Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kirjandus ja film". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
film, kunst, filmikunsti, kino, filmist, kirjasõna, konkreetsem, ekraan, filmiks, filmistsenaarium, niikaua, kirjanduslik, filmikunstis, filmilooja, fantaasia, tajumise, kunstiteose, filmiteost, tekstiga, muusika, mann, jooksva, ekraanil, kinos, kära, võõrkeele, õpetool, huxley, kahtlemata, kirjandusteadus, filmiteadus, puutepunkt, lüürika, eepikaKultuur = erinevatest keeltest / süsteemidest koosnev struktuur. 4. Miks on kirjandusteose vorm oluline? Näidendi puhul näeme selgesti vähemalt kaht teksti vormi: a) kirjalik tekst; b) lavastus (aga ka nt kirjandusteose ekraniseering); 5. Milliseid erinevaid võimalusi pakuvad kirjandusele erinevad meediumid? Kirjandus kasutab erinevaid meediume: - tekst võib olla paberkandjal, - samas on ka vanaema jutustatud muinasjutt - kuuldemäng kirjanduslikud tekstid - Kino - film jm kirjandusega konkureerivad võimalused - Uuemal ajal tuleb arvestada ka internetti kirjanduskeskkonnana 6. Mille poolest erineb suuline tekst kirjalikust tekstist? Kirjandus võib olla trükitud (raamat), käsikirjaline või ka suuline (rahvaluule). 7. Miks on võimalikud erinevad kirjanduse mõisted? - Kitsas kirjanduse mõiste "ilukirjanduse" mõiste seotud väärtushinnangutega, kirjandusele omistatud kõrgema staatusega ühiskonnas
Lugejast lähtuv (retseptsiooniuuringud mis teos oli mingil ajal populaarne) 4) Kultuurilisest kontekstist lähtuv 3. Interpreteerides võib liikuda nii ,,üksikult üldisele" kui ka ,,üldiselt üksikule". Milles seisneb nende lähenemisviiside peamine erinevus? Rõhk, millele uurimus asetatakse. Üksikult üldisele liikudes on võimalik tulemusi rohkem üldistada, üldiselt üksikule liikudes on tulemus konkreetsem ja detailsem. 4. Mis eristab sünkroonilist ja diakroonilist lähenemist? Sünkroonilise lähenemise puhul vaadeldakse teksti ainult ÜHE kirjandusliku epohhi kontekstis, diakroonilise lähenemise puhul vaadeldakse teksti ajalooliselt kujunenud tunnusjoonte ja konteksti taustal (nt zanri ajalugu, autori loomeetapid). 5. Väide: Kalju Lepiku looming on tüüpiline näide eesti pagulaskirjandusest. Leidke argumente selle hüpoteesi poolt ja vastu. 6. Millele keskendub strukturalistlik lähenemine
ilukirjanduslike elementidega. USAs on selle populaarseks vormiks eluloo pikantne pihtimus. Laiemas tähenduses on mitte-väljamõeldis igasugune dokumentaaltekst. Kirjandus seega fluktueerib, olles vaheldumisi kirjavara või sellest sõltumatu, nihkudes kaunite kunstide suunas ja kaugenedes neist taas. Kuid kirjanduse eristamiseks on olemas kriteeriumid. Suurteose ehk kaanon on kujunenud ilusa ja üleva kategooria põhjal. See arusaam on mõjustatud Platoni esteetikast, mille kohaselt kunst peab lähenema absoluutsele ilule. Kui kirjandus neile kategooriale vastab, on ta tõeline. Isegi tänapäeval, kus absoluutsed kategooriad enam ei kehti, kipuvad traditsioonilisemad seda liini järgima. Mõnikord räägitakse kirjandusele omasest struktuurist ja keelest. Retoorika määrab teksti kuuluvuse. Kirjanduse keel on kujundlik. Kui on tegemist mittekujundliku keelega, pole see enam kirjandus. Kuid ka teaduse keel võib olla kujundlik ja metafoorne
POEETIKA Luule keeleline looming Ilukirjanduslik lüüriline, eepiline, dramaatiline tekst Poeetika luulekunsti, laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Kirjanduslikkus toimib seostes teose, autori, keele, teiste tekstide, maailma ja lugeja vahel kirjandusele võib läheneda mitmeti. Lähilugemine teose tõlgendamine selle struktuurist lähtuvalt. Psühholoogiline vaatlus, elu- ja loomingulooline vaatlus teose tõlgendamine läbi selle autori Ühiskondlikud teooriad teose tõlgendamine läbi selle tähenduse ehk läbi selle seose maailmaga Intertekstuaalne lähenemine teose avamine teiste tekstide taustal Lugejakeskne analüüs teose avamine läbi selle vastuvõtu ehk lugeja reaktsiooni. Sõnakunstis on olulisel kohal kujundid, ilukirjandus ongi kunstilise keelekasutuse tulemus. Ilukirjanduse mõistmine algab kujunditest aru saamisel. Ilukirjandusel on tavaliselt mingi väärtus vaimne, keeleline, moraalne, ajalooline jne Kujundi jõul need vä
Literature ja fiction. Saksa keelest leiame sellise sõna nagu Wortkunst (sõnakunst). Eestlased on selle mõningal määral üle võtnud. Eestis mahutab see sõna kirjandus natuke rohkem kui mõnel teisel kultuuril. Nt selle all on rahvaluule, näidendid (draamakirjandus). ,,Dekameron" Renessansi ajal kirjutatud. Proosavormis. Kuulub madalamasse kirjanduszanrisse. Realistliku kunstimeetodi arenemisega ja realistliku kirjandusliigi tekkega on hoogu juurde saanud proosa. Kui kunst oli selleks, et näidata idealistlikku maailma, siis realistlik kirjandus püüab näidata maailma sellisena nagu ta on. 2 kergemat definitsiooni: Ilukirjandus on kirjanduse ilusti kirjutatud osa (nt. Ajakirjandus ei ole kirjandus, seal puudub ilukategooria). Kirjandus, see on õiged sõnad, õiges järjekorras. TUNNUSED: Ilukirjanduse tähtsamad jooned: esteetiline eesmärk. 20. Sajand loob sellise asja, mida võiks nim. inetuse esteetikaks. Nt. slängid, kasutused ühes ja teises teoses
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujune
Arvamus tekitas vastukaja USAs, hipiliikumise ajal muidugi muutusid tema raamatud popiks (teised raamatud räägivad ka seksuaalteemadel). Põhiliselt kasutatakse ikkagi info edastamiseks sõnu. Vis antr on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes on laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antr on väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Algelt mõeldi visuaalse antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Visual Anthropology räägitakse
Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Põhiliselt kasutatakse info edastamiseks ikkagi sõnu. Visuaalne antropoloogia on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes. Üldiselt on väga laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antropoloogia on üldiselt väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad vis.antropoloogia alla filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Ühest definitsiooni vis.antropoloogia kohta pole, see on ajas muutunud. Algselt mõeldi vis.antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne
metodoloogia. UUSHISTORITSISM: Kirjandustekste vaadeldakse koos või suhtes ajalooliste tekstidega, AGA ajalootekste ei vaadelda kirjandustekstidest eraldiseisvana, vaid samuti kirjandusliku nähtusena. UUS KULTUURILUGU Ajaloo tekstuaalsus ja tekstide ajaloolisus. Võimu ühiskonnas on näha nii ajalooürikutes kui kirjandustekstides KULTUURIUURINGUD: keskendub kultuurilise eneseväljenduse erinevatele aspektidele, kujutav kunst, film, TV, reklaamid, mood, arhitektuur, muusika, massikultuuri erinevad nähtused. Kultuur selle mitmekesistes avaldusvormides, kultuuri toimimine tervikuna. FEMINISTLIK KIRJANDUSTEOORIA: lähtepositsioon: sooline erinevus on kategooria, millele traditstsiooniline kirjandusteadus pole tähelepanu pööranud, sellest lähtuvalt vajab kirjandus ja kirjanduskriitika ümberhindamist ja analüüsi soolisest perspektiivist. POSKOLONIALISLIK TEOORIA: Keskendub kirjandustekstide analüüsile maades ja
