Eesti julgeolekuriskid
Eestil,
kui väikesel iseseisval riigil on julgeolekuriske palju. Peamised riskid on ebastabiilsus ja rahvusvahelised kriisid . Kuid ohud
seisnevad teisteski eluvaldkondades
Minu arvates on ühed suurimad riskid
majanduslikud riskid. Sealhulgas sõltuvus teistest riikidest. Üks
parimaid näiteid on kütus, mille saamiseks peame lihtsalt lootma jääma naftariikidele. Majanduslike riskide alla kuuluvad veel kõik
kauba sisse ja väljaveod, energiasüsteemid, vesi, söök jne.
Teine
suur mure on keskonnariskid. Sinna alla kuuluvad kõik erinevad
reostused, uputused, keemiatehased, kaevandamine, põllumajandus ja
igasugune muu tootmine ning kui jätkub koondumine suurlinnadesse
siis võib kasvada ka inimtegevuse hävitav mõju ühele piirkonnale.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
37 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
RainisT
Õppematerjali autor
Eesti julgeolekuriskid Eestil on julgeolekuriske palju, aga nagu on ka teistel riikidel. Peamised riskid Eestis on ebastabiilsus ja rahvusvahelised kriisid. Kuid ohud seisnevad ka teistes eluvaldkondadaes näiteks majanduslikud riskid, keskkonnariskid, kuritegevus, narkomaania, terrorism ja pommirünnakud. Kuid õnneks on seni eesti otseselt kahest viimasest eemale hoidnud, kuid oht on alati. Majanduslikud riskid on arvatavasti ühed suurimad riskid. Sinna alla võib kuuluda ka sõltuvus teistest riikidest. Üks parimaid näiteid on kütus, mille saamiseks peame lihtsalt lootma jääma naftariikidele. Sest naftat saab ainult vähestest riikidest. Majanduslike riskide alla kuuluvad veel kõik kauba sisse ja väljaveod, energiasüsteemid, vesi, söök jne. Kui midagi juhtub, et me peaksime piirid kinni panema. Siis peaksime me ka loobuma kõigest mis tuleb välisriikidest. Kuna me oleme
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö su
omaalgatus Asutused Valitsus, McDonald's, FC Flora, Elukoht,lapsed, parlament, Leibur, EMT, Punane Rist, haridus, töökoht, vallavalitsus, Merko Ehitus Greenpeace, isiklikud suhted, politsei ja (kõik Eesti riik ei sekku piirivalveamet, eraettevõtted) Loomakaitse maksu- ja Selts, tolliamet, Naabrivalve, koolid, haiglad, huviringid hooldekodud Ülesanded Tagada riigi Kasumi Parandada üldist Tagada inimese
- üleminek ekstensiivselt intensiivsele tööjõukasutamisele - vajadus teistsuguse tööjõu järele, kes ise oskab otsuseid teha - linn ja maa elustiilide lähenemine, erineva tulutasemega inimeste elustiili lähenemine, - iseloomulik tugeva keskklassi kujunemine - massikultuur subkultuuristub Siirdeühiskonnad ja nende probleemid 2 Siirdeühiskond on ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele (näit. Eesti, mis läheb totalitarismist demokraatiasse, käsumajandusest turumajandusse) - revolutsioon reform Algatavad dissidendid Algatav valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkond Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg ja oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda rahumeelne
Tööstuspöörde toimumine riikide kaupa oli alljärgnev. · Suurbritannia alates 1769 kuni 19. sajandi keskpaik. · Prantsusmaa 18. sajandi lõpust 1860. aastateni. · Saksamaa 19. sajandi algusest 1880. aastateni. · USA 19. sajandi algusest 1850. aastateni. Sel ajal oli lõunaosariikides veel orjus. USA eripära oli see, et tööstus ja põllumajandus olid eraldiseisvad nähtused. · Venemaa 1830. aastatest kuni 1920. aastate lõpuni. · Eesti alates 1820. aastatest. o Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond TÖÖSTUSÜHISKONNALE JÄRGNENUD ÜHISKONNA ARENGUFAAS, MIDA ISELOOMUSTAVAD KÕRGTEHNOLOOGIA MASSILINE KASUTAMINE, PAINDLIK SOTSIAALNE STRUKTUUR, TEENINDUSSEKTORIS HÕIVATUTE ÜLEKAAL JA TEHNOLOOGILINE MASSIKULTUUR. Kujunes 20. sajandi viimaseks veerandiks, lisaks eelpoolmainitule eristas seda kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Suurim muutus oli teenindussektoris
Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” teist korda Pärnu Eliisabeti kiriku kantslist ette koguduse õpetaja Hasselblatt. Veel enne manifesti ettelugemist otsustasid selle korraldanud Pärnu Postimehe toimetaja Jaan Järve koos üliõpilase, hilisema kauaaegse Pärnu linnapea Oskar Kase jt kaasvõitlejatega korraldada iseseisvuse proklameerimise auks sõjaväeparaad, et iseseisvuse väljakuulutamist veelgi rohkem esile tõsta ja tugevamalt rõhutada. Kõik Eesti vabariigi kodanikud, usu, rahvuse ja poliitilise ilmavaate peale vaatamata, leiavad ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees. Vabariigi piires elavatele rahvusliste vähemusele kindlustatakse nende rahvuskultuurilised autonoomia õigused. Kõik kodanikuvabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute-, ühisuste-, liitude- ja streigivabadused, niisama isiku ja kodukolde puutumatus peava Eesti riigi piirides
Oluline on inimese enda tööpanus. Näiteriigid: Saksamaa, Belgia. Sotsiaaldemokraatlik heaoluriik Kehtivad väga kõrged maksud, kuid selles süsteemis on keskseks heaolu eest vastutajaks riik ise. Näiteriigid: Soome, Rootsi. Jätkusuutlikkus Ühildada majanduskasv ja keskkonnahoid. Jätkusuutlik areng rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkuse neli komponenti: eesti kultuuri elujõulisus, heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus. Hea valitsemine: legitiimne, efektiivne, läbipaistev, kodanikke kaasav. Jätkusuutlikkuse põhimõtted: Majanduse ja keskkonna ühendamine Kõrge elukvaliteet Erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad Lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel Kultuurilise mitmekesisuse väärtustamine Kohustused tulevaste põlvkondade ees Keskkonnakaite
Avatus tähendab kodanikuühiskonna puhul seda, et ühiskonna liikmed on informeeritud, on tagatud avaliku teabe kättesaadavus ning loodud võimalused osaleda otsustusprotsessides. Kodanikuühiskond tähendab ühiskonda, mille liikmed saavad teha ja teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi, kus inimese põhiõigused ja vabadused on kaitstud ning kus inimesel on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Vastavalt Eesti Kodanikuühiskonna kontseptsioonile mõistetakse kodanikuühiskonna all inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor e. esimene sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu. 2. Erasektor e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid