..................................................................................................... 7 8.1Mis on klaster?................................................................................................................... 7 8.2Kuidas määrata hierarhilise klasteranalüüsi korral klasside arvu dendrogrammil?............7 8.3Nimetage mõni klasterdamise (kauguse või läheduse) mõõt.............................................7 8.4Kas klasteranalüüsi korral objektide klassikuuluvus on eelnevalt teada?...........................7 8.5Mis on klasteranalüüsi kasutamise eesmärk (oodatav tulemus)........................................7 9Diskriminant............................................................................................................................. 7 9.1Milleks kasutatakse diskriminantanalüüsi?.........................................................................7 9.2Mitme diskriminantfunktsiooniga tuleb teoreetiliselt piirduda?...........
tohi mõjutada. *Valimised on ühetaolised ehk võrdsed- reguleeritakse valimispropagandat meedias ja valimiskampaania finantseerimist. 4.MIS ISELOOMUSTAB MAJORITAARSET VÕI PROPORTSIONAALSET VALIMISSÜSTEEMI? *Majortiaarsed iseloomulikud on ühemandaadilised ringkonnad Võimalused on: *Lihthäälte enamusega *Absoluutse häälteenamusega Proportsionaalset mul pole ! 5.KUIDAS SELGITATAKSE VÄLJA KOHTAD RIIGIKOGUS?(kolm vooru, kaks valemit) 6.MIS MÕJUTAB VALIJATE KÄITUMIST? *Klassikuuluvus *Seotus põllumajanduse või kirikuga *Massimeedia 7.MIKS KASUTATAKSE EELHÄÄLETAMIST? Selleks, et inimesed, kellel pole valimispäeval valima minna, saaksid ka oma hääle anda. 8.MIKS VÕIME ÖELDA, ET KAASAJA ERAKONNAD ON POPULISTLIKUD? Püütakse olla kõigi valijagruppide meelejärgi ning seetõttu antakse palju katteta lubadusi. 9-MILLISED EESTI ERAKONNAD ON PAREM- MILLISED VASAKPOOLSED? Parem: Reformierakond ja IRL Vasak: Keskerakond ja Sotsiaaldemokraadid. 10
Kehtib valem: partei poolt antud hääled Kohad riigikogus = lihtkvoot Kolmanda vooru aluseks on üleriigilised suletud nimekirjad. Koha parlamendis saavad kõrgemal paiknevad kandidaadid. Mis mõjutab valijate käitumist? Klassikuuluvus, massimeedia, seotus põllumajanduse või kirikuga Miks kasutatakse eel-hääletamist? - Võimalus hääletada, kui ei viibita kodumaal - Võimalus süsteeme kontrollida ja võimalus saada ülevaadet erakondade populaarsusest Miks võime öelda, et kaasaja erakonnad on Antakse katteta lubadusi häälte võitmise nimel
Novelli keskne teema on röövimine ja selle läbiviimine ning kuidas rööv toimub. 3. Too välja novelli keskne probleem, selle põhjus ja tagajärg. Novelli keskne probleem on kullapoe rööv ning see,et röövleid ei saa peatada. 4. Kirjelda novelli peategelast lähtuvalt bioloogilisest (päritolu, välimus sugu jm), psühholoogilisest (mõtted, soovid, lootused, käitumine; vaimne ja emotsionaalne seisund) ja sotsiaalsest (ühiskondlik positsioon, sh amet, elukoht, varanduslik seis, klassikuuluvus, sotsiaalne roll) aspektist. Peategelane Kalmer on vanem härra prillidega ning kraaksuva häälega. Ta oli kullapoe omanik mille ta igal hommikul avas , tehes ettevalmistusi suure hardusega .Ta oli huvitatud ainult rahast.Kalmer oli raha suhtes väga ahne ning tema soov oli see , et ta saaks kõige hinnalisemaid ehteid inimestele müüa. Ta soovitas klientidele just kõige kallimaid ehteid aga samas ta soovis, et ta ärile halba mainet külge ei tuleks ja et äri ei hakkaks allamäge minema
mitmes nimekirjas, mõnikord nõutavad toetusallkirjad (president) või kautsjon. · Valmistab ette hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni bülletäänid, protokollid, nimekirjad. · Tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse mitteametlikud tulemused selguvad juba 3-4 tunniga, ametlikud kui on läbi vaadatud apellatsioonid. · Sunnib erakondi kontrollima valimiskampaania kulusid annavad aru. Valijate käitumist mõjutavad: · klassikuuluvus sotsiaal-majanduslik positsioon. 1980. aastateni oli see otsustav. Tänapäeval on sotsiaalne struktuur paindlikum ja elatustase ja elustiil ühtlustumas. · Massimeedia raske tõestada, et tulemuseni viis massimeediaefekt. · Valimiskampaania mõjutused reklaam, debatid, kandidaadi meeldivus, kokkupuude parteiga. · Väärtusorientatsioonid. · Perekonnatraditsioonid ja isiklik kogemus kolmandik valijatest langetab otsuse viimasel nädalal.
Palestiinas 3) Mille poolest erines senistest usunditest? Usu järgi olid kõik võrdsed ja usk oli ühte jumalasse. 4) Mida tähendab messianistlik? Kes oli messias? Messianistlik usk lunastaja peatsesse uude tulemisse. Messias lunastaja 5) Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga? Millistes vormides? Sellepärast, et see oleks ohustanud klassiühiskonda- usu järgi olid ju kõik võrdsed aga Roomas oli sel ajal tähtis klassikuuluvus. Kiusamine toimus: nt. pandi usklikud kokku lõvidega ja lõvid puresid siis usklikud surnuks. 6) Millal ja kes kuulutas ristiusu lubatuks? Keiser Constantinus 313. 7) Miks võtsid kristlased omas kunstis kasutusele tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Sest kristlasi kiusati taga, ei saanud avalikult kokku saada. Tingmärgid olid seotud ka õpetusega. Lammas, kala vesi, jumala sõrm, 3 silma. 8) Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neid leidus? Katakombi
Eesti suuremad erakonnad ja nende juhid. Ref – Ansip Kesk – sibulEdgar Irl – Urmas Reinsalu SDE – Sven mikser,rohelised, Ekr Valimised: miks neid vaja on, valimiste tunnused, mis mõjutavad valija käitumist, valimissüsteemid (+ Eesti). Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetamine. ● Kodanike nõudmiste vahendamine ● Rahva usalduse indikaator ● Kodanike harimine Mõjutavad, Peretraditsioonid,masssimeedia,klassikuuluvus, isiklikkogemus, ● Majoritaarne valimissüsteem- Ühemandaadilised valimisringkonnad, võidab vaid üks, selge ja lihtne , eelised suurparteidel Nt: USA, Suurbritannia ● Proportsionaalne valimissüsteem- Mitmemandaadilised ringkonnad, mandaadid jagunevad võrdeliselt häältega, Valimiskünnis, Võrdne, keeruline ja erakondade suur mõju. Nt Läti, Rootsi, Eesti Ülevaade Eestis (sh. maakonnad ja halduskeskused).
(sedelite arv jagatakse mandaatide arvuga) 2) Osalevad valmiskümnise ületanud erakonnad (5% häältest) Iga erakonna hääled jagatakse ringkonna kvoodiga - > 1/3 kohtadest (mitu mandaati omandab erakond ringkonnas) 3) Mandaatide jaotus saadakse modifitseeritud d'Honti'i jadaga jagamisel (mandaadi saab erakond, kelle jagatis on suurim) Mis mõjutab valijate käitumist? · Klassikuuluvus · Massimeedia Miks on valmisaktiivsus erinev? · Mõnes kohas on valimine kohustuslik · Mõnes kohas tuleb valima registreerida Erakondade roll ühiskonnas · Koondada sotsiaalsete gruppide huve · Propageerida oma ühiskonnaprogrammi · Oma nõudmiste realiseerimine poliitikas Eesti suuremad parteid · Eesti Keskerakond Edgar Savisaar vasaktsentristlik · Eesti Reformierakond Andrus Ansip parem liberaalne
Eelis suurparteidel, väiksemad erakonnad ei pruugi parlamenti saada Kaotsiläinud hääled Proportsionaalne valimissüsteem jagab saadikukohad parteide vahel võrdselt neile antud häältega st partei kogus 7 % häältest, siis 7 kohta 100-kohalises parlamendis mitmemandaadilised valmisringkonnad kandidaadid seatakse üles valmisnimekirjas, toimub häälte edasikandmine hääled ei lähe kaduma, parteidel võrdsed sansid Valimiskäitumist mõjutab: Klassikuuluvus paindlik sotsiaalne struktuur, elustiil, ühtlustuv elatustase Massimeedia meedia tõstab valijate huvi poliitika vastu ning paneb hääletama Otsuse tegemise hetk perekonnatraditsioonid, isiklik kogemus ja valimiskampaania Erakondi on vaja: koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve propageerida oma ühiskonnaprogrammi Erakond pääseb võimule valimistulemuste põhjal ja koalitsioonileping Koalitsioon Reform (Peep Aru) + IRL (Mart laar) + üksikisik
inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Peamiseks miinuseks - *Keerukus * Erakondade suur mõju. *Kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. Peamine pluss - *Parteide võrdsed sanssid saada parlamendis esindatud. ?? Segavalimissüsteem valimissüsteem, mille puhul eskisteerivad nii majoritaarne kui a prportsionaalne valimissusteem. Valijate käitumist mõjutab laias laastus hääletaja sotsiaal-majanduslik olukord(klassikuuluvus. Aga ka massimeedia sõnumid, perekonnatraditsioonid ja isiklik kogemus. Erakonnad e.parteid kujunesid välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille olulisimaks ülesandeks on koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi.Pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Koalitseenileping - valitsemisprogramm · Tegevuse eesmärk - Luua poliitikat; · Seotus ideoloogiaga Eesti erakonnad
*Kodakondsuspiirang *Vanusepiirang -Vaba konkurents *Hääletamine *Kanditatuuri ülesseadmine -Valimiste ühetaolisus *Vaadete propageerimine *Igal valijal vaid üks hääl Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel -Seadusandlus -Erakondade kulude kontrollimine -Valimisõiguslike kodanike üle arvepidamine -Valimiskomisjoni töö reguleerimine -Kandidaatide taustakontroll -Dokumentatsiooni ettevalmistamine -Rahastamine -Tulemuste kindlakstegemine Valijate käitumise mõjutaja -Klassikuuluvus -Massimeedia mõju -Peretraditsioonid -Isiklik kogemus -Valimiskampaania Majoritaarne valimissüsteem -Suurbritannia, USA -Ühemandaadilised valimisringkonnad -Võidab vaid üks -Lihthäälteenamus *Presidendivalimistel absoluutne häälteenamus -Plussid- selgus ja lihtsus -Miinused-eelised suurparteidel, häälte kaotsiminek Proportsionaalne valimissüsteem -Eesti, Läti, Rootsi -Mitmemandaadilised valdkonnad -Mandaadid jagunevad võrdselt häältega -Kandidaadid erakondade nimekirjas
Väikepartei võimalus pääseda Väga väike Arvestatav või hea olenevalt parlamenti mandaatidest Valimiskünnis Puudub Tavaliselt 2-3% Näiteriigid USA, SBR, Kanada Soome, Rootsi, Eesti, Taani 5. Valimiskäitumine Mõjutajad- klassikuuluvus, massimeedia, otsuse tegemise hetk, sõprade arvamus Hääletusvõimalused - e-hääletus, valimiskasti koju tellimine, valimisjaoskondades hääletamine 6. Erakonnad Jagunemine vasak(sots), tsentristlik(kesk), parem(reform) Populism- lubatakse palju, lubadusi ei täideta Eesti erakonnad, sümboolika Keskerakond- seisavad kahe jalaga maa peal (K), lill- hoolivus, inimesed, Eesti loodus, roheline- keskkonna säästikud, kollane- päike
Valimiskomisjon registreerib kandidaadid Registreeritakse nõuetele vastav kandidaat, vahel nõutakse ka teatud hulk allkirju või kautsjonit. Riik valmistab ette valimisteks vajaliku dokumentatsiooni (bülletäänid jne), tagab infosüsteemid jne Ametlikud valimistulemused avaldatakse pärast apellatsioonide läbivaatamist või apelleerimise tähtaja müüdumist. Erakonnad ja üksikkandidaadid peavad pärast esitama valimiskomisjonile kulude aruande. Mis mõjutab valijate käitumist? · Klassikuuluvus oluline 1970-1980. aastateni, praegu elatustase ühtlustub ja teiselt poolt erakondade programmid muutuvad üha sarnasemaks ja hägusemaks · Massimeedia mõju erinev: võib tõsta huvi, vastastikune mustamine võib vähendada huvi, võib kinnistada olemasolevaid hoiakuid. · Perekonnatraditsioonid, isiklik kogemus, sõbrad jne · Paljud teevad otsuse viimasel hetkel Hääletamine ja valimistulemused. Eelhääletamine, interneti teel hääletamine.
(Riigikogus 101) Hübriidne valimissüsteem ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Pooled parlamendikohad jagatakse ühe, pooled teise süsteemi alusel. Valijatel 2 häält- üks majoritaarsele, teine proportsionaalsele põhimõttele. (Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu, Ungari). Eelisteks loetakse paremat tasakaalu regionaalsete ja erakondlike huvide vahel. Valimiskäitumine ja selle mõjutamine valijate käitumist mõjutavad tegurid on *massimeedia, *klassikuuluvus, *erakondade programmid ja suhtumine erinevatesse konkreetsetesse probleemidesse. Erakond - kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on 1)oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning 2)riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine, ning mis on reistreeritud seaduses sätestatud korras. Peamine eesmärk on jõuda parlamenti. Asetus skaalal (vasakult paremale): keskerakond, sotsiaaldemokraadid, rahvaliit, rohelised, IRL, reformierakond.
hääletamiseks vajalik dokumentatsioon jt) 2. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid (kontroll, kautsjon) 3. Tulemused (tehnoloogia areng võimaldab anda mitteametlikke) 4. Ametlikud tulemused kinnitatakse alles siis kui on laekunud apellatsioonid või on möödunud teatud tähtaeg) 5. Kulukad valimised (reklaam) põhjustavad erakondade kuludele üle rohkem kontrolli Helle Pondre 2010 Valijate käitumist mõjutavad aspektid Klassikuuluvus (sotsiaal-majanduslik positsioon). Varem oli selge valik. Otsuse tegemise hetk sõltub paljudest asjadest: perekonnatraditsioonidest, isiklikust kogemusest, valimiste kohustuslikkusest, valimise päevast jt. Vaatame lk 76-77 Massimeedia (hoiakud, kriitika, info tarbimine) (selget tõestust ei ole). Helle Pondre 2010 Kasutatakse eelhääletamist Valimistulemus on iga kord ainuomane, mis määrab võimuorgani koosseisu või järgmise presidendi
Kõiketeadev jutustaja Jumalik pilt, võib analüüsida ja kommenteerida toimuvat või ka vaid kiretult kirjutada. Liikuv vaatepunkt on kõiketeadval jutustajal Liikuv vaatepunkt Liikuv vaatepunkt on kõiketeadval jutustajal Tegelase analüüs: (......) Bioloogiline – päritolu ja välimus aspekt Psühholoogiline - mõtted, soovid, lootused Sotsiaalne – amet, elukoht, varanduslik seis, klassikuuluvus, suhted teistega Kujundlik – mida ütleb nimi ja välimus tegelase maailmavaate kohta Tegelase suhe loo 1. Tegelase suhe loo jutustajaga, kui selleks pole tegelane ise. jutustajaga, iseendaga, Kuidas esitab jutustaja tegelast? teiste tegelastega, Kas jutustaja valgustab tegelase siseelu või näitab teda vaid tegevuses?
Parlamendi kohti jagatakse tavaliselt nii- pooled ühe süsteemi järgi ja pooled teise järgi. 13. Iseloomusta riigi ülesandeid valimiste korraldamisel. · Valmistada ette valimisteks vajalik dokumentatsioonid. · Kindlustada andmebaaside ja infosüsteemide töövalmiduse, tagab rahaliselt kõik valimiste läbiviimisega seotud toiminguid.· Kontrollida tähelepanelikult erakondade kulusid. 14. Millised asjaolud mõjutavad valijate käitumist? Massimeedia , valimiskampaania ja klassikuuluvus. 15. Miks on erakondi vaja?- Erakondi on vaja, et saaks esindatud erinevad inimeste huvid ning et kodanik saaks oma hääle ühiskonnas kuuldavaks teha. 16. Milliste tunnuste järgi saab eristada parempoolseid ja vasakpoolseid erakondi? Vasakpoolsed: Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid. Peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust, püüeldakse selle poole, et suurema sissetulekuga inimesed maksaksid kõrgemaid makse, laekunud raha kasutatakse
Tallinna Prantsuse Lütseum Lauri Miller Lehte Hainsalu ``Kolmkõla´´ Referaat Juhendaja: Kristi Kiissa Tallinn 2012 Lehte Hainsalu Lehte Hainsalu (aastast 1959 Sööt; sündinud 31. oktoobril 1938 Haaslava vallas, Tartumaal) on Eesti kirjanik ja poliitikategelane. Aastal 1956 lõpetas ta Tartu 2. Keskkooli ja 1961 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo- keeleteaduskonna eesti filoloogia erialal. Aastast 1958 kuulub ta Eesti Kirjanike Liitu. Eesti NSV ajal töötas Lehte Hainsalu ajalehe Edasi toimetuses, hiljem osales Tartu Aparaaditehase töös ning õpetas mitmes Tartu koolis emakeelt. Ta oli kaheksa aastat tegev ETV Tartu stuudios, on mitme teleseriaali (nt "Lapsesuu") autor. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna juht aastatel 19811990. Aastatel 19932003 õpetas ta Tartu Teoloogia Akadeemias stilist...
reformide aeg populismi oht majanduskriis Demokraatia nõrgad kohad harimatu massi võimuletulek enamuse türannia riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu demagoogide võimalused vabade valimiste tunnused valimiste funktsioon Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine, kodanike nõudmiste vahendamine, rahva usalduse indikaator, kodanike harimine, esindab rahva huve mis mõjutab valijat? klassikuuluvus, massimeedia, peretraditsioonid, isiklik kogemus, valimiskampaania riigi ülesanded valimiste läbiviimisel seadusandlus, erakondade kulude kontrollimine, valimisõiguslike kodanike üle arve pidamine, valimiskomisjoni töö reguleerimine, kandidaatide taustakontroll, dokumentatsiooni ettevalmistamine, rahastamine, tulemuste kindlakstegemine valimisaktiivsus näitab kui aktiivselt osaleb rahvas valimisprotsessis. hääletajad : kõik x100% valimissüsteemid:
valijate registri 3. valimiskomisjon registreerib kandidaadid, kelle dokumendid vastavad nõuetele (kodakondsus, vanus, kandideerimine ühes nimekirjas ja ringkonnas) 4. riik · valmistab ette kogu hääletamiseks vajalikud dokumendid · tagab infosüsteemide ja andmebaaside töötamise · rahastab riigieelarvest valimiste läbiviimist Valimiskäitumist mõjutavad: 1. klassikuuluvus, sotsiaalmajanduslik olukord, traditsioonid, isiklik kogemus 2. massimeedia valimiskampaania, tõstab huvi poliitika vastu(saated, artiklid) või tõukab poliitikast eemale(skandaalid), tugevdab olemasolevaid hoiakuid Vasakparteid 1. astmeline tulumaks 2. eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamine (toit, energia, kommunaalteenused jms) 3. haridus kõigile kättesaadav, ei propageeri erakoole ja tasulist haridust 4
Mitteametlikud valmistulemused on teada 3-4 tundi peale jaoskondade sulgemist. Ametlikud tulemused saadakse teada siis, kui on läbi vaadatud ka kõik laekuvad apellatsioonid ehk kaebused või on möödunud nende esitamise tähtaeg. Riik kontrollib erakondade kulutusi valimiskampaaniale, nõudes peale valimisi kõikidelt erakondadelt ja üksikisikutelt nende tulude ja kulude aruannet. 3.5.Mis tegurid omavad mõju valijate käitumisele Klassikuuluvus- 1970-80'ndate ajal hääletas töölisklass vasak-ja jõukad klass parempoolsete parteide poolt. Kindlaks pole tehtud, kas massimeedia mõjutab kuidagi valijate käitumist. Kas reklaamid, ajaleheartiklid jne panevad valijaid hääletama just selle kindla erakonna poolt või pideva üksteise mustamise tõttu tõugatakse valija hääletamisest eemale. Või jääb valija tänu nendele just kindlale seisukohale.
Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel · Valmistab ette kogu vajaliku dokumentatsiooni (valimisbülletäänid, protokollivormid, nimekirjad) · Tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse · Rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid · Kontrollida tähelepanelikult erakondade kulusid valimiskampaanias Mis mõjutab valijate käitumist? · Laias laastus sõltub hääletaja otsus sotsiaal-majanduslikust olukorrast. · Klassikuuluvus- 1970-80 häletas töölisklass valdavalt vasakparteide, jõuka kesk-ja kõrgklass aga paremparteide poolt. Hääletamist mõjutas ka inimeste seotus põllumajanduse ja kirikuga. Tänapäeval see enam nii pole. Ka rikkurid hääletavad vasakparteide poolt. · Massimeedia · Perekondlikud traditsioonid ja isiklik kogemus Hääletamine ja valimistulemused · Tänapäeval kasutatakse laialdaselt eelhääletamist (valida saab ka nädal enne valimispäeva nii posti kui
voorus osalevad mandaatide jagamisel need erakonnad, mis on ületanud valimiskünnise, s.t. saanud vähemalt 5% häältest. 3. voorus võetakse vaatluse alla erakondade üleriigilised nimekirjad, kus kandidaate kogutud häälte põhjal ümber ei reastata. Parlamendi koha saavad need, kes on valimisnimekirjas eespool. Mis mõjutab valijate käitumist? Valimiskäitumine sõltub hääletaja sotsiaalmajanduslikust olukorrast ja massimeedia sõnumitest. Euroopas oli 1970. - 1980. aastateni oluline klassikuuluvus. Hääletamist mõjutas ka inimeste seotus põllumajanduse või kirikuga. Tänapäeva erakondade programmid on muutunud sarnaseks ja häguseks. Seetõttu lähtuvad valijad erakonna suhtumisest mingisse konkreetsesse probleemi. Miks on erakondi vaja? Totalitaarse valitsemisreziimiga riikides kuulub ainuparteile võimumonopol. Partei on riigiga kokku kasvanud. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad ideoloogiate paljusus, valimis konkurents ja kodanikuorganisatsioonide kaasamine poliitikasse
16. Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel · Õigusliku baasi loomine · Valimiskomisjon registreerib kandidaadid · Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentsiooni · Tagab infosüsteemide ja andembaaside töövalmiduse · Rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid 17. Valimiste etapid- nende kirjeldus Sama mis eelmine????? 18. Mis mõjutab valijate käitumist? · Klassikuuluvus · Inimeste seotus põllumajanduse ja kirikuga · Erakondade programmid, mis on muutunud sarnasemaks ja hägusemaks · Massimeedia · Otsuse tegemise hetk on seotud nii grupikuuluvuse kui ka massimeedia tegevusega 19. Mis on erakond? Miks on erakondi vaja? Erakonnaseadus Eestis Erakond on ideoloogiline rühmitus mis tegeleb poliitikaga. Erakondi on vaja selleks, et koondada teatud sotsiaalsete gruppide huvid ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi
Ametlikud tulemused saadakse siis. Kui on läbi vaadatud ka kõik laekunud apellatsioonid või on möödunud nende esitamise tähtaeg. Arvatakse, et valimiskäitumine sõltub laias laastus hääletajate sotsiaal-majanduslikust olukorrast, aga ka massimeedia sõnumitest. Oletatakse, et kindlaid seisukohti omav kodanik langetab oma otsuse hääletamise osas aegsasti enne valimisi, samas kui ebakindlate hoiakutega valija otsustab viimasel hetkel, kas ja kelle poolt hääletada. Klassikuuluvus, mis seostud sotsiaal-majandusliku positsiooniga, oli Euroopa hääletusmustrites otsustav kuni 1970.-1980. aastateni. Selle ajani hääletas töölisklass valdavalt vasakparteidi, jõukam kesk- ja kõrgklass aga paremparteide poolt. Hääletamis mõjutas ja inimeste seotus põllumajanduse või kirikuga. Tänapäeval ei ole valijate eelistused enam nii selgepiirilised: ka rikaste hulgas on vasakparteide toetajaid. Nende
aspektid. Olgu need puht esteetilised, kultuurilised, poliitilised või sostiaalsed, kuid tagantjärgi võib vaid oletada, millised neist kunstniku teose valmimisel enim mõjutasid. Kunstnikuna mõjutasid Manet’d kindlasti tema teadmised kunstiajaloost, kodanikuna mõjutasid teda kindlasti tolleaegsed poliitilised sündmused, lävides oma kaasaegsete kirjanikega mõjutasid teda ilmselt ka nende ideed ja kirjutised ning kuna soorollid ja klassikuuluvus mõjutasid tugevalt tolleaegset sotsiaalset õhustikku, siis üsna tõenäoliselt peegeldub ka see aspekt Manet’ teoses. Vaadeldes ja analüüsides tolleaegset ühiskonda läbi kunstiteose, tegelevad kriitikud paratamatult ka enda ühiskondliku positsiooni legitimeerimisega lahates kaudselt ja vahel ka otseselt küsimusi, mis kriitikuile isiklikult hetkel enim korda lähevad. Nii nagu ajalugu ei
pead murrab. Elu mõte, kannatus, surm ja pääsemine huvitavad paljusid inimesi. Religioonid on püüdnud leida vastust inimolemuse põhiküsimustele, asjadele, mille üle iga inimene mingil eluetapil mõtiskleb. Kõikidel religioonidel on oma vastused ka surma saladustele. Surm on kogemus, mis seob inimesi sõltumata ajastust või asukohast. See on midagi, millega iga inimene kunagi silm silma vastas seisma peab ja seda fakti ei tee olematuks mitte ükski religioon, edukus, klassikuuluvus ega rikkus. Surm teeb meid kõiki võrdseks. Suremise paratamatus, sellega kaasnev lõplikkus ning ebakindlus selle üle, kas eksisteerib ka elu pärast surma, tekitab paljudes hirmu. Usk on aidanud seda hirmu lahustada. Kultuuriantropoloog Clyde Kluckhohn väidab, et inimesi eristab teistest elusolenditest kolm asja: oskus valmistada tööriistu, mõistetav kõnekeel ja religioon (Duodecim 2003, lk 1281).
kandidaadilt üle teisele + kandidaat võib saada oma parteikaaslaste hääled endale *hübriidne valimissüsteem- ühendab m ja p vs-d; valijal on 2 häält: ühe annab p vs alusel ja teise m vs alusel (nt Venemaa) *riigi ül.valmiste ettevalmistamisel: parlament tegeleb valmisseadusega + teavitustöö + RK annab raha + valmistab ette dokumentatsiooni + kandidaatide registreerimine *valijate mõjutamine: klassikuuluvus, sõbrad, sots.meedia *Otsene demokraatia- rahvas teeb ise otsuseid (referendum) *Esindusdemokraatia- rahvas valib saadikud, kes nende mõtteid esindavad *osalusdemokraatia- kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus *eliitdemokraatia- huvide esindamine ja mandaadi valdamine ERAKONNAD TÄNAPÄEVA POLIITIKAS EESTI VASAKPOOLSED: *sotsiaalne õiglus ja võrdsus *ühiskond, kus vahed inimeste sissetulekutes ja võimalustes pole eriti suured *astmeline tulumaks
Miks majoritaarne valimissüsteem viib harilikult kaheparteisüsteemi tekkeni? Selgitage antud mehhanismi! Soosib suuri parteisid! Majoritaarse valimissüsteemi korral annavad poliitilises elus tooni kaks-kolm suuremat parteid, sest valimissüsteem sunnib ühesuguste eesmärkidega erakondi ühinema. Harilikult tagab see suurimale erakonnale parlamendis ka absoluutse häälteenamuse ja võimaldab moodustada stabiilse üheparteilise enamusvalitsuse Kuidas võib klassikuuluvus mõjutada hääletuskäitumist? Tooge mõni näide! · Mõjutab väärtusi ja uskumusi (riigi roll, egalitaarsus vs elitism) ja paneb paika üldmiljöö poliitilise info vastuvõtuks. · Keskklassi ja töölisklassi hääletuskäitumine seotud ka ratsionaalse valikuga · 1920-1970 Euroopa parteisüsteem kinni külmunud ja see mõjutas ka hääletuskäitumist. (Tugev klassil baseeruv hääletamine kuni 1970-ndateni)
vvk.ee/) 3) riik valmistab ette hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni (valimisbülletäänid, protokollivormid, nimekirjad), 4) tagab infosüsteemide ja andmebaaside valmiduse 5) rahastab riigieelarvest kõik valimiste läbiviimisega seotud toimingud 6) avaldab valimistulemused, lahendab apellatsioonid 2. Mis mõjutab valijate käitumist? ehk valimiskäitumine · hääletaja sotsiaal-majanduslik olukord ja positsioon - klassikuuluvus (oli otsustav 1970.- 1980. aastateni; töölisklass hääletas vasakparteide, jõukam kesk- ja kõrgklass paremparteide poolt) - seotus põllumajanduse või kirikuga vms · massimeedia mõju - telesaated, ajaleheartiklid, valimisreklaam tõstavad valijate huvi poliitika vastu (?) - meedia kaudu avalikustatud skandaalid, vastastikune mustamine ja ,,poriga loopimine" tõukavad valijaid poliitikast eemale (?)
Platon on idealismi kuulsaim tegelane. Tal oli suur soov luua ideaalset ühiskonda. Vastavad ideed avalduvad kõige selgemini töödes Riik ja Seadused, kus ta käsitleb ühiskonda stratifitseeritult. On neli klassi valitsejad, filosoofid, sõdurid ja rahvas. Süsteemi kindlustamiseks kasutati nn ,,õilist valet", mille kohaselt jumalad olevat loonud nelja sorti inimesi kuldseid, hõbedasi, vaskseid ja raudseid. Platon sõnades küll väidab, et klassikuuluvus on pärilik ja igavene, kuid tema tekstide konteksti vaadeldes selgub, et pidas vajalikuks ja võimalikuks ,,paremate" ülespoole liikumist ja ,,halvemate" allapoole. Platoni idealism seisnes selles, et ta pidas reaalseks täiuslike kujundite ja ideede maailma. Toetas geotsentrilist maailmapilti. Loob Akadeemia, mis kestab 1000 aastat. Platonism toetab varast kristlust, kuid matemaatika kaudu ka uusaja teadust (Newton). Aristoteles lõi loodusteadustes üldise süsteemi
põhimõtet. Hübriidne valimissüsteem- ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Tavaliselt jagatakse pooled parlamendikohad ühe ning pooled teise süsteemi alusel. Riigi ülesanded valimistel- valmistada ette vajalik dokumentatsioon, tagada infosüsteemide ja andmebaaside töövalmidus, rahastada riigieelarvest kõiki valimistega seotud toiminguid. Valimiskäitumist mõjutavad järgmised tegurid: klassikuuluvus pole 21. sajandil enam nii oluline tegur kui varem, sest inimeste elustiilid on ühtlustunud ning valimisprogrammid on muutunud sarnasemaks ja hägusamaks; massimeedia mõju, mida on raske täpselt hinnata; otsuse tegemise hetk on seotud nii grupikuuluvuse kui massimeedia tegevusega. Pikaajalises demokraatias mõjutavad hääletamist perekonnatraditsioonid ja isiklik kogemus. USA-s langetab umbes
kasutatakse ka isikute puhul, kes tekitavad lugupidamist, aukartust või keda jumaldatakse. 10. stratifikatsioon- (kihistumine): ühiskonna liikmed jaotatakse hierarhiliselt teatud dimensioonide järgi (sissetulek, varandus, võim, prestiiz, vanus, rahvus jne). 11. endogaamia- Kokkulepeabielud samasse kasti kuuluvate vahel, eraldi reeglid verepilastuse vastu. 12. klass- Klasside moodustamise aluseks ei ole juriidilised või religioossed tingimused. Klassikuuluvus ei ole ainult pärandatav, kuigi perekond mõjutab indiviidi edasist elukäiku. Klasside taga on majanduslik ebavõrdsus erinevate rühmade ja indiviidide vahel. Klasside erinevusi väljendatakse palkade ja töötingimuste kaudu. 13. "oligarhia raudne seadus"- Kes ütleb organisatsioon, ütleb oligarhia, ja mida arenenum on organisatsioon, seda tugevam on oligarhia. 14. referentsrühm- Ühiskondlikus tegevuses inimesed võrdlevad ennast teistega ja idenfitseerivad ennast
Millised sündmused tekitavad loos pingeit, kus tekib emotsionaalne kulminatsioon? Jne Proosateksti tegelased Tegelast saab analüüsida kolme parameetri kaudu: 1. Psühholoogiline aspekt: tegelase isiksuslik ühtsus ja konfliktsus, sh mõtted, soovid, lootused, käitumine, tegelane kui karakter. 2. Sotsiaal-kultuuriline aspekt: ühiskondlik positsioon, sh päritolu, välimus, amet, elukoht, varanduslik seis, klassikuuluvus, sotsiaalne roll (gender). 3. Kujundlik aspekt: nime sümboolika, stereotüüpne käitumine, välimuse ja maailmavaate seos, ideeline käitumine (avantürism ja artistlikkus, s.t millise rolli tegelane endale võtab?) tegelane kui tüpaaž. Novellid: „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas“ & „Maanaine“ – Vallak, Peet. Eesti novelli põhiline uuendaja. Ta oli kunstnik, märkab hästi detaili ja tugevuseks on tal ka vaatepunkt. Vallakul on pildilist nägemist ja detailimeelt, mis on
Lame tegelane on lihtsakoeline ja muutumatu, sageli taandatav ühele ideele v. iseloomujoonele, sageli antud TÜÜPIDENA, esitatud skemaatiliselt. Ei üllata lugejat. Tegelast saab analüüsida 4 aspekti kaudu: 1. Tegelase bioloogiline aspekt- päritolu, välimus, sugupuu 2. Tegelase psühholoogiline aspekt siseelu; mõtted, soovid, lootused, mis mõjutavad käitumist. 3. Tegelase sotsiaalne aspekt ühiskondlik positsioon(amet, elukoht, varanduslik seis, klassikuuluvus), suhted ümbritsevate inimestega. 4. Tegelase kujundlik aspekt mida ütleb tegelase nimi tegelase kohta, mida kõneleb tegelase välimus tema maailmavaate kohta? Kujundlik aspekt on omane just kirjanduslikele tegelastele. Tegelas iseloomustavad 4 tüüpi suhetegrupid: 1.)Tegelase suhe loo jutustajaga, kui selleks pole tegelane ise. - kuidas j. esitab t-st - kas j. valgustab t-e siseelu v. näitab ainult tegevuses? Millistest t-e elu tahkudest
1. milline on tegelase siseelu: a. millised mõtted, soovid, lootused suunavad tema käitumist? iii. Tegelase sotsiaalne aspekt 1. milline on tegelase ühiskondlik positsioon? a. Amet b. Elukoht c. Varanduslik seisukord d. Klassikuuluvus iv. Tegelase kujundlik aspekt 1. mida ütleb tegelase nimi tegelase kohta? 2. mida kõneleb tegelase välimus tema maailmavaate kohta? h) Tegelaskuju loovad suhtegrupid i. Tegelast iseloomustavad nelja tüüpi suhtegrupid: 1. tegelase suhe loo jutustajaga, kui selleks pole tegelane ise a. kuidas esitab jutustaja tegelast? b
saadikute registreerimine 3. hääletamine. Oma hääle andmine 4. häälte lugemine. Mandaatide ehk saadikukohtade jagamine. Toimub tänapäevasel interneti- ja arvutiajastul üsna kiirelt. Esialgsed tulemused on teada juba 3-4 tunni möödumisel, samas lõplikud tulemused avalikustatakse alles pärast laekunud apellatsioonide ülevaatamist (või kui nende esitamise tähtaeg on möödas). Valimiskäitumine. Kui varemalt mängis rolli klassikuuluvus, siis pärast 80ndaid see enam nii pole. Selle ajani hääletas töölisklass peamiselt vasakpoolsete poolt ning jõukam kesk- ja kõrgklass parempoolsete poolt. Praegu ei ole enam eelistused nii selgepiirilised, kuna elatustase ja sotsiaalne strktuur on ühtlustunud ja paindlikumad. Programmid on muutunud hägusamaks ning tihti lähtutakse otsuse tegemisel erakonna suhtumises konkreetsesse probleemi. Mõni teadlane leiab, et roll on ka massimeedial usutakse, et telesaated,
1. Tegelase BIOLOOGILINE aspekt. o Milline on tegelase päritolu ja välimus? Perekonnaromaani puhul on kasulik joonistada tegelaste sugupuu. 2. Tegelase PSÜHHÜLOOGILNE aspekt. o Milline on tegelase siseelu: millised mõtted, soovid ja lootused suunavad tema käitumist? 3. Tegelase SOTSIAALNE aspekt. o Milline on tegalse ühiskondlik positsioon (amet, elukoht, varanduslik seisukord, klassikuuluvus)? o Millised on tema suhted ümbritsevate inimestega? 4. Tegelase KUJUNDLIK aspekt. o Mida ütleb tegelase nimi tegelase kohta? o Mida kõneleb tegelase välimus tga maailmavaate kohta? Bioloogilise, psühholoogilise ja sotsiaalse aspekti kaudu saab analüüsida ka reaalseid inimesi, kujundlik aspekt on iseloomulik just kirjanduslikele tegelastele. Tegelaskuju loovad suhtegrupid Tegelast iseloomustavad nelja tüüpi sutegrupid. 1
Turu segmentimine TURU SEGMENTIMINE on heterogeense turu jaotamine homogeenseteks osaturgudeks segmentideks, so. Sarnaste vajadustega tarbijarühmadeks, kes reageerivad ühesuguselt teatud turundustegevusele. · TARBETURU SEGMENTIMISEL võib aluseks võtta järgmised kriteeriumid: o DEMOGRAAFILISED (vanus, sugu, keel) o SOTSIAALMAJANDUSLIKUD (haridus, amet, tulu) o GEOGRAAFILISED (rahvus, riik, religioon, asum) o PSÜHHOLOOGILISED (isikuomadused, klassikuuluvus, elulaad) o KÄITUMUSLIKUD, NIMETATAKSE KA TOOTELISED (harjumused, reageeringud, tootealased teadmised) o MUUD (puuetega inimesed, autoomanikud, loomapidajad, hobide harrastajad, jne) · SIHTTURU valikul tuleb: o hinnata segmentide potentsiaalset kasulikkust (segmendi suurus, kasvu-, ja kasumipotentsiaal, konkurendid) o segmendi vastavust ettevõtte eesmärkidele ja ressurssidele, o igale segmendile teha oma turundusstrateegia (diferentseerimata, diferentseeritud,
Milline on tegelase päritolu ja välimus? Perekonnaromaani puhul on kasulik joonistada sugupuu ii. Psühholoogiline aspekt Milline on tegelase siseelu: millised mõtted, soovid ja lootused suunavad tema käitumist? iii. Sotsiaalne aspekt Milline on ühiskondlik positsioon (amet, elukoht, varanduslik seisukord, klassikuuluvus)? Millised on tema suhted ümbritsevate inimestega? iv. Kujundlik aspekt Mida ütleb nimi tegelase kohta? Mida kõneleb ta välimus ta maailmavaate kohta? b. Määratlused i. Peategelane - kõrvaltegelane - episoodiline tegelane ii. Muutuv - muutumatu tegelane iii. Tüüp - karakter iv. Sügav - lame tegelane 22
Sellest, mis muusikat noor kuulab, võib välja lugeda palju (nt raskem muusika võib väljendada noor põlgust kooli, vanemate vm vastu). 57. Elustiil ja auditoorium Elustiili mõistet kasutatakse tihti erinevate meediakasutusmallide kirjeldamiseks ja liigitamiseks, sageli osana teiste hoiakute ja käitumise kogumist. Nt P. Bourdieu seostab kultuurilist maitset sotsiaalse ja perekondliku taustaga. Elustiili mõiste lükkab ümber eelduse, et meediamaitset piiritlevad klassikuuluvus ja haridus, elustiilid on vähemalt mingis osas endavalitud käitumise ja meediavaliku mallid. Kommertslikes turu-uuringutes lihtsustab elustiili mõiste tarbijate liigitamiset sellistesse tüüpidesse, misa aitavad suunata ja kujundada reklaami. Elustiili uuringud hõlmavad sotsiaalse positsiooni tunnuseid, käitumist, hoiakuid, maitseid ja väärtusi. Samu uurimistulemusi võib kirjeldada ka rõhutades nt põhjuslikke tegureid ( nt sissetulek, klassikuuluvus, kultuurilised aspektid jms).
Rikas kaupmees ostab endale tiitli jne. Võrreldes teiste süsteemidega iseloomustavad klassiühiskonda jägmised neli aspekti: 1. Klasside moodustamise aluseks ei ole juriidilised või religioossed tingimused. Liikmelisus ei lähtu päritolust, traditsioonidest ega seadustest. Klassisüsteem on rohkem liikuv kui teised kihistumissüsteemid ja klasside vahelised piirid ei ole sama konkreetsed. Formaalselt ei ole midagi, mis takistaks klasside üleseid abielusid. 2. Klassikuuluvus ei ole ainult pärandatav, kuigi perekond mõjutab indiviidi edasist elukäiku. Individuaalne sotsiaalne mobiilsus on tavalisem ja võimalikum kui teiste stratifikatsioonisüsteemide puhul. 3. Klasside taga on majanduslik ebavõrdsus erinevate rühmade ja indiviidide vahel. Materiaalsete ressurside omamine oluline. Teiste süsteemide puhul ei ole majanduslikud faktorid olulised. Sa võid olla rikas ori, aga ori oled ikka. 4
Majade ja tänavate seisund (heas korras, halvas olukorras, lagunenud, parajasti uuendamisel või remonditavad). Tänavate ja kodu sanitaarne olukord (üldine puhtus, kas prügi koristatakse hoolikalt või hooletult, jne.) Probleemid liiklusummikutega. Tööstuse olemasolu ja tüübid lähikonnas. Kas esineb probleeme seoses müraga või õhu ja vee saastatusega? 14. 2. Mis on demograafilised iseloomulikud näitajad naabruses ja kogukonnas? Elanike ühiskondlik klassikuuluvus ja etnilised iseloomustavad tunnused. Perekondade tegevusalad ja huvid. Rahvastiku tihedus. 3 4 Hiljutised muudatused, mis demograafiliselt on naabruses või kogukonnas aset leidnud. 14. 3. Millised tervishoiualased teenused ja muud põhilised teenused on naabruses ja kogukonnas tervikuna kättesaadavad?
Majade ja tänavate seisund (heas korras, halvas olukorras, lagunenud, parajasti uuendamisel või remonditavad). Tänavate ja kodu sanitaarne olukord (üldine puhtus, kas prügi koristatakse hoolikalt või hooletult, jne.) Probleemid liiklusummikutega. Tööstuse olemasolu ja tüübid lähikonnas. Kas esineb probleeme seoses müraga või õhu ja vee saastatusega? 14. 2. Mis on demograafilised iseloomulikud näitajad naabruses ja kogukonnas? Elanike ühiskondlik klassikuuluvus ja etnilised iseloomustavad tunnused. Perekondade tegevusalad ja huvid. Rahvastiku tihedus. Hiljutised muudatused, mis demograafiliselt on naabruses või kogukonnas aset leidnud. 3 4 14. 3. Millised tervishoiualased teenused ja muud põhilised teenused on naabruses ja kogukonnas tervikuna kättesaadavad?
Nimetage põhjused, miks need isiklikud probleemid võivad olla tekkinud. Ükski probleem ei ole 100% isiklik või sotsiaalne probleem. Küsimus on pigem selles, millised faktorid domineerivad. Üldiselt kiputakse probleeme käsitlema pigem indiviidi isiklike probleemidena; Miks? Põhjused: meedia mõjutused; Poliitilised ja ajaloolised aspektid Puudub ühtne teooria ISIKLIKE PROBLEEMIDE STRUKTUURSED PÕHJUSED: Sotsiaal-majanduslik klassikuuluvus Sugu Ühiskondlikud "sildid" sildistamine Religioossed tõekspidamised Kultuuriline etniline pärinemine Kuulumine subkultuuri Hariduslik või tööalane staatus 7 Saskia Püümann Tervisejuht I kursus Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Suhted sotsiaalsete institutsioonidega Sotsiaalsed uskumused ja müüdid
Lugeja tunneb huvi 3 eelkõige tegelaste ja nende elusaatuste vastu. Tegelast saab analüüsida nelja aspekti kaudu: Tegelase bioloogiline aspekt – milline on tema päritolu ja välimus. Tegelase psühholoogiline aspekt – milline on tegelase siseelu: mõtted, soovid, lootused. Tegelase sotsiaalne aspekt – milline on tema ühiskondlik positsioon: amet, elukoht, varanduslik seisukoht, klassikuuluvus. Tegelase kujundlik aspekt – mida ütleb tegelase nimi tegelase kohta; mida kõneleb tegelase välimus tema maailmavaadete kohta. See aspekt on omane vaid kirjanduslikele tegelastele. Narratiivide (lugude) vajalikkus: maailma mõistmine; kogemuste korrastamine; inimelu tähtsuse uurimine. Lood on osa kõigist kultuuridest. Lool on keskne ühiskondlik ja psühholoogiline roll. Lood on vajalikud maailma mõistmiseks.Lugu ilmutab - maailm on korrastatud süsteem, lood
Neli valijatüüpi ® Parteiaktiivsed (40) kindel poolehoid teatud erakonnale ja selle ideoloogiale ® Rutiinsed (15) harjumus, traditsioon ® Jooksikud (20) võrdlevad programme ja toetavad ideoloogiast sõltumata iga kord seda, mis tundub sobivaim ® Passiivsed (20) osavõtt juhuslik Valimiskäitumise alus ® Isiklik tasand (isiklikud eelistused) ® Valija sotsiaalne ja perekondlik taust: sotsiaalne ja klassikuuluvus, vanus, sugu, usund, perekond, naabrid, töökaaslased, sõbrad ® Valija parteiline enesemääratlus ® Pikaajalised struktuursed muutused Mõistusliku valiku teooria ® Ratsionaalsed valijad ja poliitikud (ettevõtjad) ® Valija võimalused ratsionaalsuseks: n Eelistuste teadvustamine n Osalus valimistel n Eneseinformeerimine: enda sotsiaalne seisund, poliitiline konkurentsiolukord, alternatiivid, reaalselt teostatavad
*nõudluse fikseerimine, *segmentimisnäitajate leidmine, *potentsiaalsete segmentide selgitamine. 2. turu kindlakstegemine *sihtturule lähenemisviisi määramine, *sihtturu selekteerimine. 3. turundusstrateegia väljatöötamine *toote positsioneerimine *sobiva turundusmiksi koostamine Järgnevalt toome ära mõned olulised segmentimisnäitajad: · demograafilised (vanus, sugu, perekonna suurus, sissetulek, amet, haridus, rahvus), · psühholoogilised (isikuomadused, klassikuuluvus, elulaad), · käitumisalased (hoiakud, teadmised, ostmise põhjus, tarbimisharjumused, firma- ja brändilojaalsus, soodustuste otsimine), · geograafilised (riik, regioon, asum, kliima) Analüüsida tuleb ka konkurente. Tuleks määratleda neli-viis põhilist konkurenti ning seejärel analüüsida nende tegevust ja tooteid. Võimalikult täpselt tuleks püüda kirja panna neile iseloomulikud jooned, välja tuua tugevused-nõrkused, määratleda eesmärgid, hinnata strateegiaid jmt
mõjutatud normingulisest keelest, vananenud · Regionaalkeel (võro keel): trad. murde baasil loodud keel, mis on kasutusel riigi mingis osas teise keelena; sisaldab allkeeli, esineb kiri ja norminguline allkeel, seostub eri sotsiaalsete rühmadega. Sotsiolektid: · Olulisemad mõjurid: inimese sotsiaalne päritolu ja staatus (klass, kiht, kast, seisus), sugu, vanus. · Keskne on klassikuuluvus või staatusgrupp · Klassi olulised elemendid: amet, haridus, isa amet, sissetulek, eluruumi tüüp, elukoha paiknemine · primaarne klassikuuluvuse määraja on amet. Keskne piir: valgekraed ja sinikraed · James ja Lesley Milroy' sotsiaalne võrgustik (social network): keelelise koosluse moodustavad inimesed, keda seob individuaalsete sotsiaalsete suhete võrk naabruse, sõpruse, suguluse, töökaasluse kaudu.
*nõudluse fikseerimine, *segmentimisnäitajate leidmine, *potentsiaalsete segmentide selgitamine. 2. turu kindlakstegemine *sihtturule lähenemisviisi määramine, *sihtturu selekteerimine. 3. turundusstrateegia väljatöötamine *toote positsioneerimine *sobiva turundusmiksi koostamine Järgnevalt toome ära mõned olulised segmentimisnäitajad: · demograafilised (vanus, sugu, perekonna suurus, sissetulek, amet, haridus, rahvus), · psühholoogilised (isikuomadused, klassikuuluvus, elulaad), · käitumisalased (hoiakud, teadmised, ostmise põhjus, tarbimisharjumused, firma- ja brändilojaalsus, soodustuste otsimine), · geograafilised (riik, regioon, asum, kliima) Analüüsida tuleb ka konkurente. Tuleks määratleda neli-viis põhilist konkurenti ning seejärel analüüsida nende tegevust ja tooteid. Võimalikult täpselt tuleks püüda kirja panna neile iseloomulikud jooned, välja tuua tugevused-nõrkused, määratleda eesmärgid, hinnata strateegiaid jmt
annaabi.ee 
