2. preester, haritlane 3. õpetlik lühike mõistuluuletus või - jutt 4. närrimäng, mille näiliselt süütute naljade taga peitus tihti poliitiline satiir 6. lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng 7. õhtulaul daami akna all 8. dialoogiline laul, trubaduuride luulevorme 10. idülliline vaba vormiga lembeluuletus 11. lühike proosajutustus 12. usupuhastus 14. keskaegne proosa-värsivormiline saksa naljalugu 15. tegevuse pingestatud kulg kirjandusteoses 17. mõttekujutuslik ideaalriik 18. pidulik hümnitaoline luuletus mõne isiku või sündmuse auks. 20. kahesilbiline värsijalg, vana kreeka pilkeluuletus 23. armastuse jumal Vastused Alla: 1.eepos 2.kleerik 3.valm 4.sotii 6.tragöödia 7.serena 8. tensoon 10.madrigal 11. novell 12. reformatsioon 14. svank 15. intriig 17. utoopia 18. ood 20. jamb 23. Eros Kõrvale: 5. sonett 7.süzee 9.müstiline 13. paroodia 16.gebealoogia 19.rapsood 21.antiikaeg 22
MÕISTED IDEE- kirjandusteose peamine mõte. TEEMA- kirjandusteoses käsitletav aine valdkond (nt sõda) KONFLIKT- tegelastevaheline vastuolu TEGEVUSLIIN- üks tegevussuund, mis keerleb ühe karakteri või karakterite paari ümber, ja sellega seotud sündmused SÜŽEE- kirjandusteose sündmustik MILJÖÖ- kirjandusteose olustik, nii sotsiaalne kui ka looduslik keskkond, milles ta elab ja mis talle mõju avaldab BALLAAD- tundeküllane, enamasti müstiline ja traagilise süžeega ning sünge
4. Tegelase suhe ümbritseva maailmaga. Kuidas suhtub tegelane teda ümbritsevasse maailma? Kas ta elab loojana või tarbijana? Milliseid võimalusi näeb tegelane maailmas? Mida märkab tegelase pilk ümbritsevas maailmas? Lugu Kirjandusteoses aset leidvad sündmused Tekst Mida lugeja loeb Süžee Sündmused tekstis esitatud järjekorras Faabula Sündmused ajalis-põhjuslikus järjekorras. Romaanis ei pruugi süžee ja faabula kattuda. Sündimustiku aeg ja koht Aeg – Millal algavad? Millal lõppevad? Teose loo kestus? Koht – Neid võib olla mitu, tavaliselt 1 peamine
väitsid, et kirjandus on seotud kogu inimeseks olemisega, mõjutades kõike ümbritsevat. Tunnistati ka seda, et igasugune tõlgendus jääb suhteliseks ega saa kunagi pretendeerida tõele, sest iga inimene on erinev. Need olid esimesed tõlgendusõpetuse põhimõtted. 7. Mis on autorikeskne kirjanduse tõlgendamine? Autorikeskne lähenemine seob teose tähenduse autori tahtega, näeb kirjandusteoses autori maailmavaate ja elukogemuse kajastatust, otsib teosest autori sõnumit.
kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng;4. kulminatsioon – tegevuse pinge haripunkt;5. pööre – sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni;6. konklusioon – teose lõpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse.Remark on draamateoses tegelaskõnet, lava-, heli-, valguskujundust vm kommenteeriv märkus autorilt näitlejale, lavastajale või lugejale. Vaatlus jaguneb: a)tseenideks j b)piltideks Monoloog – ühekõne. Näidendis või kirjandusteoses pikem kõne iseendaga, või publiku poole pöördudes. Dialoog – kahekõne (kahe või enama isiku kõne)Remark – näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale.Stseen – on vaatuse osa, mille jooksul tegelaste koosseis laval ei muutu.Rekvisiit – lavastuses kasutatav tarbeese, eriti ese, mida näitleja laval kasutab (näiteks: relv, jalutuskepp jne.)Butafoor – ehtsat eset matkiv lavatarve. (pudi-padi, võltssära, relv, ehted)Süžee –
" Igapäevaelus ei tule küll ette kuldmünte purskavat vulkaani, kuid surmale määratud inimese eluga pääsemine võib siiski tähendada imet reaalsuses. Igapäevaelus sünnivad imed ühekülgsetenda, kuid ,,Lumekuningannas" seisneb nende erilisus vastandlikkuses: mõned on saatanast ning teised jumalast. Ühes Anderseni muinasjutus on kirjas, et ,,saatan jäljendab Jumalat" omal kombel. Ka ,,Lumekuningannas" korraldab saatan oma imesid jumalike imede jäljendamiseks. Anderseni kirjandusteoses võrduvad inetud imed pahupidi pööratud ilusatega. Jumalik ime muudab surnu elavaks, saatanlik aga elava surnuks: nii muutub Kaj süda peaaegu jäätombuks. Jumalikud imed muudavad tavalisi asju, muutes neid paremaks algsest variandist. Halvemaks moonutamine ning õnnetustele juhtimine- see käekiri kuulub saatanlikule imele, nii juhtus ka lugu nõiapeegliga: ,,Kõige ilusamad maastikud nägid seal välja nagu keedetud spinat..." Jumalikud imed juhtuvad äkki, et rõõmsalt üllatada.
Tunnused: · lõbusa sisuga näidend · naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalus, argus, ahnus), või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni. · Kasutatakse kõne-, tegelas-, või situatsioonikoomikat. · Lõpevad enamasti õnnelikult Tuntumad autorid: Jean Moliere "Meeste kool" "Naiste kool" "Naeruväärsed eputised" Eduard Vilde "Pisuhänd" Lydia Koidula "Säärane mulk" Seleta mõisted: Monoloog ühekõne. Näidendis või kirjandusteoses pikem kõne iseendaga, või publiku poole pöördudes. Dialoog kahekõne (kahe või enama isiku kõne) Remark näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale. Stseen on vaatuse osa, mille jooksul tegelaste koosseis laval ei muutu. Rekvisiit lavastuses kasutatav tarbeese, eriti ese, mida näitleja laval kasutab (näiteks: relv, jalutuskepp jne.) Butafoor ehtsat eset matkiv lavatarve. (pudi-padi, võltssära, relv, ehted)
saavutada sellisel moel. Enda enese hing on tähtsam, mida pole võimalik müüa. Ma arvan, et kõike saab osta või müüa, kuid paljudel asjadel puudub hind. Ma loen enda kõige kallimaks asjaks enda enese väärikust, hinge ning mõtete- ja ideede vabadust. Minu jaoks on tähtis, et ma saan ennast väljendada nii nagu ma oskan või tahan. Ei ole võimalik hinnata enda hingeelu, sellel on ainult väärtus, mille ma määran ise. Üheks väga heaks näiteks on Honoré de Balzaci kirjandusteoses ,,Isa Goriot". Kus mees saab rikkaks tänu teiste halvale elule, kuid ei tee ta seda enda jaoks, vaid hoopiski enda tütarde heaks. Kes ei austanud isa, olid täiesti neutraalsed tema vastu ning neid huvitas ainult isa finantsiline kindlustatus. Goriot andis enda lastele kõik ära, isegi viimase. Lõpuks, kui raha oli otsas, hakkas ta enda mälestusi müüma, mis olid tegelikult hindamatud. Kõike seda ta tegi pereliikmete heaoluks, ohverdades ennast
". 3. humoristlik, Süzee (pr k sujet ´ese´) - omavahel seostatud ja lahenduseni arenevate sündmuste rida, 4. satiiriline romaan. mis moodustab teose sisu. S.t sündmused tekstis esitatud järjekorras. Vormilis-struktuuriliste tunnuste põhjal: Faabula (lad k fabula ´valem´) kirjandusteoses kujutatud sündmuste üksteisele järgnev · mina-, esitamine. Sisu ajalis-põhjuslikus järjekorras. · kiri-, Teose sündmustikku e teose tegevust iseloomustab koht (kus tegevus toimub) ja aeg (millal ja kui kaua?).
2) sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevaheliste vastuolu.3) Dispositsioon- teose arendus.4) Kulminatsioon- tegevuse pinge haripunkt. 5) Pööre- sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni. 6) Konkulusioon- teose lõpetus. Zanr- ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm. Teema- teose käsitletav nähtuste ring. Tegelane- teose sündmustiku kandja või selles osaleja. Temaatika- kirjandusteoses käsitletavad teemad, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Tragöödia- kurbmäng Trohheus- värsimõõt. Trohheus põhineb kahesilbilisel värsijalal ning koosneb pikast ja lühikesest silbist, silbilis-rõhulises värsisüsteemis aga rühulisest ja rõhuta silbist. Ulmekirjandus- teaduslik-fantastiline kirjandus. Uudis- üks ajakirjanduse põhizanr. Lõhike, laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate edastamine.
nohusse vms). Tegelane avaneb tekstis nii oma tegude, kõne, välimuse kui ka teiste tegelaste või autori kommentaaride kaudu.Keskne tegelane(peategelane, protagonist) on see, kelle ümber lugu keerleb, kes kogeb muutusi, küpseb füüsiliselt ja hingeliselt.Alati ei selgu kohe, kes on pea-,kes kõrvaltegelane.Peategelane võib olla nimetatud pealkirjas, seega on ta ka nimitegelane(nt. Kunksmoor A.Perviku samanimelises muinasjutus, 1937) Sündmustik-e süzee- kirjandusteoses aset leidvatate sündmuste jada nende esitamise järjekorras (vrd faabula). Süzeed konstrueerided valib autor loo seisukohalt olulised sündmused, ignoreerides teisi, Süzeed hoiab koos pinge ja konflikt. Tavaliselt koosneb sündmustik järgnevatest osadest: sissejuhatus e ekspositsioon, kus tutvustatakse tegelasi ja tegevuskohta; sõlmitus, millest hakkab arenema loo pealiin; dispositsioon, mille käigus sündmustik areneb ja pinge tõuseb; kulminatsioon e
Lõpus saab lõpp-pinget ning lahendust kokku võtta Huhuu leiab köögist kasti, mis on ilmselt täidetud mingisuguse lõhkeainega ning selle maha visates lendavad mõlemad tegelased eri suundadesse laiali ning maja, mis oli koduks kõigile sündmustele, variseb kokku. Novelli jutustaja on heterodigeetiline, kuna ta asub väljaspool lugu. Jutustaja vestab tekstis toimuvat läbi Popi vaatepunkti, justnimelt läbi koera perspektiivi on sündmused antud kirjandusteoses esitatud ning fokusseeritud. Ka teose tegelasi kirjeldatakse läbi Popi vaatevinkli nii seletab jutustaja lugejaile koera mõtteid, kui Isand tuli hommikul Popit silitama: ,,Kui hea oli ometi Isand, kui seal tema ees istus, must kuub põrandal voltis! Ta nägi vaevalt ta pehmet naeratust hommiku videvikus.'' Huhuud kirjeldab jutustaja läbi Popi nägemuse näiteks järgmiselt: ,,Popi vaatas pilusilmi oma seltsilise poole, pea maha painutatud. ... Kes on Huhuu?
Tihti peale koosneb teos mitmest osas. Isegi novellis võib olla mitu osa, mis tipnevad haripunktiga ja lõppevad lahendusega. Selles teoses on nendeks surmad. Kõigepealt Marfa surm, mis paneb Jakovi mõtlema ja arutlema. Ja siis peategelase enda surm, mis viib lõpplahenduseni. Sündmised on lugejateni toodud kronoloogilises järjekorras, vahepeal esineb kõrvalepõikeid minevikku. Tegelast on tihti näidatud ka seespoolt, tema mõtted ja tunded on lugejale avatud. Üldjuhul kirjedatakse kirjandusteoses oma ajastuga kaasnevaid probleeme, aga mõned olukorrad jäävad samadeks olenemata ajast ja ajastust. Näiteks nagu selles teoses on peategelase pidevad mõtted sellest, et ta jättis hulga raha teenimata. Tema päeviku pidamine ja arvutused oma kahjudest on lausa haiglased. Siis kui ta saab aru, et lõpp on lähedal hakkab ta seda aina rohkem analüüsima ja tunneb mingil määral ka kahetsust. Ühelt poolt ta kahetseb, et pööras liiga vähe tähelepanu oma naisele
Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal(Stendhal, Balzac, Flaubeert), Inglismaal(Dickens, Thackeray, õed Broneid) ja Venemaal(Tlostoi, Dostojevski). Realismi põhizanr on romaan.XIX sajandi realistid töötasid välja romaanizanri klassikalise kompositsiooni. XIX sajandi viimastel kümnenditel ja XX sajandi algul arenes realism mitmes eri suunas, sellepärast ei saa enam rääkida ühest kirjandusvoolust.Teadusliku meetodi rakendamine kirjandusteoses viis naturalismi(Zola), realismi raames elutus filosoofiline romaan(France), tugeva inimese otsingud muutsid realistliku käsitelu helgemaks ning optimistlikumaks(Rolland), hakati suuremat huvi tundma tegelaste psühholoogia vastu(Glasworthy). Prantslane Stendhal(1783-1842)on esimene kirjanik Euroopas, kes pälvis oma romaanidega realisti kuulsuse-kuid alles XX sajandil. 3.Selgita mõistet jõgiromaan, nimeta selle viljelejad.
9. Püüd leida isiku- ja kollektiivset identiteeti, sellega seonduv võõrandumise 10. ja kodumaatuse tunne (unhomeliness), kahestunud teadvuse, hübriidsuse teemad; 3 11. Vajadus leida ühtsus kolonialismieelse minevikuga 12. tuleviku määratlemine kultuuriliselt ja poliitiliselt Küsimusi kirjanduseteoste vaatlemiseks postkolonialistlikust aspektist: Kuidas kujutatakse kirjandusteoses, kas otse või allegooria kaudu koloniaalikke erinevaid aspekte? Kuidas käsitleb mingi kirjandusteos postkolonialistliku identiteedi problemaatikat (suhe isiku- ja kultuurilise identiteedi vahel, topeltteadvus, hübriidsus). Kuidas käsitl. tekstis kolonialistliku vastupanu poliitikat ja psühholoogiat, näit. vastupanu ajendavaid ideoloogilisi, poliitilisi, majanduslikke või psühholoogilisi tegureid?
Tallinna Prantsuse Lütseum Lauri Miller Lehte Hainsalu ``Kolmkõla´´ Referaat Juhendaja: Kristi Kiissa Tallinn 2012 Lehte Hainsalu Lehte Hainsalu (aastast 1959 Sööt; sündinud 31. oktoobril 1938 Haaslava vallas, Tartumaal) on Eesti kirjanik ja poliitikategelane. Aastal 1956 lõpetas ta Tartu 2. Keskkooli ja 1961 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo- keeleteaduskonna eesti filoloogia erialal. Aastast 1958 kuulub ta Eesti Kirjanike Liitu. Eesti NSV ajal töötas Lehte Hainsalu ajalehe Edasi toimetuses, hiljem osales Tartu Aparaaditehase töös ning õpetas mitmes Tartu koolis emakeelt. Ta oli kaheksa aastat tegev ETV Tartu stuudios, on mitme teleseriaali (nt "Lapsesuu") autor. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna juht aastatel 19811990. Aastatel 19932003 õpetas ta Tartu Teoloogia Akadeemias stilist...
Omamoodi õpetlik ning äärmiselt huvitav on võrrelda erinevate filmitegijate arusaamisi ja tõlgendamisi ühest ürgsest kirjanduse allikast. Kindlasti oleks tark siin tuletada meelde vana kõnekäändu, et Issanda loomaaed on kirju ehk võime arvata seda, et niipalju kui on inimesi, siis niipalju on ka erinevaid lähenemisi kirjasõna interpreteerimisele. Samas on huvitaval kombel räägitud võimalusest ka tagasitõlkeks, filmi pildikeelest saaks särav tekst kirjandusteoses. Raske on ette kujutada ja silme ette manada, kuidas on võimalik filmilinal nähtud värv, heli, valgus, dünaamika pressida konkreetsesse teksti või üksikutesse sõnadesse ning mis annaks raamatulugejale samasuguse tundeelamuse kui laia ekraaniga kinosaalis istudes. Aga pole ju välistatud, et äkki on võimalik halvast filmist tõesti hea raamat kirjutada ning mis annaks lugejale emotsionaalset rohkem, kui kehv filmielamus ekraanil.
a. tekib arusaam, et kirjandusteosel on tähendus, mille on loonud selle autor i. lugeja ülesandeks on autori poolt loodud tähendus tekstist üles leida. iv. 20. sajand kirjandusteose mõistmisel tõusevad autori kõrval esile teised tegurid 1. kirjandusteoses kõneleb keel keelt jagab kirjanikuga lai inimeste ring 2. kirjandusteos väljendab oma loomisajastu arusaamu 3. kirjandusteose tähenduse loomisel osaleb ka lugeja c) autorikeskne kirjandusteose analüüs küsib: i. mida on autor tahtnud oma teosega öelda? ii. Millised olid teose loomingutingimused? iii. Kuidas peegeldub teoses kirjaniku elukogemus?
● Miks on sugu nii olnuline ? vast: ● Kuna sugu on alati kohal olev nähtus ● soo mõiste on universaalne ● kõikide kultuuride kesksemaid jooni. ● On kirjutatud eelkõige meeste poolt, valdavalt on peategelased meessoost ning ka suunatud meessoost lugejale. Naised on kõrvaltegelased, teisese positsiooni omaksvõtjad. ● Mida uurivad feministlikud kirjandusteoreetikud ? Paljastavad eelpooltoodud väidete toimimist kirjandusteoses ja kriitikas. Kriitline pilk kaanonile, naisautorite toomine kaanonisse. ● Uurivad naiskirjanike loomingut, traditsioone (kuidas kirjutatakse, kuidas erineb meesautoritest, teistest naisautoritest). Enda asetamine traditsiooni, on üsna raskesti tehtav, kuna sageli näevad naised ise oma eelkäijatena mehi. ● Huvi ja soov tuua avalikuse ette naiskirjanikke. ● Uurivad kuidas loevad mehed ja naised. ● Kuidas tekib tähendus ?
· ülistatakse armastust (nii teise inimese, sõda"). looduse kui ka kodumaa vastu) · romantikud sageli hardalt usklikud ROMANTISMI TÄHTSAMAD ESINDAJAD: Lydia Koidula luule, Eduard Bornhöhe ajaloolised jutustused, näit ,,Vürst Gabriel", prantslane Victor Hugo, inglane Walter Scott, sakslane J.W. Goethe Teisi ilukirjandusega seotud mõisteid miljöö teose aeg-ruum; kirjandusteoses kujutatud olustik, milles tegelane elab ja mis teda mõjutab teema teoses käsitletav nähtuste ring. Traditsioonilised teemad on näiteks armastus, võitlus, sõprus, kodumaa, sõda, töö jt süzee teose sündmuste tegelik järjestus, mis lähtub kirjaniku kunstikavatsuslikest eesmärkidest. · süzeel on 6 osa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta.
Kõrvalteemade ülesanne on peateemat toetada. Tegelane - teose sündmustiku kandja või selles osaleja; tegelasi liigitatakse pea- ja kõrvaltegelasteks. Käitumise laadi ning arengu seisukohast jagatakse neid ka positiivseteks ja negatiivseteks ning staatilisteks ja dünaamilisteks. Tegelaskõne - Üks põhilisi karakteriloome vahendeid, mis rajaneb sõnavaliku, lauseehituse, intonatsiooni, keelevigade jm eripäral. Temaatika - kirjandusteoses käsitlevad teemad, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Peateema on teost läbiva keskse idee kandja, kõrvalteemad täiendavad ja laiendavad seda. Tragöödia - kurbmäng, näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses. Tragöödia on dramaatika vanimaid liike. [William Shakespeare "Hamlet, "Kuningas Lear", August Kitzberg "Libahunt"] Trohheus - Värsimõõt skeemiga +-/+-
erinevad kirjandusteooriad); keelteoskus; võime tajuda intertekstuaalseid seosed, kirjandustekstide semantilisi ja süntaktilisi eripärasid. Kirjanduse uurimise põhipraktikad ja -suunad 4.Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Analüüsikese võib olla nii autor, tekst kui ka lugeja (kontekst nende ümber). Ilma ühe komponendita ei ole teist. Autor kui kirjandussituatsiooni tuum: Otsene seos autori elu ja tema loomingu vahel. Nähakse kirjandusteoses autori maailmavaate ja elukogemuse kajastust, otsitakse teosest autori sõnumit. Oluline on autori ühiskondlik-kultuuriline kontekst, nt millises keskkonnas on üleskasvanud või elanud (elutingimused), nt feministlik kirjanduskriitika. Otsesed ja kaudsed (alateadlikud) seosed. Otsesed seosed on otsene seos autori eluga. Kaudsed seosed tähendab, et kujundlikult, kaudselt on süzees autori elu, kogemus, sündmused.
konteksti ning aitavad meil näha kirjanduse ja elu seoseid; eeldavad isiklikku vaatepunkti. 5. Väärtus- ja hindamisküsimused – küsimused, mis eeldavad lugejalt isiklikku kriitilist suhet ja kujutatud ainesega, kriistilist maitset ja hinnangut. (Bloom) Kirjandusteose analüüs Kirjandusteose analüüsikese: autorist, teises või lugejas? 1. Autorikeskne lähenemine seob teise tähenduse autori tahtega, näeb kirjandusteoses autori maailmavaate ja elukogemuse kajastust, otsib teosest autori sõnumit (positivistlik lähenemine) 2. Teosekeskne lähenemine huvitub kirjandusteosest kui isesesvat elu elavast tähenduslikust tervikust. 3. Lugejakeskne lähenemine eeldab, et kirjandusteos valmib lugeja kaasabil, teosel pole valmistähendust, seda võib tõlgendada mitmel viisil. Proosateksti analüüsitasandid Tekstisisesed tasandid: Fiktsionaalne maailm, selle algus ja lõpp
kelmid, kuningavõimu pooldajad, rojalistid. · Romaan "Punane ja must". Peategelase elu sarnaneb väga palju autori omaga. Läks Pariisi õppima, kuid liitus Napoleoni sõjaväega, rändas maailmas. Pärast Napoleoni langust oli Itaalias ühel vähetähtsal ametikohal kuni elu lõpuni. Kirjanduslooming hakkab pärast sõjaväest lahkumist. Biograafiad, esseed, reisikirjad. Kiindumus Itaaliasse. Ka romaanid. · Romaan "Parma klooster". "Kirjandusteoses peab olema kõik selge ja loogiline nagu Napoleoni koodeksis." Üllameelne; tung mitte olla labane, madal inimene; ei ole edevust ega auahnust. Traktaat armastusest. Armastuse 4 vormi: * tõeline armastus kui kirg (mõtled ainult armastatust); * armastus kui iha (huvitutakse armastatust kuid teistestki lõbudest); * füüsiline armastus; * armastus kui edevus (et tähelepanu saada, ennast paremini tunda).
o Erinevad teooriad o Meetodid o Tõlgenduspoliitika Lähilugemine – mingi tekstilõigu hoolikas läbimõeldud tõlgendus, fookus detailidel, üksikutel sõnadel, süntaksil, lausete ja ideede järjestusel. Mis on kirjandusteooria? Päripäeva ja vastukarva lugemine. Mingi süsteemse mõtteraamistiku rakendamine kirjandusteosele selle tähenduse avamiseks. Teooria abil teatud korrapära või loogika leidmine kirjandusteoses. Üldine poeetika, kirjanduse tingimuste ja reeglipärasuste uurimine Seletab eeldusi ja väärtusi, millele toetuvad kirjanduskriitika eri vormid Päripäeva – tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst (mitte tingimata autor) pakub Vastukarva – tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate ideede ja väärtustega Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ja mis on selle
isikuautorlust ei olnud. ! Renessaansi perioodil hakkas arusaamine loomest muutuma. Inimesele hakati omastama looja rolli. --> Autor muutus oluliseks trükikunsti levikuga. ! Romantismi perioodil areneb välja ettekujutus autorist kui geeniusest ja loomisest kui ülevast vaimutööst. ! 20. sajandil tõusevad kirjandusteose mõistmisel autori kõrval esile teised tegurid. Teose tähendust ei seostata enam ainult autoriga, tähelepanu pööratakse ka sellele, et: ! ! 1) kirjandusteoses kõneleb keel - keelt jagab kirjanikuga lai inimeste ring ! ! 2) kirjandusteos väljendab oma loomisajastu arusaamu ! ! 3) kirjandusteose tähenduse loomisel osaleb ka lugeja. AUTOR JA TEMA AEG Autori kaudu kajastub teoses tema aeg. Esindatud on ajastu ideed, maailmavaade, aga ka spetsiifilised probleemid. --> Ajastu seab ette autori mõtlemise piirjooned. 18. sajandil polnud erandlik, et neegreid ei peetud arenemisvõimelisteks --> ka kirjanduses on seda näha. 19
labasusest neile on iseloomulik saladuslikkus -romantism on eelkõige tundeline kultuur Victor Hugo(1802-1885) -kõige tuntum Prantsuse romantismi esindaja, alustas oma kirjandusteid romantilise luuletajana -isa oli Napoleoni armee ohvitser ja ka pojast sai rojalist(kuningavõimu pooldaja) -13.aastaselt kirjutas ta juba värsse -eitab antiikirjanduse eeskuju -tema arvater oli oluline hea ja kurja, kauni ja inetu, koomilise ja traagilise ühendamine kirjandusteoses ,,Jumalaema kirik Pariisis" -jumalaema kirik on ajalooline romaan, mis elustab Pariisi 15.saj elu ja kombeid -arvukas tegelaskond hõlmab kõiki ühiskonnakihte(kerjustest kuni kuningani) -palju erakordseid karaktereid ja neid siduvaks tegelaseks on mustlasneiu Esmeralda, kes kütkestab mitmeid meestegelasi -teiseks oluliseks tegelaseks on Quasimodo(Jumalaema kiriku kellamees) AJALOOLINE ROMAAN -romantiline armastus mineviku ja erandlike kangelaste vastu
väline determinism Tähendused ajaliselt/ajastuliselt kindlaksmääratud Sõltuvus kontekstide loomise protsessist, mis võib olla selektiivne & erapoolik Taandab kirjandusteose tähenduse antud konteksti ühiskondlik-kultuurilistele normidele, kirjandusteose geneeriline positsioon (kirjandusteos ei ole unikaalne, vaid esindab konteksti teatud jooni või eristub neist). Kriitilise teooria rakendamine. teooria abil teatud korrapära või loogika leidmine kirjandusteoses värsked ja kulunud teoreetiliste raamistike rakendused, teooria rakendamise kasutegur Mingi süsteemse mõtteraamistiku rakendamine kirjandusteosele selle tähenduse avami Teooria on: Tunnustatud väidete ja argumentide kogum Pakub selgitust sellele, mis ei ole selgelt nähtav/tajutav/arusaadav, lahenduskäik kompleksne Hõlmab keerukat suhete võrgustikku mitmete erinevate faktorite vahel, teooriat ei saa kergelt tõestada ega ka ümber lükata
Tähendused ajaliselt/ajastuliselt kindlaksmääratud Sõltuvus kontekstide loomise protsessist, mis võib olla selektiivne & erapoolik Taandab kirjandusteose tähenduse antud konteksti ühiskondlik-kultuurilistele normidele, kirjandusteose geneeriline positsioon (kirjandusteos ei ole unikaalne, vaid esindab konteksti teatud jooni või eristub neist). Kriitilise teooria rakendamine. teooria abil teatud korrapära või loogika leidmine kirjandusteoses värsked ja kulunud teoreetiliste raamistike rakendused, teooria rakendamise kasutegur Mingi süsteemse mõtteraamistiku rakendamine kirjandusteosele selle tähenduse avami Teooria on: Tunnustatud väidete ja argumentide kogum Pakub selgitust sellele, mis ei ole selgelt nähtav/tajutav/arusaadav, lahenduskäik kompleksne Hõlmab keerukat suhete võrgustikku mitmete erinevate faktorite vahel, teooriat ei saa
24. Mis on kultuur? Kuidas saaks vaadelda kultuuri ja kirjanduse suhteid? a. Kultuur on i. Mistahes inimtegevus ii. Mingile piirkonnale, ajastule, rahvale või grupile iseloomulike tegevuste ja hoiakute kogum iii. Vaimne tegevus ja kunstiline tegevus b. Kirjandus, ning üldsuse suhtumine sellesse, peegeldab omaaegset kultuuri 25. Mil kombel on kirjandus seotud ühiskonna ja ideedega? a. Kirjandusteoses peegelduvad nii kirjaniku päritolu, tõekspidamised, käsitletavad sotsiaalsed teemad ja tõekspidamised ning lisaks veel lugeja ja teiste kirjandusruumis osalejate päritolu, tõekspidamised ning sotsiaalsed suhted. Sellega on seotud nii sotsioloogia (Pierre Bourdieu), kirjandus kui enesest või väljastpoolt tulevad sunnid. Peegeldavad ajastu ideid, ideoloogiaid (sots.realism) ideede ajalugu ka marsism, rahvuslus,
Näiteks Anton Hansen Tammsaare (1878 -1940) "Tõde ja õigus I-V. Vt ka romaan. 13. Essee - mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal; isiklikust vaatepunktist lähtuv teadusliku või kirjandusliku sisuga tekst, mida iseloomustab kujundlikkus ning vaimukas sõnastus. 14. Faabula - teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus. Teose faabulaga antakse sündmused edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad. Sageli võivad kirjandusteoses olla ajalispõhjuslikud seosed rikutud, s.t kirjanik lähtub talle olulistest kunstilistest eesmärkidest, loob oma arenguloogika. Näiteks alustab teost tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitab nende põhjused. 15. Följeton - pilkejutt, veste. Ajakirjanduszanr, mille eesmärk on naeruvääristada ühiskonnaelu väärnähtusi. Seda iseloomustab poleemiline ja kriitiline vaatenurk ning aktuaalsus. Följeton keskendub ühele
Näiteks Anton Hansen Tammsaare (1878 -1940) "Tõde ja õigus I-V. Vt ka romaan. 13. Essee - mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal; isiklikust vaatepunktist lähtuv teadusliku või kirjandusliku sisuga tekst, mida iseloomustab kujundlikkus ning vaimukas sõnastus. 14. Faabula - teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus. Teose faabulaga antakse sündmused edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad. Sageli võivad kirjandusteoses olla ajalispõhjuslikud seosed rikutud, s.t kirjanik lähtub talle olulistest kunstilistest eesmärkidest, loob oma arenguloogika. Näiteks alustab teost tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitab nende põhjused. 15. Följeton - pilkejutt, veste. Ajakirjanduszanr, mille eesmärk on naeruvääristada ühiskonnaelu väärnähtusi. Seda iseloomustab poleemiline ja kriitiline vaatenurk ning aktuaalsus. Följeton keskendub ühele
Tegelaste tüübid: muutlik, muutumatu,liikuv/liikumatu; realistlikud,sümboolsed Tähenduslikud on ka tegelaste nimed, tegelaste nime kasut üldnimena ja vastupidi Tõlked võivad nime muuta, moonutada kas paremuse v halvemuse poole Asjad ehk reaaliad- realism pöörab asjadele rohkem tähelepanu, romantisimis on asjad sümboolsed Aeg ja ruum aeg moodustab ruumi neljanda mõõtme, Tegevus Mihhail Bahtin Kronotoop aja ja ruumi olemuslik seos kirjandusteoses. Romaanitüübid ja kronotoobid Seikluslik proovilepanekuromaan (ehk rännakuromaan) Katsumusromaan Biograafiline romaan- tavaolukorrad Kujunemisromaan (Bildungsroman) tegelane muutlik, psühholoogiliste joontega Jutustuse aeg ja jutustamise aeg: Vene vormikoolkond, G. Genette Faabula ja süzee (story/ plot) Kord (kõrvalekaldumised faabulast, süzee moodustavad:anakrooniad: ette- ja tagasivaated ehk prolepsis ja analepsis)
ole võimalik. Kristeva lähenemine Bahtinile on mõnevõrra erinev. Tekstid ühilduvad ühtsesse kultuuritekstide võrgustikku, kõik maailmatekstid on omavahel ühendatud. Väidab, et ongi ainult intertekstuaalsus ja omavahelised seosed. Tema jaoks on tekst pigem stiihia, maailma muutev jõud mida ei ole võimalik ära tarbida. Kuid Kristeva jaoks kaovad ära kultuurilised momendid kuidas teksti kasutatakse. Intertekstuaalsus kirjandusteoses viitamine teistele kirjandusteostele, ühe teksti(osa) sisaldumine teises; märgiliste elementide ühest märgisüsteemist teise kandmine, millega kaasneb nende tähenduse muutmine Kogu keele ja keelekasutuse, märgisüsteemide eksisteerimise viis. Kõik tekstid on dialoogis teiste tekstidega ja ka ise dialoogilised. Uuritakse allikaid, mõjutusi, vihjeid ja viiteid. Nt Dostojevski on Tammsaaret mõjutanud kuidas? 22. nov. 05. a.
bonapartistid * must kelmid, kuningavõimu pooldajad, rojalistid. · Romaan "Punane ja must". Peategelase elu sarnaneb väga palju autori omaga. Läks Pariisi õppima, kuid liitus Napoleoni sõjaväega, rändas maailmas. Pärast Napoleoni langust oli Itaalias ühel vähetähtsal ametikohal kuni elu lõpuni. Kirjanduslooming hakkab pärast sõjaväest lahkumist. Biograafiad, esseed, reisikirjad. Kiindumus Itaaliasse. Ka romaanid. · Romaan "Parma klooster". "Kirjandusteoses peab olema kõik selge ja loogiline nagu Napoleoni koodeksis." Üllameelne; tung mitte olla labane, madal inimene; ei ole edevust ega auahnust. Traktaat armastusest. Armastuse 4 vormi: * tõeline armastus kui kirg (mõtled ainult armastatust); * armastus kui iha (huvitutakse armastatust kuid teistestki lõbudest); * füüsiline armastus; * armastus kui edevus (et tähelepanu saada, ennast paremini tunda).
Fantaasiakirjanduse ja naljandite tüüptegelasi. Sündmuste toimumise aja ja koha kindlaksmääramine. Miljöö kirjeldamine. Tegevuse pingestumine, kulminatsioon ja lahendus. Pöördeliste sündmuste leidmine. Ajaloosündmuste ja kirjandusteoses kujutatu seostamine. Ajastule iseloomuliku ainese leidmine teosest. Kujundliku mõtlemise ja Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine keelekasutuse mõistmine Kõnekäändude ja vanasõnade tähenduste allegooria, tunneb ära ja kasutab enda seletamine
· teemaarenduses käsitletakse ja hinnatakse teost mõnest probleemist lähtudes · lõpetuses tehakse kokkuvõte ja antakse kokkuvõttev hinnang Teisi ilukirjandusega seotud mõisteid miljöö teose aeg-ruum; kirjandusteoses kujutatud olustik, milles tegelane elab ja mis teda mõjutab teema teoses käsitletav nähtuste ring. Traditsioonilised teemad on näiteks armastus, võitlus, sõprus, kodumaa, sõda, töö jt süzee teose sündmuste tegelik järjestus, mis lähtub kirjaniku kunstikavatsuslikest eesmärkidest. · süzeel on 6 osa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta.
Raamatu alguses kolib hte katusekambrisse Viigandi epoeg Paul Kari 21-22-aastane vaikne.talvise kaitsesja lbi teinud noormees,kellest koorub romaani mitmeski mttes thtsaim tegelane.Teda viks kutsuda autori esindajaks lumises majas.Kari,kes peab pevikut,eelistab olla krvalvaataja,ta jlgib,aga ei taha sekkuda.Seejuures ei ole ta kskikselt erapooletu. Lk 383-384 Kirjanik asetab lumise maja elanikud valiku ette,kuidas hvardavatele sndmustele reageerida.Selline situatsioon kirjandusteoses ei pruugi lhtuda Sartre i filosoofiast,viks isegi telda,et inimesele on niisuguse valiku ees seisimine igivana vljakutse.Juba sna raamatu algul paneb Kari oma pevikus kirja nii absurdi kui tlgastuse.Pidagem silmas,et Kari nib olevat autorile tegelastest kige lhedasem:Maailmal polnud mingit mtet,kik oli sisemiste hendusteta ja absurdne.Vis tunda ainult pikkamisi kasvavat tlgastust.See sissekanne pevikusse klmab nagu mne eksistentsaialistliku romaani sissejuhatus
Mis on lähilugemine? (vt ka uuskriitika). Lähilugemine ei võimalda näha suurt pilti. Maailmakuulus kirjandusteooreetik Franco Moretti on pakkunud välja ka vastupidise mõiste: kauglugemine? Mida see mõiste tähendab? (vt. kirjandusloo konspekt). Kauglugemine arvestab suurt pilti, ehk kirjanduse kogupilti, mingis ajas ja kultuuris. Mis on kirjandusteooria? Päripäeva ja vastukarva lugemine. Teooria abil teatud korrapära või loogika leidmine kirjandusteoses. -Päripäeva lugemine > tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst (mitte tingimata autor) pakub -Vastukarva lugemine > tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate ideede ja väärtustega NÄIDE: F. S. Fitzgeraldi romaan, “Suur Gatsby” (“The Great Gatsby”, 1925) Päripäeva lugemine > romaan kritiseerib pealiskaudseid väärtusi, mis peab sotsiaalset staatust väärtuslikumaks kõikidest teistest väärtustest
nähtuste (surm, katk) otse nimetamist. Näiteks nimetati hunti aiataguseks, kriimsilmaks, metsaemaks, põõsataguseks, hallikasukameheks jne. evangeelium Jeesus Kristuse elust ja õpetusest jutustav varakristlik teos, täpsemalt Piibli Uue Testamendi 4 esimest raamatut. F faabula teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus. Teose faabulaga antakse sündmused edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad. Sageli võivad kirjandusteoses olla ajalis-põhjuslikud seosed rikutud, s.t kirjanik lähtub talle olulistest kunstilistest eesmärkidest, loob oma arenguloogika. Näiteks alustab teost tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitab nende põhjused. fantastika ebatõeline, mõttekujutuslik. Kirjanduses fantaasiaga seotud kujutlused, mõtted, tegelaskujud. Näiteks Friedebert Tuglase (18861971) fantastilis-sümbolistlikke novelle sisaldav kogu "Saatus" (1917).
selgem; siseelu esitatakse väliste vahenditega ning tegevus kehalisem 24. Mis on kultuur? kuidas saaks vaadelda kultuuri ja kirjanduse suhteid? Kultuur on (1) mistahes inimtegevus (2) mingile piirkonnale, ajastule, rahvale või grupile iseloomulike tegevuste ja hoiakute kogum (3) vaimne tegevus ja kunstiline tegevus Kirjandus peegeldab omaaegset kultuuri, c'est très facile! 25. Mil kombel on kirjandus seotud ühiskonna ja ideedega? Kirjandusteoses peegelduvad nii kirjaniku päritolu, tõekspidamised, käsitletavad sotsiaalsed teemad ja tõekspidamised ning lisaks veel lugeja ja teiste kirjandusruumis osalejate päritolu, tõekspidamised ning sotsiaalsed suhted. Sellega on seotud nii sotsioloogia (Pierre Bourdieu), kirjandus kui enesest või väljastpoolt tulevad sunnid. Peegeldavad ajastu ideid, ideoloogiaid (sots.realism) ideede ajalugu ka marsism, rahvuslus, feminism ... (Michel Foucault) 26
tegevus kehalisem. 24. Mis on kultuur? Kuidas saaks vaadelda kultuuri ja kirjanduse suhteid? Kultuur on Mistahes inimtegevus Mingile piirkonnale, ajastule, rahvale või grupile iseloomulike tegevuste ja hoiakute kogum Vaimne tegevus ja kunstiline tegevus Kirjandus, ning üldsuse suhtumine sellesse, peegeldab omaaegset kultuuri 25. Mil kombel on kirjandus seotud ühiskonna ja ideedega? Kirjandusteoses peegelduvad nii kirjaniku päritolu, tõekspidamised, käsitletavad sotsiaalsed teemad ja tõekspidamised ning lisaks veel lugeja ja teiste kirjandusruumis osalejate päritolu, tõekspidamised ning sotsiaalsed suhted, sellega on seotud nii sotsioloogia (Pierre Bourdieu), kirjandus kui enesest või väljastpoolt tulevad sunnid, peegeldavad ajastu ideid, ideoloogiaid (sots.realism) ideede ajalugu ka marsism, rahvuslus, feminism ... (Michel Foucault) 26
Vergiliuse eepose ,,Aeneis" narratiiv on põnev tänu oma ambivalentsusele, määramatusele, illusoorsusele, s.t. me ei tea kunagi, kes täpselt üht või teist lugu jutustab või vaatleb. Kuna jutustatav lugu tuleneb kahest allikast, Homerose eri eepostest, on jutustamistehnika üles ehitatud Iliase ja Odüsseia lugude omavahelisele opositsioonile. Vergilius uuendab ekfraasi ehk kunstiteose, paiga või muu detailset kirjeldust kirjandusteoses. Ta muudab selle äärmiselt kontsentreerituks, valides kirjeldatavalt objektilt välja vaid teatud osa motiive. Uuenduslik on seegi, et Vergiliuse ekfraasis domineerib liikumine, pildil ei anta aega rahulikult mõjuda, et vältida liigset eemaldumist peategevusest. 108. Iseloomusta Vergiliuse Georgica struktuuri ja funktsiooni. Vergiliuse põlluharimispoeemi ,,Georgica" (29 eKr) ülesehitus (didaktiline eepos):
See kuidas midagi öeldakse piirab seda, mida me öelda saame. Realistlik mudel eeldab, et on olemas reaalsus. Realism annab edasi seda, mis on reaalses maailmas olemas. Keel on aktiivne jõud, mis aktiviseerib lugejat, sellel viisil on keel tootlik. · Mõte, mida H. Kasutab on prantsuse keeles bricolage viitab kombinitsioonile erinevatest materjalidest (ka sobimatutest). o Homoloogia on subkultuuris sama mis realism on kirjandusteoses. o H loogika uurib hoopis seda, milline on tähistusprotsess. o H. Viitab skinheadide maailmale ja võrdleb neid punkartiega. o Skinhedide puhul on tegemist nostalgiaga,t eatava maagilise tagasipöödumisega ja samalajal punksubkultuuriloogika oli vastupidi, kinnitada, et nad on minevikust eraldatud. · Bricolage tõttu, elementide kopeerimise tõttu, mis pole seaotud reaalse maailmaga, selle tõttu H
selle idee allikas on al suuresti freud ja tema mitteteadvuse idee. olulisel määral muidugi ka jaques lacan. millest patsient jätab rääkimata? aga siis, mida tähendab lugemine üleüldse? meie arusaam lugemisest on piibel. suur aga struktureeritud tekstimassiiv. [pierre macherey : kirjandusliku tootmise idee : tema mõte oli, et kirjaniku autorpositsioon ei ole üldhaarav, niimoodi tõlgendades ei jõua me kuhugi. hiljem räägib barthes umbes sedasama. kirjandusteoses tuleb alles jätta lüngad ja puuduolekud, ja alles siis me mõistame, kuidas konkreetset teksti lugeda tuleks. kirjanduslikul tekstil on ka oma alateadvus, tekstis on alati palju sellist, mida ta tahaks öelda, aga ei ütle] kirjanduslikule tekstile tuleb leida kultuurilise tüübi vaste. suur osa popmuusikast on seotud romantilise ajastuga, näiteks. macherey toob siinkohal nöite jules verne'i romaanidest. need olid kirjutamise ajal prantsuse koloniaalimperiali
annaabi.ee 
