KOOL 11B klass Nimi Tartu Ülikool Referaat Juhendaja: õp Nimi LINN 2008 SISSEJUHATUS Tartu Ülikool on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. Aastatel 19401941 ning 19441989 kandis nime Tartu Riiklik Ülikool, lühend TRÜ. Tartu Ülikooli taasavamine 19. sajandi alguses toetus otseselt valgustuse ideedele ja samast vaimsusest kasvas klassitsistlik arhitektuur. Ülikooli ehitistest kujunes kõige ilmekam klassitsistlike hoonete kooslus Eestis. Eelkõige J. W. Krause kavandatu ülikooli peahoone, tähetorn, vana anatoomikum jt moodustab haruldase terviku, mis on valgustuse ideede ja euroopaliku ülikoolihariduse kauniks kehastuseks mitte ainult Eesti jaoks, vaid ka rahvusvaheliselt. 2 1. TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli taasavamine 19. sajandi alguses toetus otseselt valgustuse ideede...
KLASSITSISM ÜLDINE · Klassitsism on 16. 19. saj. Kunsti ja arhitektuurisuund · Levinud Põhja-Ameerika, Venemaal ja Euroopas · Klassitsismi iluideaaliks olid Vana-Rooma ja Vana-Kreeka meistriteosed · Hinnati selgust, vormikooskõla ja zanri- ja stiilipuhtust · Klassitsismi õitseng oli nendest maades, kus valitses absoluutne monarhia. (Prantsusmaa, Venemaa) KLASSITSISMI TUNNUSED. 1) Antiikkunsti eeskujude järgimine (selge ja reeglipärane vormitäius). 2)Andrea Palladio mõju (üle 2-korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist) 3) LIHTSUS, RANGUS, REEGLIPÄRASUS JA SUUREJOONELISUS MOODUSTAS PIDULIKU ANSAMBLI. 4) ÜMARKAARE JA KUPLI KASUTAMINE. 5) SISEKUJUNDUSES SÜMMEETRIA, SÕLTUVALT KREEKA JA ROOMA EESKUJUDEST. · Hammaslõige · Munavööt · meander KLASSISTISTLIK ARHITEKTUUR · Võeti eeskuju antiikehitistest · Arhitektuuris kasutati rohkest...
Klassitsism Klassitsism (lad. k. classicus esmaklassiline) 1760-1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud kunsti ja arhitektuurisuund. Eeldused, mõjutajad: 1) Valgustusfilosoofid (Voltaire, Montesquieu, Diderot). 2) Arheoloogilised väljakaevamised (Herculaneum, Pompeji). 3) Antiikkultuuri käsitlev kirjandus (J. J. Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu"). Klassitsism jagatakse: 1) Varaklassitsism ca 1770-1800; 2) Kõrgklassitsism ca 1800-1830; Prantsuse klassitsism: 1) Louis XVI stiil 1760-1790; 2) Direktooriumistiil 1790-1800; 3) Ampiirstiil (pr. k. empire - keisririik) 1800-1820. Klassitsismi tunnused. 1) Antiikkunsti eeskujude järgimine (selge ja reeglipärane vormitäius). 2)Andrea Palladio mõju (üle 2-korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist) 3) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus moodustas piduliku ansamb...
KLASSITSISTLIK KUNST Millised ajaloolised sündmused soodustasid klassitsistliku kunsti tekkimist? · Klassitsistlik kunst sai alguse 18. sajandi teisel poole Prantsusmaal; · osa prantsuse klassitsismi tekkepõhjustest on ühiskondlikku laadi. Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti; · 1789. aastal puhkenud Suur Prantsuse Revolutsioon klassitsistlik kunst asus ülistama revolutsiooni; · Kindral Napoleon Bonaparte kuulutas 1804. aastal end keisriks klassitsistlik kunst asus väljendama Prantsuse keisririigi suurust ja sõjalisi võite. Too näiteid tüüpilistest klassitsistlikest hoonetest Euroopas! Kes olid arhitektid? · Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne...
Klassitsism 1. Milline on klassitsismi seos antiikkunstiga? Klassitsistlikule arhitektuurile olid omased sümmeetria, tasakaal, suurejoonelisus. Hoonete fassaadid moodustasid võimsaid ja mõjusaid ansambleid. Eeskuju võeti mitte ainult vanadelt kreeklastelt ja roomlastelt, vaid arvatavasti ka Vanast- Egiptusest, kuna seal olid veelgi uhkemad ja võimsamad ehitised. 2. Arhitektuur klassitsismi ajajärgul anna üldiseloomustus ja too näiteid eri maade tuntumatest ehitustest(8-10näidet) Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel, oma lihtsa ja range välisilm...
Klassitsistlik Arhitektuur Klassitsistliku arhitektuuri eeskujud o Püüdis eekujuks võtta antiikehitisi, nii üldlahenduses, kui ka üksikasjades. Mõõdistati ehitisi ja nende varemeid Itaalias ja Kreekas ning anti välja raamatuid, õpikuid ja tüüpprojekte, mis levisid kogu Euroopas. o Valgustajate ideoloogia mõjul oli paljude eesmärgiks nii ilus ehitis, kui ka arhitektuuri abil ühiskonnaelu reeglipärasemaks ja mõistlikumaks muutmine. o Suurenes ka renessanssiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju, sest ka tema oli nõudnud antiikarhitektuuri reeglite täpset jälgimist. Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism kolossaalorderit(üle kahe korruse ulatuvad sambad) ja sammasportikust(antiiktempli osafassaadi meenutav väljaehitis.) Üldiseloomustus o Ei nõutud otsest antiigi jäljendamist vaid antiikkunstist tuletatud reeglite kasutamist. E...
Kontrolltöö 11. Klassile Klassitsism 12 Õ. klass Andrei Sorokin Kontrolltöö 11. Klassile Klassitsism 1. Sisukord 2.Milline on klassitsismi seos antiikkunstiga?..................................................................2 3.Arhitektuur klassitsismi ajajärgul - anna üldiseloomustus ja too näiteid eri maade tuntumatest ehitustest ( 8-10 näidet).............................................................................3 USA.............................................................................................................................. 4 Venemaa...................................................................................................................... 5 Pransusmaa.................................................................................................................. 8 Soome........................................................................................................
Pühajärve Põhikool Joel Süldre 8. klass Klassitsism Referaat Juhendaja: Urve Sarv 2009 Klassitsism Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgust. Samu põhimõtteid, küll oma vahenditega, väljendavad klassitsismiaja kirjandus ja muusika. Kla...
Klassitsism Arhitektuur Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Antiikaegsete ehitiste matkimisel mindi isegi nii kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i kirikkavandati päris kreeka templi koopiana seejuures ka ilma akendeta. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jms., näiteks Tähe võidukaar Pariisis. Võimsana kõrgub see keset avarat üm...
KLASSITSISM Klassitsism on viimane suur kunstistiil, mis hõlmab kõiki kunstiliike (arhitektuur, skulptuur, maalikunst). Nimi tuleb ladinakeelsest sõnast classicus eeskujulik, silmapaistev. Klassitsism arenes välja 18. sajandil Prantsusmaal, tänu millele tõusis Pariis maailma kunstipealinnaks. Varem oli selleks olnud Rooma. Klassitsism jäljendas antiikkunsti, täpsemalt Kreeka klassikalise ajastu kunsti, mille põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Maalikunst Maalikunstnikud võtsid eeskujuks antiikaja skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile. Kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid, mida valiti tavaliselt antiikajaloost või mütoloogiast. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, ...
KLASSITSISM DS-1-P-E-tal 2009 KLASSITSISM Klassitsism on 16.-19. sajandi kirjanduse, arhitektuuri, muusika ja kunstide suund, mis antiikkultuurist eeskuju võttes rõhutab vaimset kooskõlalisust, selgust, lihtsust ja reeglipärast vormitäiust. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Teine põhjus antiikajastu jäljendamiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompeji väljakaevamistel. Klassitsism lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Klassitsimis pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Klassitsism on ka viimane kunstistiil, mis võrdselt hõlmas kõik kunstiharud. Tavaliselt...
Klassitsistlik arhitektuur Klassitsistlik arhitektuur püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi, niihästi üldlahenduses kui ka üksikasjades. Selleks mõõdistati ehitisi ja nende varemeid Itaalias ja Kreekas. Nende põhjal anti välja käsiraamatuid, õpikuid ja tüüpprojekte, mis levisid kogu Euroopas. Valgustajate ideoloogia mõjul oli paljude arhitektide eesmärk mitte ainult ilus ehitis, vaid arhitektuuri abil ühiskonnaelu reeglipärasemaks ja mõistlikumaks muutmine. Tuntuvalt kasvas renessansiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju, sest ka tema oli nõudnud antiikarhitektuuri reeglite täpset jälgimist. Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism kolossaalorderit (üle kahe korruse ulatuvaid sambaid) ja sammasportikust (antiiktempli otsafassaadi meenutavad väljaehitist). Klassitsism ei nõudnud siiski otsest antiigi jäljendamist, vaid antiikunstist tuletatud reeglite kasutamist. Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisili...
Klassitsism · sõna ,,klassitsism" tähendab ladina keelest tõlgituna esmaklassiline, parim · 18.saj II poole ja 19.saj I poole kunst. · 18. sajandit on nimetatud valgustusajaks( on mõeldud mõistuse ja tõe valgust · Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, nt Prantsusmaal Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal Periodiseering · Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: · 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. · 2. Kõrgklassitsism - 1800-1830 Arhitektuur · Arhitektuuris pääses esile stiil, mis püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi · Klassitsistliku arhitektuuri iseloomulikud jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus · Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele. · Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena...
Klassitsism arhitektuuris Referaat Pantheon Pariisis Jaanuar 2008 Klassitsistlik arhitektuur Klassitsism on 18.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi jagatakse varaklassitsismiks e. Louis XVI stiil (1770-1800) ja kõrgklassitsismiks e. ampiirstiil (1800- 1830). Perioodi ca 177090ndate aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Parioodi ca 180030 (osalt ka 1840) võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamikes osades juba hüljatud. Kõige tavalisemad klassitsis...
Teadus ja kultuur 1789- 1849 Aurumasin 1782. aastal 1782. aastal valmistas inglise leidur James Watt esimese aurumasina. Aurumasinaid oli võimalik kasutada mitmel otstarbel. Aurumasinaid kasutati ka sõiduvahenditena. James Watt (1736-1819) Michael Faraday (1791-1867) Michael Faraday avastused panid 19.sajandil aluse nüüdisaja elektrotehnikale. Ta leiutas elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri Telegraafiaparaat 1837. aastal 1837. aastal leiutas Samuel Morse telegraafiaparaadi, millega sai vastu võtta ja saata kodeeritud sõnumeid. Igale tähele vastas kindel punktide ja kriipsude kombinatsioon mida hakati kutsuma morsemärkideks. Morsetähestik Samuel Morse (1791-1872) Klassitsism Klassitsism 1760-1830 Põhja-Ameerikas ja Euroopas levinud kunsti- ja arhitektuurisuund. Prant...
KLASSITSISM JA ROMANTISM 1750-1850 suurte muutuste aeg Euroopa kunstielus, tekkisid kunstinäitused ja kunstikriitika, vähenes kunstitellijate roll. Tekkisid 2 kunstisuunda, mis olid samaaegsed ja osaliselt läbipõimunud: klassitsism ja romantism. Klassitsism (lad.k classicus esmaklassiline, parim) Nii nimetati seda stiili Kesk- ja Ida-Euroopas. Inglise ja prantsuse keeles nimet. neoklassitsismiks. Varaklassitsism kuni 1800, kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsism jagatakse mõnikord 3 etapiks: 1)1760-1790 Louis XVI stiil; 2) 1790-1800 direktooriumistiil; 3)1800-1820 ampiirstiil. See on kindlate vormitunnustega stiil, mõistuslik, reeglipärane ja harmooniline. Võeti eeskujuks antiikkunst. Seda soodustas antiigi pärandi kättesaadavuse tõus väljakaevamised, teadustööd. Nt Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu". On seotud valgustajate ideoloogiaga. Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ja nendele toetuvasse maa...
Referaat KLASSITSISM Vastukaaluks rahutule, liikuvale, ilutsevale barokile ja rokokoole hakkas 18. sajandi keskel Prantsusmaal ja mujalgi Euroopas jälle levima klassitsism (itaalia ja inglise traditsioonis kutsutakse seda neoklassitsismiks). Taaskord püüti jäljendada vanakreeka ja -rooma kunsti. Põhjused olid nii üldkultuurilised kui ka poliitilised. 18. sajandi keskpaiku muutus antiigiteema väga populaarseks. Seda õhutasid arvukad ekspeditsioonid Apenniini poolsaare lõunaossa ja Sitsiiliasse. Tekkis tõsine huvi arheoloogia vastu, algas antiikkunsti mõõdistamine ja uurimine. Eriti tuntuks said Herculaneumi (alustati 1738) ja Pompeji (1748) väljakaevamised. Sealsed leiud ja Rooma ehitiste põhjalik uurimine aitasid itaallasel G. B. Piranesil luua mitmeid vaselõikesarju antiikarhitektuurist. 1753 avaldas prantslane Marc-Antoine Laugier "Essai sur l'architecture", milles ta esitas klassikalise arhitektuuri tekkimise põhjused. Kõik see kokk...
Klassitsism Eestis I Sissejuhatus Klassitsism on kunstistiil (ka stiil kirjanduses, muusikas, teatris), mis võttis eeskuju antiikajast ning rõhutas · lihtsust · selgust · reeglipärasust Klassitsistlik kunst toetub ka renessansskunstile. Lääne-Euroopas valitses klassitsism ligikaudu aastatel 17701830. 1770-1800 valitses varaklassitsism, 1800-1830 kõrgklassitsism (ehk ampiir). Eestis loetakse klasssitsismi ajaks aastaid 1780-1840. Ajalooline taust Eestis: Eesti oli osa Vene impeeriumist. 18.-19. sajandi vahetus oli kiire majandusliku arengu aeg. Arenesid kapitalistlikud majandussuhted, mõisnikud olid jõukamad kui varem. Eestis oli kaks tähtsamat keskust Tallinn ja Tartu. Tartu jaoks oli oluline, et seal 1802 taasavati ülikool. Ülikooli juures asus tegutsema ka joonistuskool (=esimene kunstihariduse omandamise võimalus Eestis!) Vene riigi pealinnas Peterburis rajati üsna suurejoonelisi klassi...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Viljo Kozlovski A-IIb Klassitsism Referaat Juhendaja: Kaia Kullamaa 2009 Haapsalu Kutseharidukeskus Viljo Kozlovski 1. Klassitsism Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770- 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgu...
1. Klassitsistlik arhitektuur, mille taassünd ta oli? Vaadata üle tähtsamad hooned vara- ja kõrgklassitsismis Pariisis, Peterburis, Eestis, Saksamaal, Helsinkis , Stockholmis ja Washingtonis. Klassitsism oli renessanssi taassünd, antiikesteetika edasiarendus.2. Millal oli Euroopas varaklassitsism ja millal kõrgklassitsism? Kuidas Prantsusmaal nimetati kõrgklassitsismi? Euroopas varaklassitsism 1770-1800Kõrgklassitsism Euroopas 1800- 1830Prantsusmaal nimetati seda Louis XVI stiiliks3. Klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned on …? Ilu, rahulikkus, lihtsus, suursugusus – omadused mida rõhutas antiikkunst.4. Mis stiilis on Pariisi Madelein`i kirik Varaklassitsism5. Too näiteid Eesti arhitektuuris varaklassitsismi ja kõrgklassitsismi kohta ! Varaklassitsism-kubermanguvalitsuse hoone Toompeal Tallinnas, Kadrioru loss, Laupa mõis, Palmse mõis.Kõrgklassitsism – Tartu Raekoda6. Nimeta Tartu Ülikooli peahoone arhitekt, kus hoone asub ja ka...
Keyyo Tartu Toomemägi Essee Toomemägi on looduslik sälkorgudega piiratud neemkõrgendik Tartu linnas Emajõe ürgoru paremal kaldal. Toomemäelt sai alguse saanud Tartu linn. Arvatakse, et ligikaudu 6.8. sajandi paiku tekkis Toomemäele varaseim eestlaste muinaslinnus Tarbatu, millest 1112. sajandil kujunes välja muinasmaakonna Ugandi üks kahest keskusest. Tegu oli tüüpilise teetõkkelinnusega nimelt oli Toomemäe lähikond (praeguse Laia tänava otsa juures) ainus paik, kus Võrtsjärvest Emajõkke voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli Emajõgi selleks sobimatute soiste kallastega. Tarbatu vallutamine ristisõdijate poolt 1223 oli siinsetel aladel toimunud Põhjala ristisõdade resp. eestlaste muistse vabadusvõitluse üks olulisemaid sündmusi. Aasta hiljem 1224. aastal rajati muinaslinnuse varemetele kivist piiskopilin...
Hispaania maalikunst Baroki ajal loodi Hispaanias peamiselt vaimulikke pilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele pühakulegendidele kui ka tõetruudele portreemaalidele. Vanim ja omapäraseim Hispaania baroki suurmeistrite seas on kreeka päritoluga kunstnik, hüüdnimega El Greco (Kreeklane, õige nimega Domenicos Theotokopoulos; 15411614) järgi. Kuigi võõramaalane, kes tõi endaga kaasa mõjutusi sünnimaalt ning maneristlikke jooni oma õppeajast Itaalias, oskas see geniaalne maalija olla hispaanialikum kui hispaanlased ise. Tema maalides avaldub see pärand, mille hispaanlaste hinge olid jätnud katoliku kirik ja ähvardav inkvisitsioon. Inimesed on tal tavaliselt pikaks venitatud, nende näod kõhnad ja piinatud. Ekstaasis pööravad nad pilgu sünge tumeda taeva poole; sinnapoole tungivad nagu leegitsedes kõik maali rahutud, teravad vormid. S...
KLASSITSISM Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Klassitsism: 1. u. 1760-1800- varaklassitsismiks (Prantsusmaal Louis XVI stiiliks). Sellel ajajärgul on tug...
Tallinna Arte Gümnaasium Klassitsism Referaat Sofia Kruusalu 8.c -1- 2012 Sisukord 1. Sisukord............................................................................................2 2. Sissejuhatus.......................................................................................3 3. Klassitsism........................................................................................4 3.2 Klassitsism arhitektuuris.............................................................5 3.3 Klassitsism maalikunstis.............................................................6 3.4 Klassitsism muusikas.................................................................7 3.5 Klassitsism teatris.................................
Tartu Kutsehariduskeskus Kaubanduse –ja ärinduse osakond Triin Vaino Iseseisevtöö Juhendajad: Vilve Pohla ja Tiiu Vellevoog Tartu 2014 Klassitsism Klassitsism on 16.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, žanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse s...
19. sajandi I pool. Romantism Klassitsism oli liiga rangete ettekirjutustega ning külma kaalutletusega ei meeldind neile, kes tahtsid kunstis väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat. Pilk keskaega või siis võõrastesse eksootilistesse paikadesse, eriti Idamaadele.Arenes välja 19saj 2. veerandix. Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal, õitsele puhkes ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Suurmeistrid töötasid Prantsusmaal. Tihedamalt kui mujal oli romantism seal seotud poliitiliste sündmustega ning peegeldas kunstnike pettumust oma kaasajas. Prantsuse romantismi esikteoseks on noorelt surnud maalija Theodore Gericault (1791-1824) "Meduse'i parv". See kujutab merehädalisi hukkunud laevalt nimega "Meduse", kui need püüavad endast märku anda kauguses mööduvale laevale. Romantismi tähtsaim esindaja oli prantslane Eugene Delacroix (179...
Puurmani misa park jaguneb mitmeks osaks. Kige esinduslikum on lossi mbritsev nn. Puurmani misa park, mis kulgeb Puurmani alevikus piki Pedja je lnekallast. Parki piiravad phjast Tabiverest Laiusele ja lnest Puurmanist Tartu suunduvad maanteed. Pargi lnepoolset maanteega piirnevat klge ristab tellistest laotud pilkupdev mr, mille lunatipus paikneb osaliselt krohviga ketud vravatorn. Lunas on pargi piiriks osaliselt munakividega sillutatud lne-ida suunaline teelik. Pargi barokne alusstruktuur prineb 18. sajandist; barokkparki on 19. sajandi keskel romantismile iseloomulike vtetega mberkujundatud. Lossi mbritsev park on phja-luna suunal vljavenitatud ristkliku kujuga ning jaguneb tinglikult kaheks: eesvljak ja tagaosa. Pargi phjakljel, kummalgi pool sissesiduteed, asusid veel 19. sajandi teisel veerandil kaks 18. sajandist prinevat kivist aita, mida hendas kangialusega vravatorn. Tna thistavad sissesidutee alguses pargipiiri kaks 19. s...
KLASSITSISM 18. sajandi viimasel veerandil arenes Prantsusmaal välja uus stiil, mis võttis oma eeskujud osaliselt antiikkunstist. Seda nimetatakse klassitsismiks. Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti. Kui 1789.aastal puhkes Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon, mille tulemusena kukutati kuningas Louis XVI, asus klassitsistlik kunst ülistama revolutsiooni. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikühiskonda peeti ideaalseks. Teine põhjus antiikajastu matkimiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompeji väljakaevamistel. Klassitsism on viimane suur kunstistiil, mis hõlmab kõiki kunstiliike (arhitektuur, skulptuur, maalikunst). Nimi tuleb ladinakeelsest sõnast classicus eeskujulik, silmapaistev. Perioodid: · varak...
Klassitsistlik skulptuur (A.Canova, B.Thorvaldsen) Viktoria Arro Tartu KUNSTIKOOL 2009 Skulptuur Sõltus täielikult antiikeeskujudest Materjaliks oli marmor Teemadeks olid mütoloogia ainelised süzeed Inimesi kujutati antiik kreeka stiilis näoilme, poos, riietus. Idealiseeritud, soliidne, range, suursugune. Poolakt või aktportree väljendas klassitsismi ajal antiigiimetlust. Skulptuure rakendati ka ehituses-reljeefsed kaunistused Kuulsamad kujurid olid itaallane Antonio Canova ning taanlane Bertel Thorvaldsen ANTONIO CANOVA (1.nov. 1757-13 okt.1822 ) Tuntuim varaklassitsistlik skulptor, kelle töödes võib näha teatud rokokoolikku pehmust, sarmikust ja värskust. Tegi peamiselt marmorkujusid. Õppis ja töötas Veneetsias, aastatest 1779 elas peamiselt Roomas. Tuntuim...
Klassitsism Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgust. Samu põhimõtteid, küll oma vahenditega, väljendavad klassitsismiaja kirjandus ja muusika. Klassitsistlik kunst oli oma sünnimaal Prantsusmaal seotud revolutsiooniga, kajastades ümberkorraldusi ühiskonnas, ülistades vabariiki, inimese allumist riigile, kodanikuvaprust ja kohusetunnet. Kui vabariigist sai keisririik, pidi kunstis väljenduma Napoleoni võimsus ja Prantsusmaa suurus. Klassits...
Teadus ja kultuur 19. saj Usk inimmõistusesse. tähtsuse kaotasid barokk ja rokokoo. Kainem ja asjalikum kodanlus jättis oma jälje kultuurielule. Igapäevaelu oli mitmepalgeline ja probleemiderikas. Aja jooksul süvenes pettumus ja rahulolematus oma kaasajaga. Loovisiksused hakkasid hindama tundeid, vabadust ja isikupära. Uute masinate ulatuslik kasutuselevõtt muutis majandusolusid ja ühiskondlikke suhteid nii euroopas kui USAs. Aurumasina, ainsa tööstuses ja veonduses kasutatava jõumasina, kasutuselevõtt. Aurulaeva ja veduri ilmumine tähistas pööret transpordi arengus. Leiutati elekter. Leiutati telegraafiaparaat ja morsetähestik. Euroopas valitses klassitsism. Hinnati lihtsust, selgust, puhtaid riime, lihtsat rütmi. Sünnimaa prantsusmaa. Leidis sageli oma ainestiku antiikmütoloogiast ja ajaloost. Kunsti abil püüti inimesi õpetada ja kasvatada. Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest. Arhitektuuris toetus sageli dooria, joonia ...
JOHANN KÖLER Lisanimi: Wiliandi Sündis: 8.märts 1826 Vastemõisa Suri: 22.aprill 1899 Peterburis Esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_K%C3%B6ler#/ media/File:Johann_K%C3%B6ler.jpg Elukäik Viljandi elementaar- ja kreiskooli (maaler) 1846-1855 Peterburi Kunstide Akadeemia 1857 täiendusreis Pariisi 1858 Roomas töötas maalijana Sai akadeemiku nimetuse 1862 õpetaja Kunstide Edendamise Seltsi koolis 1867 professori tiitel 1872-1893 Tartu Eesti Kirjameeste Selts Tähtsus är...
KUNSTIAJALUGU 24.Klassitsismi iseloomustus, klassitsistlik arhitektuur. · Tekkis kunstikriitika · Vähenes kunstitellijate osatähtsus · Kasvas kunsti loomine ja näitamine anonüümsele publikule · Ühiskonnakorralduse lõdvenemine · Linnastumise algus · Monarhiate, osalt ka kiriku autoriteet langes Tekkis2 suunda kunstis: 1. Kiriku autoriteedile ja normidele vastandati valgustajate ideoloogia. Uued ühised ideaalid sidusid inimesi ja lasid neil uskuda maailma mõistuspärasusse. Need inimesed toetasid kunstis klassitsismi. 2. Teine osa inimesi ei suutnud uskuda vanu ega uusi ühiseid ideaale. See tähendas eemaldumist kõigist ühiskonna rühmadest ja üksildasena tundmist. Üksidnust kogev inimene oli sunnitud ise endale norme kehtestama. Sellised inimesed olid romantilise kunsti loojad. · Klassitsism ja romantism olid samaaegsed ning osaliselt ...
KLASSITSISM EESTIS Koit Roots Tp-13 AJAJÄRGUD 1770–1790 varaklassitsism, baroksete elementidega 1800–1830 (1840) kõrgklassitsism, baroksed hüljatud 1850-1930 järelklassitsism, klassitsismi elementidega 1940-1950 neo- ehk pseudoklassitsism VARAKLASSITSISM Varasemaid hooneid, kus domineerivad baroklikud jooned, mis on segunenud mõningate klassitsismi elementidega, liigitatakse hilisbaroki alla. Kui klassitsistlikud vormijooned on saanud hoones juba juhtiva koha, säilitades samas osa barokseid elemente, tavatsetakse hoonet nimetada varaklassitsistlikuks. Hilisbarokne Seidla varaklassitislik Aruküla mõisa peahoone mõisa peahoone (barokk domineerib (klassitsim domineerib klassitsismi ees) juba baroki ees) Varaklassitsismi perioodi tähtsaim hoone on Stenbocki maja. Töid juhtis sakslane, Jenast pärit arhitekt ja stukimeister Johann Schultz. Sinine tuba on samuti saanud oma nime ...
Olev Prints ja Tartu Jaani kiriku kadunud värvid Eesti Arhitektuurimuuseum Olev Prints(1915-1996)oli kunstiajaloolane, kes tegeles Jaani kiriku uurimisega 1950-1960. aastatel. Ta oli oskuslik fotograaf ning joonistaja. Näitusel oli eksponeeritud tema joonised, akvarellid ja fotod kiriku seinamaalingutest ning terrakotaskulptuuridest. Kahjuks ei õnnestunud Printsil kogutud materjali avaldada. Enne puhastamist märkis ta skulptuuridel leidunud värvitoonid väga täpselt üles ja kinnitas oma joonistele originaalvärvi killukesi, mida on kokku ligi 400. Neid analüüsides on võimalik tuvastada materjale, mida kunagised meistrid maalimiseks kasutasid. Jaani kirik on valminud 14. sajandi teisel poolel ning ta on oma põletatud savist skulptuuridega Eesti keskaegse arhitektuuri säravaim meistriteos. Kiriku käsistsi modelleeritud skulptuurikogu on ainukordne nähtus kogu keskaegse Euroopa terrakotaplastikas....
Klassitsism Klassitsism on 16-19 sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kunstis, kirjanduses ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks Vana-kreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormi kooskõla ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati seda ampiirstiiliks. Arhitektuuriks kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone ja Toompea haldushoone. 19 sajandil ei ehitatud enam nii palju templeid kui antiikajastul, kuid see-eest kasutati palju templitelt laenatud detaile- sambaid. Kõrgklassitsismis muutusid hoonete siseruumid t...
Kontrolltöö Nr 4: Klassitsism 1. Klassitsismi seos antiigiga on lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus ja täpsus. 2. Klassitsismi ajal hakati kujutama 3. Malikunstil ei olnud antiikajast otsest eeskuju leida ja see tõttu püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv kui väljendus vahend jäi tahaplaanile, nii et mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. Kõrgklassitsismi kuulsaim kunsnik oli prantslane David. David reageeris oma tähtamate teostega Prantsusmaa poliitilisele arengule.David käis Napoleoniga kaasas maalides nendest pilte. Davidi maalitud portreed on suurepärased oma lihtsuses ja selguses. 4. Napoleon lasi endaga kaasas olnud antiigi hindajatel võtta kaasa kuntstiteoseid mis olid väärtuslikud. 5. Klassitsistlik arhitektuur püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi, niihästi üldleh...
Eesti Vene tsaaririigi koosseisus KEISRINNADE SAJAND Balti erikord (suurvõim on aadli rüütelkonna käes) Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-Eesti koos poole Lätiga Liivimaa. Mõlemad jagunesid maakondadeks. Rüütelkonda ei kuulunud mitte kõik aadlikud ega mõisaomanikud, vaid ainult aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Kummagi kubermangu aadliku kõrgeimaks otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi maapäev, kus otsustav sõnaõigus oli vaid rüütelkondade liikmeil. Rüütelkondade tähtsaimaks juhtorganiks oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Eesti- ja Liivimaa ametiasutustes ning kohtutes aeti asju saksa keeles, ning kehtisid vaid need Vene riigi seadused, mis ei olnud vastuolus siinse aadli eriõigusega. Talurahvas ja Roseni deklaratsioon (põhjustas Virumaa mõisa mõisnik) Teadmist, et isegi talupojal on olemas elementaarsed õigused, ei saanud neilt keegi võtta. See asjaolu...
27. Eesti pärast Põhjasõda Sõjast laastatud maa laastas rohkem kui mistahes teine sõda Eestis alla 150 000 rahvas aga kosus, 18. saj lõpuks 500 000 in Balti erikord venelastele tähtis aadlike toetus → anti riigistatud mõisad tagasi aadlikel ja linnadel jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus Eestit eraldas Vm-st luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir keskvõimu esindajad kindralkubernerid Tln-s ja Riias, abilised kohalike aadlike hulgast valitsusnõunikud, aadlit toetasid rüütelkonnad maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid aadlimatriklid – vanad suguvõsad, pidi kaitsma uustulnukate eest omavalitsus ka linnadel Balti erikord säilitas Eesti eripärad, võimaldas suhteid Lääne-Eur-ga, kiirem areng Põllumaj välja veeti: vilja, viina, härgi Talurahva olukord tahtsid õigust Peterburist 1739 – Roseni dek...
Madalmaade renessanss ei olnud poliitiliselt iseseisvad, varasemalt Prantsusmaa all, abiellumisega läks Prants alla. Siis Hispaania võimu alla, 16.saj keskpaigas algas madalmaade vabadusvõitlus ja põhja- madalmaadesse jõudis kalvinistlik ideoloogia. Madalmaades oli linnades tekkinud kodanluse suur osakaal ja madalmaad olid jõukamad. Olulisem roll oli üksik isikul, suurem individuaalsus inimese kujutamisel, madalmaades oli peamiselt tahvelmaal, kindlalt teatakse ühe venna Jani olemasolu umbes 1380-1441, räägitakse ka vennast Hubertist, olla ka kolmas vend olnud, aga päris kindel ei olla. Põhiteos „Genti rinnaaltar”, mille tellijaks oli jõukas kaupmees van Veit(?), tellis Genti kiriku jaoks. Kui altaril tiivad kinni, siis alumises osas äärtel olid van Veit ise oma naisega, nende vahel olid ristija Johannes ja evngelist Johannes, ülemisel real kujutati Maarja kuulutuse stseeni Uuest- Testamendist, altari (tiivad lahti) alumise osa keskne p...
Minu kodukoha turism Viljandimaa Viljandi paistab silma eelkõige oma rahuliku oleku, kauni looduse ja huvitavate arhitektuuriväärtuste poolest. Linna iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Viljandimaa monumendid: Johann Köleri monument Johann Köleri monument paigaldati Linnaväljakule 1976.a mil tähistati rahvusliku maalikunsti rajaja 150. sünniaastapäeva. Johann Köler sündis Viljandimaal, Suure- Jaani kihelkonnas. August Kitzbergi monument Vilandimaal Laatre vallas sündinud kirjamehele püstitati Karksi ürgoru servale 1990.a. mälestusmärk ümberkaudsete ettevõtete ja majandite finantseerimisel. August Kitzberg on üks oma aja tuntuimaid näitekirjanikke. Carl Robert Jakobsoni monument Carl Robert Jakobsoni monument,...
18.sajand valgustussajand VALGUSTUS Ameeriklaste iseseisvusdeklaratsioon, ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Rõhutati mõistuse, mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähtsust, astuti välja vananenud feodaalsete normide vastu. Saksa ringkondades nõuti eestlaste ja lätlaste olukorra parandamist. Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, publitsist Johann Christoph Petri, publitsist ja kirjanik Garlieb Helwig Merkel arvasid, et ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus, mis tuleb puhastada ebausust, eelarvamustest ja rumalusest. Ernst Wilde asutas esimese eestikeelse valgustusliku ajakirja ,,Lühhike õppetus..." Tallinnas tegeles näitekirjanik August von Kotzebue, kellel oli üleeuroopaline kuulsus. RAHVAHARIDUS Korraliku koolivõrgu väljakujundamine oli vaevaline, oli palju umbusklikke inimesi. Nende vastuseisu murdmiseks seati sisse sundus: lugemisoskuseta ei pä...
· Eesti arhitektuuriline ilme on muutunud enim just poliitiliselt kõige keerulisemal, 20. sajandil. 19. sajandi lõpp ja järgmise algus tõi siia suure hilinemisega tööstusrevolutsiooni. Koos suurte tehastega tekkisid peamiselt Tallinna ja Tartu ümber laialdased primitiivsete tööliselamute kvartalid, need olid ajutiseks mõeldud lihtsad kastid, mis oleks pidanud kaduma paarikümne aasta jooksul. Läks aga teisiti. · Tõeline ruumiline ja arhitektuurne murrang toimus 90ndate alguses seoses taasiseseisvumisega. Kiirete muutustega läks kaasa ka arhitektuuriharidus. Eesti Kunstiakadeemias hakkas õpetama noor põlvkond edumeelseid tegevarhitekte Veljo Kaasiku juhtimisel. Sellel perioodil oli Eesti tugevalt mõjutatud Madalmaade kaasaegsest arhitektuurist. Arhitektide haridus Eestis hõlmab nii mahulist kui ka planeeringut ühes koolis, mida võib julgelt l...
Eesti professionaalse kunsti sünd Eestis 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses töötanud kunstnikus olid valdavalt baltisakslased ehk nad ei elanud pidevalt Eestis ning olid seotud ka Saksamaa, Itaalia ja Venemaaga. Soodustavalt mõjus Tartu Ülikooli rajamine 1803. aastal, sest samal ajal kui avati Tartu ülikool hakkas selle juures tegutsema ka joonistuskool Dresdenist kutsutud graafiku Karl August Senffi juhtimisel.Kujutava kunsti zanritest viljelesid nad portreesid, maastiku ning linnavaateid, lõid altari- ja vähesel määral mütoloogilise sisuga maale. 19. sajandi II veerandist hakkasid nad huvi tundma eesti talupoja ja tema elu-olu vastu. Kuulsad baltisaksa kunstnikud maalisid mitmeid maale Eesti talupoegade elust. Esimene end eestlaseks pidanud maalikunstnik oli Johann Köler, ta sündis Viljandimaal ja vaesusest hoolimata lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal. Lõputööks ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast". Keiser A...
ANTS LAIKMAA ( kuni 1935 Laipman) 1866 1942. Sündis Läänemaal, Vigala vallas vallakirjutaja peres. Üldhariduse omandas mitmes koolis, Vigalas, Haapsalus, Pärnus Gümnaasiumis ja ühes erakoolis Tallinnas. Kunstiharidus: 1890-91 Peterburis, 1891-93 ja 1896-97 Düsseldorfi Kunstiakadeemia, mida ta ei lõpetanud, sest pettus vanamoodsas õppesüsteemis. Õpingute vaheajal kogus Hurdale rahvaluulet. 1897-1903 elas ja rändas mitmel pool ringi (Düsseldorf, Belgia, Holland, Pariis, München, Tallinn, Haapsalu). 1903 -1932 Tallinnas ateljeekool, esimene eestikeelne kunstiõppeasutus. Suletud 1907-1913 1905 Tartus toimunud nn aulakoosoleku saadik 1907 asutati Laikmaa eestvedamisel esimene eesti kunstiorganisatsioon - Eesti Kunstiselts 1907-09 saadeti maalt välja. Elas Soomes 1909-1913 reis Euroopasse (Pariis, Rooma, Capri, Tuneesia) 1929 -Tartu ülikooli audoktor Alates 1932 elas Taeblas, kus oli 1917 aastal alustanud maja ehitamist. Looming. Tehnika: p...
1. Rokokoo kunst Louis XIV lasi Versilles' parki ehitada Trianoni palee, mis oli vähem paraadlik ning kergem. Sisekujunduses loobuti välisaritektuuri detailidest(poolsambad, pilastrid jne), seinad kaeti hoopis suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes peen, ebasümmeetriline ornamentika, sageli ülekullatud kipsist või stukist. Ornamendiks taimemotiivid, sageli ka merikarbi motiiv(rocaille rokokoo). Värvidena kasutati heledaid pastellseid ning kuldseid toone, moodi tuli nn. hiinatsemine. Barokiaegne raske mööbel asendus lainjate piirjoontega kergete toolidega jms, mis võimaldasid isegi lodevat istumist. Moest läks nö sõjakas ja tugev mehe riietus, rokokoo riietusstiili võib isegi naiselikuks nimetada. Meestel: kõrge kontsaga kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge parukas, mingitud nägu. Naistel: kõrged parukad(rohkelt kaunistatud), heledast siidist ...
Zizzle 11 klass 2012 Klassitsism 1. Milline on klassitsismi seos antiikkunstiga? Klassitsism on kunstistiil, mis pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Eeskuju võeti mitte ainult vanadelt kreeklastelt ja roomlastelt, vaid arvatavasti ka Vanast-Egiptusest. Klassitsismi ...
1 KLASSITSISM Valgustusajastu, revolutsiooniajastu, suurte ühiskondlike muutuste ajastu. 18. sajandit on nimetatud ,,valgustusajastuks" või mõistusesajandiks, mis muutis murranguliselt tolle aja inimeste maailmanägemist. Valgustusideede levikut seostatakse eelkõige Haydni-Mozarti kaasaegsete prantsuse filosoofide Diderot`, Voltaire`i ja Rousseau` tegevusega. Diderot` initsiatiivil ilmus 1774. aastal uusaja esimene entsüklopeedia, teadmiste ja mõttevabaduse levitamise täht-teos. Valgustajad eitasid seisuste hierarhiat ja kõnelesid isksusest, kellel oli päritolust, haridusest ja varanduslikust seisusest sõltumata vaieldamatu õigus vabadusele ja võrdsusele. Ühiskonna ainsa arenguvõimalusena nähti liikumist ühesuguse elukorralduse poole. Samas Rousseau nägi selles ohtu isiksuse vabale arengule ja püstitas loosungi tagasi looduse ja elu lihtsate vormide ...
Eesti kunsti sünd 19. saj II poolel tegutsesid Eestis baltisaksa kunstnikud. Nendest tähtsaimad olid Johann Köler, August Weizenberg ja Amandus Adamson. Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. August Weizenberg oli eesti rahvusliku skulptuuri looja ning Amandus Adamson oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Rahvusliku liikumise ja kultuuri tekkimise ajal 19. saj. II p. saab rääkida ka Eesti kujutava kunsti sünnist. Eesti kunsti kujunemisel avaldasid mõju Venemaa, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa. Peterburi Kunstide Akadeemias omandasid kunstihariduse Johann Köler, Amandus Adamson, ajutiselt õppis akadeemias ka August Weizenberg. Seal valitses äärmiselt konservatiivne, klassitsistlikele ilukaanonitele tuginev akadeemiline õppemeetod. 1802. a taasavati Tartu Ülikool saksakeelse ülikoolina. Samal ajal hakkas ...
Algus Tartu nullpunktist - Raekoja plats - mööda Küüni tänavat Barclay platsile - mööda Ülikooli tänavat Pirogovi platsile - mööda Lossi tänavat Inglisillani, silla parempoolsest trepist ülesse Toomemäele - Toomemägi: Inglisild Püssirohukeldri vaateplatvorm Tähetorn Vana Anatoomikum ja Faehlmanni ausammas end. naistekliinik Kuradisild Riigikohus Skyttele pühendatud mälestusmärk Toomkirik K.J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad kunagine arestimaja Lutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile. Nullpunkt 20. märtsil 2000 tähistati platsi keskel uuesti nõukogu...
annaabi.ee 
