Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

õhumassid (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Õhumass
M on ulatuslik õhu hulk, mille korral on nii õhutemperatuuri
A kui ka õhuniiskuse vertikaalsed gradiendid suurel alal ühesugused.
A Kujuneb välja sarnase aluspinna (ookean, manner) kohal
T E Atmosfääri front
A kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi
D vahel (nt. külm ja soe, kuiv ja niiske)
U võib olla statsionaarne või liikuda , viimasel juhul on kaldu
S Õhumasside klassifitseerimine laiuskraadi järgi:
M · Arktiline õhk A ­ Põhja-Jäämere ümbrus
A · Antarktiline õhk AA ­ Antarktikas
A · Polaarne õhk P ­ parasvööde: 50-60°NS
T · Troopiline õhk T ­ 20-35°NS
E · Ekvatoriaalne õhk E ­ ekvaatori lähedal
A kujunemiskoha aluspinna iseloomu järgi
D · Mereline õhk - m ­ kujuneb ookeani kohal
U · Kontinentaalne õhk - c ­ kujuneb mandri kohal
S Peamised õhumassid M · Mandriline arktiline (antarktiline) : cA (cAA) ­ väga
A külm ja kuiv, -46°C, 0,1 g/kg
A · Mandriline polaarne: cP ­ külm, kuiv, -11°C, 1,4 g/kg
T · Mereline polaarne: mP ­ jahe, niiske, 4°C, 4,4 g/kg
E · Mandriline troopiline: cT ­ soe, kuiv, 24°C, 11,0 g/kg
A · Mereline troopiline: mT ­ soe, niiske, 24°C, 17,0 g/kg · Mereline ekvatoriaalne: mE ­ väga soe ja väga niiske,
D 27°C, 19,0 g/kg
U S Peamiste õhumasside levik
M A A T E A D U S Külm front M A A T E A D U S Soe front
M A A T E A D U S Oklusioonifront
M A A T E A D U S M A A T E A Tsüklonite D seeriad U S M Tsüklonid
A satelliidipildil
A 02.12.1998
T E A D U S Tsüklonite liikumisteed M A A T E A D U S OSTSILATSIOONID:
M Põhja-Atlandi ostsillatsioon (NAO) on kõrvalekalle
A tavapärasest õhurõhu seisundist Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi vahel ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail
A aastail Atlandi ookeani põhjaosas.
T E A D U S Tsüklonite liikumisteed M A M
A K
T E A D U S M Islandi miinimum on püsiv madalrõhuala keskmega Islandi saare läheduses.
A Assoori maksimum on kõrgrõhuala Assooride kohal. Põhja-Atlandi ostsillatsioon tähendab nende rõhkkondade
A tugevuse (õhurõhu) muutumist ja ostsillatsioon iseloomutab nende rõhkude vahet.
T Seda vahet iseloomustatkase NAO indeksiga . Tugevate ja hästi
E väljakujunenud rõhkkondadega aastal on NAO indeks positiivne, vastasel korral aga negatiivne.
A D U S NAO mõju suurim talvel.
M Positiivne NAO indeks toob Põhja-Euroopas endaga kaasa vihmase ja pehme talve, sest niiske õhk jõuab Atlandi
A ookeanilt kaugemale sisemaale, Vahemere äärsetel aladel kujuneb kuiv päikesepaisteline ilm.
A T Negatiivne NAO indeks põhjustab Vahemere ääres vihmase ja
