BOTAANIKA (0)

 
BOTAANIKA  
 
TAKSONOOMIA-​ Isendite li gitus 
1. RIIK (Regnum- nt taimeri k) 
2. HÕIMKOND (divisio nt katteseemnetaimed) 
3. KLASS (classis nt kaheidulehelised) 
4. SELTS ( ordo , -laadsed lõpuga, nt kaunviljalaadsed) 
5.  SUGUKOND  (familia, -lised lõpuga, nt liblikõielised) 
6. PEREKOND (genus nt hi rhernes) 
7. LIIK ( species  nt karvane hi rhernes) 
 
RIIGID 
1. Taimed 
2. Loomad 
3. Seened 
4.  Bakterid  
5.  Algloomad  
 
TAIMED 
 
ÜLDISED OMADUSED: 
1.  Autotroofid  
2. Li kumatud (akti vne li kumine on  erandiks , nt häbelik  mimoos ) 
3. Tsel uloosist  rakukest  ja erinevused raku siseehituses 
4. Närvisüsteem ja  hormonaalsed   organid  puuduvad 
5. Pi  ramatu  kasv, regeneratsioonivõime 
 
TAIMERIIGI  HÕIMKONNAD: 
1.  Samblad  
2.  Vetikad  
3. Sõnajalgtaimed 
4. Katteseemnetaimed 
5.  Paljasseemnetaimed  
 
TAIMERAKU ERIPÄRA: 
1. Loomarakku katab vaid  rakumembraan  aga taimerakku katab ni  rakumembraan kui 
ka tsel uloosist rakukest 
2.  Taimerakus  on kloroplastid, loomarakus pole 
3. Taimerakus on vakuool aga loomarakus pole 
TAIMEDE ELUPROTSESSID: 
1. Fotosünteesivad 
2. Hingavad 
3. Paljunevad 
4. Kasvavad 
5. Transpiratsioon ehk vee  aurustumine  
 
MÕISTEID: 
● Plasmolüüs- raku sisu, protoplasti kokkutõmbumisena avalduv nähtus, mis on 
tingitud hüpertoonilise lahuse toimel vee väljaimemisest rakus 
● Hüpertooniline lahus- Antud lahusest kõrgema  kontsentratsiooniga  lahus 
● Hüpotooniline lahus- Antud lahusest madalama kontsentratsiooniga lahus 
●  Osmoos - Nähtus, kus lahusti molekulid li guvad läbi pool äbipaistva membraani 
suurema kontsentratsiooniga lahuse suunas. 
●  Pungumine - Suguta paljunemise vi s, kus tütarorganism jääb mõneks ajaks 
emasorganismi külge 
 
ÜLEVAADE BOTAANIKA AJALOOST 
 
Carl  Linne  
● Töötas välja kahesõnalise nimetamisvi si ehk ​ binaarse  nomenklatuuri  
● Kirjeldas väga palju taimeli ke ja süstematiseeris need 
Theophrastus 
● Botaanika rajaja 
● Hakkas taimeri ke kirjeldama ja  uurima  
Robert Hooke 
●  Leiutas  1. hästi toimiva valgusmikroskoobi(1665) mis suurendas 40x 
● Võttis kasutusele mõiste “ rakk ” 
 
SEENED 
Klassifitseerimine ehk rühmitamine: 
1. IKKESEENED​- ​Kõige algelisemad, puuduvad ni tide rakuvaheseinad, nt 
hal itusseened 
2. KOTTSEENED​- ​Kottjad moodustised mil es on kinni eosed, mis pole õhule avatud, nt 
pärmseened, nuttseened 
3. KANDSEENED​- ​Eosed on mil egi küljes kinni ja õhule avatud, nt ri sikad, puravikud 
Üldised tunnused: 
1. Hüüfid(seeneni did) moodustavad mütseeli(seeneni distiku) va. pärmseen 
2. Heterotroofid- peavad saama valmis toidu 
3. Rakukest on kiti ni taolisest ainest 
4. Suur akti vne pind- ni te on ni  palju, et nad hõlmavad suure imamispindala 
5. Pigmentide  mitmekesisus - Palju erinevaid värvaineid 
6. Moodustavad Mükori sa- Tekib seene ja kõrgema taime juure vahel 
Paljunemine: 
1. Kõige sagedamini eostega 
2. Vegetati vse paljunemise korral olemas oleva seene hüüfide kaudu 
3. Ka sugulisel teel 
Toitumine: 
1. SAPROTROOFID​-​ Toituvad surnud orgaanilisest ainest 
2.  PARASIIDID ​-​ Toituvad elusrakkudest, teevad peremeesorganismile kahju 
3. SÜMBIONDID​-​ Toitub elusrakkudest, vastastikku kasulik 
 
 
 
 
 
 
 
SAMBLIKUD  
● Uurib Lihhenoloogia 
● Seente sümbioos vetikatega = samblikud 
● FOTOBIONT + MÜKOBIONT =  SAMBLIK  
● Samblik on sümbiootiline li torganism mis koosneb seenest(mükobiont) ja vetikast 
(fotobiont) 
● Seeneni did saavad vetikatest org. ühendeid, vetikad kasutavad seeneni tidelt 
saadud mineraalaineid, vett ja süsihappegaasi 
●  Samblikuained - ​Vaid  samblikus  leiduvad ained mida sünteesib mükobiont ainult 
fotobiondi juuresolekul 
● Lihhenoindikatsioon-​  Teadusharu  mis tegeleb keskkonnasaaste määramisega 
samblike järgi 
SAMBLIKE KASUTAMINE: 
1. Looduskaitses bioindikaatoritena 
2. Parfümeeria tööstuses  tooraine  saamisel 
3. Keemiatööstuses värvainete ja indikaatorite tootmisel 
4. Meditsi nis 
Samblikud kasvavad väga aeglaselt sest… 
1. Risoldiga saab vähe toitu 
2. Vetikate kiht on ülemise koorikkihi al  ja ei saa pi savalt valgust et fotosünteesida 
 
 
 
 
 
SAMBLIKE ISELOOMUSTUS: 
1. Aeglane kasv 
2.  Substraat - alus mil el organismid kasvavad 
3. Eriline kasvuvorm, mujal ei esine 
4. Sekundaarne  ainevahetus , samblikuained 
5. Paljunevad:  
a. Tal use tükkide abil 
b. Soreediga- koosnevad vetikarakkudest ja seeneni tidest nende ümber, 
paiknevad vabalt tal use pinnal 
 
c. Isi didega- koosnevad samuti ni   seen  kui ka vetikkomponendist
 
d. eostega 
e. suguliselt 
 
Samblikute morfoloogilised rühmad 
1.  Kooriksamblikud ​ - tallus on väike, kirmena tugevalt substraadil kinni. 
Puudel, kividel, maapinnal. Ligikaudu 80% samblikuliikidest. 
2.  ​Lehtsamblikud​ - lehtja , mitmeti kõverdunud tallusega, substraadile 
enam-vähem ligihoidvalt kasvavad samblikud. Näiteks kopsusamblik ja 
seinakorp.  
3.  ​Põõsassamblikud​ - maapinnal väikeste "põõsakestena" kasvavad või 
puutüvel rippuvad samblikud. Näiteks põdrasamblik, islandi käokõrv, 
puuhabe. 
 
 
 
 
SAMBLIKE RISTLÕIGE: 
1.  ​ülemine koorikkiht​ ( seeneniidid ); 
2.  ​vetikatekiht​ (enamasti üherakulised vetikad); 
3. südamikukiht​ (seeneniidid ja vetikarakud);  
4.  ​alumine koorikkiht​ (seeneniidid) 
 
KULTUURTAIMED 
tunnus
METSIKUD TAIMED
KULTUURTAIMED 
Paljunemine, levimine 
esineb kõiki viise 
osad viisid kadunud 
seemnete varisemine 
aeglane 
kiire 
idanemisaeg 
pikk 
lühike 
viljad , seemned 
väiksed 
suured 
kõrreliste ohted 
pikad 
taandarenenud 
areng 
noorjärgus aeglane 
kiiresti täiskasvanuks 
nõudlus keskkonnale 
vähenõudlikumad 
väga nõudlikud 
gigantism  
esineb harva 
esineb sageli 
ploidsusaste(krom.arvukus) 
harilikult madalam 
tihti kõrgem (polüploidsed) 
 
Tuntumate kultuurtaimede päritolumaad 
1. nisu- Vahemere piirkond 
2. riis- Kagu Aasia ( Indoneesia , Tai) 
3.  Rukis - Afganistan  
4. Mais- Kesk, Põhja Ameerika 
5.  Kartul - Lõuna Ameerika 
6. Kurk- India 
7. Kohvipuu- Aafrika 
8. Kakaopuu- Lõuna Ameerika 
9. Teepõõsas- Hiina, Mongoolia