10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MarionKaiser
Õppematerjali autor
Filosoofia I periood! · LOOGIKA · ARISTOTELES · Aristotelest nimetatakse "loogika isaks". "Aristotelsese · 384 322 e.Kr. loogika". · Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus · Elulugu (organon). · Aristoteles sündis Stageiras. · Kategooriad: 1) substants, 2) kvaliteet, 3) relatsioon, 4) · Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure ajapunkt, 5) koht, 6) habitus (välislaad), 7) asend, 8) tegu, vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles 9) kannatus, 10) tõeliselt "olev
Marcus Tullius Cicero (106.-43. eKr) on väljapaistvaim Rooma filosoof. Soitsismil põhinev eklektik. Ta pooldab kõigi kolme (monarhia, aristokraatia, demokraatia) riigivormi ühendust. Ühed filosoofilised õpetused ta lükkab ümber teistega. NEOPLATONISM Uusplatonismi rajaja on Ammonios Sakkas ("kotimees") Aleksandriast (~175-242). Ta kasvas kristlikus perekonnas, kuid esines hiljem uusplatonismi rajajana ja kristluse vastasena. Kõige kuulsma uusplatonist on Plotinos (205-270) Plotinos lähtus Platoni kahest maailmast (ideede maailmast ja meeleliste asjade maailmast) ning ühendas sellega Aristotelese õpetuse elemente. Maailma tekkimine on hinge langemisprotsess. Kogu kosmiline looduse arenemisprotsess on Plotinose järgi hingede laskumine ja tõusmine. Maailmal on olemas kaks poolust. Ühes otsas on jumalik valgus, mida ta nimetas Üheks või Jumalaks, teises otsas on täielik pimedus, sinna Ühe valgus ei ulatu. Pimedusel ja
Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad: Filosoofia tegeleb kõigega, kuid erilisel viisil. METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga, s.o. ''esimene filosoofia'' (Aristoteles), siin kõneldakse oleva kui oleva
sisuks. Inimvaim suudab abstraktsiooni abil uni taibata. Mõisted pole suvakad, abst tulemus. Inimtunnetuse seisukohalt omavad universaalsust üksnes sõnad. Sõna juures 2 osa sermo-tähendus. vox- hääl, kõla Ah jah.. whutever 5. PILET REENA KONSPEKT 1. Milles seisnes antiikse ja kristliku eluhoiaku vastuolud Jumala ja inimese käsitlemine Hera: jumalik ürgtuli ari: esimene liikumapanija, iseennast vaatlev vaim. Stoi: panteistlik jumal=kõik. Plotinos: aint jumal tõeline, kõk muu jumaliku olemise emonatsioonne vastuhelk Kri: kõikvõimas looja, maailm on tahte läbi ei millestki. Kõik peale jumala on loodu, nende vahel ületamatu kuristik. Kõik olemas ainult jumala tahtele. Inimese ülesanne on täita jumala tahet. Seda teades oma tahet ilutas sõnaga=riik. Kirst vaga ülim voorus alandlikkus looja vastu. Kõige hullem patt kõrkus, kujutlus, nagu inimesed oleksid juamalada võrdsed, saaks temaga asendada
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks me
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanis
jäljenduseks. Jäljendused erinevad üksteisest kolmel viisil: jäljendatakse erinevate vahenditega, erinevaid asju ja erinevalt (mitte ühte moodi). Jäljendatakse paljusid asju, kujutades neid värvide ja vormidega, ka hääle abil. Jäljendamine on lapseeast kaasa sündinud, ning inimene teeb oma esimesed õpingud selle abil. Kunsti probleem – jäljendus ei paku enam huvi ja mehaaniline reprodutseerimine. Tekib uus seletus, kunst kui väljendus. * Plotinos ütleb, et kunst on üks tõeline ülemidee ja selleni jõutakse siis, kui inimene unustab kõik maise tunnetuse ja jõuab transsi. Kunstil on maailma asjade tunnetamisel fundamentaalne roll. Plotinus lõi sellega ekstaatilise tunnetusmudeli. Plotinos - Ilus saab olla tervik, üksikosad ei saa ise ilusad olla, nad viivad selleni et tervik oleks ilus. Ometi kui tervik on ilus, peavad seda olema ka osad. Ka helide puhul võib üksikheligi ilus olla.
Aristoteles ütleb, et hea kunsti puhul ei piisa vaid mõttest, mis peitub jäljendatavas, vaid et see kuidas kunst tehtud on mängib suurt rolli idee edastamisel. 14 Marju Lepajõe toob välja veel ühe väga olulise autori - PLOTINOSE (elanud 205 - 270) , kellel on suurim mõju Lepajõe arust kristlikule käsitlusele kreatiivsusest. Plotinos oli samuti Platoni õpilane. Plotinose jaoks oli tähtsaim pidev intellektuaalne töö. Püüelda absoluutse teadmise poole. Plotinose jaoks oli mõistuslik maailma tunnetamine midagi, mis tuleb inimese seest, hingest. Reaalsuse põhistruktuurid paiknevad meie endi sees. Maailm asub meie peas, mitte meie pea maailmas. Lähtutakse alati subjektiivselt iseendast. Mõtlemine on pöördumine sissepoole, iseendasse. Tuleb ära pöörduda meelelisusest. Sõnades väljendus on piiratud. Mõtlemine ei
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid