Puurmani m�isa park jaguneb mitmeks osaks.
K�ige esinduslikum on lossi �mbritsev nn. Puurmani m�isa park, mis kulgeb Puurmani
alevikus piki
Pedja j�e
l��nekallast. Parki piiravad p�
hjast Tabiverest Laiusele ja
l��
nest Puurmanist Tartu
suunduvad maanteed.
Pargi l��nepoolset maanteega piirnevat k�lge ��ristab tellistest laotud pilkup��dev m��r, mille
l�unatipus paikneb osaliselt krohviga k�etud v�ravatorn. L�unas
on pargi
piiriks osaliselt munakividega sillutatud
l��ne-ida
suunaline teel�ik. Pargi
barokne alusstruktuur
p�rineb 18. sajandist; barokkparki on 19. sajandi keskel
romantismile iseloomulike v�tetega �mberkujundatud. Lossi �mbritsev park on p�hja-l�una suunal
v�ljavenitatud
ristk �liku kujuga ning jaguneb tinglikult kaheks: eesv�ljak ja
tagaosa . Pargi p�hjak�ljel,
kummalgi pool sisses�iduteed, asusid veel 19. sajandi teisel
veerandil kaks 18. sajandist p�rinevat kivist aita, mida
�hendas kangialusega v�ravatorn. T�na t�histavad
sisses�idutee alguses pargipiiri kaks 19. sajandist p�rit neogooti
kujunduses tellistest laotud krohvitud v�ravatorni. Esiv�ljaku
l��nek�lge ��ristavad
endised m�isa majandus�hooned,
neist pilkup��dvaim on endisaegsel kujul s�ilinud
tellis - ja
maakividest t�llakuur; idast piirneb v�ljak j�ega.
Esiv�ljaku keskel asetseb ringteest �mbritsetud
ovaalne rondeel,
millele on 1934. aastal lisatud sisses�iduv�ravast lossini
viiv s�strahekiga ��ristatud kesktee, mille l�pus paikneb
ringikujuline
purskkaev . Traditsiooniliselt avatud
esiv�ljakule on 19. ja 20. sajandi jooksul lisatud eriliigilisi
puid-p��said. V�ljaku algne barokne �ldilme ei p��se
t�na enam m�jule ning on asendunud keskteljele keskendunud
paraadlikuma muljega. Sisses�idutee kesktelje l�pus paiknev loss
poolitab pargi kaheks. H�rrastemaja asukoht on pargi barokset struktuuri vaadeldes ainuv�
imalik ; kindlasti
pidi samal k�hal asetsema ka enne 1881. aastal valminud lossi m�isas
asunud kivist vundamendiga puidust
h�rrastemaja. Lossi ja j�e vahel on k�ha leidnud klassitsistlik
kivist monument, mis kujutab neljast k�ljest volangidena
langeva riidega k�etud postamenti, millele on asetatud urn. Pole otseseid t�endeid, et tegemist on
monumendi esialgse asukohaga, kuna m�lestussamba klassitsistlik
vormikeel eeldaks selle paiknemist pigem inglise stiilis
kui barokkpargis. Lisaks oli 19. sajandil
tavap �rane praktika, et
varem pargi vabakujunduslikes inglise stiilis
��realadel olnud monumendid koondati h�rrastemaja vahetusse
l�hedusse. K�rgendikul lossi ja m�lestussamba vahetus
l�heduses paikneb elupuude grupp. Tingituna parki l��nest piirava Tartusse
suunduva maantee ja idas kulgeva Pedja j�e asendist, muudab pargi
p�hja-l�una suunaline kesktelg lossi k�hal m�ne kraadi
v�rra oma suunda, olles aga ka pargi tagaosas endiselt barokselt s�mmeetriline. T�naseks on lossist l�
unasse suunduv pargi keskosa oma regulaarse plaanilahenduse osaliselt kaotanud. 1881. aastal valmis lossi l�unak�ljel
parki eenduv mitmete vahemademete ja algselt kivist balustraadi ning ehisvaasidega pidulik graniittrepp, millega
koos �letasid lossi m��
tmed tunduvalt enne samal k�hal asunud
puidust h�rrastemaja. Keskteljest ida pool paiknevad
kaks teineteisega risti asetsevat p�rnaalleed. Ristuvatest
alleedest l�unas paiknesid avarad muruv�ljakud. Pargi
tagaosa idak�lge on ��ristanud p�gatud p�rnade
allee , mille
m�rke v�ib veel v�lja lugeda s�ilinud puude ja
nende pahkliku t�ve j�rgi. Samuti v�is p�gatud p�rnade
allee ��ristada pargi l��ne k�lge, mille �ks rida on veel
s�ilinud. Muruv�ljakuid piirab l�unast osaliselt s�ilinud
l��ne-ida suunaline allee. Keskteljest l��ne poole j��vale lossi ja
alleedega piiratud avarale muruv�ljakule on 20. sajandil rajatud
m�nguv�ljakud, mis on t�naseks amortiseerunud ning parki
ebasobivad. Lossi �mbruse pargi l�
petab l�unas
hobuseraua kujuline tiik, mille keskmes paikneb �mar terassidena
kujundatud saar, kus on asunud sinna 1939. aastal j�e ��
rest �mberpaigutatud kuuele okslikule palgile toetunud �lgkatusega
lehtla, mille keskel paiknes praegugi s�ilinud
veskikivist laud. Hobuserauakujulise tiigi v�lisperimeetrit
��ristab poolringikujuline tee, mis �hendab omavahel parki idast ja l��nest
��ristavad p�rnaalleed. Toite saab tiik Pedja j�est ning
�ravool toimub tiigi l�unatipus paikneva �ravoolukanali kaudu.
Tiigisaarele p��seb graniitsammastega betoonsillakese kaudu;
silla piiretena on k�sutatud raudkette. Sarnane
sild on ka
kanalil, mis �hendab tiiki Pedja j�ega. Raudkettidega �hendatud
graniitsambaid on
pargis k�sutatud ka tiigi �ravoolukanali
juures ning tiigi ja p�hjapoole j��vate muruv�ljakute vahel
kulgeva allee idatipus, kus
eelpool mainitud tiiki j�ega
�hendava kanali k�
rval on paatide randumiseks veepiirile
viiva graniittrepiga varemalt ehisvaasidega kaunistarud olnud
vaateplatvorm. Lisaks nn. Puurmani m�isa pargile kuulub
pargiansamblisse ka Pedja j�e idakaldal paiknev nn. Puurmani �lej�e
park ehk
Hirvepark . M�nedel andmetel juba 18. sajandil
eksisteerinud Hirveaed on t�en�oliselt l�bi aegade olnud
vabakujundusliku kujundusega,
pakkudes vaheldust j�e
l��nekaldal asunud s�mmeetrilisele barokkpargile. 1861. aasta
plaanil pole Hirveaia alla j��vaid alasid Puurmani m�isa pargi
koosseisu siiski arvestatud ning t�en�oliselt on t�naseni
s�ilinud pargi kompositsioon p�rit hilisemast perioodist. Kuna Hirveaed ja
barokkpark paiknevad teine teisel pool k�he
saarega paisj�rve,
siis on m�lema pargi arhitektuuris olulisel kohal vaated
j�ele, saartele ning teisel pool j�ge asuvasse parki ja seal
paiknevatele hoonetele ning rajatistele. Kolmanda loodusliku koosluse Puurmani m�isa
pargis moodustab Puurmanist Tabiverre suunduvat teed ��ristav
segaallee koos allee l�pus terendava meiereiga. Teest
l�unasse j��b m�isa aed, mis on t�naseni k�sutuses
aiamaana. ("Puurmanni m�isapargi muinsuskaitse
eritingimused" , Artes Terrae, Tartu 2009) Park on keskmise liigirikkusega (53), v��rliike
38. Enamus kodumaiseid puid: harilik saar, harilik tamm, harilik
p�rn, k�nnapuu. V��rliikidest nt h�bevaher, euro-jaapani
lehis jt.
Kõik kommentaarid