"klassikaline-sümfooniaorkester" - 45 õppematerjali

Muusika orkester

Muusika Orkester 1. Mis on orkester? mille järgi eristatakse neid? Sõna ,,orkester“ tähistas algselt AntiikKreeka teatris ümmargust väljakut lava ees, kus laulis ja tantsis koor. Orkester on suure koosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Orkestri liiget nimetatakse orkestrandiks. sümfooniaorkester puhkpilliorkester rahvapilliorkester 2. Millal võeti kasutusele orkestri mõiste tänapäevases tähenduses? milline pill oli eestvedaja rollis? Terminit ,,orkester“ hakati pillimängijate kohta kasutama 18. sajandil Prantsusmaal. Eestvedajad olid vaskpuhkpillid. 3. Millal ja kelle loomingus kujunes välja klassikalise sümfooniaorkestri koosseis? Klassikaline orkestri koosseis kujunes välja 18. sajandi keskel, Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. Domineeris keelpillide kõla, I ja II viiulid,vioolad, tšellod, kontrabassid. 4. Nimeta sümf.ork 4 pilli...

ESITUSKOOSSEISUD

ESITUSKOOSSEISUD. ANSAMBEL. ORKESTER. 1.Mis on ansambel? Mina tean! Eesti tuntum sümfooniaorkester on ERSO e. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. 2. Milliste põhitunnuste järgi saab Mina tean! ansambleid liigitada? Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. 3 .Millised on tuntumad Mina tean! instrumentaalmuusika Ansambleid saab liigitada pillikoosseisud? muusikute arvu ja pillikoosseisude järgi. 4. Kuidas nimetatakse Mina tean! rahvamuusikat esitavat ansamblit? Tuntumad instrumentaalmuusika koosseisud on keelpillitrio, ...

Konserdi arvestus

Konserdi Arvestus Käisin teisipäeval 11. novembril Viljandis kuulamas üht suurejoonelist kontserti, kus esitajateks noorteorkestrid ja -koorid. Vaatasin esinejad ja nende teosed sisuka kava pealt maha Kontserti esitas ühendorkester, kelle hulgas olid Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor ning Rahvusooper Estonia poistekoor. Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Dirigendiks aga Risto Joost, kes tegeleb muuseas ka laulmisega. G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester koondab täna üle 40 koolis õppiva noore muusiku. Alates aastast 2003 on orkestri peadirigendiks Hando Põldmäe, kelle esimeseks suuremaks tööks oli muusikal "West Side Story". Viimaste hooaegade tähtsamateks ettevõtmisteks on olnud kooli sügis- ja kevadkontserdid ning aktused, kus kuulajateni on toodud ni...

11-klass-klassitsism ja romantism

11. klass: klassitsism ja romantism 1. Klassitsism kui kunstisuund – defineeri! Klassitsism oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. 2. Mida tähendab sõna ’klassikaline’? Klassikaline - esmaklassiline, parim, suurepärane; miski, mida seatakse eeskujuks. 3. Mis aastatel valitses klassitsism muusikas? Muusikas on klassitsismile raske anda ajalist määratlust, kuid siiski 18. saj II pool- 19. saj I veerand ja selle kõrgaeg oli aastatel 1780-1810. 4. Millised olulised muutused toimusid muusikaelus? Millised olid uued väljakutsed heliloojale? Muutused, mis toimusid muusikaelus olid järgnevad: -tekib avalik kontsert; - uued väljakutsed/võimalused heliloojale; - tekib muusikaajakirjandus ja kriitika. Uued väljakutsed heliloojale olid järgnevad: - helilooja hakkab suhtlema laia ja anonüümse publikuga; - hakatak...

Klassitsism

Klassitsism(18. sajandi 2 pool) Sai alguse prantsusmaal Osalne eeskuju antiikkultuurist Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu Märksõnadeks ratsionaalsus(peaga mõtlemine) ja lihtsus Valgustusajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega Demokraatia, inimõiguste, haridus, teaduste väärtustamine Voltaire, Rousseau, Rameau, Kant, Goethe, Schiller Klassitsism(ehk Klassikaline stiil 18. Sajandile omane) ja klassikalisus(see mis jääb) (ajalevastupidav) - erinevad mõisted! Classicus ­ esmaklassikaline parim, lad k Nimetus "klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks Klassitsism on oluliseks baasiks kogu järgnevale muusikakultuurile KLASSITSISM MUUSIKAS Haritlaskond rajas muusikaühtinguid, hakati korraldama avalikke kontserte Nooditrükindus, muusikaajakirjandus, muusikakriitika, muusikaõpikud Helilooja/muusik...

Muusika 9. klassi arvetustöö

1. KEEL-, PUUPUHK JA VASKPUHKPILLID Keelpillid Heli tekib keele võnkumise teel. Jagunevad poogen- ja näppepillideks. Tämber ­ mida suurem on pill, seda madalam on tämber. Viiul ­ kõrge ja särava tämbriga; kõlal on sära, sest viiuli kaela pikkus ja kõlakast on kuldlõikelises vastavuses Altviiul ­ madalama kõlaga; tämber on tuhm, sest kaela pikkus ja kõlakast ei ole kuldlõikelises vastavuses Tsello ­ madala ja särava tämbriga, sest kõlakast ja kaela pikkus on vastavuses Kontrabass ­ madalaim poogenpill, kasutatakse enamasti saatepillina Puupuhkpillid Helid tekivad õhusamba võnkumisel toru sees. Valmistati algselt puust, tänapäeval metallist, plastmassist, klaasist, eboniidist. Ehitus ­ sirge toru + sõrmeavad, mis võivad olla kaetud klappidega. Vaskpillidest mahedam tämber. Flööt ­ kõrgeim, 1) plokkflööt 2) põikflööt 3) piccolo Klarnet ­ 1x lesthuulik, nasaalne tämber Oboe ­ 2x lesthuulik, kõrihäälne tämber Fagott ­ 2x lesthuulik, madala...

Klassitsismiajastu muusikas

Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassiline, parim. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiikkultuurist põhimõtteid. Klassitsism jaguneb 4 perioodiks: · Varaklassitsism(1750-1780) ­ sündisid uued vormid ja zanrid jõudsid selle aja jooksul küpse kunstilise väljenduse. · Kõrgperiood(1780-1810) ­ tekkisid tähtsamad teosed, looming ja autorid. · Üleminekuaeg(1720-1760) ­ tekkisid uued muusikavormid ja zanrid. · Uus klassitsism (20 saj.) ­ toimus ülemineku aeg. Euroopas mõjutasid kultuuripilti 18 saj. lõpul ja 19 saj. algul sündmused nagu Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad ning kuulus Viini kongress. Klassitsismi nimetati valgusajastuks, sest leiti et inimene on kõige tähtsam (vaimu pimedus (ei kirikule) mõistus, tarkus olid kõige tähtsamad). Kuulsamad valgusajastu filosoofid ja teosed on Jean Jacques Rousseau kirjutas oma ,,Muusikasõnastiku"...

Klassitsism KT

Muusika KT kordamine 1. Mõisted: Klassitsism ­ Ajastu muusikas, kunstis ja kirjanduses 18. sajandil. Klassikaline ­ Muusika, mis on oma aja üle elanud, kuid on populaarne ka tänapäeval. 2. Uued zanrid: Sonaat ­ 3 osaline, ülesehitus kiire-aeglane-kiire, esitajaks soolopill. Keelpillikvartett ­ Instrumentaalansambli kooseis. Koosneb neljast keelpilist: Esimene viiul, teine viiul, vioola, tsello. Sümfoonia ­ 4 osaline, ülesehituselt kiire-aeglane-menuett-kiire. Esitab sümfooniaorkester. Avamäng ­ Instrumentaalne, tervikliku vormiga sissejuhatus. Tavaliselt sonaat-allegro vormis, esitatakse ilma kordustetta. Instrumentaalkontsert ­ 3 osaline, esitab soolopill + sümfooniaorkester. Nimetus tuleb soolopilli järgi (nt. klaver + sümf. orkester = klaverikontsert) 3. Sümfooniaorkestri pillirühmad: Keelpillid, puupuhkpill...

Muusika eksamiks valmistumine

Muusika eksamiks ettevalmistus SUUR KINO Millal sündis filmikunst? Filmikunsti alguseks loetakse 28. detsembrit 1895. Siis toimus Pariisis esimene filmiseanss. Kinematograafia leiutasid vennad Louis ja Auguste Lumiére-d. Millal valmis esimene helifilm? Esimene helifilm valmis 1927.aastal. Millist helisalvestamise põhimõtet kasutatakse filmis? Filmis kasutatakse heli fotograafilise salvestamise põhimõtet. Selle avastas Tartu arst A. Wikszemski 1889. aastal. Nimeta tuntumaid eesti filmimuusika loojaid. Olav Ehala (s. 1950) ­ "Nukitsamees", "Eine murul", "Kapsapea". Erkki-Sven Tüür (s. 1959) ­ "Vernanda", "Tants aurukatla ümber". Leo Sumera (s. 1950) ­ "Suur Tõll", "Põrgu", "Vaatleja", "Kõrboja". Sven Grünberg (s. 1956) ­ "Hundiseaduste aegu", Hukkunud Alpinisti hotell", "Näkimadalad". Milliste filmide muusika on sulle eriti meeldinud? ... Tähtsamad punktid Filmikunsti algus ...

Klassitsism

http://www.abiks.pri.ee (18.saj II pool19.saj I veerand) Perioodid: 1) Eelklassitsism 17201760 2) varaklaasitsism 17601780 ­ uued zanrid ja vormid jõudsid küpse kunstilise väljenduseni. Haydni ja Mozarti varane looming 3) kõrgaeg 17801810 ­ parim looming, Viini klassikud 4) üleminek romantismi 181019.saj. I v Võrdlus BAROKK ­ KLASSITSISM barokk (klassitsism)kirikulaadide järelmõju (funktsionaalharmoonia: duurmoll, toonikadominant, kolmkõlad), mitteperioodiline meloodika (perioodiliselt liigendatud laululine meloodia), eelistatud vokaalmuusika (instrumentaalmuusika), valdavalt vaimulik muusika (ilmalik), valdavalt polüfooniline (homofooniline) Sonaadivormi skeem ­ ekspositsioon (teema tutvustus), töötlus (teema arendus)+kulminatsioon, repriis (teema esitlus algkujul), kooda (lõpuosa) Muutused instrumentaalmuusikas: kammermuusikas ...

Kontserdi arvustus

Retsensioon Käisin teisipäeval 20. novembril Viljandis kuulamas üht suurejoonelist kontserti, kus esitajateks noorteorkestrid ja -koorid. Selle suurejoonelisuses veendusin ma muidugi alles kontserdi kestel. Enne polnud mul sellest muid teadmisi, kui vaid see, et palasid esitavad noored muusikud. Kuid peale kava lugemist, kust veendusin, et esitatakse maailma ühtede kuulsamate heliloojate tippteoseid, olid mu ootused ääretult kõrged. Tore oli ka kavale peale vaadates mõelda, et ma ju tean kõiki neid teoseid, mis esitamisele tulevad. Äratundmisrõõm oli suur! Ja kui kontsert peale hakkas, oli rõõm veelgi suurem! Kontserti esitas ühendorkester, kelle hulgas olid Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor ning Rahvusooper Estonia poistekoor. Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Dirigendi...

Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontsert

Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontsert Vanemuise kontserdimajas 18. septembril 2009. a. Käisin reedel, 18. septembril Vanemuise kontserdimajas kuulamas Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontserti. Kavas oli Antonin Dvorak'i Tsellokontsert h- moll op. 104 ja Johannes Brahms'i Sümfoonia nr 2 D-duur op. 73. Vanemuise Sümfooniaorkester asutati 1908. aastal Samuel Lindpere eestvedamisel. Ajalooliseks traditsiooniks on saanud, et teatri muusikalavastustes osalemise kõrval annab Vanemuise Sümfooniaorkester ka sümfooniakontserte. Orkester on esinenud ka mitmetes Euroopa riikides. Esimesena esitati Antonin Dvorak'i Tsellokontsert h-moll op.104, mis koosnes kolmest osast: I ,,Allegro", II ,,Adagio, ma non troppo", III ,,Finale: Allegro Moderato-andante- allegro vivo". Dvorak kirjutas seda kontserti New Yorgis aastatel 1894-1895. Kontserdi esiettekanne toim...

Kokkuvõte klassitsismiajastust

Klassitsism ­ ajastu kunstis, muusikas, kirjanduses (18.sajand) Klassikaline ­ muusika, mis on oma aja ära elanud ja on ka populaarne tänapäeval Uued muusikazanrid: · Sonaat ­ kolmeosaline, ülesehituselt kiire-aeglane-kiire, esitaja soolopill · Instrumentaalmuusika ­ kolmeosaline, kiire-aeglane-kiire, esitab soolopill+sümfooniaorkester · Sümfoonia ­ 4osaline, ülesehitus kiire-aeglane-menuett-kiire, esitab sümfooniaorkester · Keelpillikvartett ­ 2 viiulit, vioola, tsello · Avamäng ­ instrumentaalne sissejuhatus Sümfooniaorkestri pillid: keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid Klassitsismi üldiseloomustus: Erilise tähtsuse omandas sonaat, püüti luua selge ülesehitusega teoseid, kuulajateks ja tarbijateks sai aadel ja laiem kuulajaskond, tekkisid muusikaühingud, arenes nooditrükindus, ajakirjandus ja hakati välja andma muusikaõpikuid. Muusiku...

Klassitsism

Muusikaajalugu- Klassitsism 1. Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassilist/parimat. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiigi põhimõtted. 2. Perioodid ja kirjeldused: a) Üleminekuaeg 1720-1760- Tekkisid uued žanrid, muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud. Kirik polnud enam määraval kohal. Muusikaühingud korraldasid avalikke kontserte. b) Varaklassitsism 1760-1780- Sümfoonia. Varem tekkinud žanrid arenesid küpseteks teosteks. Haydni ja Mozarti varajane looming. c) Klassitsismiajastu kõrgaeg 1780-1810- Haydeni ja Mozarti parimad teosed. Beethoven 1780. Herailisus, üliklikkus, rahvuslikud jooned. 3. Euroopa kultuuripilti mõjutasid 18. saj. lõpul ja 19. saj. algul suur prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõjad ja Viini kongress. 4. Klassitsismi nim. valgustusajastuks, sest teemas oli filosoofia, haridus ja lihtrahva harimine. ...

Muusika KT kordamisküsimused klassitsism

Kordamisküsimused klassitsismiajastust. 1 Millal oli klassitsismiajastu? U 1730 – 1820. Bachist Beethovenini (?) 2 Miks nimetatakse klassitsismi ka valgustusajastuks? Milles seisnes „valgustamine“? Valguse all on siin mõeldud mõistuse ja tõe valgust. Valgustusajastul võideldi vaimupimeduse vastu, kunst pidi olema kasvatav ja valgustatud. 3 Nimeta klassitsismiajastu kultuuritegelasi (kirjanikke, filosoofe, kunstnikke, teadlasi) - Voltaire, Jean – Jacques Rosseau, Schiller, J.W. Goethe, Descartes, J.L. David 4 Missugune muusikavorm sai kõigi klassitsismiajastu muusikažanrite aluseks? Sonaadivorm 5 Nimeta ja seleta sonaadivormi osad. - Sonaadivormi ehitus on järgmine: ekspositsioon – seal esitletakse peateemat ja kõrvalteemat. - Töötlus – teemade arendamine, vastandamine, erinevad helistikud, muudetakse teemasid - Repriis – ekspositsiooni kordus mu...

