ees, kus laulis ja tantsis koor. Alles 18. sajandi algul hakati Prantsusmaal terminit kasutama pillimängijate kohta. Tänapäeval nimetatakse orkestriks ansamblist suuremat instrumentaalkollektiivi. Olenevalt pillide valikust ja esitatavast muusikast eristatakse sümfoonia-, kammer-, puhkpilli- rahvapilli- jazz- ja teisi orkestreid. Orkestrist tänapäevases mõistes võib rääkida alles 17. sajandi teisest poolest (barokiajastu). Tollane orkester oli väike, põhirühma moodustasid keelpillid, millele lisandus klavessiin. Vajaduse korral kaasati ka puhkpille. Orkestrir juhatas tavaliselt klavessiinimängija pilli taga istudes. Corelli Barokkorkester Sümfooniaorkestri (kr k symphonia- kooskõla) põhikuju kujunes välja 18. sajandi teisel poolel. Sel ajal kees Euroopa suuremates linnades vilgas kontserdielu, instrumentaalmuusika lõlas õukondades ja ooperiteatrites. 18
liikumisega moodustavad võimsa show. Tallinna keelpillikvartett PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 2 of 7 Õppeaine: Muusikaõpetus Klass: 9 Teema: Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud 2. ORKESTER Sõna ,,orkester" (kreeka keeles orchestra) tähistas algselt Antiik-Kreeka teatris ümmargust väljakut lava ees, kus laulis ja tantsis koor. Alles 18. sajandil hakati Prantsusmaal terminit kasutama pillimeeste kohta. Orkester on suurem instrumentaalkollektiiv kui ansambel. Orkestri erinevad nimetused tulenevad pillide erinevatest koosseisudest: Tuntumad on sümfooniaorkester, kammerorkester, puhkpilliorkester, rahvapilliorkester, jazz-orkester.
ESITUSKOOSSEISUD. ANSAMBEL. ORKESTER. 1.Mis on ansambel? Mina tean! Eesti tuntum sümfooniaorkester on ERSO e. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. 2. Milliste põhitunnuste järgi saab Mina tean! ansambleid liigitada? Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. 3 .Millised on tuntumad Mina tean! instrumentaalmuusika Ansambleid saab liigitada pillikoosseisud? muusikute arvu ja pillikoosseisude järgi. 4. Kuidas nimetatakse Mina tean! rahvamuusikat esitavat ansamblit? Tuntumad instrumentaalmuusika koosseisud on keelpillitrio, klaveritrio, kee
2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)
Kõik kommentaarid