Puurmani m�isa park jaguneb mitmeks osaks. K�ige esinduslikum on lossi �mbritsev nn. Puurmani m�isa park, mis kulgeb Puurmani alevikus piki Pedja j�e l��nekallast. Parki piiravad p� hjast Tabiverest Laiusele ja l�� nest Puurmanist Tartu suunduvad maanteed. Pargi l��nepoolset maanteega piirnevat k�lge ��ristab tellistest laotud pilkup��dev m��r, mille l�unatipus paikneb osaliselt krohviga k�etud v�ravatorn. L�unas on pargi piiriks osaliselt munakividega sillutatud l��ne-ida suunaline teel�ik. Pargi barokne alusstruktuur p�rineb 18. sajandist; barokkparki on 19. sajandi keskel romantismile iseloomulike v�tetega �mberkujundatud. Lossi �mbritsev park on p�hja-l�una suunal v�ljavenitatud ristk �liku kujuga ning jaguneb tinglikult kaheks: eesv�ljak ja tagaosa . Pargi p�hjak�ljel, kummalgi pool sisses�iduteed, asusid veel 19. sajandi teisel veerandil kaks 18. sajandist p�rinevat kivist aita, mida �hendas kangialusega v�ravatorn. T�na t�histavad
1. Maastikuarhitektuuri mõistest. Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub maastiku kujundamisele. Kaasaegne maastikuarhitektuur pärineb 19. sajandi keskelt ning on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, pargiarhitektuur, linnakujundus jne. Hõlmas töid, mis loodi planeerijate, arhitektide, aednike, taimekasvatajate jne koostööna.Esimese professionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted. 2. Aed kui inimese looming. Aed Eedeni peegeldusena (3.) Eedeni aed, kus inimesed elasid harmoonias ja rahus, enne kui nad maa peale kukutati. Mütoloogiline paik põhineb originaalse Pärsia paradiisi paiknemise mõistmisel. Rippuvad aiad ja paradiis: Rippuvad aiad paigutati iidse Babüloonia linna kindluse sisse. Paradiisi aed loodi loodusliku maailma tõlgendusena linnakeskuse kontekstis. Eufrati jõgi suunati ümber, et kontrollida voolu ning kasutada niisutust. 4. Aiakunsti
Kõik kommentaarid