Ants Laikmaa ja August Ludvig Weizenberg (1)

ANTS LAIKMAA ( kuni 1935 Laipman) 1866 – 1942. Sündis Läänemaal, Vigala vallas vallakirjutaja peres. Üldhariduse omandas mitmes koolis, Vigalas, Haapsalus , Pärnus Gümnaasiumis ja ühes erakoolis Tallinnas.
Kunstiharidus : 1890-91 Peterburis, 1891 -93 ja 1896-97 Düsseldorfi Kunstiakadeemia , mida ta ei lõpetanud, sest pettus vanamoodsas õppesüsteemis.
Õpingute vaheajal kogus Hurdale rahvaluulet.
1897-1903 elas ja rändas mitmel pool ringi (Düsseldorf, Belgia, Holland , Pariis, München, Tallinn, Haapsalu).
1903 -1932 Tallinnas ateljeekool, esimene eestikeelne kunstiõppeasutus. Suletud 1907-1913
1905 Tartus toimunud nn aulakoosoleku saadik
1907 asutati Laikmaa eestvedamisel esimene eesti kunstiorganisatsioon - Eesti Kunstiselts
1907-09 saadeti maalt välja. Elas Soomes
1909-1913 reis Euroopasse (Pariis, Rooma , Capri, Tuneesia)
1929 -Tartu ülikooli audoktor
Alates 1932 elas Taeblas, kus oli 1917 aastal alustanud maja ehitamist.
Looming. Tehnika: pastellmaal
Teemad: portree ja maastik
Kunsti kui üleminek akadeemilisest laadist (mida ta oli õppinud Düsseldorfis) moodsasse kunsti. Eriti akadeemilised olid Laikmaa tellimusportreed, mis vastasid enamasti jõuka baltisakslastest koosneva tellijaskonna maitsele. Hoopis vabamalt ja loomingulisemalt käsitses ta modelle, keda ta valis ise. Esimeseks erakordselt õnnestunuks tööks oli Marie Underi naerev portree. Teine väga õnnestunud portree eesti kultuuritegelasest on August Kitzberg (1915). Veelgi hoogsamalt valmis tal “Vana Aitsam” ( 1904 ), talupoeg , kes julges kohut käia mõisnikuga. Erinevalt täpsest, nikerdavast, siledast akadeemilisest maalimisviisist on “Vana Aitsami” käsitlus eskiislik, nagu pooleliolev ja võib-olla just seetõttu värske ja eluline. Siin näitab autor end väga hea inimestetundjana ja osava portretistina. Sama tuleb öelda “Itaalia poisikese” ja “Mia padrona” kohta.
Maastikumaalis oli Laikmaa novaatorlikum. Ta armastas oma sünnipaika – Läänemaad koos tema viletsate suitsutaredega. Rõhutatud looklev joon ja rasked värvid viitavad juugendile.
AUGUST LUDVIG WEIZENBERG .
1837 Võrumaal Erastvere vallas –1921 Tallinnas
Külakingsepa poeg. Kuni 1982 töötas mõisatislerina. 1862 edasiõppima Berliini mööblitöökodadesse, kuid tutvudes seal kujutava kunstiga, küpseb 26-aastasel noormehel kindel otsus saada kujuriks.
Õppis Berliini (1863-65), Peterburi (1865-68) ja Müncheni (1870-73) kunstiakadeemiates, ei lõpet. Sealt korralik akad . e klassitsistlik haridus . Õpinguaastatel valmis tal “ Hamlet ” (1873).
1973 –1890 Roomas. 1978 korraldas Tallinnas provintsiaalmuuseumis oma isikunäituse (esimene näitus, kus eksponeeriti eestlase kunsti).
1890-1914 Peterburis
1914 – 1921 Tallinnas.
Esimene eestlasest vabakunstnik st elatus ainult oma kunstist. Näitused Peterburis, Roomas, Pariisis, Riias, Moskvas ja mujal.
Looming: Materjalina kasutas ainult itaalia (täpsemalt Carraca) marmorit.
Temaatika :1)portreed, mille hulgas oli eesti kultuuritegelasi märksa enam kui Köleril,
2)allegoorilised figuurid ja figuraalkompositsioonid eesti legendide teemal.
Käsitluslaad. Täiesti akadeemiline, mis tähendab toetumist klassitsistlikule stiilile: staatilisus, figuurikäsitlus idealiseeritud ja antikiseeriv, portreede juures rõhutati modelli väärikust ja enesekindlust, huvitavamad ja individuaalsemad iseloomujooned jäid kõrvale.
Portreed: Ema portree, Kreutzwaldi portree, Lydia Koidula. Vaid mõnes portrees on autor suutnud loobuda klassitsismi külmadest ja tuimadest kaanonitest ning tunginud sügavamale modelli isiksusesse. Parim näide Ema portree.
Eesti legendide ainetel loodud teostest on kuulsamad “Linda”, “ Vanemuine ”, allegooriline naisefiguur “Hämarik “ ja mehefiguur “ Koit ” .
Allegoorilistest figuuridest väärivad märkimist üliarmsad putolikud “ Kevad,” ja “Sügis” (veinipokaaliga)Võrreldes Adamsoniga tuimem, too on liikuvam.