Klassitsism ja romantism muusikas

1. Millal oli klassitsismiajastu? 18.saj. II pool-19.saj. I veerand 2. Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale?  Ilmalik muusika oli kiriklikust tähtsamal kohal.  Eelistati instrumentaalmuusikat.  Muusika oli põhiliselt homofooniline.  Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev.  Harmoonia oli valdavalt heakõlaline.  Eelistati duuri ja molli.  Kasutati kiiret rütmide vaheldumist.  Muusika pidi olema tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. 3. Seleta mõistet „sümfoonia“. Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast, romantismiajastu heliloojad „rikuvad” julgelt klassikalisi reegleid – näiteks Schuberti 2osaline sümfoonia. 4. Seleta mõistet „instrumentaalkontsert“. ...

Muusika konspekt kogu 9. klass

Muusika esituskoosseisud ANSAMBEL Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. Ansambleid saab liigitada, kahe põhitunnuse järgi, need on · muusikute arv · pillikoosseis Ansamblite nimetused, mis lähtuvad muusikute arvust, on tuletatud ladinakeelsetest arvsõnadest. Muusikute arv Ansambli nimetus Ladinakeelne arvsõna 2 Duo (instrumentalistid) Duo Duett (vokalistid) 3 Trio (instrumentalistid) Tres Tertsett (vokalistid) 4 Kvartett Quattuor (loe: kuatuor) 5 Kvintett Quinque (loe: kuinkue) 6 Sekstett Sex (loe: seks) 7 ...

KLASSITSISMI ÜLEVAADE

KLASSITSISM 18. saj II pool, 19. saj. algus Klassika ­ paremik, millest on lähtunud järeltulijad. Classicus - lad. reeglipärane, eeskujulik. Seoses Pompei väljakaevamistega tekib taas huvi antiigi vastu ning uus suhe sellesse perioodi. Eeskujuks saab Kreeka lihtsus, selgus. Antiiki hakatakse pidama ideaalseks ­ klassikaliseks. Klassitsism ­ nimet. antiigiihaluse järgi. Suure Prantsuse Revolutsiooni käigus kukutatakse troonilt Louis XVI. Revolutsiooni valmistavad ette filosoofid-valgustajad : Rousseau, Voltaire, Diderot. Tekib ideoloogia uuest ratsionalistlikust maailmakäsitlusest, mis ülistab inimmõistust. Usutakse Jumalat, kes on maailma loonud, kuid ei sega end selle arengusse. Valgustusideoloogiat iselomustab uus-humanism ­ esiplaanile seatakse inimene oma vajaduste ja kirgedega. Inimühiskonnale seatakse eeskujuks loodus. Vabadus, võrdsus, vendlus! saab revolutsiooni hüüdlauseks. Barokk - õukonnakunst. Klassitsism on orienteeritud k...

Retsensiooni kirjutamise abi

Retsensiooni kirjutamise juhend Kuulamis-, arutlemis- ja reflekteerimisoskus on vajalik igale inimesele. Muusika puhul on üheks selliseks võimaluseks kontserdil kuuldu üle mõtiskleda ja püüda oma arvamust avaldada ning põhjendada. Et ennast arusaadavalt väljendada, tuleb kasuks teadlik muusikaliste oskussõnade kasutamine. Huvitavalt ka põnevalt kirjutatud arvustus loob emotsionaalse pildi ka neile, kes kontserdil ei käinud. Järgnevad küsimused aitavad kaasa muusika kuulamisoskuse arendamisele, hinnangu andmisele ning selle põhjendamisele. Lähtu konkreetsest kontserdist. Suhtu juhendisse loovalt, arvestades kontserdi iseärasusi. Üldine informatsioon: · Mis oli kontserdi pealkiri? · Kus ja millal sa kontserti külastasid? · Mis oli kontserdi teema/ üldeesmärk? Seo oma seletus kontserdi pealkirjaga. · Millist muusikat esitati (vokaal-, instrumentaal-, koori-, orkestri-, kammermuusikat vms.) · Kelle muusikat esitati (helilooja nimi, rahvus...

Muusika retsensiooni kirjutamise juhend

RETSENSIOONI KIRJUTAMISE JUHEND Kuulamis-, arutlemis- ja reflekteerimisoskus on vajalik igale inimesele. Muusika puhul on üheks selliseks võimaluseks kontserdil kuuldu üle mõtiskleda ja püüda oma arvamust avaldada ning põhjendada. Et ennast arusaadavalt väljendada, tuleb kasuks teadlik muusikaliste oskussõnade kasutamine. Huvitavalt ja põnevalt kirjutatud arvustus loob emotsionaalse pildi ka neile, kes kontserdil ei käinud. Järgnevad küsimused aitavad kaasa muusika kuulamisoskuse arendamisele, hinnangu andmisele ning selle põhjendamisele. Lähtu konkreetsest kontserdist. Suhtu juhendisse loovalt, arvestades kontserdi iseärasusi. Üldine informatsioon · Mis oli kontserdi pealkiri? · Kus ja millal sa kontserti külastasid? · Mis oli kontserdi teema/ üldeesmärk? Seo oma seletus kontserdi pealkirjaga. · Millist muusikat esitati (vokaal-, instrumentaal- koori-, orkestri-, kammer-, vm)? · Kelle muusikat esitati (helilooja nim...

Eesti kultuurielu elavnemine 20.sajandil

Kasutatud kirjandus: ,,Eesti Muusikalugu kunstmuusika", Talmar ja Põhi 2007. Lk: 69-101. ,,Muusikaõpik gümnaasiumile II", Igor Garsnek, Avita 2012. Lk: 118-131 19. sajandi lõpu muusikaelus valitses saksamõjuline romantism (baltisakslased). Samal ajal hakkasid Eesti heliloojad otsima uusi muusikalisi kujundeid oma rahvamuusikast. Samas tegutsesid Eesti koorimuusikas 19. sajandi teisel poolel rahvusliku helikunsti teerajajatena vähesed asjaarmastajatest heliloojad. 1862. a avati Peterburi konservatoorium ning enamik rahvusliku ärkamise kutselistest muusikutest said oma hariduse Peterburis. Peterburi oli tollal Venemaa pealinn ning oma teatrite- ja kontserdisaalidega kujunenud Euroopa kultuurimetropoliks. Eesti sajandivahetuse professionaalse heliloomingu üheks oluliseks mõjutajaks oli tunnustatud kompositsiooniprofessor Nikolai-Rimski Korsakov, kelle juhendamisel lõpetasid Peterburi konservatooriumi heliloojatena Rudolf Tobias, Artur...

Klassitsismiajastu muusika

KLASSITSISM. KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKA. 18. sajandi II pool – 19. sajandi I veerand. Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel, vastandudes tugevalt eelmise ajastu toretsevale ja liialdustesse kalduvale barokkstiilile. Eeskujuks võeti antiikkultuuri, mille iluideaale – vormi lihtsus, tasakaal, harmoonia – hakati pidama klassikalisteks (classicus lad k tähendab esmaklassiline, eeskujulik). Klassitsismile avaldasid tugevat mõju prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau), kes kritiseerisid kuninga- ja kiriku ainuvõimu, seisusest tulenevaid pärilikke privileege, aina teravnevat vastuolu erinevate ühiskonnaklasside vahel, aadlike pillavat ja tühist elulaadi jne. Valgustajad ülistasid mõistust, haritust ja inimese loomupäraseid õigusi. Aina enam levisid vabaduse, võrdsuse ja vendluse ideed. 18. sajandi lõpul toimusid Euroopas suured muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist ja jätkusid Napol...

"Romeo ja Julia" retsensioon

RETSENSIOON ROMEO&JULIA Shakespeare Rahel Ambos 10 a Tallinn 2007 Mina käisin vaatamas balletti ,,Romeo ja Julia". Nimetatud ballett toimus Rahvusooper Estonia's, kolmapäeval, 21. veebruaril 2007. Linnarahvas, aadlikud, daamid, Julia ja Romeo sõbrad ja sõbratarid, teenrid olid Rahvusooper Estonia balletitrupp ja Tallinna Balletikooli õpilased. Peaosades särasid Vladimir Arhangelski kui Romeo ning Marina Chirkova kui Julia. Etendust saatis Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, dirigeniks Aivo Välja. Etendusel esitati helilooja Sergei Prokofjevi nägemust William Shakespeare loomingust ,,Romeo ja Julia". Etenduse esimene vaatus algas sellega, kuidas Romeo unistas tänaval, mis alles veel ärkas. Inimesed alles kogunesid. Esimese vaatuse käigus armus Romeo jäägitult Juliasse. Kogu etendus lõppes sellega, kuidas Romeo ja Julia armastusest ja teadmatusest enesetapu tegid. Proko...

Klassitsism

Klassitsism (18. saj II pool- 19. saj I veerand) Klassitsism tuleb ladina keelsest sõnast classicus, mis tähendab esmaklassiline, parim, eeskujulik. Euroopa poliitilises elus toimusid tohutud muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist ja Napoleoni sõdadest. Arenes nooditrükindus, muusikaajakirjandus ja ­kriitika, anti välja muusikaõpikuid. Klassikaline stiil hakkas välja kujunema juba hilisbaroki muusikas 1730. aastate paiku. Klassitsismil on kolm perioodi: 1) 1720-1760 eelklassitsismi periood. Uued muusikavormid ja zanrid. 2) 1760-1780 varaklassitsismi periood. Eelmisel perioodil tekkinud muusikavormide väljakujunemine. Mozarti ja Haydni varajane looming. 3) 1780-1810 klassitsismi kõrgaeg. Põhiosa: Mozarti ja Haydni tähtsamate teoste valmimise periood ja Beethoveni esimesed teosed. Klassikalise stiili kujunemine Olulisemad vor...

Muusika - Helena Tulve

Helena Tulve ,,Sula" Helena Tulve (sündinud 28. Aprillil 1972 Tartus ) on eesti helilooja. Aastal 1990 lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkooli kompositsiooni erialal, juhendajaks Alo Põldmäe. 1990­1992 õppis Erkki-Sven Tüüri klassis heliloomingut, hiljem täiendas end Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis, õppides Jacques Charpentier' kompositsiooniklassis, mille lõpetas 1994. Aastatel 1993­1996 täiendõpe Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Muusika ja Tantsu Konservatooriumis, kus õppis gregooriuse laulu. Osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Pariisis (2001). Aastast 2000 on ta Eesti Muusikakadeemia kompositsiooniõppejõud. 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. Tulve on impulsse saanudgregooriuse laulustja lähis-ida muusikast. Klassikaline euroopa muusika põhineb ...

Muusikaajalugu

Barokiajastu heliloojad: Johann Sebastian Bach, Georg Friedrich Händel. Viini klassikud: Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Instrumentaalkoosseisud klassitsismiajastul: Klaveriduo mõne meloodiapilliga, klaveritrio, keelpillikvartett. Klassikaline sümfooniaorkester: Selle aluseks oli neljahäälne keelpillirühm: I ja II viiul, vioolad, ning ühise bassihäälena tsellod ja kontrabassid. Suurim uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm:Flööt, oboe, klarnet ja fagott. Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved. Klassikalised sonaaditsüklid(4), mitme osalised?: 1. osa- kiire(allegro, tihti sonaadivormis) 2. aeglane (andante, adagio või largo), 3. tantsuline(menuett), 4. kiire (tihti rondo). Sonaaditsüklid: kolme osalised. Gregooriuse laul: laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel. Ühehäälne, taktimõõduta, rütm lähtub loomuliku kõne rütmis, peamiselt on tekst ja...

Klassitsismiajastu muusika. Klassitsism

KLASSITSISM. KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKA. 18. sajandi II pool ­ 19. sajandi I veerand. Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel, vastandudes tugevalt eelmiseajastu toretsevale ja liialdustesse kalduvale barokkstiilile. Eeskujuks võeti antiikkultuuri, milleiluideaale ­ vormi lihtsus, tasakaal, harmoonia ­ hakati pidama klassikalisteks (classicus ladk tähendab esmaklassiline, eeskujulik). Klassitsismile avaldasid tugevat mõju prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau), keskritiseerisid kuninga- ja kiriku ainuvõimu, seisusest tulenevaid pärilikke privileege, ainateravnevat vastuolu erinevate ühiskonnaklasside vahel, aadlike pillavat ja tühist elulaadi jne.Valgustajad ülistasid mõistust, haritust ja inimese loomupäraseid õigusi. Aina enam levisidvabaduse, võrdsuse ja vendluse ideed. 18. sajandi lõpul toimusid Euroopas suured muutused, mis said alguse Suurest Prantsuserevolutsioonist ja jätkusid ...

Klassitsism

KLASSITSISM Klassitsismi põhijooned: · Sai alguse Prantsusmaal. · Osaline eeskuju antiikkultuurist. · Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. · Märksõnadeks ratsionaalsus ja lihtsus. · Klassitsism e. klassikaline stiil ja klassikalisus on erinevad mõisted! · Classicus ­ esmaklassiline, parim lad.k. · Nimetus ,,klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks. Klassitsism on oluliseks baasikas kogu järgnevale muusikakultuurile. Valgusideed: · Valgustus ajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu. Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Demokraatia, inimõiguste, hariduse, teaduste väärtustamine. Voltaire, Rousseau, Kant, Goethe, Schiller. 18. saj II poole muusikaelu: · Klassikalise stiili ...

Klassitsism - Muusika KT kordamisküsimused

Kordamisküsimused kontrolltööks 10. klass Klassitsism 1. Millal oli klassitsism muusikas? 1750-1825 2. Millal oli muusikaajaloos keskaeg, renessanss ja barokk? Keskaeg – 4.-5. - 14. saj Renessanss - 14.-17. saj Barokk - 16.-18. saj 3. Nimeta mõned valgustusfilosoofia poliitilised, hariduslikud ja usulised tõekspidamised. Religioossus oli pigem seotud inimese isiklike usuliste veendumistega, mitte kirikuga. Õukond ja kirik polnud vaimukultuuris enam määraval kohal. Seisti hariduse ja loodusteaduste arengu eest. Räägiti inimese loomupärastest õigustest. Inimene on olemuselt arukas ja hea. Üldine optimism ja usk ühiskonna progressi. Usk maailma mõistuspärasesse korrastamisse. Väärtustati mõistust ja hakkas murenema usk autoriteetidesse. 4. Nimeta mõni poliitiline suursündmus, mis leidis aset klassitsismiajastul. Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) ...

Klassitsismiaja muusika

Klassitsismiaja muusika Milliseid olulisi muutusi tõi klassitsismiajastu muusikaellu? Tähtsaimatesse keskustesse tulid muusikaühingud,mis hakkasid korraldama avalikke kontserte,ülal pidama orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid.Arenes nooditrükindus,muusikaajakirjandus ja anti välja muusikaõpikud. Millised olid klassitsismiaja olulisemad instrumentaalizanrid? Kuidas on nendega seotud sonaadivorm? Klassitsismi ajal kujunesid välja mitmed klassikalised muusikazanrid ja nende nimetused, mis on kasutusel tänaseni.Instrumentaalmuusikas toimus kõige suurem areng. Sümfooniaorkestri välja kujunemine tõi muusikasse väga oluliseuue zanri ­ sümfoonilise muusika. Kõige tähtsamaks vormiks sai sonaadivorm, mille aluseks on kaks erineva karakteriga muusikalistteemat: peateema ja kõrvalteema.Uued zanrid, mis põhinesid sonaadivormil:SümfooniaSümfoonia on 4-osaline kindla ülesehitusega teos sümfooniaorkestrile. V...

Klassitsism

Klassitsism muusika vormid ABAkontrastse keskosaga muusika ABACArondo AA1A2A3A4variatsoon, Sonaadivorm ülesehitus ­(sissejuhatus ei pea olema) ­ekspositsioon peateema ja krval teema (teemad kontrastsed) töötlusmuudab pea või kõrval teemat repriis peat. ja kõrvalt. koodae. saba sonaat(soolopill 34 osaline) trio(viiul,klaver tsello 4 osaline) keelpillikvartet(1viiul 2 viiul vioola sello 4 osaline) instrumentaal kontsert(soolopill ja sümfoonia orkester 3 saline) sümfoonia(sümfooniaorkester 4 osaline) Klasikaline orkestrikoosseis keelipiilid 1ja2 viiul vioolad tsellod ja kontrabassid puhkpillidflööt oboe klarnet fagott vsakpillid ­ trompetid metsasarved hiljem tromboonid.tuli koomiline ooper ja laulumäng tõi vaataja ette reaalse elu, tegelased linnaühiskonnast. saksamaal levisid SINGSPIEL'd (laulumäng), mis kujutasid endast nii rahvalikku meelelahutust kui ka etendusi, khu oli...

Retsensioon kontserdist : Euroopa noored talendid

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Euroopa noored talendid Retsensioon 11.a klass Tallinn 2012 Ma käisin vaatamas kontsertit 10. aprillil Estonia kontserdisaalis. See koosnes kõige tuntumate Vene heliloojate paladest ning seda esitas Valgevene Vabariigi Mihhail Oginski nim. Maladzetsna Kõrgema Muusikakooli sümfooniaorkester. Solistideks olid Andrei Savtsenko, Natalia Frantskevits, Dara Savinova, Vladimir Dimitrjuk ja pianist Johan Randvere. Minu jaoks oli see väga hea kontsert, sest Vene romantismi tuntud palad on tõesti väga head, eriti hea oli kuulata neid, mida ma olin juba tunnis kuulnud või teadsin tänu kuulamisseminarile. Ma poleks kunagi arvanud, et mulle võiks meeldida klassikaline muusika, kuid kogu see kursus on näidanud vastupidist. Ainukesena valmistas pettumust oli see, et Figaro aariat laulma pidav solist oli haigestunud ja sellepärast mängiti see ilma lauljata ette, mis ...

Romantismiajastu muusika ja heliloojate iseloomustus

1.Romantismiajastu muusika üldised teemad: üksikisiku läbielamised, loodus, müstika, surm ja teispoolsus, unistuste maailm, rändurimeeleolu, mineviku idealiseerimine ja vabadusearmastus uuendused muusikas: Kõlapildid - Uued värvid ja värvikombinatsioonid instrumentatsioonis. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad. Puhkpillid hakkasid domineerima Orkestriteosed muutuvad pikemaks. sümfooniaorkester suurenes Täiustati pille ja võeti kasutusele uusi instrumente. olulisemad zanrid vokaalmuusikas: klaverisaatega soololaulud klaverimuusikas: Väikevormid klaverile - instrumentaalminiatuurid: sõnadeta laulud, nokturn, etüüd, prelüüd, tantsuzanris muusika- valss (armastatuim seltskonnatants), masurka, polonees jne. orkestrimuusikas: Sümfooniline poeem ­ üheos...

Muusikaelamus kirjutamiseks

Minu muusikaelamus kirjutamiseks (Koostajad Karolina Sepp, Aive Skuin) Kuulamis-, arutlemis- ja reflekteerimisoskus on vajalik igale inimesele. Muusika puhul on üheks selliseks võimaluseks kontserdil kuuldu üle mõtiskleda ja püüda arvamust avaldada ning seda põhjendada. Et ennast arusaadavalt väljendada, tuleb kasuks teadlik muusikaliste oskussõnade kasutamine. Huvitav ja põnev kirjeldus loob emotsionaalse pildi ka neile, kes kontserdil ei käinud. Järgnevad soovitused aitavad kaasa muusika kuulamisoskuse arendamisele, hinnangu andmisele ning selle põhjendamisele. Suhtu nõuannetesse loovalt, arvestades kuulatud muusika iseärasusi. Üldine informatsioon · Mis oli kontserdi (kuulatud muusika) pealkiri? · Kus ja millal sa kontserti külastasid? · Mis oli kontserdi teema (üldeesmärk)? Seo oma seletus pealkirjaga. · Millist muusikat esitati (vokaal-, instrumentaal-, koori-, orkestri-, kammer-, vm)? ...

Klassitsism - Valgustusajastu, revolutsiooniajastu, suurte ühiskondlike muutuste ajastu.

1 KLASSITSISM Valgustusajastu, revolutsiooniajastu, suurte ühiskondlike muutuste ajastu. 18. sajandit on nimetatud ,,valgustusajastuks" või mõistusesajandiks, mis muutis murranguliselt tolle aja inimeste maailmanägemist. Valgustusideede levikut seostatakse eelkõige Haydni-Mozarti kaasaegsete ­ prantsuse filosoofide Diderot`, Voltaire`i ja Rousseau` tegevusega. Diderot` initsiatiivil ilmus 1774. aastal uusaja esimene entsüklopeedia, teadmiste ja mõttevabaduse levitamise täht-teos. Valgustajad eitasid seisuste hierarhiat ja kõnelesid isksusest, kellel oli päritolust, haridusest ja varanduslikust seisusest sõltumata vaieldamatu õigus vabadusele ja võrdsusele. Ühiskonna ainsa arenguvõimalusena nähti liikumist ühesuguse elukorralduse poole. Samas ­ Rousseau nägi selles ohtu isiksuse vabale arengule ja püstitas loosungi ­ tagasi looduse ja elu lihtsate vormide ...

Muusika ajaloo konspekt I kt

Muusikaajalugu · Sissejuhatus · Muusika on olnud nii kaua, kui Maal on elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud muusikaliselt. · Muusika on suhtlemisvahend. · Muusika on ürgsem kui verbaalne keel (loodusrahvaste muusika matkis lindude ja loomade keelt ­ tämber, rütm, muutuv helikõrgus, tants). Tants on alati muusikaga seotud. · Lauldes ja tantsides otsis inimene Jumalaga suhet. · (paljude rahvaste) Müütides on muusikale omistatud salapärane vägi (suudab loodusjõude juhtida). Müüdid kõnelevad, et muusika ise on jumalikku päritolu, taevaand. · Keelte ajalugu. Ladina k canto (laulan) tähendas ,,loitsin". Eestlased ,,ütlesid" laule. · Väljendab inimlikke tundeid (kütid-sõdurid). · Varakeskaegses muusikas on harmoonia hoopis vähem oluline komponent ...

Joseph Haydn - referaat

Joseph Haydn Klassitsismiaja muusika 18. sajandil kujunesid muusikas, eriti instrumentaalmuusikas välja erinevad vormid. Hakati kasutama teistsuguseid väljendusvahendeid. Kuid muusika muutus reglementeeritumaks ning pidi hakkama järgima reegleid teoste loomisel. See oli mõneti vastuolus vaba muusika loomisega, sest mõnikord ei saanud helilooja teha uut ja teistest tugevasti erinevat teost, mis tal peas mõlkus, sest tuli järgida reegleid. Sellepärast tuli hakata looma muusikateoseid, mis oli kirjutatud reeglite järgi ning see järeldas ka kõrgema taseme poole pürgimist. Kõige rohkem kerkisid sellel perioodil esile kolm heliloojat ehk Viini klassikut- Joseph Haydn (1732-1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Ludwig van Beethoven (1770-1827). Neile polnud sel perioodil võrdset vastast, sest nad kirjutasid lihtsalt nii head ja haaravat muusikat. Klassikud elasid erinevatel aegadel ning puutusid...

BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS

BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k “lopergune pärl”), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel. Ebakorrapärane, kummaline, tavatu. Väliselt toretsev ja elu nautiv. Algselt oli mõistel halvustav tähendus. Kõige selgemalt väljendus barokk arhitektuuris. Heliteos pidi olema algusest lõpuni ühes emotsionaalses seisundis. Eesmärk oli publik nutma ajada. Barokiajastu muusika oli õukonnakesksem.Suund polüfoonialt homofooniale. 2) Kolm barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast.  Vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul  Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väiksematele pillikoosseisudele.  Teatraalne stiil oli kõige uu...

Rahvusooper Estonia ja muusika mõisted

Muusika kontrolltöö materjal.:) Rahvusooper Estonia on teater, kus etendatakse oopereid, operette, ballette ja igasugu muid muusikaga seotud etendusi. Teatris töötab üle 500 inimese, on 7 korrust ning üle 700 ruumi. Mõisted: aaria ­ tegelase ulatuslik sooloetteaste ooperis. a cappella ­ laulmise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub. arabesk ­ balletipoos: tantsija seisab ühel jalal, teine jalg on taha sirutatud. avamäng ­ orkestriteos, mis eelneb muusikalisele lavateosele; ka iseseisev orkestriteos. ballett ­ koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil . ballettmeister ­ koreograaf, balleti idee autor ja lavastaja ning tantsude ja miimiliste liigutuste koostaja ja õpetaja. esitantsija ­ balletitrupi juhtiv meestantsija. etikett (teatris) ­ käitumine vms. fouetté (loe: fuetee) ­ virtuooslik pööre, milles jalg teeb igal pöördel ringikujulisis liigutusi ümber tugijala . interpreet ­ heliteose esi...

Muusikaajalugu

Muusikaajalugu konspekt  Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 ­ 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 ­ 16 saj ) IV. Barokk ( 17 ­ 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool ­ 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) ­ 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed, vanad ehted, pillide jäänused ­ kõik need kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud vajadus ilu ja mängu järele. Muinasajal ei olnud helikunst omaette kunstiliik ­ ta oli tihedalt seotud usundite ja kommetega, tantsude ja mängudega. Muusikale omastati ...

Barokkmuusika

Kordamisküsimused baroki tööks BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k "lopergune pärl"), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokiajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. (Tunded & kirg) 2) Kolme barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. · vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul · kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillid...

MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium

Keskaeg Noodikirja areng Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muut...

Renessanssi Žanrid, heliloojad

Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul ­ keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rü...

Muusika alased mõisted

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID  TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...