kujutlusvõimet piisavalt kasutanud). Siiski ei saa pidada kujutlusvõimet ainult kirjandusele omaseks tunnuseks. Seda võib täheldada ka teistes valdkondades, nt matemaatika, filosoofia, ajalooteadustes jne. (3) Kirjandus kui esteetilise väärtusega objekt. Ajalooliselt on kirjandus olnud pigem esteetika: ilusa, tõese ja väärtusliku seosed. Sageli usutakse, et ilusana on tõesem. Emmanuel Kant: esteetilised objektid kui side materiaalse ja vaimse maailma vahel. Seega kunst kunsti pärast ehk nn. eesmärgitu eesmärk. Selle määratluse järgi ei ole kirjandusel praktilist eesmärki. Eesmärk on suunatud iseendale, see ei veena ega informeeri. See on eesmärkipärane üksnes selle süsteemi sees. (4) Kirjandus kui intertekstuaalne konstuktsioon ja eneserefleksiivne (enesekohane) konstrutksioon. Kirjandustekst eksisteerib teiste tekstide sead läbi nendega suhestumise. Oluline on kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega. Rõhk sellel,
TÜ on ainus keskus, kus tegeletakse teatriteadusega teoreetiliselt. Teatriteaduse naabervaldkonnad a) kirjandusteadus teatriteadus tegeleb (draama)tekstidega. Teatriteadus on kirjandusteadusest välja kasvanud. Kasutavad samu meetodeid ja teooriaid. Lavastuse elus on kirjanduslik tekst. b) kultuuri-uuringud etenduskunstid kui kultuurisüsteem, etendus ja etenduslik käitumine kui kultuuriline fenomen. c) filmi- ja meediauuringud teater, film ja TV kasutavad samu väljendusvahendeid. Neil on sarnane kommunikatsiooniprotsess. Uusmeedia on kaasaegses teatris igapäevane väljendusvahend. d) kunstiteadus ja ajalugu visuaalne esteetika, ruumi- ja keskkonnateooriad. Teatriajalugu uuritakse minevikku. Uurimisobjekt tuleb rekonstrueerida, kuna see ei säili ajas. Rekonstrueerimiseks on mitmeid allikaid. Lavastuse mõistmiseks tuleb silmas pidada selle loomise konteksti. Teatriajaloo allikad on
Ret. teooria ei ole üks teooria, vaid laiem fookus kirjandusteksti lugemise protsessil. Alused: * fookus lugeja ootustel ja reaktsioonil teosele * tekstil pole kindlat tähendust, selle määrab lugeja * kirjandusteos omandab oma positsiooni vastuvõtvas kultuuris just lugemise kaudu * pole olemas ühtainust, õiget tõlgendust. H.R. Jauss: vaatleb kirjandust lugeja vaatepunktist, kirjandust kui loomingut ja selle vastuvõttu. Nii kirjandus kui kunst omandavad ajaloolise väärtuse. Lugemisel mängivad suurt rolli lugeja eelteadmised, kogemused, maailmavaade, nn. ,,ootuste horisont" (on seotud lugeja ajaloolise situatsiooniga, k.a. hetkesituatsiooniga, võib muutuda, selle alusel hindavad lugejaid teoseid). W. Iser: kirjandustekst on autori kavatsuste väljendus, aga sisaldab ka määratlemata elemente. Tähenduse loomine toimub läbi lugeja osaluse (ootused, nendes pettumine või mitte, suhestumine tekstiga jne
Rõhk üksikindiviidi looval kirel, inspiratsioonil, sümbolismil, ajaloolilisel teadvusel. Kirjandusteos kui sisemiselt struktureeritud tervik, mis iseenesest õigustab kirjandusteose olemasolu. 19. sajandi lõpp: Looja (kirjaniku) ja kodanliku ühiskonna vastandus, vastuhakk kodanlikule korralikkusele. L'art pour l'art / Art for Art’s Sake (Kunst kunsti pärast), elu peab matkima kunsti, mitte vastupidi. Estetism, dekadents - kunsti ja ühiskonna & kunsti ja moraalsuse seose eitamine, kunst kui kõrgelearenenud sensuaalse naudingu pakkuja, ilu kultus (ilu iga hinna eest), rõhk sugestiivsusel, sensuaalsusel, sümbolitel Realism, naturalism > Gustave Flaubert, Emile Zola > kirjandus kui ühiskondliku reaalsuse täpne koopia, ühiskonna pahede ja puudujääkide halastamatu paljastaja Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu (intrinsic) Kirjanduse sisemine (aja)lugu, kirjandus üldiselt või žanrite kaupa (luule, proosa, draama, eepika, komöödia, pastoraal)
Rõhk üksikindiviidi looval kirel, inspiratsioonil, sümbolismil, ajaloolilisel teadvusel. Kirjandusteos kui sisemiselt struktureeritud tervik, mis iseenesest õigustab kirjandusteose olemasolu. 19. sajandi lõpp: Looja (kirjaniku) ja kodanliku ühiskonna vastandus, vastuhakk kodanlikule korralikkusele. L'art pour l'art / Art for Art's Sake (Kunst kunsti pärast), elu peab matkima kunsti, mitte vastupidi. Estetism, dekadents - kunsti ja ühiskonna & kunsti ja moraalsuse seose eitamine, kunst kui kõrgelearenenud sensuaalse naudingu pakkuja, ilu kultus (ilu iga hinna eest), rõhk sugestiivsusel, sensuaalsusel, sümbolitel Realism, naturalism > Gustave Flaubert, Emile Zola > kirjandus kui ühiskondliku reaalsuse täpne koopia, ühiskonna pahede ja puudujääkide halastamatu paljastaja Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu (intrinsic) Kirjanduse sisemine (aja)lugu, kirjandus üldiselt või zanrite kaupa (luule, proosa, draama, eepika, komöödia, pastoraal)
, enamat kui tavatähendus. 2. Väljamõeldis - Väljamõeldislik, kujutlusvõime abil loodud - fakt >< väljamõeldis, ajalooline >< väljamõeldislik tõde - Fiktsionaalne tekst ei oma (otsest) praktilist väärtust - konstrueeritud kunstireeglite põhjal - väljamõeldislik ei ole alati kujundlik 3. Esteetilise väärtusega objekt - Ilu > teoses eneses? > lugeja silmades? - esteetika: ilusa, tõese ja väärtusliku seosed - sisu ja vormi seosed - Kunst kunsti pärast e. Nn. ‘eesmärgitu eesmärk’ - Kirjandusteose loomisprotsess on eesmärgipärane, aga see on suunatud iseenesele, see ei veena, informeeri jne. 4. Intertekstuaalne konstruktsioon - Kirjandus kui intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon; - Kirjandusteos eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise; - Kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega;
Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Teose tõlgendamist iseväärtusena, tema enda ehitusest e struktuurist lähtuvalt nimetataks lähilugemiseks. Sageli liitub sellega keelekeskne arvustus e. KRIITIKA. Sõnakunstiteos põhineb kujundil. Ilukirjanduslikkus e kunstilisus on kujundliku
toimuda ja on võimalik ka tõenäosusele või paratamatusele vastavalt. Sest ajaloolane ja luuletaja ei erine mitte selle poolest, kas nad kõnelevad värssides või värssideta, vaid selle poolest, et üks kõneleb toimunust, teine aga sellest, mis võib toimuda. Esteetikas käsitas Aristoteles kunsti jäljendamisega. Ta püüdis kunste liigitada ja määrata kunstiliikide ühiskondlikku tähendust. Hiljem on mõjukas olnud Aristotelese rõhutatud katarsis. Platon leiab, et igasugune kujutav kunst püüab tekitada mingisugust nähtavat või tunnetatavat tulemust ja esitada seda kui tõde. Kui mingid jäljendused on tehtud väga veenvalt, siis inimene hakkab uskuma, et need ongi tõelised ja sattub nende mõju alla. See tähendab, et ta ei kasuta enam mõistust ja on kunstiliste vahenditega manipuleeritav. Rõhutab kunsti kasvatuslikku funktsiooni. Jäljendav kunstiteos kui varju vari. Aristotelese filosoofilised vaated erinesid Platoni omadest. Ta
mõjutab kultuur ja selle muutumine kirjakeelt. Uuritavaks valdkonnaks valisin kinematograafia ja materjali otsisin neljast erinevast kirjakeelsest perioodikaväljaandest. Kitsamalt uurin nende artiklite sõnavara. Ma valisin selle teema, sest on huvitav põhjalikumalt süveneda sellesse, missugune on kinematograafiaalaste artiklite sõnavara. Pidevalt võetakse kasutusele uusi sõnu ning samuti toimuvad muutused kino valdkonnas. Uurimisobjektiks valisin võimalikult erinevate väljaannete artiklid: 1. Ajakiri Teater. Muusika. Kino, oktoober 2005. aasta, lk. 112 119, ,,Üks pooleli jäänud lendutõus II." 2. Ajaleht Sirp, 14. oktoober 2005 aasta, lk. 17, ,,Vene mängufilm kapitalismiajastul." 3. Teleajakiri Nädal, 14. november 2005 aasta, lk. 74, ,,Vägivald sünnitab vägivalda." 4. Eesti Ekspressi kultuurilisa Areen, 29. september 2005. aasta, lk
Teatriteaduse alused Tarkust jagas Anneli Saro Draama on verbaalne dialogiseeritud tekst, mis on sobiv etendamiseks teatris. "Draama" kasutamisel "dramaatika" sünonüümina tuleb siiski tähele panna, et esimene käibib ka kitsamas tähenduses, märkides üht näitekirjanduse kolmest klassikalisest anrist (tragöödia - komöödia - draama). Dramatiseering eepilise teose ümbertöötlus näidendiks. Dramaturgiline tekst teistele tekstidele tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos (nt luulekava). Alustekstide suhtes on see tõlgendus. Kuuldemäng lugemiseks/kuulamiseks raadios esitamiseks mõeldud draamateos. Liberto muusikalise lavateose lühike sisukirjeldus Stsenaarium filmi või saate kirjanduslik alustekst Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jmt loodud teos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ette kandmise ajal. Etendus lavastuse 1x esitus. Retsitatiiv lauldes kõnelemine Parateatraalne eksperiment lava ja saali e
kunstiteose erilisus on kestvas konfliktis turuloogikaga, kultuuritööstuse mõistega. kaks aspekti adorno ei kasuta sõna massikultuur, ta kasutab sõna kultuuritööstus. kultuuritööstus osutab loomulikult sellele, kuidas kultuur toodetakse ülevaltpoolt masside jaoks (massikultuur oleks masside loodud kultuur, seestpoolt) kultuuritööstuse alla kuuluvad ka klassikalise muusika teosed. kunstiteos ei suuda sellele survele vastu seista. kaks näidet. filmimuusika tulek koos filmikunsti tulekuga. millised on soundtrackid. filmikunstis kasutatav muusika on otsene romatilise klassikalise muusika järelkaja (ma lisaks siia : lahjendus). filmikunst tahtis olla väärikas, ta tahtis tabada keskklassi publikut, ja sellel publikul oli ettekujutus klassikalisest romantilisest muusikast. seega tuli seda pakkuda. ja see on hollywoodi standard tänaseni. ameeriklased ise käsitlesid seda kui kultuuri demokratiseerumist. ka arvo pärt on osa
, sest nad olid kullakarva, nagu heledast kullast, millele olid punakuldsed rõngad joonistatud." Tõlkija märkus: ,,Mõlema hobuse nimes esineb sõna 'rõngas' ring, bauge. Nimede tähendus tõlkes võiks olla 'Rõngakuningas' ja 'Rõngastega üle puistatu'." Sigrid Undset: Kristiina Lauritsatütar. 2. osa. Tln, 1989. (Tlk. Elvi Lumet) Kirjanduse interdistsiplinaarsus Kirjandus ja kunst Kirjandus ja muusika Kirjandus ja kunst Caspar David Friedrich: Luiged roostikus Kirjandus ja kunst Nikolai Baturin: Caspar David Friedrich, ,,Luiged roostikus" Kirjandus ja kunst: plastilisus, kunsti võtted tekstis Juhan Liiv: Tali, 1Talu õue... Vaiknetalvehommiku,värsket lund on sadand,kõik veel vagune.Õunapuu pääl aiashüppab varblane,tasakesti helbedtalle järele...
blanketid, mis tuleb vaid õigesti täita. Kindlasti on tähtis, et seda tehakse õigesti, nii, kuidas nõutakse, korrektselt ning lakooniliselt, mitte paljusõnaliselt. Kasuks tuleb keeleoskus. Ja mis peatähtis: tänapäeval on võimalik kõike teatmeteosest järele vaadata. Nii haritud inimene teebki. Just teatmeteosest, mitte Internetist, sest minu õpetaja on arvanud, et Internet on nagu pinginaabri vihik, mida ei tasu eriti usaldada. 5 M. Ehala, Tarbetekstid. - Kirjutamise kunst. Tudramäe: Künnimees, 2000, lk 110. 9 1.2.3. Meediatekstid Meediatekstid on argipäevased. Pole kahtlustki, et meedia on meie elus väga tähtis. Puuduvad märgid, et see hakkaks kaduma. Kuulame ju iga päev raadiot, loeme ajalehti, vaatame - kuulame uudiseid. Kõik need viivad meid kokku teiste inimeste eluga, uudiste või erinevate sündmustega, mis on edasiminekuks vajalikud.
teost. Nt Boccaccio ,,Dekameron". KIRJANDUSE PÕHILIIGID Liik ehk zanr on väljakujunenud struktuuri ja sisutunnustega kirjandusvorm. Nt eepika zanrideks on eepos, romaan, jutustus, novell jne. Igal zanril võib omakorda olla alazanre ehk zanritüüpe, nt romaanizanril arenguromaan, kiriromaan. 20.sajandil piirid eri zanride vahel sulandusid ning tekkisid uued zanrid, mitmesugused vahe- ja liitvormid ( proosapoeem, lugemisdraama, kuuldemäng, filmistsenaarium, telenäidend ). Eepika põhitunnuseks on jutustaja ja tema poolt jutustatava olemasolu. Jutustaja vahendab kuulajale või lugejale toimuvaid, enamasti juba minevikus toimunud sündmusi. Teose aluseks olevatest sündmustest võib jutustada samas järjekorras, nagu nad toimusid, aga ka ümberpööratud järjekorras, lõpust alguse poole suundudes. Suurvormides ( eepos, romaan ) jutustatakse aeglase põhjalikkusega, rahulikult ning laia haardega, üksikasjalikult on välja
muusikapalade, lavastuste, filmide jt kunstiteoste vahel. (Lastekirjanduse sõnastik 2006: 65). Antud definitsiooni teisele poolele tulekski edaspidistes uuringutes suuremat tähelepanu pöörata, sest üha valdavamaks muutub visuaalsete tekstide pealetung. Lapsed kasutavad kindla teksti mõtestamise protsessis ohtralt intertekstuaalseid nähtusi, tuginedes eelnevalt tuttavale ilukirjandusele; visuaalsetele tekstidele film, illustratsioon, TV programmid, video, animafilm; popkultuuri tekstidele koomiks, reklaamid ja muusika, tehes seda paljudel tekstilise tegevuse tasanditel nagu süzeekäigud, tegelase motiivid, keel, teemad ja illustratsioonid. (Wilkie-Stibbs 2005: 170) Oluliseks jutuvestjaks on tänapäeval saanud joonisfilm, mis vahendab lapsele müüte, muinasjutte ja lastekirjanduse klassikat inimese ja raamatu asemel. Visuaalsed tekstid saavad lastele kirjaliku teksti mõtestamisel üha tähtsamaks.
See jätkub ka viimases raamatus ,,Valede kataloog. Inglise aed" (2017). Keskendub lõppemise ideele, mitte ainult iseenda jõu lõppemise ja nõrkuse motiivile, vaid ka üleüldisema lõpu ideele. Stefano Tani: 21. sajandi metafoorid: 3 suuremat juhtkujundit/metafoori, mille ümber luuakse lugusid, esitatakse küsimusi, proovitakse otsida mingeid vastuseid: Ekraanid (iseenda vaatamine, s.t ühiskondlikku olemist, mis on tegelikult ohutu iseendaga olemine, ekraan on peegli ja kaitse funktsioonis); Alzheimeri tõbi puudutab mälu (iseenda või mina tühjaksvalgumine, mälu delegeerimine, maailma tõbi informatsiooni hulga suurenemise tõttu. Subjekti võime informatsiooniga toime tulla järjest väheneb). Zombid see on supermetafoor (iseenda muundamine, virtuaalse keha poole püüdlemine, mõtlemise väljalülitamine. Inimesed, kes on kehaga tavamaailmas ja mõistus on virtuaalmaailmas). 2. ,,Suure romaani" võimalikkusest. Näiteid
1. Todorovi "Poeetika" - kirjanduslik diskursus ja selle analüüs Kõrvutab poeetikat interpretatsiooni ja teadusega. Poeetika peab tegelema “kirjanduslikkusega”. Järgib vormikoolkonna lähenemist. Poeetika ja interpretatsioon täiendavad teineteist. Interpr. on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad. Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid. (Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib üldisi seaduspärasusi. Poeetika objektiks on kirjanduse diskursus ku
tähendus. Inimeste huvid ja lootused on seotud väga erinevate valdkondadega ja igale valdkonnale ei jätku tähelepanu ja finantse. Selles mõttes sellel nn üleminekuajal on kultuuriprotsess ühiskondlikus tervikpildis kõrvale jäetud. Olukord muutub sajandivahetusel, mil kultuuri tähtsus suureneb. Inimeste heaolu ja kindlustatus kasvab ja selle kõrval on võimalik tarbida ka kultuuri. Inimestes on vajadus tunnetada mingit teistsugust maailma ja seda pakub kunst ja kultuur. On avaldatud arvamust, et kirjanduse kõrval 90ndatel on olulisemad teised kultuurivaldkonnad, mille sisuks ja aluseks on visuaalsus. Justnimelt performatiivsed valdkonnad domineerivad, jättes teinekord verbaalse kirjandusevaldkonna mõnevõrra tahaplaanile. Need kaks asja võtab väga hästi kokku nähtus nagu suveteater. See zanr on tänaseks päevaks väga populaarseks muutunud.
kihtidel oli oma kultuur, mis oli kahjulik teistele. Nüüd selgus, et linnastunud massil on oma kultuur, millest paljud aru ei saa ja mis tundus hirmutav ning kahtlane. Päriskunstilooming on induviduaalne looming, massidele mõeldud kunst aga pole, sel puudub tugev induviduaalne loomeakt --- Romantism, geeniusekultus. Romantismi mudel analüüsitakse selle kaudu, mida looja paneb kunsti sisse; massikultuuril aga analüüsitakse seda, mida sellega saab. Populaarkultuur on probleemide sümptom, millel puudub individuaalsus.
Nad ülistasid suurlinlikku elulaadi, masinaid ja vabrikuid. Sõjad ja vägivald olid neile uue tekkimise eeldused. Futuristide tähelepanu keskendus teose vormile: nad loobusid kirjavahemärkidest ja tavapärasest lausest, kasutasid tekstides sümboleid ja matemaatilisi märke. Futurismi rajas itaallane Filippo Tommaso Marinetti (18761944), vene kirjanduses katsetas selles vallas Vladimir Majakovski (18931930), eesti kirjanduses Erni Hiir (19001989). Näiteks: Plahvatav kunst elu. Paroksüsmiline itaallaslikkus. Antimuuseum. Antikultuur. Antiakadeemia. Antiloogika. Antigraatsiline. Antisentimentaalne. Surnud linnade vastu. Modernsuse ebajumaldamine. Uudsuse originaalsuse kiirguse religioon. (Katke Marinetti futurismi manifestist.) fuuriad rooma mütoloogias halastamatud kuid õiglased kättemaksujumalannad, kes elasid allilmas. Ülekantud tähenduses tähendab fuuria õelat naist. följeton pilkejutt, veste. Ajakirjanduszanr, mille eesmärk on
Kui maailmas suudetakse kõik ratsionaaalselt ära seletada, siis see ei saa olla viljakas. Me võime ju proovida ehitada ratsionaalsele loogikale põhinevat asja, aga sellega tuleb olla ettevaatlik. Kant: inimesed ei saa suhelda maailmaga vahetult ja otse. Selleks et me maailma saaksime mõtestada on vaa fenomene. Nt aja ja ruumi kategooria, mis organiseerivad seda teadmist. Noumenaalne maailm ei mahu tunnetusliku maailma sisse, see on väljaspool tunnetust. Sellega tegeleb kunsti valdkond. Kunst tabab midagi sellist mis oleks justkui tabamatu. Kunstiteosed võrsuvad loodusest enesest. Kunst ja kultuur on looduse enda arengu tagajärg. Anti mõista, et kogu universus on kunstiteos. (Romantism) Looja tüüpi nimetati geeniuseks - vahendas looduse ilu. Käsitöö on teine kunsti viis. Miks kultuur on vastand tsivilisatsioonile? Samwell Coleridge määratles mis on kultuuri ja tsivilisatsiooni erinevus. Cultivation- kõrgete väärsuste poole püüdlemine, kultuurseks saamine
Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. 11. postmodernism - Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction), et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus ning kindla teemaderingi eristamatus. postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida,
kunstniku, poeedi elust" (1992). Läbilõike tema proosast annavad ,,Valitud teosed" I-III (1984). Filmistsenaariume on avaldatud kogus ,,Kohtunikud ja kohtualused. Erapooletu. Hundiseaduste aegu" (1990), stsenaariume ja libretosid koos memuaaridega teatrist ja filmindusest leidub kogus ,,Proovipildid" (1990). Suurt menu saavutas E. Bornhöhe motiividel kirjutatud stsenaarium ,,Viimne reliikvia", mis lavastatuna kujunes üheks menukaimaks eesti filmiks. Tema kaks näidendit on avaldatud raamatuna ,,Vägede valitsejad. Pealkiri" (1988). Ilmunud on ka artiklite kogu ,,Rahvusluse vaateid" (1997). Ta on tõlkinud vene, mari, udmurdi, moksa, bulgaaria, poola ja ungari kirjandust, tema teoseid on tõlgitud 31 keelde. Tartu Postimees: Ülikooli pressiesindaja teatel kavatsete kevadsemestri loengutes, mis algavad veebruari keskel, kõnelda kirjandusest, filmikunstist ja tõlkimisest. Miks alustate just nendest ja millest on teil veel
Hirsjärvi, Sirkka; Remes, Pirkko & Sajavaar, Paula. 2004. Uuri ja kirjuta. Konspekt I Uurimus ja uurimusest kirjutamine Uurimistöö on oma loomult tsükliline, etapiviisiline; pidev protsess; protsess, mida võidakse alustada peaaegu millisest kohast tahes; protsess, mis suunab tehtud valikuid korduvalt analüüsima (uurimistöö spiraal). (Hirsjärvi, S; Remes, P & Sajavaara, P. 2004: 15) Uurimine on alguse saanud inimlikust praktikast, sest alati ei pruugi meie teadmised kindlad olla. Näiteks võime me vaadelda mõnda asja subjektiivselt, ning läbi selle takistame teiste teadmiste mitmekülgset hankimist. Võime ka jääda seisukohale, et argimõtlemine on kergem ja meil on välja kujunenud autoriteedid, mis takistavad meil asjale objektiivselt läheneda. Kuid vaatamata oma välja kujunenud teadmistele esineb argielus probleeme, mida ei saa lahendada olemasolevate teadmiste põhjal. Teaduslik teadvus aitab vabaneda tavapärastest mõtlemisharjumustest. Meil on vaja uusi teadmis
annaabi.ee 
