Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kliendikeskne turundus kui eduka ettevõtte strateegia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
klient, turundus, restoran, customer, turundusstrateegia, ettevõttele, kasumlik, marketing, kasumlikkus, burger, loyal, action, kliendibaas, pakkuja, kuusik, käitumuslik, valikuvõimalus, king, ebscohost, kliendikeskne, konkurents, rahulolevad, edukuse, sõrmuse, teemant, mõjurid, pühendumus, selveri, frantsiis, franchise, journal, viidatud, milleltSee, kui viisakalt ja abivalmilt käitutakse kliendiga, määrab ära ettevõtte edukuse pikemas perspektiivis. Teenindusele spetsialiseerinud ettevõtete puhul on iseenesest mõistetav, et kliendi soovid ja vajadused on kõige tähtsamad. Need ettevõtted investeerivad pidevalt kliendisuhete parendamisele ning turu-uuringutele, et teada saada, millist teenindust tuleb pakkuda. See kajastub kliendi tagasisides, kui palju nad on valmis pakutava teenuse peale kulutama. Lõppkokkuvõttes on klient see, kes maksab palga. Kliendisuhete ja -lojaalsuse olemust hakati põhjalikumalt uurima 1940ndate aastate lõpul 1950ndate aastate algul Ameerika Ühendriikides. 1960ndate aastate keskpaigaks keskendus suur osa uuringuid teabe ökonoomikale, s.t. klientide kulutustele ja võimele otsida informatsiooni alternatiivide kohta ning mõista margivalikuid. 1970ndate aastate alguses tõstatasid Jacoby ja Kuner küsimuse margitruuduse ja taasostukäitumise vaheliste suhete kohta
Kliendisuhete juhtimine Käesolev teema on tihedas seoses müügitoetuste teemaga, kuna kliendisuhete loomine ja hoidmine põhineb suurel määral reklaamil ning kliendi ostukäitumise mõjutamisel. Et aga konkurents kaubanduses on terav ja võitlus käib iga kliendi (ja tema raha) pärast, seetõttu peatume sellel teemavaldkonnal eraldi veidi pikemalt. Jaekaubanduse põhitegevuseks on klientide teenindamine ning selle kaudu kasumlik tegutsemine. Tähtsaim on vastata tarbija nõudmistele ning pakkuda tarbija vajaduste rahuldamiseks maksimaalset kaubavalikut. Tänu kaubandusturunduse bipolaarsusele on kaubandusel hea positsioon mõjutamaks nii ostuturge e. tootjaid kui ka müügiturge e. tarbijaid. Tarbijate poolt tulnud ostusoovid edastatakse tootjatele, mõjutades nii tootjaid tootma tarbijatele meelepäraseid tooteid; teiselt poolt on erinevaid võimalusi mõjutada tarbijate ostukäitumist
x tagasiside x fookus x aeg Mida annab kõrge tarbija rahulolu? x Lojaalsuse suurenemine ettevõtte suhtes x Ettevõtte mainekuse kasv x Tarbijate vähenev hinnaelastsus x Tööjõu tootlikkuse kasv x Madalamad ettevõtte kulud tulevikus x Ettevõtte kasumi suurenemine x Tarbijate kaebuste oluline vähenemine x Rahulolevad kliendid toovad ise kliente x Tarbija rahulolu suurendab innovatsiooni Hea äri kuldreeglid: x Klient on minu äri jaoks kõige tähtsam inimene x Klient ei ole meist sõltuv, ettevõte sõltub kliendist x Klient ei sega meie tööd, ta on meie töö eesmärk x Kliendi teenindamine ei ole talle meiepoolse teene osutamine x Klient on meie äri osa x Klient ei ole meie jaoks külm statistika, vaid inimene oma tunnete ja emotsioonidega nagu meiegi x Kliendiga ei vaielda x Klient toob meile oma vajadused ja soovid, meie ülesanne on neid täita
Tänapäevase turunduse eesmärk. Turunduse definitsioone on palju: · on juhtimisfilosoofia, kus ettevõte saavutab oma eesmärgid tarbijate vajaduste rahuldamisega. · on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi, sh klientide vajaduste kindlakstegemine, kasulike klientide hoidmine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. · kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. (M.Porter) Turunduse üldmõisteteks on vajadused, soovid, nõudlus, toode, vahetus, tehingud ja turud. Vajadused on inimese sisemised tungid millegi järele. Nt söök, jook (A.Maslow vajaduste hierarhia)Turundus saab mõjutada kuidas vajadusi rahuldatakse, kuid ei saa mõjutada otseselt põhivajadusi. Soovid on vajaduste kohandatud väljendused, kus kohandajaks on
ostuharjumus ne, ümber- segmentimin s ed, proovi- ja positsioonimi e, ümber- korduvostud, ne, positsioonimi turundusmiks turustruktuur ne, tarbijate , suhtumine , eluviis, reklaami, turundusmik turundusmik ettepanekud s s toote täiustamisek s Turundus kokkuvõte 1. Turunduse alusmudelid 4P mudel (enne seda oli Bordeni mudel) - keskendub tootele: Price - Hind Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus 6P mudel: Price - Hind Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus People/personnel - töötajad Process - protsess 7P mudel: Price - Hind Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus
ning positsioneeritakse teenindusettevõte turul. Tehniline joonis on teenuse kättetoimetamisprotsessi tehinguid sisaldav tootmise organiseerimise skeem (mida nimetatakse ka tehnoloogiakaardiks). Tehingud võivad olla andmetöötlus, suhtlemine klientuuriga ning osa otsustuspunktidest, millel on tähtis osa vigade vältimisel. Joonisel 1. toodud nähtavuspiir eraldab eesliinis toimuvaid tegevusi tagaliinis toimuvatest. Eesliini tegevustega puutub klient kokku, tagaliinis toimuvaga mitte. Teenuse kättetoimetamise protsessi suure ja väikese kontaktsusega osad võivad asuda teineteisest eraldi, kuid nad on omavahel seotud. Käesolev eristus tõstab esile vajadust pöörata erilist tähelepanu nähtavuspiirist ettepoole jäävale osale, mille põhjal kujuneb kliendi kogemus teeninduse tõhususest. Teeninduskeskkonna paigutus, kujundus, teenistuja suhtlemisoskus ning isegi trükitud materjal — need kõik jätavad teenindamisest teatud mulje
Viimati nimetatud müümise võimalused kuuluvad vahendatud müügi alla. Otsemüügi levinumad tooted - isikliku hügieeni tooted (kosmeetika, parfümeeria, hügieenitarbed); moeaksessuaarid ja - ehted; majapidamiskaubad (elektriseadmed, iluesemed jms); toidukaubad ja heaolutooted; kaubad kogu perekonnale (raamatud, ajakirjad, mänguasjad, riided, audio- ja videokaubad) Massturundus vs otseturundus RFM mudel (RECENCY, FREQUENCY, MONETARY VALUE) Parim klient on see, kes Ostis hiljuti; Ostab sageli; Kulutab tootele kõige rohkem raha Mudeli probleemid: • Raske mõõta tarbija lojaalsust (kõiki kaupu ei osteta sarnase sagedusega). Osa kaupu vajatakse tihedamini, teisi harvemini. • Rahaline väärtus pole alati kõige tähtsam, kuna mudel ei arvesta kliendi kasumlikkust Turustuskanali valimise protsess Turufaktor; Tootefaktor; Tootjafaktor Turufaktor turustuskanalis • kas vahendaja on hulgi- või jaeettevõte;
teenuseid kui nende kliendid seda nõuavad. Selline praktika kasvatab kulusid kuna ettevõttel oleks nii või naa vajaminevaid ostjaid. See tõstab ka ootusi järgmiseks tehinguks ja aeg-ajalt võib isegi olla väheahvatlev. Väljakutseks oleks kombineerida need muutujad nii, et need oleksid kliendi vajaustele vastavalt võimaliku madalaima hinnaga. 6 Siin tuleb märkida, et ettevõte võib kulutada olulise summa klienditeenindusele kui ostja on ettevõttele liiga tähtis (Gourdin 2006, 45-47). 7 3. KLIENDITEENINDUS GLOBAALSES VAATES Kultuurilistel faktoritel on sügav mõju klienditeeninduse eristamisel. Lõpptulemusena on klienditeenindus, eriti aga jaemüügi tasandil tegelikult riigiti erinev. Seega inimesed ühest rahvusest ei pruugi sobida teise rahvuse klienditeeninduse vajadustega. Näiteks Euroopa kliendid põhiliselt eelistavad jaemüüjaid kes asuvad linna südames. Mugavus
2. II etapp hetkeolukorra analüüs c. Turundusaudit d. SWOT-analüüs e. Eeldused 3. III etapp Strateegia formuleerimine f. Oodatavad tulemused g. Turunduseesmärgid ja strateegiad h. Alternatiivsed strateegiad 4. IV etapp Ressursside planeerimine ja kontroll MÕÕTMINE JA ANALÜÜS i. Eelarve j. Elluviimise analüüs Esiteks ettevõte missioon Turundus strateegiate mõju turundusmarginaalile: Mida pikem on strateegia, seda suurem mõju. TURUNDUSMARGINAAL= [Turumaht * turuosa * (käive muutuvkulu kliendi kohta)] turunduskulu 1. Strateegia turumahu suurendamiseks 2. Strateegia turuosa suurendamiseks 3. Strateegia suurendamaks tulu tarbija kohta 4. Strateegia muutuvkulude alandamiseks 5. Strateegia turunduskulude vähendamiseks 2. Turg ja turupotentsiaal. Turunõudlus ja turuosa arengupuu.
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
suhteturundusega. Suhteid iseloomustavad märksõnad nagu usaldus, pühendumus, ausus ja väärtuste loomine. Tänapäevastes organisatsioonides on need mõisted aga sageli liiga jäigalt määratletud. Organisatsiooni jaoks on oluline mõista klientide vajadusi ning turg peab olema 3 avatud uutele lähenemistele. Need on olulised tegurid, formuleerimaks ettevõtte lähenemist klientideni tegevuste ringi kaudu. (A customer ... 2016) Sotsiaalvõrgustike vahendusel tekkinud ühendust on määratletud ka kui fookuse hoidmist klientide rahuldamisel, pakkudes nendele konkurentidest kõrgemat väärtust ning saavutamaks usaldust ja pühendumust pikaajalistes suhetes. Sotsiaalmeediat saab vaadelda ka kui meediat, mis on eksisteerinud sajandeid ning saanud uue dünaamilisema suuna. Seega võib defineerida uute tegevuste ringi etappidega, mis hõlmavad ühendust, suhtlemist, rahulolu, suhete
Analüüsitakse olemasolevaid tooteid ja nende hindu selle põhjal, kas toodetel/teenustel on mingi unikaalne müügiargument (USP) ja mille poolest see erineb konkurentide omast. Mida ainulaadsem on toode või teenus, seda kõrgemat hinda on võimalik küsida. Nt Nokia telefon oli popp müüdi 3000 kr eest, toote omahind 10kr; saiake poes 2kr, kohvikus 4kr. Meetodi rakendamiseks on vaja omada täpset ettekujutust tarbijast ning osata kasutada psühholoogilisi mõjutusvahendeid. Turundusstrateegia rajatakse emotsionaalsetele argumentidele, kuna tarbija ei hinda alati hindu ratsionaalselt. Ettevõtjad peavad aga olema ettevaatlikud, et nad ei määraks liiga kõrget hinda, sest ka kliendid, kes on alguses nõus maksma tänu heale müügiargumendile kõrgemat hinda võivad hakata mingi aja möödudes eelistama odavamat ja sama kvaliteetset toodet. 3. Konkurentsipõhine hinnakujundus saab alguse sellest, et ettevõte määrab oma hinna vastavalt oma otseste konkurentide hinnatasemele
1. Loeng (1 ptk) Strateegia on levinud teema, mis rõhutab strateegiliste otsuste valikuvõimalusi. Strateegia on valikuküsimus! Strateegiliste otsuste: Eesmärk on luua ettevõttele väärtust (võib realiseeruda või mitte) Tulemusel tehakse olulised ressursipaigutused, et teha muutuseid ettevõtte toodetes, turgudes ja oskuste profiilis Tagasipööramine on keeruline Tunnuseks on pikajaline seotus Strateegiline juhtimine on kontseptsioon, mis integreerib ettevõttevälise strateegilise planeerimise ja ettevõttesisese organisatsiooni kujundamise kui võrdsed valdkonnad.
" või veel hullem ,,Võsareporter". Olulise osa ettevõtte mainest kujuneb just töötajate tegevustest välajspool tööaega, ehk personali teadvustamata turundustegevusest. Võimsatest reklaamikampaaniatest, asjalikest intervjuudest, järjepidevatest tootekoolitustest pole suurt kasu, kui organisatsioon teiste tegevustega soovitud maine kujunemist ei toeta, kui kõiki töötajad pole teadvustatud, miks, kellele ja kuidas nende ettevõte töötab.(Äripäev, 05.12.2000) Sisemine turundus on kontseptsioon, mis paneb juhtkonna keskenduma kõige olulisemale ettevõttes personalile. Kusjuures eesmärk ei ole ainult töörahulolu, vaid töötajate suunamine, motiveerimine, koordineerimine ja integreerimine kliendikesksuse ning strateegiate efektiivse rakendamise suunas. Sisemise turunduse kaudu saab töötajaid mõjutada saavutama ettevõtte eesmärke kiiremini ja efektiivsemalt.(Äripäev, 31.05.2004)
logistika muutub (e-) äri edu alustalaks. Praegu toimib logistikakanal skeemi järgi: tooraine tootja hulgikaubandus jaekaubandustarbija, kus logistikafirmad tegelevad eraldi lülide optimaalseima ühendamisega. Homse päeva logistikafirmade funktsiooniks saab kogu lisaväärtust loova ahela juhtimine alates toorainemaardlast tarbija koduni. Tarnija valiku analüüsitavad aspektid: · Tarnijate senine kasumlikkus ja lojaalsus · Pakutava toote või teenuse kvaliteet · Klienditeeninduse tase ja hoiakud · Suhtlemise kulud · Valmisolek uuenduslikeks ja ennetavateks muutusteks · Finantstaust ja prognoosid · Tugevused ettevõttele olulistes valdkondades, muuhulgas IT · Oskusteave ja selle täiendamise võimalused · Ohutegurid (hinnata, kas partnerist võib kujuneda ohtlik konkurent või võtmeisik) · Omanikud, juhtkond ja võtmeisikud · Partneri tegevuse läbipaistvus
1. Mis on turundus Turundus on kasulie klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. 2. Turunduse funktsioonid Kaks põhilist mõõdet strateegiline ja taktikaline. Strateegiline turundus koosneb tarbijavajaduste analüüsist, turu segmenteerimisest, turundusvõimaluste hindamisest, konkurentide analüüsist ja turundusstrateegia kujundamisest. Taktikaline turundus keskendub valitud sihtrühmade kesksete turundusplaanide koostamisele, mille käigus täpsustatakse eesmärgid, pannakse paika turundusmeetmestik (toode, hind, jaotus, edustus), turunduseelarve ja ajakava. Samuti tuleb need turundusplaanid ellu viia ja kontrollida nende edukust. 3. Turunduse põhiprintsiibid Vajadused (Maslow vajaduste hierarhia), soovid ehk kuidas turundus inimeste soove rahuldab. Nõudlus ehk kui inimesel on soov ja nõusoleks toote või teenuse eest maksta.
Britta Peetso SISETURUNDUS EDU VÕTI VÄLITURUNDUSES Referaat Tartu 2003 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Strateegiline planeerimine .........................................................................................................................4 Teenuste turundus sisemine turundus.....................................................................................................7 Kokkuvõte..................................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................................10
toodet kõikjal ja kõigile. Tihtipeale on nemad just need, kes moodustavad ettevõtte suurimad ja tulusamad kliendid. Milles seisneb CRM maatrixi tähtsus? Lojaalsus on kliendikvaliteedist sõltuv kliendirahulolu tagajärg ning lojaalsuse tulemusel peaks tõusma kliendikasumlikkus. Ettevõtte edu sõltub tema klientide rahulolust, selle saavutamiseks on vaja mõista ja täita klientide vajadusi ning ületada neid. Klient peab tundma, et ta on oodatud ja tema soovidega arvestatakse. Et kliente paremini mõista on tarvis regulaarselt koguda tagasisidet ja vastavalt selle parendada tegevusi. Töötajate pühendumist mõõdetakse TRI*M indeksiga. Milliseid muutuseid on toonud kaasa ettevõtete toimimine väärtusahelais? Ettevõtted ostavad sisse erinevaid teenuseid ja ei tehta nii palju enam ise. Toimitakse vastavalt turunõudlusele, vanasti oldi tootmisele orienteeritud, nüüd turule
PK-09 Joosep Kruusmaa Siseturundus Lühiuurimus Juhendaja: Külli Sorin 2011 1 Joosep Kruusmaa Sisukord Sisukord ................................................................................................................................. 2 Sisemine turundus.................................................................................................................. 3 Siseturunduse toimimise olulised punktid:............................................................................... 5 Ettevõtte ja kliendi suhted....................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus:...........................................................................................................
Turunduse kordamisküsimused 1. Turunduse mõiste, olemus, kontseptsioonid Turunduse olemus – Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Turunduse vajadus – valmistada õigele tarbijale õige toode ja viia see õige sõnumiga õigel ajal õigesse kohta; pikaajaliste kliendisuhete loomine ja arendamine; luua tarbijatega pikaajaline vastastikku kasumlik suhe; luua ettevõttes finantsiline edukus. Turunduse funktsioonid – Turulõhede ületamine. Turundus peab tegema kõik, et vahetus oleks võimalikult mugav ja sujuv ning nimetatud lõhed kõrvaldatud: Ruumilõhe: tootja ja tarbija on sageli geograafiliselt eraldatud. Turundustegevus peab tagama kauba pakkumise ja tarbijale sobilikus kohas, luues ostmise kohamugavuse. Ajalõhe: kaupade tootmine ja tarbimine toimuvad erineval ajal (erandiks teenused)
TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Turunduse olemus ja mõiste, turunduse objekt Turundus on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi. Turundus on klientide vajaduste kindlakstegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil ehk turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine. Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Turunduse olemus jaguneb kaheks: strateegiline ja taktikaline. Strateegiline – tarbijavajaduste analüüs, turu segmenteerimine, turuvõimaluste hindamine (turu potentsiaal ja toote eluiga), konkurentide analüüs (konkurentsieelise leidmine) ning turundusstrateegia kujundamine. Taktikaline – keskendub valitud sihtrühmade kesksete turundusplaanide
rahuldamiseks (Vihalem, 2003 (1988. aastal Ameerika Marketingiassotsiatsiooni poolt sõnastatud definitsiooni järgi)). Turundus on juhtimisprotsess, mis uurib, prognoosib ja rahuldab tarbijate nõudlust kasumi saamise eesmärgil (Mercer, 1992) Defineeritud nõudluse seisukohast)). Turustamine tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet ,,turustuskanal"). Turundus on seega oluliselt laiem mõiste kui turustus ning võib öelda, et turustus on turunduse üks osa. Turg on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid. Toode on midagi, mida saab pakkuda turul vajaduste rahuldamiseks. Toode võib olla materiaalne, kuid tähtis pole mitte füüsilise toote omamine, vaid sellega kaasnevad hüved. Klient on organisatsioon või isik, kes võtab toote vastu või kasutab pakutavat teenust
TURUNDUS 1. TURUNDUSE OLEMUS TURUNDUS on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P.Kotler). Inimeste VAJADUSED (needs) tekitavad NÕUDLUSE (demand), kui soovile lisandub OSTUJÕUD (buying power). KLIENT (customer) - organisatsiooni või isik, kes võtab toote vastu või kasutab pakutavat teenust. Samuti on klient (alaline) ostja, tellija või teenuseid kasutav inimene. TARBIJA (user) - füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust ees-märgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega TURUSTAMINE (selling) tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet ,,turustuskanal"). Turundus on seega oluliselt laiem mõiste kui turustus ning võib öelda, et turustus on turunduse üks osa.
Majandusõpetus Vabaaine 9. ja 10. tund Turundus Turunduse juhtimine Turunduse juhtimine on ettevõttes kesksemaid äriprotsesse, mis seob endaga kõik teised valdkonnad selleks, et luua võimalused klientide ootuste täitmiseks ja ületamiseks. Turundus Turundus ehk marketing (ingl. k marketing) on tegevus, mille eesmärgiks on viia kokku ostjad ja müüjad. Turundus Turundust on erinevates allikates kirjeldatud ka kui erinevate tegevuste juhtimist, hõlmates (võimalike) tarbijate soovide ja vajaduste tuvastamist (või loomist!) ja rahuldamist ettevõttele kasumlikul viisil. Turunduse tuum on mõista, et tarbijad kasutavad mingit toodet või teenust sellepärast, et neil on seda vaja või nad arvavad seda, aga mitte lihtsalt soovist oma raha kulutada. Turunduse juhtimine Turundus on tegevuste kogum, mis hõlmab järgnevaid tegevusi:
logistikateenuste integreeritud juhtimises. Nõuded loodussäästlikusele. IT ja teenindus said võtmesõnadeks. Turule orienteeritus. Täpsus ja usaldus, et tegevus vastab kliendiga kokkulepitule. Tarnetäpsus (on-time delivery) – mõõdetakse tegeliku ja planeeritud tarneaja kokkulangemist. Kliendi jaoks on kõige tähtsam tarneajast kinnipidamine, kuna see võimaldab kliendil paremini planeerida ja teostada oma tegevusi. Klient tahab professionaalset ning tema jaoks mugavat teenust. Kliendi jaoks avaldub see praegu e- arvetes, Interneti vahendusel saadetise jälgimise, tellimuste esitamise, päringute saatmise, laovarude jälgimise süsteemis, paljudes maades elektroonilises tollimises. Hakati sisse ostma ka muid teenuseid kui ainult transport nt laoteenus. 2. Väärtusahela keskne arenguetapp logistikas Väärtusahel (Value Chain) kirjeldab lisaväärtuse teket tarneahelas
klienditeenindust ja kes vastutab klientide teenindamise eest ettevõttes. Klienditeeninduse elemendid Info tellimuse kohta Kliendil peab olema võimalus saada teavet laosaldo, tellimuse staatuse, saadetise lähetamise aja, tarneaja, järeltellimuse jms. kohta Tellimustsükli faasid Tellimustsükli aeg Tellimuse täitmise ettevalmistamine Tarneaeg, tarne tähtaeg, tarnekindlus Kvaliteetsete tarnete osakaal Kiired saadetised (tavaliselt kallimad, klient peab teadma erinevusi) Tellimuste täitmise kvaliteedi jälgimine ja kõrvalekallete registreerimine Tellimise lihtsus ja mugavus Toodete asendamine –kas toote asendamine analoogtoodetega on aktsepteeritav ja kas seda võib otsustada tarnija? Kaupade seisukord saadetises- milline kaupade füüsiline seisukord on aktsepteeritav, milline mitte ? Kauba puudumine – kuidas toimida kauba puudumisel?
2.Teenuse kvaliteet..............................................................................................7 1.3.Protsessi kvaliteet.............................................................................................7 1.4.Erinevad vaated kvaliteedile..............................................................................8 1.5.Kvaliteedi tähtsus...............................................................................................8 2. Klient...................................................................................................................11 2.1.Kliendikeskne organisatsioon.........................................................................11 2.2.Kvaliteedisuunitlus kliendi rahulolu............................................................13 2.2.1.Kliendikesksuse juurutamine...................................................................14 2.2.2
Brändi tuntuse mõõtmise meetodeid on erinevaid: dominantne tuntus, esimesena-meenuv tuntus (top-of-mind), spontaanne tuntus, aidatud tuntus. Brändi tuntus viitab tarbija võimele meenutada ja ära tunda brändi erinevates tingimustes ning seostada brändi nime, logo jne mingite kindlate assotsiatsioonidega. See aitab kliendil aru saada, millisesse toote või teenuse kategooriasse mingi bränd kuulub ja milliseid tooteid/teenuseid müüakse mingi brändi nime all. Samuti aitab see tagada, et klient teab, milliseid vajadusi bränd läbi oma toodete rahuldab. Brändi väärtus on otseses sõltuvuses teadmistest brändi kohta, mida tarbijad omavad. Teadmised haaravad eelkõige tuntust ja mainet. Pikaajalise brändi juhtimise eesmärk peaks seega olema tuntuse pidev suurendamine ja integreeritud kommunikatsiooni abil maine ülesehitamine. Brändi tuntust mõõdetakse nt Brand Equity Ten mudelis (autor D. Aaker), mis mõõdab 5 tarbijaväärtuse
Tihti ettevõtted pakuvad rohkem teenuseid kui nende kliendid seda nõuavad. Selline praktika kasvatab kulusid kuna ettevõttel oleks nii või naa vajaminevaid ostjaid. See tõstab ka ootusi järgmiseks tehinguks ja aeg-ajalt võib isegi olla väheahvatlev. Väljakutseks oleks kombineerida need muutujad nii, et need oleksid kliendi vajaustele vastavalt võimaliku madalaima hinnaga. Siin tuleb märkida, et ettevõte võib kulutada olulise summa klienditeenindusele kui ostja on ettevõttele liiga tähtis OLULISED TEGURID LOGISTIKA KLIENDITEENINDUSES • Suur sihtkohtade arv ja tegutsemine rahvusvahelises ulatuses • Sagedased veod ja lühike veoaeg • Lisateenuste osutamine – lisaks veoteenusele pakutakse ka terminaliteenust, laoteenust, tolliagendi teenust, veose kindlustamist, saatedokumentide vormistamist jne • Teenindava personali suhtumine klientidesse – kuidas päringutele vastatakse ja pakkumisi
Klienditeenindus kui logistika oluline protsess LH5 Klienditeenindus logistikas on laotöötoimingud, kogu klienditeeninduse protsess. Kogu süsteem peab toimuma kliendi heaks. Klienditeenindus kui juhtimist vajav süsteem. MIDA klienditeenindus logistikas tähendab? Kogu protsess tellimuse edastamisest kuni kohaletoimetamiseni kliendile.. 1. Mille poolest erineb klient „edasimüüja“ kliendist „tarbija“? Edasimüüja on oma tarnija jaoks klient (äriklient), kes ostab kaupu eesmärgil teenida neid edasi müües või tooteid valmistades äritulu, tarbija aga eraisik või ettevõte, kes soetab tooteid selleks, et rahuldada nende kasutamisega oma soove ja/või vajadusi. 2. Missugune kliendi kategooria on tarnijale üldjuhul olulisem, kas klient „edasimüüja“ või klient „tarbija“? Klient „edasimüüja“. 3. Millised peaksid olema tootmisettevõtte, hulgifirma ja jaekaubandusettevõtte klienditeeninduse peamised eesmärgid
Siia kõik see enda ja õppejõu info Kärdla 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Turunduse mõiste ja tänapäeva määratlus antud töö kontekstis 2.1. Mõiste muutumine läbi ajaloo 3. Eduka ettevõtte käitumismallide suunad nn turundusgurude ja arvamusliidrite soovitusel 3.1. Mark Earlsi karja-turundus meetod (Herd-like marketing) 3.2. Seth Godini hõimude kaudu ja aevastajate abil toimiv turundus (tribes and spreading ideas) 3.3. Aune Pasti imagoühiskond 4. Uuenenud turundusvõtete rakendamise väljundid ettevõtetele 4.1. Ühisturundus 4.2. Internetiturunduse laiaulatuslikud võimalused (sotsiaalsed võrgustikud) 4.3. Üritusturundus 5. Turunduse roll ja võimalused käesoleval säästuajal 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS
...........................10 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................................. 11 2 SISSEJUHATUS Termin ,,marketing" tuleneb inglise keelsest sõnast ,,market" (turg) ja tähendab turualast tegevust, tööd turuga. Marketingi eestikeelseks sünonüümiks on turundus. Turundus kujutab endast teadmiste süsteemi, mis käsitleb ettevõtja ja turu suhteid. Arvatakse, et turundust praktiseeriti juba 17. sajandil Jaapanis, kus Tokyos avati esimene univerasaalkauplus. Kuid mis abi on müümisel turundusest ja kuidas see aitab kliente leida? Turundustegevuse tähtsus on suur ja vajalik. Müük ja turundus on on omavahel tihedalt seotud, sest tänapäeva turumajanduses on peaaegu võimatu müüa kaupa ilma korraliku turu uuringuta ega turundusplaanita.
1. SISSEJUHATUS TURUNDUSE JUHTIMISSE Põhimõisted: 1) Turundus - kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse
annaabi.ee 