E mägedes lumetormidega talve, Põhja-Euroopas külma ja karmi talve. Selle põhjuseks on see, et läänetuuled nõrgenevad ja ei
A vii niisket õhku mitte Põhja-Euroopasse, vaid Vahemere
D kohale. Põhja-Euroopas, aga valitsevad sellisel talvel külmad kõrgrõhkkonnad, mis on kujunenud Venemaa kohal.
U S M Viimaste aastate kliima soojenemine Eestis on otseselt seotud
A NOAga , suurenenud on tsüklonite osakaal, eriti talvisel perioodl, kus keskmine temperatuur on tüusnud kuni 5°
A T Analoogseid ostsillatsioone eristatakse ka mujal:
E Lõuna ostsillatsioon seotud EL Nino-ga (ENSO), Vaikse ookeani põhjaosa ostsillatsioon (arktiline
A ostsillatsioon), antarktika ostsillatsioon
D U S S U D A E T A A M tornaado Tornaado keeris Miami kohal
M A A T E A D U S Troopiline tsüklon on väikestel laiuskraadidel esinev tugev
M madalrõhuala, millega kaanevad tugevad tuuled, vihmad, üleujutused
A A Enamasti formeruvad sooja ookeani vee kohal. Väiksemad kui parasvöötme õhumassid.
T E A D U S M A A T E A D U S wikipedia M A A T E A D U S wikipedia Ilmakaart troopilise tsükloniga
M A A T E A D U S Orkaan Lily 24.10.2002
M A A T E A D U S M A A T E A D U S Troopiline tsüklon Catarina, 26.03.04 Troopiliste tsüklonite esinemisala
M A A T E A D U S wikipedia Troopiliste tsüklonite põhjustatud kahjud miljardites
M dollartes
A Costliest U.S. Atlantic hurricanes
A Cost refers to total estimated property damage.
T Rank Hurricane Season Cost (2005 USD) 1 Katrina 2005 $81.2 billion
E 2 Andrew 1992 $44.9 billion
A 3 Wilma 2005 $20.6 billion
D 4 Charley 2004 $15.4 billion 5 Ivan 2004 $14.6 billion
U Main article: List of notable Atlantic
S hurricanes wikipedia Troopilistes tsüklonites hukkunud
M Deadliest Atlantic hurricanes Rank Hurricane Season Fatalities
A 1 "Great Hurricane" 1780 22,000
A 2 Mitch 1998 11,000 ­ 18,000
T 3 "Galveston" 1900 8,000 ­ 12,000 4 Fifi 1974 8,000 ­ 10,000
E 5 "Dominican Republic" 1930 2,000 ­ 8,000
A 6 Flora 1963 7,186 ­ 8,000
D 7 " Pointe -a-Pitre" 1776 6,000+ 8 " Newfoundland " 1775 4,000 ­ 4,163
U 9 "Okeechobee" 1928 4,075+
S 10 "San Ciriaco" 1899 3,433+ wikipedia
Vasakule Paremale
õhumassid #1 õhumassid #2 õhumassid #3 õhumassid #4 õhumassid #5 õhumassid #6 õhumassid #7 õhumassid #8 õhumassid #9 õhumassid #10 õhumassid #11 õhumassid #12 õhumassid #13 õhumassid #14 õhumassid #15 õhumassid #16 õhumassid #17 õhumassid #18 õhumassid #19 õhumassid #20 õhumassid #21 õhumassid #22 õhumassid #23 õhumassid #24 õhumassid #25 õhumassid #26
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor dragen Õppematerjali autor
klassifitseerimine, peamised õhumassid, otsilatsioonid

Sarnased õppematerjalid

MAATEADUS
14
doc

MAATEADUS

talved pehmed (mõned miinuskraadid). Mesosfäär ca kuni 40-50km. Moreenküngas, rannavallid ­ moreenist Moreentaasandik ­ on valdavalt moreenist koosnevad lainjad tasased moreeniga kaetud pinnavormid. Mullageograafia- muldade levikut ja pöhjuseid uuriv teadusharu. Murrangud ­ nim rikkeid, mille puhul mööda lõhepinda kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud paraleelselt kas vertikaalselt või horisontaalselt. Mussoon- ja passaatkliima ­ kliimat kujundavad mT, mE õhumass, ekvatoriaalne konvergentsivöönd ja idavoolu lained. Õhutemp. aastaringselt kõrge, 25-30'C, sademeid palju (kohati üle 2000mm), aga ebaühtlaselt, kaasnevad mussooniga. Mussoon on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral. Mõhnad ­ kuhjekõrgendikud, mis on moodustunud irdjää lõhedesse ja teistesse süvenditesse sulamisvee poolt kantud setteist

Maateadus
Eksami materialid
13
pdf

Eksami materialid

aurumistase, (4) väiksem erisoojus Meredes: (1) suur soojusjuhtivus, (2) intensiivne segunemine, (3) intensiivsem aurumine, (4) suurem erisoojus Inversioon: teatud ilmastiku tingimustel soojema õhukihi tekkimine atmosfääri kõrgemates khtides, st alpool asub külmem õhukiht Peamised põhjused: - kõrval asuva õhu liikumise:külm õhumas liigub mingile alale, surudes seal olnud soojema õhu kõrgematesse kihtidesse(külm front) soe õhumass liigub külma peale(soe front) - pilvitu vaikse ilma korral maapind jahtub kiiresti(kiirgab soojust)külm õhk kogneb lohkudesse, orgudess El nino on nähtus, mis seisneb Vaikse Ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses Põhjustab Ameerika ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasadusid, mõjud ulatuvad üle maakera La nina on vastupidine nhtus, kus Vaikse Ookeani idaosa pinnakiht on tavapärasest

Maateadus
Maateaduse aluste kordamine eksamiks
52
doc

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

suurem erisoojus  isoterm e. samatemperatuurijoon – joon kliimakaardil, mis ühendab ühesugused õhutemperatuuriga punkte. Isoterm on maismaal laiem kui merel  inversioon – teatud ilmastiku tingimustel soojema õhukihi tekkimine atmosfääri kõrgemates kihtides, st allpool asub külmem õhukiht. Põhjustab gaaside vertikaalse segunemise peatumise atmosfääris peamiselt kahel põhjusel: 1. kõrval asuva õhu liikumisel: külm õhumass liigub mingile alale, surudes seal olnud soojema õhu kõrgematesse kihtidesse (külm front). Soe õhumass liigub külma peale (soe front) 2. pilvitu vaikse ilma korral maapind jahtub kiiresti (kiirgab soojust), külm õhk koguneb lohkudesse, orgudesse. Vee kihistumine maailmameres:  maailmamere vee temperatuur on kõrgem pinnalähedases kihis, mis soojeneb päikesekiirguse toimel

Maateadus
Üldine meteoroloogia ja klimatoloogia
10
doc

Üldine meteoroloogia ja klimatoloogia

´C/km) 4. Optika pilved, lähenemas soe front, tulemas soe Millest sõltub UV-kiirgus tropopaus – troopikas temo -80´C, mujal õhumass, Päikese kõrguse horisondist, stratosfääri Silm ja nägemine. -55´C Seniidilähedane kaar – tagurpidine kaar osooni hulgast, aerosoolist troposfääris, Kepikesed – kui ainult, siis must-valge

Geoloogia
Kordamisküsimused eksamiks maateadus
14
docx

Kordamisküsimused eksamiks maateadus

KORDAMISKÜSIMUSED: ÜLDMAATEADUS Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Parasvöötme õhumass on õhumass, mis kujuneb paraslaiuskraadidel. Päikesekiirte languse nurk muutub aasta jooksul, sellepärast on talvel parasvöötme õhumass külm ja suvel soe. Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, parasvöötme mereline õhumass aga niiske. Passaattuuled puhuvad õhumassi põhjapoolkeral kirdest edela suunas. Samuti on õhumasside liikumine mõjutatud Coriolisie jõust. 2. Atmosfääri tsirkulatsiooni roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel. Atmosfääri ja maailmamere tsirkulatsioon on olulised soojuse ja niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilansi seisukohast. 3. Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled?

Maateadus
MAATEADUS
15
doc

MAATEADUS

poolt tekitatud tuule suund vastupidine Mussoon: õhurõhk ja valitsev tuule suund Lõuna-Aasia kohal, jaanuaris ning juulis on vastupidised Briis: on kohalik tuultesüsteem, mis tekib aluspinna ebaühtlasest soojenemisest ja jahtumisest ööpäeva ulatuses. Iseloomulik on päeval merelt ja öösel maismaalt puhuv tuul Mäe ja oru tuuled: olemuselt sarnaneb briisiga, kus tuule suund ööpäeva jooksul muutub vastupidiseks Mistraal: külm õhumass liigub raskusjõu mõjul kõrgemalt madalamatele aladele ning tekitab kurusid ning orgusid läbides tugenhnbvaid külmasi kuivi puhangulisi tuuli Föön: soe tuul mägedes 28. Tsirkulatsioon atmosfääri kõrgemates kihtides Tsirkulatsioon troposääri ülaosas (6-12km kõrgusel): Hadley tuumast pooluste poole on kõrgemates kihtides valitsevaks õhu liikumine idasuunas. Pooluste kohal valitseb püsiv madalrõhkkond, läänetuulte vöönd 29. Rossby lained ja jugavool

Geograafia
Tsüklonid ja antitsüklonid
30
pptx

Tsüklonid ja antitsüklonid

ILM Tsüklonid ja antitsüklonid Ilmablogi · http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/ Ilmaennustused: · Eesti: http://www.ilmateenistus.ee/ · Norra: http://www.yr.no/ · Venemaa: https://www.gismeteo.ru/ Millest sõltub ilm Eestis? · Geograafilisest asendist sõltub kliimavööde · Asume parasvöötmes üleminekualal mereliselt kliimalt mandrilisele · Parasvöötme õhumass on jahe ja niiske · Globaalsest õhuringlusest sõltub valitsev tuulte suund · Valitsevad läänetuuled, mis toovad Atlandi ookeanilt niisket õhku · Sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on talved soojemad kui laiuskraadile omane · Läänetuulte mõju sõltub Islandi ja Assoori saarte piirkonna õhurõhu erinevustest ehk NAO indeksist Vaata lisaks: http://www.lote.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=695260/jaagus.pdf Eesti asub

Geograafia
Referaat Eesti kliima teguritest
22
docx

Referaat Eesti kliima teguritest

(2). Köppeni klassifikatsioonis selle kliimatüübi nimi on niiske kontinentaalkliima jaheda suvega alltüüp. See alltüüp esineb Põhja-Ameerikas (New England, Suure Järvistu regioon, Kesk-Lääs 100. meridiaani idapool, Kanada lõunaosa), Ida- Euroopas, Skandinaavias ja Venemaal (vt. Joonis 2). Niiske ontinentaalkliima paikneb mitu õhumasside - peamiselt polaarsete ja troopiliste - piiril, ja see on ilmade muutuslikkuse põhjusena. Polaarsed ja troopilised õhumassid põrkavad kokku, tekitades hõredama ning niiskema õhu Joonis 2 Dfb esinemine maailmas (4) ülestõusu, mille tulemusena toimub sadenemine. Need õhumassid moodustavad mittetroopilisi tsükloneid ja tänu polaarsele jugavoolule liikuvad läänest itta, mistõttu läänetuuled domineerivad niiske kontinentaalkliima vöötme alades. Kontinentaalsus on samuti Dfb kliimatüübi tähtsa tegurina. Kuna selle kliimaga alad asuvad

Meteoroloogia ja klimatoloogia alused




Kommentaarid (2)

rawrr profiilipilt
rawrr: Väga hea. 7.klassi kontrolltööks parim.
17:18 12-04-2009
mailman profiilipilt
mailman: oli üsna kasulik jah
02:01 05-04-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun