Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muusika orkester (0)

1 Hindamata
Punktid




 Muusika Orkester 1. Mis on orkester? mille järgi eristatakse neid?
Sõna ,,orkester“ tähistas algselt AntiikKreeka teatris 
ümmargust väljakut lava ees, kus laulis ja tantsis koor.
Orkester on suure koosseisuline instrumentaalansambel, 
mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Orkestri liiget 
nimetatakse orkestrandiks. sümfooniaorkester
puhkpilliorkester
rahvapilliorkester 2. Millal võeti kasutusele orkestri mõiste tänapäevases 
tähenduses? milline pill oli eestvedaja rollis?
Terminit ,,orkester“ hakati pillimängijate kohta kasutama 
18. sajandil Prantsusmaal.
Eestvedajad olid vaskpuhkpillid.
3. Millal ja kelle loomingus kujunes välja klassikalise 
sümfooniaorkestri koosseis?
Klassikaline orkestri koosseis kujunes välja 18. sajandi 
keskel,
Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti 
ja Ludwig van Beethoveni loomingus.
Domineeris keelpillide kõla, I ja II viiulid,vioolad, tšellod, 
kontrabassid.
4. Nimeta sümf.ork 4 pillirühma
1. Puupuhkpillid
2. Vaskpuhkpillid
3. Löökpillid
4. Keelpillid


5. Iseloomusta 19. ja 20.sajandi orkestreid
19 sajand
Kõikide pillirühmade koosseis suurenesid.
Vaskpuhkpillide tähtsus suurenes, täiustusid puhkpillide 
mängu tehnilised võimalused ning see avardas nende 
tämbri skaalat.
Orkestrisse lisandus uusi instrumente nt inglissarv, 
kontrafagott, bassklarnet, harf.
Kohati paisus orkestri koosseis hiiglaslikuks.
Alates 19 sajandist seisab orkestri ees dirigent, kelle 
paremas käes on taktikepp, millega hoiab tempot, vasaku 
käega kujundab dünaamikat st näitab pillirühmade sisse.
20 sajand
Sümfooniaorkestri koosseis muutus väiksemaks.
Pillide paigutus ja kontsertmeistri roll.
Pillide asetuse järjekord:
Vaiksemad pillid asetsevad eespool, suurema 
kõlatugevusega.
Kõlavärvi elavdamiseks toodi sisse löökpillide rühm.
I viiulite juhtmängijat nimetatakse kontsertmeistriks. 
Tema annab oma pillil a noodi. Selle järgi häälestavad 
pillid teised orkestrandid. 6. Millal ja kus asutati Eesti esimene sümfooniaorkester?
Aleksander Läte eestvedamisel asutati aastal 1900 Tartus 
Eesti Üliõpilaste Seltsi juurde Eesti esimene 
sümfooniaorkester.
7. Nimeta 3 Eesti olulisemat orkestrit ja nende dirigendid 
hooaeg 2020/2021 seisuga 
1.Eesti tuntum sümfooniaorkester on ERSO e.
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester.
Dirigendid: Olari Elts, Neeme Järvi, Paavo Järvi 2.Rahvusooper Estonia orkester


Dirigendid: Arvo Volmer, Kaspar Mänd, Lauri Sirp,  Risto 
Joost, Vello Pähn 3. POLITSEI- JA PIIRIVALVEORKESTER, dirigendid Hando 
Põldmäe ja Riivo Jõgi
Muusika orkester #1 Muusika orkester #2 Muusika orkester #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-09-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ketrel Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Muusika konspekt kogu 9-klass
7
docx

Muusika konspekt kogu 9. klass

ees, kus laulis ja tantsis koor. Alles 18. sajandi algul hakati Prantsusmaal terminit kasutama pillimängijate kohta. Tänapäeval nimetatakse orkestriks ansamblist suuremat instrumentaalkollektiivi. Olenevalt pillide valikust ja esitatavast muusikast eristatakse sümfoonia-, kammer-, puhkpilli- rahvapilli- jazz- ja teisi orkestreid. Orkestrist tänapäevases mõistes võib rääkida alles 17. sajandi teisest poolest (barokiajastu). Tollane orkester oli väike, põhirühma moodustasid keelpillid, millele lisandus klavessiin. Vajaduse korral kaasati ka puhkpille. Orkestrir juhatas tavaliselt klavessiinimängija pilli taga istudes. Corelli Barokkorkester Sümfooniaorkestri (kr k symphonia- kooskõla) põhikuju kujunes välja 18. sajandi teisel poolel. Sel ajal kees Euroopa suuremates linnades vilgas kontserdielu, instrumentaalmuusika lõlas õukondades ja ooperiteatrites. 18

Muusika
Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud
7
pdf

Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud

liikumisega moodustavad võimsa show. Tallinna keelpillikvartett PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 2 of 7 Õppeaine: Muusikaõpetus Klass: 9 Teema: Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud 2. ORKESTER Sõna ,,orkester" (kreeka keeles orchestra) tähistas algselt Antiik-Kreeka teatris ümmargust väljakut lava ees, kus laulis ja tantsis koor. Alles 18. sajandil hakati Prantsusmaal terminit kasutama pillimeeste kohta. Orkester on suurem instrumentaalkollektiiv kui ansambel. Orkestri erinevad nimetused tulenevad pillide erinevatest koosseisudest: Tuntumad on sümfooniaorkester, kammerorkester, puhkpilliorkester, rahvapilliorkester, jazz-orkester.

Muusika
ESITUSKOOSSEISUD
6
doc

ESITUSKOOSSEISUD

ESITUSKOOSSEISUD. ANSAMBEL. ORKESTER. 1.Mis on ansambel? Mina tean! Eesti tuntum sümfooniaorkester on ERSO e. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. 2. Milliste põhitunnuste järgi saab Mina tean! ansambleid liigitada? Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. 3 .Millised on tuntumad Mina tean! instrumentaalmuusika Ansambleid saab liigitada pillikoosseisud? muusikute arvu ja pillikoosseisude järgi. 4. Kuidas nimetatakse Mina tean! rahvamuusikat esitavat ansamblit? Tuntumad instrumentaalmuusika koosseisud on keelpillitrio, klaveritrio, kee

Muusika
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

Muusika ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun