Illich väidab, et kool on ainult sotsiaalsete müütide säilitamise ja nende müütide ning tegelikkuse vastuolude tasandamise vahend. Ta võrdleb olemasolevat kooli vanglaga, öeldes, et kool kui range süsteem võtab inimestelt vabaduse ja ei anna midagi olulist asemele. Illich leidis, et koolid teevad inimesi rumalaks. Koolis nägi Illich tarbijaühiskonda taastootvat organit. Ta mõtles tulevikupõlvkondadele, kes võiksid kasvada üles ilma kohustuslike koolideta ning kes suudaksid luua alternatiivi tarbimisühiskonnale (Hunter 2005). Üks idee põhjendusi on see, et õpilased saavad suurema osa oma teadmistest nii või teisiti väljaspool kooli, ilma õpetaja abita, õpetajad pidavat isegi segama õpiprotsessi. Tema sõnul peaksid koolid olema institutsioonid, mis pakuvad võimaluse vabaks suhtlemiseks, aga mitte ühiskondlikud ja kohustuslikud asutused. Et kool annab haridust, olevat illusoorne väide (Veenpere, 1999).
.................. 19 2 SISSEJUHATUS Suurbritannias peetakse haridust väga tähtsaks, seal on umbes 30 000 riigikooli ja 2000 erakooli. Briti seadused kohustavad kõiki lapsi haridust saama seni kuni nad on 16 aastased. Haridus on kohustuslik, kuid koolis käimine mitte, mis tähendab et õpilased ei pea koolis haridust omandama vaid võivad õppida ka koduõppe meetodil. Haridus on tasuta kõigile lastele vanuses 5 kuni 18. Umbes 93 % Inglismaa õpilaste haridusest rahastatakse avalikest vahenditest, samas 6 % õpilastest käib erakoolides, mille rahastamine toimub lapsevanemate poolt. Referaadis anname ülevaate põhiliselt Inglismaa eriharidussüsteemist, seda kahel põhjusel, esiteks Inglismaa on Suurbritannia üks suurimaid haldusüksuseid, teiseks Walesi, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa eriharidussüsteemid on siiski üldjoontes sarnased
ta ei mõtle vanema raske päeva peale, ega ürita temast aru saada, vaid ta kuuleb ainult temale lausutud halbu sõnu. Samas ei ole laps ju milleski süüdi ja teda ei tohi teiste või enda probleemide pärast karistada. Vanem näeb ainult seda, et laps ei kuula, vaidleb vastu, mossitab või jonnib. Sageli kasutab lugupidamatut kõnepruuki või teeb nägusid. Mõlemale poolele tundub, et temal on õigus ning teine ei saa sellest aru. Laps avaldab oma arvamust, aga lapsevanem lööb. Laps on samasugune inimene, kellel on tunded ning oma arvamus. Laps tajub enne tundeid ja alles siis hakkab mõistma mõtteid. Kui temaga kurjal toonil rääkida, tajub ta seda, et lapsevanem on kuri ja kurjustab, kuid mida lapsevanem rääkida või selgeks teha üritab, see jääb arusaamatuks. Lapse ainus soov sellistel hetkedel on pääseda. Kui laps on hirmunud, langevad nii tema õppimis- kui ka suhtlemisvõime. Pealekäratamisest võib kasu olla vaid
5. Millised ptk-d kustudada, millised juurde- praegu ühtegi peatükki kustutada ei tuleks, kuid kindlasti raamatut alles kirjutatakse Alkoholisõltuvus Kaassõltuvus algab oma tunnete kaitsmiseks kujunenud käitumise põhjal. Loeng 3 1.oktoober 2017 Õed ja vennad- nende vaheline seotus ja selle arenguline perspektiiv Ema ja isa õed-vennad jätavad ka mingi mälestuse lapsele, mis mõjutab tema arvamust sellest teemast Õde, vend-bioloogilised samade vanemate lapsed Poolõde, poolvend- üks ühine bioloogiline vanem Kasuõde, kasuvend- lapsendatud, vanemad pole ühised Brotherhood- 1. Vendlus ( bioloogiline) 2. Vennalik ühtekuuluvustunne (võib olla ka sõprade vahel vms) Mõlemad on Aafrika maailmavaates sagedases kasutuses, hõlmates suurt hulka lähedasi sidemes. Puudub poolõe ja poolvenna mõiste. Venekeelses kultuuris on tädi- ja onulapsed lähedasemas– dvajuradnõi/dvajuradnaja Õdede-vendade teema uurimisküsimusena
Referaadi teises pooles on võrdluseks ja teema rikastamiseks sisse toodud Austria, Saksamaa ja Sveitsi kogemus andekate hariduses. Käesoleva referaadi peamiseks aluseks on erinevad Tartu Ülikooli teaduskooli direktori ja andekuse uurija Viire Sepa poolt koostatud ja kirjutatud materjalid, mida täiendavad õigusaktid ja teiste autorite kirjutised, sh kaks välismaist artiklit. Antud teemavalik põhineb autori erialasel huvil lastega töötamise vastu ja isiklikul soovil rohkem teada saada andekate laste toetamise ja arendamise võimalustest. 3 1. MIS ON ANDEKUS? Andekus oma keerukuses ja mitmetahulisuses on loonud olukorra, kus ühest kokkulepitud definitsiooni andekuse kirjeldamiseks ei ole olemas. Andekaid lapsi võib olla väga erinevaid, nii viielisi ja eeskujuliku käitumisega kui madalate õpitulemuste ja käitumisprobleemidega.
ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed sealhulgas lapsed kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi. Kodust ja perekonnast saab laps kaasa palju sellist, mida täiskasvanuna on raske, kui mitte võimatu, muuta (Hansson 2006: 29). Elamine koos kasvava lapsega on loov protsess. See nõuab täiskasvanult, et ta annaks lapse kasutusse kõik anded ja head loomuomadused, mis ta ise on kaasa saanud. Kasvatamine on teenustöö, kus lapsevanem laseb lapsel end ära kasutada. Selleks läheb vaja kõike, mis vanemast võtta on: tema elukogemust, vaistu, teadmisi, väärtushinnanguid ja kohusetunnet. Vaja läheb ka julgust, sest selleta ei sünni midagi uut. Kasvataja julgus see tähendab julgust kuulata sisehäält ja valmidust ise hingeliselt kasvada, kaotamata seejuures ehedat isikupära. Vajadus hingeliselt 5
eas ära tunda. Tõhustatakse lapse personaalset arengut, toetatakse perekonda ja lapse sotsiaalset kaasatust ning tugevdatakse perekonna pädevust. Last saab tõhusalt aidata vaid siis, kui teda ja ta vajadusi hästi tuntakse ja ta arengut järjekindlalt hinnatakse. Kõigepealt hindavad lapse võimeid ja vajadusi tema lähedased, need, kes lapsega kõige enam aega koos veedavad. On vaja märgata, et lapse areng kulgeb eakaaslaste omast veidi erinevalt. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Lapse arengu jaoks oluliste tegevuste planeerimine ja läbiviimine on võimalik siiski vaid siis, kui laps on läbinud vajalikud uuringud ja tema erivajaduse olemus teada. Seega saab last aidata, õpetada ja tema puuet korrigeerida, kui on selgeks tehtud, millisel arengutasemel laps antud momendil on. Tähtis
leemid. Ka tema käitumine oli agressiivne ja teisi häiriv. käituvad Melanie koges esmakordselt pärast aastaid kestnud tõrjuvat ühtemoodi. suhtumist, et teda on omaksvõetud. Ja seda ühe omavanuse, Tänu Professionaalsest abist keeldumine samade probleemide all kannatava poisi poolt. teinetei- Lasteaias ei suudetud Melanie väärarengut enam peatada. sega Rasvatajad üritasid Melanie'd küll suunata ning soovitasid
Teises ja kolmandas kooliastmes lisandub õppekavva palju aineid, aineõpetajatel on rohkesti uusi õpilasi ja neid uusi on tal võimatu kohe mitmekülgselt tundma õppida, sh nende annetes orienteeruda. Varjatud anne jääb mõnikord avastamata ka seetõttu, et ei õpita tundma õpilase n-ö lage, vaid piirdutakse sellega, et laps sooritab ainekavas nõutud ja kõigile ühesugused ülesanded hästi ja nii õpetaja kui ka lapsevanem on rahul. Jääb aga teadmata, milleks laps veel võimeline on, ehk suudab ta lahendada hoopis keerukamaid ja raskemaid ülesandeid (ibid). Niisugune olukord on sagedane esimestes klassides ning eriti tüüpiline matemaatiliste annetega laste puhul. Õpetajal on palju tegemist lastega, kes kooli tulles ei tunne 11 numbreidki, ning nad ei tule selle peale, et keegi lastest valdab juba esimeste klasside ainekava
MÕJUTUSVAHENDID: 1) Hoiatus kirjalik hoiatus, vormistatakse kohapeal, rakendatakse neile, kellele komisjon iseenesest on juba meede. Kui kohapeal näha, et laps kardab, siis tõenäoliselt rakendatakse hoiatust. Kõige leebem meede. 2) Koolikorralduslikud mõjuvahendid 3) Spetsialisti juurde suunamine 4) Lepitamine 2 osapoole vahel kakluste korral 5) Kohustus elada vanema vm juures, asenduskodus rasked juhtumid, kus probleemid saavadki alguse sellest, et lapsevanem ei täida oma kohuseid 6) Üldkasulik töö 7) Käendus lapsel ei olnudki ühkti lähedast täiskasvanut, noosroopolitseinik võttsi enda käe alla 8) Noorte- või sotsiaalprogrammides v rehabilitatsiooniteenuses v ravikuurides osalemine 9) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine Tapa ja Kaagvere Lapse iseloomustamise hea aluspõhi tartu maavalitsue kodulehelt, alaealiste komisjoni alt : juhend. Lae arvutisse alla!
läbi viima. o Kognitiivseid operatsioone saab trantsportneerida ühest raamistikust teise. o Sotsiaalne interaktsioon muutub kognitiivse arengu allikaks sotsiaal kognitiivse konflikti kaudu, mille see põhjustab. o Algne kompetentsus on indiviidide jaoks oluline, et saada kasu kindlast interaktsiooni situatsioonist. · EMOTSIONNALNE KIRJAOSKUS Emotsionaalse kirjaoskuse õppekava osied hõlmavad järgmist: o Eneseteadlikkus enesejälgimine ja tunnete määratlemine. o Isiklike otsuste tegemine enese käitumise jälgimine ja tagajärgede mõistatamine. o Tunnete juhtimine enese sisekõne jälgimine, negatiivsete mina sõnumite vaidlustamine. o Stressiga toime tulek stressi tunnuste ära tundmine, stressi allikate ära tundmine.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
o Iseloomulik on heterogeensus ehk eri laste probleemid võivad olla erinevad, kuid nad peavad olema seotud akadeemilise hariduse omandamisega. Õpiraskuste jagunemine o Üldised probleemid probleemid õppimisprotsessis kui tervikus, raskused enamuses ainetes o Kerge astme ÕR tavaõppimise tingimustes õpetaja abi vajavad lapsed o Keskmise astme ÕR ei saa ainult tunnis hakkama, vajavad tunnivälist abi, tavaline õppekava mida võidakse individualiseerida o Väljakujunenud astme ÕR intellekt alla normi, probleemid õppimisel, tavaelus nii väga ei ole. NB! Kasutatakse kerge vaimse alaarengu puhul ka terminit õpiraskus. o Spetsiifilised raskused vaid teatud õpivilumuste (lugemise, kirjutamise või arvutamise) omandamises. Selline eristus ei ole päris ühene. Praktikas võivad spetsiifilised õpiraskused välja näha nagu
10. Ärge jutustage neile, kes nad on või mis neist edaspidi saab. Nad teavad ise paremini. Las nad otsustavad ise, mis neid huvitab. Ärge sundige neid perekondliku kutsetöö või äritegevusega tegelema ainult sellepärast, et seda on teinud mitmed põlvkonnad. Sellest lapsest ei saa teiste jälgedes käijat. Mõningaid nõuandeid ka lapsevanematele. Üks põhilisi nõuandeid oleks see, et rääkige. Uuringud indigolastega näitavad, et lapsevanem ei saa käituda võimukalt. Indigolastega tuleb läbi arutada kõik neisse puutuvad küsimused. Ei tohi öelda, et ,,Vastus on EI!" Miks? Need lapsed lihtsalt ei aktsepteeri sellist vastust.kui väidate talle, et ta ei tohi sellist asja küsida, siis see laps läheb lihtsalt läheb välja ja leiab vastuse sealt. Nende sellisele käitumisele on loogiline järeldus nad arvavad, et Te ei tea vastust. Veel arvatakse, et
jms). Lapse moraalne areng ei ole võimalik, kui liigses individualiseerimise vaimus ei pöörata ühiskonna kooselunormidele mingisugust tähelepanu. Õpetaja roll Ohumärgiks pidas ta ka seda, et õpetaja taandatakse kõrvalseisja ja materjalide ettesöötja rolli. Õpetaja isik tervikuna on eeskujuna ja jäljendamise mallina ülioluline. Räägitakse küll õppimisest, kuid kadunud on õpetamise mõiste, s.t kõrvale on jäänud õpetaja kutseoskused ja õpetamise tehnika. Integreeritud õppekava Seda ei saa pidada õigeks, kuna igal õppeainel on oma spetsiifika ja oma vorm, milles teadmine esitatakse. Integratsioon on pigem sisemine tegevus, mis järgneb diferentseerimisele, selgitas P. H. Hirst (1965). Vaid teadmiste vorme õppivatel lastel avaneks vähehaaval võimalus moodustada pilt sellest, milline maailm tegelikult on. Igal vormil on oma kriitilise mõtlemise viisid, omad loovuse väljendamise vormid, omad fantaseerimise
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isiksusejoonte teooriad põhine
habilitatsiooniline ja rehabilitatsiooniline. Need kaks funktsiooni realiseeruvad eelkõige matemaatika aine õpetamise spetsiifiliste metoodiliste võtete kaudu. Need kaks funktsiooni peavad olema suunatud kõigi psüühiliste protsesside ja isiksuse omaduste hälvete ületamiseks ja kompenseerimiseks. Kogu aeg peab toimuma lõimumine matemaatika ja teiste ainete vahel. Lihtsustatud õppekava on kokku pandud nii, et ta peaks olema jõukohane enamustele lastest, kes seda õppekava vajavad. 75% peaks saama selle õppekava alusel rahuldavalt hakkama. Ülejäänud 25%-le individuaalne õppekava. Matemaatika on jagatud viieks kontsentriks, ,millest igaüks moodustab tervikliku süsteemse tasandi kõigist matemaatika algkursuse valdkondadest. Lisaks ainetevahelisele integratsioonile, peab toimuma ka aine sisene integreerimine.
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp
seksuaalsusest. Tolleaegses Austria ühiskonnas leidis see palju kriitikat. Ka Breuerile ei meeldinud need ideed. ??Samal aastal ilmus artikkel "Ego ja id", avastati Freudil suulaest pahaloomuline kasvaja. Ta läks esimest korda operatsioonile. See ebaõnnestus. Sellel olid üsna kriitilised tagajärjed. Ta napilt pääses verejooksust. Elu lõpuks tehti talle veel 33 operatsiooni. Tal eemaldati suurem osa alalõualuust. Tal oli üpriski raske suhelda. Freudi arst olevat Freudi tema enda soovil üle doseerinud ning siis ta suri. Freud kannatas valude käes ja pidi nägema üpris ebameeldivaid asju, mis juudirahvusega tehti. Paljude tema heade sõprade ja tema enda teoseid põletati Saksamaal. Freud oli praktiliselt kogu elu elanud Viinis, ta ei tahtnud sealt enam lahkuda. Freudi kuulsus oli see, mis teda kaitses. Sakslased ei julgenud teda puutuda, sest päris sõjasituatsioon ka veel ei olnud. Sõbrad avaldasid survet, et ta Viinist lahkuks. Lõpuks anti tal see luba emmigreeruda
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
holokausti üle, k.a päästjate valikute üle, kes pidid peidetuid aidates iga päev otsustama, kas ikka tasub riskida iseenda ja oma perekonna eluga või mitte. Tuleks otsida vastuseid ka küsimustele, miks liitlased ei teinud rohkemat juutide päästmiseks; miks Judenräte (juutide omavalitsusasutused getodes) mõned esindajad koostasid nimekirju oma rahvuskaaslaste surmalaagritesse küüditamiseks; miks enamik inimesi okupeeritud riikides ei teinud midagi oma juutidest naabrite aitamiseks ning mõelda järele selle üle, miks inimesed olid nõus osalema massimõrvas. Algallikatele juurdepääsu tagamine Holokausti kaasaegsest ajakirjandusest, päevikutest, ajalehtedest, kõnedest, kunstiteostest, korraldustest ja ametlikest dokumentidest saab lugeda holokausti toimepanijate, ohvrite, päästjate ja kõrvalseisjate seisukohti. Algallikate materjal on oluline inimeste motivatsiooni, mõtete, tunnete ja tegude uurimiseks,
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tö�
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri