Puurmani minevik (0)

Puurmani m�isa park jaguneb mitmeks osaks. K�ige esinduslikum on lossi �mbritsev nn. Puurmani m�isa park, mis kulgeb Puurmani alevikus piki Pedja j�e l��nekallast. Parki piiravad p� hjast Tabiverest Laiusele ja l�� nest Puurmanist Tartu suunduvad maanteed. Pargi l��nepoolset maanteega piirnevat k�lge ��ristab tellistest laotud pilkup��dev m��r, mille l�unatipus paikneb osaliselt krohviga k�etud v�ravatorn. L�unas on pargi piiriks osaliselt munakividega sillutatud l��ne-ida suunaline teel�ik. Pargi barokne alusstruktuur p�rineb 18. sajandist; barokkparki on 19. sajandi keskel romantismile iseloomulike v�tetega �mberkujundatud. Lossi �mbritsev park on p�hja-l�una suunal v�ljavenitatud ristk �liku kujuga ning jaguneb tinglikult kaheks: eesv�ljak ja tagaosa . Pargi p�hjak�ljel, kummalgi pool sisses�iduteed, asusid veel 19. sajandi teisel veerandil kaks 18. sajandist p�rinevat kivist aita, mida �hendas kangialusega v�ravatorn. T�na t�histavad sisses�idutee alguses pargipiiri kaks 19. sajandist p�rit neogooti kujunduses tellistest laotud krohvitud v�ravatorni. Esiv�ljaku l��nek�lge ��ristavad endised m�isa majandus�hooned, neist pilkup��dvaim on endisaegsel kujul s�ilinud tellis - ja maakividest t�llakuur; idast piirneb v�ljak j�ega. Esiv�ljaku keskel asetseb ringteest �mbritsetud ovaalne rondeel, millele on 1934. aastal lisatud sisses�iduv�ravast lossini viiv s�strahekiga ��ristatud kesktee, mille l�pus paikneb ringikujuline purskkaev . Traditsiooniliselt avatud esiv�ljakule on 19. ja 20. sajandi jooksul lisatud eriliigilisi puid-p��said. V�ljaku algne barokne �ldilme ei p��se t�na enam m�jule ning on asendunud keskteljele keskendunud paraadlikuma muljega. Sisses�idutee kesktelje l�pus paiknev loss poolitab pargi kaheks. H�rrastemaja asukoht on pargi barokset struktuuri vaadeldes ainuv� imalik ; kindlasti pidi samal k�hal asetsema ka enne 1881. aastal valminud lossi m�isas asunud kivist vundamendiga puidust h�rrastemaja. Lossi ja j�e vahel on k�ha leidnud klassitsistlik kivist monument, mis kujutab neljast k�ljest volangidena langeva riidega k�etud postamenti, millele on asetatud urn. Pole otseseid t�endeid, et tegemist on monumendi esialgse asukohaga, kuna m�lestussamba klassitsistlik vormikeel eeldaks selle paiknemist pigem inglise stiilis kui barokkpargis. Lisaks oli 19. sajandil tavap �rane praktika, et varem pargi vabakujunduslikes inglise stiilis ��realadel olnud monumendid koondati h�rrastemaja vahetusse l�hedusse. K�rgendikul lossi ja m�lestussamba vahetus l�heduses paikneb elupuude grupp. Tingituna parki l��nest piirava Tartusse suunduva maantee ja idas kulgeva Pedja j�e asendist, muudab pargi p�hja-l�una suunaline kesktelg lossi k�hal m�ne kraadi v�rra oma suunda, olles aga ka pargi tagaosas endiselt barokselt s�mmeetriline. T�naseks on lossist l� unasse suunduv pargi keskosa oma regulaarse plaanilahenduse osaliselt kaotanud. 1881. aastal valmis lossi l�unak�ljel parki eenduv mitmete vahemademete ja algselt kivist balustraadi ning ehisvaasidega pidulik graniittrepp, millega koos �letasid lossi m�� tmed tunduvalt enne samal k�hal asunud puidust h�rrastemaja. Keskteljest ida pool paiknevad kaks teineteisega risti asetsevat p�rnaalleed. Ristuvatest alleedest l�unas paiknesid avarad muruv�ljakud. Pargi tagaosa idak�lge on ��ristanud p�gatud p�rnade allee , mille m�rke v�ib veel v�lja lugeda s�ilinud puude ja nende pahkliku t�ve j�rgi. Samuti v�is p�gatud p�rnade allee ��ristada pargi l��ne k�lge, mille �ks rida on veel s�ilinud. Muruv�ljakuid piirab l�unast osaliselt s�ilinud l��ne-ida suunaline allee. Keskteljest l��ne poole j��vale lossi ja alleedega piiratud avarale muruv�ljakule on 20. sajandil rajatud m�nguv�ljakud, mis on t�naseks amortiseerunud ning parki ebasobivad. Lossi �mbruse pargi l� petab l�unas hobuseraua kujuline tiik, mille keskmes paikneb �mar terassidena kujundatud saar, kus on asunud sinna 1939. aastal j�e �� rest �mberpaigutatud kuuele okslikule palgile toetunud �lgkatusega lehtla, mille keskel paiknes praegugi s�ilinud veskikivist laud. Hobuserauakujulise tiigi v�lisperimeetrit ��ristab poolringikujuline tee, mis �hendab omavahel parki idast ja l��nest ��ristavad p�rnaalleed. Toite saab tiik Pedja j�est ning �ravool toimub tiigi l�unatipus paikneva �ravoolukanali kaudu. Tiigisaarele p��seb graniitsammastega betoonsillakese kaudu; silla piiretena on k�sutatud raudkette. Sarnane sild on ka kanalil, mis �hendab tiiki Pedja j�ega. Raudkettidega �hendatud graniitsambaid on pargis k�sutatud ka tiigi �ravoolukanali juures ning tiigi ja p�hjapoole j��vate muruv�ljakute vahel kulgeva allee idatipus, kus eelpool mainitud tiiki j�ega �hendava kanali k� rval on paatide randumiseks veepiirile viiva graniittrepiga varemalt ehisvaasidega kaunistarud olnud vaateplatvorm. Lisaks nn. Puurmani m�isa pargile kuulub pargiansamblisse ka Pedja j�e idakaldal paiknev nn. Puurmani �lej�e park ehk Hirvepark . M�nedel andmetel juba 18. sajandil eksisteerinud Hirveaed on t�en�oliselt l�bi aegade olnud vabakujundusliku kujundusega, pakkudes vaheldust j�e l��nekaldal asunud s�mmeetrilisele barokkpargile. 1861. aasta plaanil pole Hirveaia alla j��vaid alasid Puurmani m�isa pargi koosseisu siiski arvestatud ning t�en�oliselt on t�naseni s�ilinud pargi kompositsioon p�rit hilisemast perioodist. Kuna Hirveaed ja barokkpark paiknevad teine teisel pool k�he saarega paisj�rve, siis on m�lema pargi arhitektuuris olulisel kohal vaated j�ele, saartele ning teisel pool j�ge asuvasse parki ja seal paiknevatele hoonetele ning rajatistele. Kolmanda loodusliku koosluse Puurmani m�isa pargis moodustab Puurmanist Tabiverre suunduvat teed ��ristav segaallee koos allee l�pus terendava meiereiga. Teest l�unasse j��b m�isa aed, mis on t�naseni k�sutuses aiamaana. ("Puurmanni m�isapargi muinsuskaitse eritingimused" , Artes Terrae, Tartu 2009) Park on keskmise liigirikkusega (53), v��rliike 38. Enamus kodumaiseid puid: harilik saar, harilik tamm, harilik p�rn, k�nnapuu. V��rliikidest nt h�bevaher, euro-jaapani lehis jt.