50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marie.kurrik
Õppematerjali autor
psühhoaktiivsed ained LSD, marihuaana põhjustavad tajumishäireid, inimene muutub nende orjaks. Mürgid võivad: * sattuda organismi väliskeskkonnast, * vabaneda organismi sattunud (kahjulikkest) ainetest (näiteks metanooli joomisel vabanev metanaal), * koguneda kehafiltritesse (maks ja neer) ja kahjustada neid. Kemikaalid on saanud üheks osaks meie igapäevaelust, neid leidub nii meie kodudes kui ka töökohtades. Samas võivad nad olla ohtlikud meie tervisele. Kui neid ei kasutata nõuetekohaselt võivad kemikaalid olla süttivad, põhjustada põletusi ning kaasa tuua nii tervise- kui keskkonnakahjustusi. Kuigi reeglina on kõik olmekemikaalid, nende hulgas ka mürkkemikaalid, inimesele kahjutud kui järgida täpselt märgistust ja kasutusjuhendit ning kasutada iga vahendit ettenähtud otstarbel, on siiski oluline teada, kuidas käituda õnnetuste puhul. Seetõttu on oluline teada, millised tooted on
on ohutut, II kategooria oma on veidi ohtlik (CD-mängija), III kategooria oma on ohtlik ning IV kategooria kõige ohlikum (meditsiinilised seadmed). 6. Mis on isotoop? Elemendi teisend millel on samasugune prootonite arv kuid teine neutronite arv. Neil on samasugused v sarnased keemilised omadused. 7. Mis eristab ioniseerivat ja mitteioniseerivat kiirgust? Ioniseerivl kiirgusel on suurem läbivusvõime, on võimeline esile kutsuma bioloogilist ja keemilist mõju. Mitteioniseeriv kiirgus ei lõhu keemilisi sidemeid. 8. Mida väljendab poolestusaeg? Aeg, mille jooksul pooled radioaktiivse nukliidi tuumadest lagunevad e aeg mille jookusl aine aktiivsus väheneb poole võrra. Poolestusajad varieeruvad 10-14 aastast kuni 1017 aastani. 9. Millistest komponentidest koosneb radioktiivne kiirgus? Alfa, beeta, gamma. 10. Millise kiirguse osakesed on kiired elektronid? Beeta. 11. Mille poolest erineb efektiivdoos neeldunud doosist
Neeldumisdoos on dosimeetria põhisuurus, tähis D. Kiirgusenergia hulk, mis neeldub aine massiühikus. Mõõtühikuks on 1 Grei(Gy)=J/kg. 6. Millised on olulised faktorid enda kaitsmiseks välise kiirguse eest? ● Spetsiaalne kaitseriietus, kus on kasutuses tinaplaadid. ● Kaitsemaskid. ● Pidev kiirguse taseme mõõtmine. ● Radioaktiivne aine peab olema märgistatud. Joodi tabletid vähendavad radioaktiivse kiirguse mõju, ajutine evakuatsioon, saastatud toidu ja vee tarbimise keeld. ● Väga tugeva kiirgusallika puhul vajalik varjend. ● SPF, telefoni kasutamise piiramine. 7. Mis on deterministlike ja stohhastiliste efektide vahe? Deterministlik ehk määratud toime seisneb suures doosis, mis kahjustab paljusid rakke korraga ja selle toime on äge. Samuti saab selle toimet sõltuvalt doosi suurusest määrata ning toime ilmneb pärast lävidoosi ületamist
Sisukord Sissejuhatus Inimesed puutuvad oma igapäevases elutegevuses kokku väga erinevate keemiliste ühenditega. Paljud nendest kemikaalidest avaldavad mõju organismi talitlusele ja mõnikord põhjustavad kahjuks ka haiguslikke nähtusid. Kodukeskkonnas ei mõjuta inimese tervist mitte ainult toiduainete valik, puhtus, head hügieeni- ja saanitaartingimused, vaid muude tegurite kõrval ka kodukeemia. Alati ei pruugi inimene tulla selle pealegi, et tema kodus esinevad patogeneetiliste teguritena näiteks värvitud riided, kosmeetikavahendid, ehitus- ja viimistlusmaterjalid, mööbel jm. Eriti
9. sööbivad 10. ärritavad 11. ülitundlikkust põhjustavad 12. kantserogeensed 13. mutageensed 14. teratogeensed ja/või reproduktiivset funktsiooni kahjustavad kemikaalid 15. keskkonnaohtlikud Kemikaaliriskide vähendamine. 2. Mürkide jaotus. 3. Mis on toksikoloogia. Toksikoloogia on teadus haru mis käsitleb kemikaalide ebasoodsat mõju organismidele. 4. Toksiliste ainete bioloogiline toime. Peaks teadma, et toksiidid jagunevad: (närvimürgid, veremürgid, maksamürgid, fermentide mürgid, kantserogeenid, hingamisteid ärritavad ja limaskesti/nahka ärritavad). Toksiinid jagunevad vastavalt piirkondadele mida nad kahjustavad: Närvimürgid, veremürgid, maksamürgid, fermentide mürgid, kantserogeenid, hingamisteid ärritavad ja limaskesti/nahka ärritavad
Merikotkad, Lõhe, Hülged. Läänemerel on oma punane raamat 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemere imetajad Haruldased (ohustatud) liigid Läänemeres: Vaalalised • Pringel Hülged: • Hallhüljes • Viigerhüljes Peamised ohud – kalamehed ja inimese tekitatud keemiline ja mürareostus ja merre „unustatud“ püünised. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Suurimad probleemid/ohud Läänemere keskkonnale ja ökosüsteemile ÜLEPÜÜK EUTROFEEUMINE REOSTUS (!?) MERETRANSPORT (!?) KAEVETÕÕD (??) Kalandus Läänemerel • Läänemere kalavarud on ülekasutatud ning ohus • Alates 1960-st on püük pidevalt kasvanud • 90% püütud kaladest on räim ja kilu, varem ka tursk • Tursa varud vähenesid järsult peale 1985. aastat eelkõige Läänemere hüdrofüüsikaliste olude kuid ka ülepüügi tõttu.
mineraalõlisid suures koguses, võivad need tekitada kopsupõletiku taolise seisundi. Tungivalt soovitatakse just eriti rasedatel lõpetada mineraalõlisid sisaldavate toodete kasutamine, kuna väiksemgi kogus võib sisse hingamisel ohtlikuks osutuda (kopsupõletiku arenemine või allergilised reaktsioonid). Lisaks avastasid hiljuti just Sao Paulo ülikooli teadlased, et parafiini sisaldavad huulepulgad on tervisele kahjulikud, kuna põhjustavad kaariese teket. Need ained tekitavad nahale kileja kihi, mis ei lase nahal hingata ning võivad ummistada poore ja häirida naha loomulikku võimet toksiine eemaldada. Mineraalõlid ärritavad nahka ning Su nahk muutub sellest sõltuvaks, tulemuseks on kuiv ja lõhenenud nahk. Lisaks põhjustavad mineraalõlid naha enneaegset vananemist. Peamine põhjus nende ainete kasutamisel on see, et need on odavad.
· Püsijäätmed · Biolagunevad jäätmed Olmejäätmed · Kodumajapidamises, kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. · Liigiti kogutud olmejäätmetest moodustab enamiku vanapaber ja papp, klaasi-, metalli-, puidujäätmed, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed. Ohtlikud jäätmed · Jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu (määratletud Jäätmeseaduses) võivad olla ohtlikud tervisele, varale, keskkonnale. · Ohtlikud jäätmed tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunktidesse, jäätmejaamadesse. Tavajäätmed · Kõik sellised jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Püsijäätmed · Tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi muutusi; · Ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt; · Ei ole biolagundatavad; · Ei mõjuta ebasoodsalt nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid;
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid