ja korraldama riskihindamise. Euroopa Liidu raamdirektiivis rõhutatakse riskihindamise olulisust ja sätestatakse üldnõuded, mida iga tööandja peab järgima. Liikmesriikidel on aga ka õigus kehtestada töötajate kaitseks rangemad nõuded (kontrollige
- ebavajalik teravate instrumentide kasutamise lõpetamine; - meditsiinivahendite kasutuselevõtt; - kaitsemehhanismide kasutuselevõtt; - turvaliste töösüsteemide rakendamine; - teravate meditsiiniinstrumentide kasutamise ja kõrvaldamise turvaliste menetluste rakendamine; - süstlanõelte kaitseotsikutesse tagasi panemise keelustamine; - isikukaitsevahendite kasutamine; - vaktsineerimine; - teave ja koolitus. 2. Riskihindamine ja süstlatorkevigastused Töötajate nakatumisriski suurust on keeruline hinnata, sest kõigist süstlatorkevigastustest ei teatata ja tervise järelevalve meetmeid ei pruugi olla kehtestatud.Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul puutub igal aastal kogu maailma 35 miljonist tervishoiutöötajast vere kaudu levivate haigusetekitajatega kokku 3 miljonit.6 Nakatunud verega kokkupuutumise järgset riski hinnatakse järgmiselt:
Tööandja peab tagama, et töötaja kasutusse antud masin, aparaat või muu töötavahend oleks projekteeritud nii, et on tõkestatud pääs selle ohualale. Samuti peab olema viidud võimalikult madalaks tööprotsessis töökeskkonnda eralduvate gaaside, aurude ja tolmude konntsentratsioon. Müra, vibratsioon, kiirgus ja muud kahjulikud tootmistegurid peavad olema igal juhul allpool kehtestatud piirnorme või madalamad (2, lk 17). Uues Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on suured kohustused pandud just tööandjale. Tööandja on kohustatud viima läbi töökeskkonna terviseriskide hindamise, teostama süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, korraldama töötajate tervise kontrollimist, teavitama töötajaid töökeskkonnas valitsevatest riskidest ja varustama neid isikukaitsevahenditega (ib). Töötaja on kohustatud: · osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant 011MT Tööinspektsioon Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Helen Kant Tööinspektsioon SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1.TÖÖINSPEKTSIOON........................................................................4 1.1.Tööinspektsiooni ajalugu................................................................4-6 2.TÖÖTAJAD..................................................................................6 2.1 Töökeskkonnaspetsialist..................................................................6 2.2 Töökeskkonnavolinik......................................................................6-7 2.3 Töökeskkonnanõukogu........................................................
Kirjuta hinnang 5. Määra kindlaks ohustatud 12. Mõõda efektiivus isikud 6. Määra kindlaks ohustamise 13. Kontrolli ja täienda plaani viis 7. Hinda riske kahju tõenäosuse ja raskuse järgi Hinnang on piisavalt hea. Muutused on Ei ole vaja lisaabinõusid vajalikud Olemasolevad Abinõud ei abinõud on ole piisavad piisavad LÕPP LÕPP 14. Jälgi riski hindamisprogrammi mõju Muutus on toimunud Muutust ei ole toimunud LÕPP 15. Teosta uus hindamine 1.6. TÖÖANDJA JA TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Tööandja peab tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised. Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja puudub tööandja, kes korraldab töid, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase
julgustada kõikide tasandite sidusrühmi võtma üleeuroopalisest kampaaniast aktiivselt osa; suurendada teadlikkust töökoha riskihindamise õiguslikust kohustusest ja praktilisest vajadusest selle järele; edendada lihtsat astmelist lähenemist riskihindamisele ning demüstifitseerida riskihindamise protsessi; julgustada ettevõtteid (eriti mikroettevõtteid ja VKEsid) riskihindamist ise korraldama (ettevõttesiseselt); edendada arusaama, et riskihindamine on ühine tegevus. See on iga töötaja, mitte üksnes tööandjate või erialatöötajate kohustus; toetada tööandjaid, töökeskkonnavolinikke, asjaomase valdkonna töötajaid, ennetusteenistusi, poliitikakujundajaid ja muid sidusrühmi riskihindamise parandamisel; teadvustada, et riskihindamine on esimene samm tööohutuse ja töötervishoiu süstemaatilise juhtimise suunal. Töötajaid kaitseb direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist
2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; RISKIANALÜÜS selgitamaks välja ohud Võimaldama enesekaitsevahendid ja väljaõppe antud töö tegemiseks, (dokumenteerima ja kontrollima) Võimaldama töö varieeruvust, hoidmaks ära sundliigutustest/asendist tingitud kutsehaigused. Tegema töötajatele tervisekontrolli. Kontrollima töötaja füüsilist ja psühholoogilist sobivust tööle. 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; 1) on viia läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused;
võivate ohtlike ja kahjulike mõjurite vältimiseks ning inimeste töövõime tagamiseks. Töökaitseseaduse eesmärk on luua õiguslikud alused tervisele kahjutu ja ohutu töökeskkonna tagamiseks kõigile töösuhetes osalevatele isikutele. 2. Töökaitse korraldus ettevõtetes Töökaitse üldise seisukorra eest vastutab tööandja. Tööandjale alluvate haldus- ja tehniliste töötajate töökaitsealased õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhendites või muudes dokumentides. Rohkem kui 300 töötajaga ettevõttes on tööandja kohustatud ametisse võtma töökaitse peaspetsialisti. Eriti ohtlike ja kahjulike tootmismõjuritega või normidele mittevastavate töötingimuste korral on peatööinspektoril õigus nõuda töökaitse peaspetsialisti ametissevõtmist ka siis, kui töötajaid on alla 300. Töökaitse peaspetsialist on tööandja täieõiguslik esindaja töökaitse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid