Parim päev banaanikala püügiks kokkuvõte. Ideed ja tiimi töö. Peale II. maailmasõda olid inimesed õnnelikud, et sõda sai läbi kuid inimesed ei olnud enam samad. Sõda tekitas vaimseid kahjustusi väga paljudele ja nii ka sõjaveteran Seymouriga. Seymour nägi maailma teistmoodi ja ta sai just välja sõjahaiglast.
Ta sündis New York 1919 eduka kaupmehe perekonnas, 1936 astus new york ülikooli, kuid lahkus peagi et õppida äri saksamaal ja poolas. 1938a Ursinuse koledz, Pennsylvanias, aga lahkus sealt mõned kuud hiljem et õppida kirjutamist Burneti juuresKolumbia ülikooli juures. Teenis Ameerika sõjaväes 1942-1945. Esimene teos,,NOORED" ilmus Byrneti ajakirjas,,Story" 1940.a 1947,,Ümberpööratud mets" (edu ei kaasnenud) 1948 ,, Parim päev banaanikala püüdmiseks". 1951.a Kuristik rukkis"(portree linnateismelistest) 1951 ,,9lugu"(võlts kaasaegne elu) Samal aastal kolis ta Inglismaale Cornishisse. Kirjutas säästlikult ja ainult Glasside perekonnas. Need lood koguti kokku raamatusse ,,Franny ja Zooly" (1961.a) ,, Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" ning ,,Seymore, sissejuhatuseks". Menu tõi talle romaan,, Kuristik rukkis" kus ta kujutas tundliku nooruki trotsi teda ümbritseva silmakirjalikuse vastu. Kasutas oma teostes zen-budismi
lõpuga. Eriliselt meeldis talle asju korrata. Ilmselt selle pärast, et lugejale mõte kindlasti kohale jõuaks. Samuti suutis ta läheneda asjadele lausa lapseliku lihtsusega ja kerge fantaasiaga. Tundub, et Salinger teadis, millest ta kirjutab. Samuti tundub, et ta kirjutas natuke ka oma elust ja kogemustest. Kergelt kiiksuga vennike, või mis? Keegi ei tuleks ju mõttele kirjutada "Banaanikalast", jah lugesid õieti. "Banaanikalast". Usun, et Banaanikala oli ta enda fantaasia vili lapsena. Lihtsalt ta pani selle kirja. Üks kõik kui jabur see teistele ei tundunud. Salinger oli, on ja jääb minu silmis ülimalt kahtlaseks, kuid huvitavaks kujuks. Loodan, et kui tema seif kord avatakse, on seal midagi, mis taas vapustab tervet maailma.
1. Salingeri loomingu omapära(2) ja probleemid(2) V: omapära: 1.peategelased on noored inimesed oma murede ja rõõmudega 2. keelekasutus on väga noortepärane probleemid: 1. inimese vahekord teda ümbritseva keskkonnaga 2. püüdlemine armastuse, inimliku headuse ja õigluse poole 3. tundliku inimese kohanemisraskused 2. Salingeri 3 novelli ja 2 jutustust. V: novellid: ,,Parim päev banaanikala püügiks"; ,,Naerev mees"; ,,Just enne sõda eskimotega"; ,,Vaene onu vemmalsäär" jutustused: ,,Franny ja Zooey"; ,,Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" 3. ,,Kuristik rukkis" peategelane, probleemid(3), populaarsuse saladus. V: 16. aastane koolipoiss Holden Caulfield. 1. Holdeni koolist väljalangemised 2. Venna surm 3. pereprobleemid(probleem isa suhtumisega) 4. Holdeni sisemine konflikt iseendaga 5. Holdeni kohanemise probleemid. Populaarne sest kajastab noorsoo sisemisi probleeme ja
Sallinger USA, ühe raamatu kirjanik-romaan. U 30 novelli, paar jutustust, 1 romaan: ,,Kuristik rukkis", autobiograafiline. Kasutab esimesena kõnekeelt, võtab sisse tabuteemad,Sügavad mõtted teosetes. Kõige olulisem in-tema tunded. In sisemise ja välimise maailma konflikt, terviklikud karakterid. Novellid teistsuguse sisuga. Mõtet raskem tabada, rääägivad enamasti juudi perekonnast (zen-budismi filosoofia austaja), konfliktidest. Novellid: ,,Parim päev banaanikala püüdmiseks", ,,Franny", ,,Loocy", ,,Puusepad, tõstke kõrgele sarikad". Autobiograafiliste sugemetega, kasutab palju kujundeid, leiab,et enamus inimesi on rikutud, ei kõitu loomulikult. Ideaalne in=laps. Camus Silmapaistvaim Eksistentsialist, prantslane.Snd Alzeerias, kolib pärast kolooniate kaotamist Fra-sse-tunneb end seal võõõrana. Poliitilised vaated: -ükski idee pole parem, kui elav inimene -. ,,Mässav inimene"-essee. On pigem filosoof."Mõelda saab ainult kujundite abil
vihkab kirjanikke, kes on end raha eest maha münud. Ühiskonnast võõrandumisega on tihedalt seotud ka lapsepõlve idealiseerimine. Lastes on siirust ja omakasupüüdmatust, mida täiskasvanute maailmas ei leidu. Nii tema kui ta tegelaste mõttelaadi kannavad zen-budistlikud ideed. Tuleb loobuda maistest väärtustest ja olla salliv kõige elava suhtes. Loomingu ülevaade 1 romaan, 2 novellikogu ja mõned üksikud novellid. - Novell "Noored" (1940), novell "Parim päev banaanikala püügiks" (1948), romaan "Kuristik rukkis" (1951), kogumik "Glassi perekonna kroonika" (1961-63), novell "Hapworth 16, 1924" (1965) Erich Maria Remarque 1998-1970 Elulugu Ta sündis Saksamaal suhteliselt vaeses perekonnas ja tema kodanikunimeks oli Erich Paul Remark. Tundis huvi kirjanduse, muusika ja kunsti vastu ja oli üsna hea viiulimängija. 1916 läks ta otse kolipingis vabatahtlikuna I MS. 1919 sai ta haavata ja lahkus armeest. Seejärel töötas
Populaarseks sai 1951 ,,Kuristik rukkis" · Peetakse ühiskonnakriitikuks, filosoofiks, religioosseks autoriks. · Köidab saladuslikkusega, vihjetega · Teoste mõistmisel abiks idamaade filosoofia, loogika pole tähtis. · Tegelased on noored, lapsed või väga tundlikud indiviidid nemad tajuvad maailma erksalt · Arvab, et kuulsus hävitab autori · ,,Kõik me teame, kuidas kõlab kahe käe plaks, aga kuidas kõlab ühe käe plaks.." · ,,Parim päev banaanikala püügiks" tuntuim novell Estertism · Elu ja kunsti käsitlus, kus esteet on see, kes peab ilust lugu · Esteeditsema peenutsema, ilu nautima · Esteetika teadus ilust ja kunstist, uurib kunsti suhet tegelikkusega, aga ka avaldumist elus ja kunstis Põhimõte: · Kunsti eesmärk ei ole ühiskonda ja inimesi kasvatada, probleeme püstitada, sekkuda. · Kunst ei ole vahend poliitika, religiooni ja kasvatuse vallas
pühendumisest ja heast sõprusest. George ORWELL 1. romaan “Loomade farm” - Võimu kuritarvitamine, totalitaarse ühiskonna kritiseerimine, poliitiline satiir. Erich Maria REMARQUE 1. romaan “Läänerindel muutuseta” - Sõja mõttetus, noorte meeste meeleheide ja viha ühiskonna vastu, mis neid sunnib selles osalema ega märka nende valu. Tahtmatus lähedastele oma valu tunnistada, et neil oleks lihtsam. Jerome David SALINGER jutustused 1. “Parim päev banaanikala püügiks” - sõja mõttetus, sõjast naasnud noormehe suutmatus sobituda ühiskonda, kus sõjakoledusi ignoreeritakse 2. “Roosisuu ja silmad rohelised” - 3. “Vaene onu Vemmalsäär” - Eloise on kade oma lapse peale, kes saab lihtsalt üle armastusest, ei suuda endale tunnistada seda, kuidas tema kunagine armastus hukkus ja tal on tunnustusvajadus. Ütleb ka, et mehele ei tohi kõigest rääkida (järelikult ei usalda abikaasat) 4
Remarque "Triumfikaar" või Hemingway "Hüvasti, relvad" Kurt Vonnegut "Tapamaja, korpus viis" George Orwell "Loomade farm" või "1984" 12. klassi kirjandus: Dan Brown "Inferno" Theodore Dreiser "Õde Carrie või "Ameerika tragöödia" I-II Remarque "Läänerindel muutuseta" Hemingway "Ja päike tõuseb" Fitzgerald "Suur Gatsby" Albee "Kes kardab Virginia Woolfi?" Williams "Klaasist loomaaed", "Tramm nimega Iha" Salinger "Novellid" ("Parim päev banaanikala püügiks", "Vaene onu Vemmalsäär", "Just enne sõda eskimotega", "Naerev mees", "Roosisuu ja silmad rohelised") Harper Lee "Tappa laulurästast" Shakespeare "Hamlet" Camus "Võõras" Saint-Exupery "Väike prints", Davidts "Väikese printsi tagasitulek" Goethe "Faust" Bulgakov "Meister ja Margarita" Gross "Pinginaabrid" või Kaugver "40 küünalt" Viirlaid "Ristideta hauad" Lennart Meri või Jaan Krossi romaan Eesti keele kohta mõtteid: Maarja Vaino: meelelahutus ja keelelahutus
annaabi.ee 
