Maavalla rahvakalender Rekonstruktsioon Tõnu Trubetsky Juliuse kalender Kehtestas Julius Caeser 46 ekr Sirvikalender Vanaarmeenia kalender Gregoriuse kalender Kehtestas paavst Gregorius XIII 1582 aastal Sellega veel kalendrid ei piirdu On veel ka mitmesuguseid teisi kalendreid, mida inimesed kasutavad: Jahikalender on jahipidamise hooaja kalender, ka ametlik jahipidamise kord, millal jahti võib pidada. Kirikukalender on kiriklikke pühi ja tähtpäevi kajastav kalender. Kuukalender on kuuaastal põhinev kalender. Lauakalender on lauale asetatav kalender. Päikesekalender päikeseaastal põhinev kalender. Rahvakalender on tähtpäevade tähistamisega seonduv rahvapärimus. 1731. aastast on pidevalt välja antud eestikeelset rahvakalendrit;. Revolutsioonikalender on Prantsuse revolutsiooni aegne kalender. Ruunikalender on puuse lõigatud puukalender, niinimetatud sirvilauad.
· Agnus Dei (Jumala Tall) - lauldakse enne armulaua jagamist · neumad kirjutati sõnade kohale, kuna noodijooni ei tuntud · · 10. saj võeti kasutusele noodijooned (2-10 joont) · Guido Arezzost võttis 11. sajandil kasutusele kompaktse joonte süsteemi, mis on püsinud tänaseni. · vagandid- rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende ladinakeelsed laulud parodeerisid sageli kiriklikke hümne ja võisid olla sisult üsna siivutud. · Kangelaslaulud - pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi ilmselt väga lihtsate meloodiatega.( esitasid zonglöörid ehk menestrelid). · Rüütlilaul-Alguse sai see 11. sajandi lõpul Provence`ist Lõuna- Prantsusmaalt. Mitmehäälsuse kujunemine · Esimese ja teise aastatuhande vahetusel toimus Lääne- Euroopa muusikakultuuris kaks väga olulist murrangut: 1
Prantsusmaal oli tuntud "Rebaseromaan". Dante Keskaja kuulsaimaks poeediks peetakse itallast Dante Alighierit ( elas 1265-1321 ) Võttis aktiivselt osa ka oma kodulinna Firenze poliitilisest elust. Kildkondade võitlustes jäid aga peale tema vastased ja elu lõpuaastad tuli Dantel mööda saata pagenduses. Dante peateos on poeem "Jumalik komöödia", mida võib pidada omamoodi kokkuvõtteks keskaegsete inimeste maailmapildist. Teater ja maskeraad Keskajal korraldati nii kiriklikke kui ka ilmalikke näitemänge. Kiriklukud etendused arenesid välja jumalateenistusest. Et jumalateenistust rahvale arusaadavamks teha,jülitati sellesse piibliteemalised sõnalised või muusikalised vahepalad. Järk-järgult kasvas siit välja kiriklik näitemäng-müsteerium. Näitemängude teemad olid võetud piiblist. Kõige levinum lavastus Kristuse kannatustest ristil ja tema ülestõusmisest. Seda nimetati kannatusmänguks.
Pöide ja Maasilinn. Foogtidest oli Eesti alal tähtsaim Paide foogt. Liivi Ordus eristati kolme seisust: · rüütelvennad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga, nad moodustasid ordu sõjajõudude tuumiku. · poolvennad, kelleks olid mitmesugused käsitöölised - sepad, pagarid kingsepad jm. · preestervennad, kes toimetasid vajalikke kiriklikke kombetalitusi. Vasalle Liivi ordu aladel ei olnud. Mõisad kuulusid ordule, neid juhtisid vastavad orduametnikud,kes teostasid mõisade kaudu ka kohaliku haldust. Ordu majanduselu juhtisid linnuste ja losside majandusülemad, laekurid, veski- ja köögimeistrid ning teised sarnased ametimehed.
RENESANSS · Tekkis 14-15 saj Itaalias · Antiikkultuuri juurde naasmine, taassünd. · Edusammud loodusteaduste vallas. Hakati tegema palju vaatlusi. · Ladina, vanakreeka keele tundmine. HUMANISM · 15-16 saj. Hõlmas nii kultuuri kui haridust. · Keskpunktiks inimene. · Astusid vastu asketismile ehk ideaalile, mis nõudis loobumist rõõmudest ja naudingutest. · Eitas kiriklikke arusaamasid. HUMANISM kirjanduses · Kirjanikud ja kunstnikud olid esimesed väljendajad. · Dante Alighieri teos ,,Jumalik komöödia"- kristlik kujutlus põrgust ja põrgutulest, aga kirjutab inimlikult, kirega, kaasahaaravalt. · Luuletaja Franscesco Petrarca kirjutab armastusest ja kodumaast · Kirjanik Giovanni Bocaccio ,,Dekameron" pilkab kiriklikku liiderlikust, jaatab naudinguid. TEADUS · Leonardo Bruni uuris ajalugu
Koor on andnud kontserte Barcelonas, Brüsselis, Utrecht'is, Strassbourg'is, Amiens'sis, Madrid'is, Montpellier'is, San Sebastián'is, Mexico City's, Bogotá's ja Tokyo's. Nad on esinenud ka USA-s, New York'is, Ann Arbor'is, Chicago's, St. Paul'is, St. Louis'es, San Diego's, Los Angeles'es, San Francisco's ja Seattles. http://www.youtube.com/watch?v=76n9z69bJQM La Venexiana eesmärk on lisada oma muusikaline tõlgendus. Kajastatakse ilmalikke kui ka kiriklikke teemasid. Ansambel on loonud uue stiili Itaalia varajase muusikaga, millest peegeldub harmoonilist viimistletust. Ansambel on sündinud sopran Rossana Bertini ja kontratenor Claudio Cavina koostööst. Muusika on alati täis nauditavaid üllatusi. La Venexiana Rossana Bertini Claudio Cavina Mõned kuulsamad plaadid:
*ilmalikud laulud levisid suuliselt, esimesed ilmalike laulude kirjapanijad olid Goljaarid ehk vagandid rändavad üliõpilased või teenuseta vaimulikud. Nende luule oli ladinakeelne,armu ja joogilaulud porodeerisid kiriklikke hümne. Suurim vagandiluule- Carmina Burana(13 saj) Carl Orff Carmina Burana samanimeline Vokaal-instrumentaal teos.(20 saj) Kangelaslaulud pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, Iogas lauses korduvad meloodiavormelid. Kuulsaim prantsuse rahvuseepos-Ronaldi laul.(11 saj) Rüütlilaul- 11 saj algus Provence'ist ,L-Pr.maa piirkonnast. Rüütlilaulikud: L-Pr. maal trubaduurid P-Pr, maal truväärid Saksamaal-minnesingerit
on väiksem saavutatud kasust. Ignatius Loyola Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ordu reeglid Seltsi ainus alus ja reegel on: "Alati tuleb püüda selle poole, mis on enam Jumala auks ja ülistuseks.,, Mitte vastu võtta kõrgemaid kiriklikke ametikohti Pikendatud katseaeg enne lõpliku vande andmist Ordul ei ole kindlat tärminit generalkapiitlite kokkukutsumiseks Ordul ei ole oma laulukoori Ordul ei ole oma kindlat ordurüüd Ordu liikmed tegutsevad vastavalt oma ettevalmistusele ja paavsti korraldusele misjonitöös, noorsoo koolitamisel, vaeste, haigete ja vangide eest hoolitsemisel. Ordu liikmete välimus Ordusse võeti ainult meeldiva välimusega, agaraid ja kõneosavaid mehi. Ordu
Kuni 1512. aastani pole tema elust peaaegu midagi teada. Sel aastal töötas ta aga riidekaupmehena Firenze pankuriperekonna Frescobaldide heaks. Tal tekkisid tihedad suhted ka mitmete kõrgvaimulikega ning 1514. aastal võttis kardinal Thomas Wolsey, samuti lihtsat päritolu mees, kes oli aga selleks ajaks tõusnud Henry VIII suurimaks usaldusaluseks, ta enda juurde tööle. Peagi hakkas Wolsey Cromwellile usaldama olulisi kiriklikke ülesandeid, hoolimata sellest, et too jäi endiselt ilmikuks. Wolsey soosingul hakkas Cromwell osalema ka poliitikas, olles 1520. aastatel parlamendi liige. 1529. aastal, kui Wolsey ebasoosingusse langes, õnnestus Cromwellil saada uue parlamendi, mis pidi hakkama arutama Henry abielu tühistamist, liikmeks. Seal näitas ta end ägeda kuningameelse ning usureformi pooldava mehena, mistõttu ta võitis kiiresti Hanery soosingu. Alates 1532
magistrikraadi. Maal möllas sel ajal kodu- (ja usu-) sõda ja asjad olid muutunud niivõrd segaseks et 1659. kirjutas Locke koju, et ta tahaks relva haarata, aga ei teadvat, kelle poolele minna. 1667 hakkas ta lord Ashley majaarstiks. 1668 sai ta Kuningliku Seltsi liikmeks ja 1669 selle nõukogusse. 1671 alustas ta sõprade õhutusel tööd oma peateose "Essee inimmõistusest" kallal. Teda innustasid tolle aja helged pead, kelle eest ta prahist teed puhastas, milles prahi all mõtles ta kiriklikke ideid , mis olid tollaegse inimese maailmapildiks. Kuna Locke elas kodusõja ja kirikuvõimu ajal ja et ta oli seotud oma isandaga (lord Ashley) poliitilise karjääri osas, pidi ta peale 1672 - 1675 aastatel kestnud kõrgetes riigiametites olemist riigist põgenema (1675 - 1679 Prantsusmaal, 1683 Hollandisse, kus Ashley suri). See andis talle võimaluse näha maailma ja tutvuda kuulsustega väljaspool Inglismaad. 1688
said peamiselt vaimulikud, ning üksikud feodaalid. Keskaja maalikunst on säilinud peamiselt tänu sellele, et kaunistati kirikuid. Ning jumal pidi pildil olema kõige suurem. Kõike kujutati justkui ühel tasapinnal. Inimese kujutamisel ei pööratud suurt tähelepanu tema kehale, vaid püüti tabada hinge. Järelikult tänu kirikule on säilinud enamus keskaja maalikunsti, mis kattis kirikut seestpoolt. Teatri ja maskeraadi eesmärk oli korraldada inimestele kiriklikke näitemänge ehk müsteeriume kui ka ilmalikke näitemänge. Algul mängisid näitemängudes preester ja kooripoisid, ning hiljem ka tegelastena koguduse liikmed. Esialgselt mängiti kirikus, hiljem kiriku esisel väljakul. Ja teemad näitemänguks võeti piiblist. Järelikult keskajal oli kõige tähtsam raamat piibel ja selle järgi elasid kõik inimesed ja teemad näitemänguks võeti isegi piiblist.
piirkondi. Tekkisid käsitööettevõtted Hispaanlastega rahu, säilisid aga ja Itaalia pangad. hispaanlased oma alad Lõuna- ja Kirjanduses: Dante ,,Jumalik Põhja- Itaalias. Riiklikult killustatud. komöödia". Boccaccio ,,Dekameron" Õpetlaste saavutused: Lorenzo Vallale on kõige enam kuulsust toonud Constantinuse kinkeüriku nime all tuntud võltsdokumentide paljastamine. Poliitilises elus: Niccolo Machivelli ,,Valitseja". Õpetuses: Gordano Bruno solvas kiriklikke õpetusi. Astronoom Galileo Galilei- Maa pöörleb ümber Päikese.
NEID KUJUTATI RUMALATE JA AHNETENA NING NAERUVÄÄRISTATI KÕIKVÕIMALIKUL VIISIL PRANTSUSMAAL ERITI TUNTUD "REBASEROMAAN", KUS TEGELASTEKS LOOMAD. ITAALLANE, KESKAJA KUULSAMAID POEETE VÕTTIS OSA KA OMA KODULINNA FIRENZE POLIITILISEST ELUST ELU LÕPUAASTAD PEAB MÖÖDA SAATMA PAGENDUSES PEATEOS ON "JUMALIK KOMÖÖDIA", MIDA VÕIB PIDADA KOKKUVÕTTEKS KESKAEGSETE INIMESTE MAAILMAPILDIST KORRALDATI NII KIRIKLIKKE KUI KA ILMALIKKE NÄITEMÄNGE KIRIKLIK NÄITEMÄNG EHK MÜSTEERIUM ALGUL MÄNGISID PREESTER JA KOORIPOISID, HILJEM TEGELASTENA KA KOGUDUSELIIKMED ALGUL MÄNGITI KIRIKUS, PÄRAST KIRIKUESISEL VÄLJAKUL TEEMAD OLID VÕETUD PIIBLIST
Gregooriuse koraal Missa- Katoliku kiriku jumalateenistus Noodikirja teke Mitmehäälsuse teke (13. sajandil – motetid) Kes on pildil? Paavst A.Gregorius Ilmalik muusika – kõlas väljaspool kirikuid ja kloostreid. suuline traditsioon, seetõttu vähe infot esimesed muusika kirjapanejad olid rändavad üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud laulud ladinakeelsed, siivutu sisuga, parodeerisid kiriklikke hümne kõige rohkem on säilinud rüütlilaulud Olid kangelaslaulud- pikad jutustavad poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi väga lihtsate meloodiatega. Kangelaslaule laulsid rändmuusikud žonglöörid ehk menestrelid- need mehed ja naised rändasid ringi üksi või väikeste seltskondadena, elatades end lauldes, mängides, trikke tehes ja taltsutatud loomi näidates. Enamasti ühiskonna heidikud, kel polnud seaduse kaitset ega kiriku õnnistust
Kirjaoskust vajasid eelkõige vaimulikud, et panna kirja kirikutekste ja laule, seetõttu ongi rohkem säilinud vaimulikku muusikat. Teada on, et laulmine ja pillimäng olid keskajal väga levinud ja võib vaid oletada, et muusika oli mitmekesine ja huvitav. Ilmalik laul levis pikka aega suuliselt, esimesed üleskirjutused on pärit 11.-12. sajandist. Üsna omapärased on laulud, mida laulsid ja panid kirja vagandid – rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende laulud matkisid kiriklikke laule ja olid seetõttu samuti ladina keeles, kuid sisult olid need sageli üsna siivutud. Peamiselt olid need armu- ja joogilaulud. Näiteks üks suurim selline laulukogumik „Carmina Burana” („Beuerni laulud”) on kokku pandud 13. sajandi algul ja leitud ühest Baierimaa kloostrist. Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud on kangelaslaulud. Need on pikad jutustavad poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest ja neid lauldi lihtsate, igas värsis korduvate meloodiatega
10. kristliku algupärased nimed-kirjaoskus raamatu tarkus-kooliharidus. 11. uuendus liikumine see on vastas seis katoliku kiriku,seda alustas martin luther.1)piiskopid olid jõukamad kirikud uhkemad, 2)tekkisid maised huvid.3)osteti ja müüdi ameti kohti.4)avalikud armukesed piiskopidel.5)indulikentsetega äritseti. 12. katolik haridus-vainulik ettevalmistamine.tegutsesid toom ja kloostrikoolid õpet kiriklikke aineid, kui ka kirjutamist,lugemist aineit. 13. reformi mõju. Hakkasid jumalateenistus toimuma eesti ja saksa keeles.türkised kohalikes keeltes. 14. russowi kroonika eesti 16.saj. eriti liivi sõja üks tähtsamaid allikaid 15. liivisõja põhjus:Vana-liivimaa on nõrgenenud. Ajand-tartu maksu maksmatta jätmine. 16. liivisõja tulem:vana-liivimaa lakkas olemast. Lepingud-venemaa ja poola leping L- eesti läheb poola alla. Vene-rootsi,P-eesti rootsi alla, saaremaa taani alla. 17
NING NAERUVÄÄRISTATI KÕIKVÕIMALIKUL VIISIL • PRANTSUSMAAL ERITI TUNTUD “REBASEROMAAN”, KUS TEGELASTEKS LOOMAD. DANTE • ITAALLANE, KESKAJA KUULSAMAID POEETE • VÕTTIS OSA KA OMA KODULINNA FIRENZE POLIITILISEST ELUST • ELU LÕPUAASTAD PEAB MÖÖDA SAATMA PAGENDUSES • PEATEOS ON “JUMALIK KOMÖÖDIA”, MIDA VÕIB PIDADA KOKKUVÕTTEKS KESKAEGSETE INIMESTE MAAILMAPILDIST TEATER JA MASKERAAD • KORRALDATI NII KIRIKLIKKE KUI KA ILMALIKKE NÄITEMÄNGE • KIRIKLIK NÄITEMÄNG EHK MÜSTEERIUM • ALGUL MÄNGISID PREESTER JA KOORIPOISID, HILJEM TEGELASTENA KA KOGUDUSELIIKMED • ALGUL MÄNGITI KIRIKUS, PÄRAST KIRIKUESISEL VÄLJAKUL • TEEMAD OLID VÕETUD PIIBLIST
Saksamaa Sveits Inglismaa Sotimaa Prantsusmaa Skandinaavia Madalmaad Pahameel rikka, Nõuti nii kiriklikke Reformatsiooni Enamarenenud Üle 30 aasta (1562- 1397 Taani Madalmaad (Holland, Belgia) toretseva ja kui ka ilmalikke iseloomustas algul Lõuna-Sotimaal 1598) verised juhtimisel Kalmari kuulusid katoliikliku Hispaania amoraalse katoliku uuendusi. majanduslike ja levib kalvinism
Musitseerimiseks * Hinda läks esituse virtuoossus ja isikupära · Kirikumuusika on jumala- * Kirikuski oli võimalikult heade kapellide Teenistuse funktsionaalne osa palkamine preztiisi küsimus · Seltskonna laul on kaasa Laulmiseks · Tantsumuusika on tantsimiseks Sõna ''Kontsert'' tähendas: Barokiajastul- koosmäng suuremaid kiriklikke teoseid häältele ja pillidele. Tänapäeval- avalik muusikateose ettekandmine Ooper Ooperi eelkäijad: 1) Vana-Kreeka tragöödia 2) Liturgiline draama 3) Müsteerium 4) renessanssiaegsed õukonna ettekanded 5) Madrigali komöödia esimene ooper kirjutati 1597. aastal Firenzes, üritati taastada antiiktragöödiat Barokiajastu vokaalmuusika zanrid
Maahärra-keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja Saksa-Rooma riigis 2. Liivi ordu-katoliku rüütliordu,Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562. 3. Ordumeister (maameister)- tähtsaim isik Liivi ordus 4. Maamarssal- Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht 5. Kapiitel-orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi. 6. Rüütelvennad-Liivi ordu poliitiliselt valitsevad ametnikud 7. Preestervennad-vaimulikud, kes sooritasid ordus kiriklikke talitusi ja olid sageli kirjutajateks ning kantseleiametnikeks 8. Diötsees-piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda. 9. Stift-piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses. 10. Riia peapiiskop-oli aastatel 1253-1563 ja on alates 1923 katoliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile 11. Vaheriik- 12. Saule lahing-1236 toimunud lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 13
inimesi. Keskaja kuulsaimaks poeediks peetakse itaallast Dante Alighierit. Ta võttis aktiivselt osa ka oma koulinna Firenze poliitilisest elust. Dante peateos on poeem ,,Jumalik komöödia", mida võib pidada omamooi kokkuvõtteks keskaegsete inimeste maailmapilist. "Jumalikus komöödias" kirjeldab Dante, kuidas ta vanarooma poeedi Vergiliuse seltsis külastab põrgut ja puhastustuld ning jõuab lõpuks paradiisi. Keskajal korraldati nii kiriklikke kui ka ilmalikke näitemänge.Et jumalateenistust rahvale arusaadavamaks teha, lülitati sellesse piibliteemalised sõnalised või muusikalised vahepalad.Järk järgult kuunest sellest kiriklik näitemäng-müsteerium. Algul kandsid sellisei näitemänge ette preester ja kooripoisid korikus altari ees. Aja jooksul hakati ka kogududuse liikmeid tegelastena kaasa tõmbama. Nii jäi kirik suuremate lavastuste jaoks kitsaks ja neid hakati etendama kirikuesisel väljakul
1999. aastal valmis pubi ning söögisaal, 2000. aastal sisehoovis asetsev koloniaalkauplus. 2003 renoveeriti salong, 2004 valmis saunakompleks keldrikorrusel ning uuenduskuuri läbis lossi fassaad. Samal aastal valmisid ka kivikattega parkimisplatsid lossi ette. 2005 valmis pargi servas vanas mõisa moonakatemajas 20 kohaline külalistemaja. 2012 renoveeriti lossipargi lõunapoolne tiib ning 2013 rajati ka esimene labürint. 2013 avati lossipargis Valge Kabeli, mis lubab läbi viia kiriklikke laulatusi. Tänapäevane kasutus: Praegu asub Laitse mõisas 17 romantilise toaga, mitmete seminariruumidega ja suurepärase köögiga lossihotell. Lissi juurde kuuluvad pubi, söögisaal, koloniaalkauplus, saunakompleks ja Valge Kabel. Kõik selleks, et külalistel oleks tore veeta puhkust sõpradega või armsamaga, viia läbi töö-üritusi, seminare või isegi pulmi. Pildid: Laitse mõisa peahoone. Laitse mõisa valdused. Laitse mõisa kujundusobjekt. Kasutatud kirjandus:
Guido Arrezzost 12. saj neumadele ilmusid kandilised noodipead 13. saj esineb juba 5-jooneline noodijoonestik Liturgiline draama jumalateenistuse osana kirikus esitatud etendus, kus kogu tekst esitati lauldes Müsteerium piiblianeline etendus, kus kõnelised osad vahelduvad lauludega Keskaegne ilmalik laul Goljaarid ehk vagandid olid rändavad üliõpilased. Nende tuntuid luulekogumik on "Carmina Burana", mis koondab armu- ja joogilaule, mis parodeerivad tolleaegseid kiriklikke hümne. Samanimelise vokaal-instrumenaalse suurteose on loonud 20.sajandi helilooja Carl Orff. Kangelaslaulud on pikad, eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Lauldi lihtsate, korduvate meloodiaormelitega. Tuntuid kangelaslaul pn "Rolandi laul" 11.sajandist. Rüütlilaulud said alguse 11.sajandil Provenc´ist. Lõuna-Prantsusmaal nim. Rüütlilaulikuid trubaduurideks, Põhja-Prantsusmaal truväärideks, Saksamaal minnesingeriteks. Ringirändavaid
(saule lahing). Tähtsaim isik ordus oli ordumeister. Talle kuulusid läti alad, sakala kõrval ka Järva ja kesk- eesti väikemaakonnad. Lisaks veel valdusi Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu pealinnaks oli Riia....siis Cesis (võnnu linnus). Orduala jagunes: komtuur- ja foogtkondadeks. Liivi ordu sisemine korrastus: rüütelvennad (vormiriietus oli valge mantel musta ristiga), poolvennad(sepad, pagarid, kingsepad), preestervennad (pidasid kiriklikke talitusi). Vaimuliku elu tähtsaimaks võimukandjaks oli Riia peapiiskop. Talle allusid Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Kuramaa piiskop lätis. Tartu piiskopile kuulusid muistne Ugandi maakond ja Vaiga lõunaosa. Piiskopkonna pealinnaks oli tartu. Saare-Lääne piiskopkond moodustus läänemaast ja saaremaast.(+veel mõned saared). Tallinna piiskop omas p- eestis ainult vaimulikku võimu ja allus Lundi peapiiskopile Lõuna-Rootsis.
Al. 14. saj. keskpaigast hakkab ilmalik muusika määrama kunstmuusika stiili ning kõik uus muusikas hakkab nüüdsest ilmuma peamiselt ilmalike zanrides. · Vaimulik muusika võttis konservatiivse hoiaku; tõrjuv hoiak moodsa muusika suhtes. (juba keska.keelati motett kirikutes.) · 14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul, mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga. · 14. saj. lõid heliloojaid ilmalikke teoseid rohekm kui kiriklikke. · Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mida peetakse muusikaliseks renessanssiks Uue stiili jooned: · Uus kõlaideaal kui enne eelistati intervallilistest kooskõladest põhiliselt kvinti, kvarti, oktaavi, siis nüüd tertsi ja seksti. · Heakõlaideaal loob uue kompositsioonitehnika, hääled luuakse koos. · Hääled hakkavad üksteist jäljendama. · Muusika on enam seotud tekstiga. Vokaalmuusika väljendus lähtuma tekstist,
iiri rahva kujunemisel. 28. Kes oli William1 ja mida tegi?(3) Guillaume vallutas Londoni ja kuulutati Inglise kuningaks William1 nime all. 29. Kes ja mis aastal tunnistas Rooma riigis lubatuks ristiusu?(2) Constantinus Suur aastal313. 30. Mis õigused kaasnesid preestriks olemisega?(3) Preestriks ordineertuil oli õigus pühitseda armulaudu ning jagada teisi sakramentem, pidada jutlust ja sooritada muid kiriklikke toiminguid. 31. Mis on sakramendid?(2) Sakramendid on rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. 32. Mis aastal moodustati Paavstiriik?(1) 756.aastal. 33. Nimeta koraani 5 tugisammast.(5) *Tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit *palvetada viis korda päevas *annetada vaestele *paastuda ramadaani ajal(islami kuukalendri 9.kuul)
Posti ja kirjavahetuse eest hoolitses kirjamarssal, kelleks oli mõni vanem orduvend. Kirjakandjateks olid käskjalad, kelleks olid sageli vabatalupojad. Ordu teenistuses olid veel mitmesugused käsitöölised, nagu sepad, pagarid, kingsepad, rätsepad, keda nimetati poolvendadeks, riietuse järgi aga hallimantlimeesteks. Tähtsal kohale olid preestervennad, kes pidasid kiriklikke talitusi.’ Kõige paremini on säilinud, seal juures taastatud Narva ordulinnus, üsna palju on alles ka Rakvere ordulinnusest. Mõlemad rekonstrueeritud muuseumiteks. Koosseis Ordu eesotsas seisis kõrgmeister. Tema valitses kõiki ordu harusid (Liivimaa, Preisi). Orduliikmed jagati kolmeks: Rüütelvennad Preestervennad Seersantvennad ehk hallmantlid.
Prantsusmaal on eriti tuntud " Rebaseromaan ", kus tegelasteks on loomad. Dante Dante on itaallane, keskaja kuulsaim poeet. Ta elas 1265 1321. Võttis aktiivselt osa ka oma kodulinna Firenze poliitilisest elust. Elu lõpuaastad tuli Dantel mööda saata pageduses. Dante peateos on poeem " Jumalik Komöödia ", mida võib pidada omamoodi kokkuvõtteks keskaegsete inimeste maailmapildist. Teater ja maskeraad Keskajal korraldati nii kiriklikke kui ka ilmalikke näitemänge. Kiriklikud etendused arenesid välja jumalateenistustest. Järk-järgult arenes välja kiriklik näitemäng müsteerium. Algul mängisid preester ja kooripoisid, hiljem tegelastena ka koguduseliikmed. Algul mängiti kirikus, kuid see jäi suuremate lavastuste jaoks kitsaks ja neid hakati etendama kirikuesisel väljakul. Näitemängu teemad olid võetud piiblist.
Talle kuulusid peamiselt Läti alad, Eestist Sakala kõrval ka Järva ja Kesk-Eesti vähemusmaakonnad. Komtuur- ja foogtkonnad ordualad jagunesid omakorda väiksemateks haldusüksusteks, mida juhtisid vastavad võimukandjad foogtid ja komtuurid Rüütelvennad olid Liivi ordu sisemises korrastuses olulisemad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvennad organisatsiooni sepad, pagarid, kingsepad jne. Preestervennad omasid ordus tähtsat kohta ja pidasid kiriklikke talitlusi Riia peapiiskop vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal. Talle allusid Tartu piiskop, Saarel-Lääne piiskop, aga samuti Kuramaa piiskop Lätis Kümnis kümnes osa talu saagist. Hinnus koormise kergem variant, kindlaksmääratud naturaalmaks Linnafoogt maahärra esindaja Oldermann tsunfti vanem Vitaalivend Läänemerel tegutsenud mereröövlid Sündik raejurist Raad linna võimuorgan ja ka kõrgeim kohtuvõim linnas
lauluviisi. Seejärel võeti kasutusele noodijooned (Guido Arezzost) joonte arv vaheldus. Tema võttis ka kasutusele silpnimed. Muusikaõpetuses võeti kasutusele ka nn Guido Käsi (liiges-heli). Selle kõige muutus suuline muusikakultuur kirjalikuks. Ilmalik muusika Enamus ilmalikust muusikast keskajal ei ole meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Muusikat panid kirja vagandid (rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud). Nende ladinakeelsed laulud parodeerisid kiriklikke hümne ja olid sisult siivutud. Vanemate rahvakeelsete laulude seas on kangelaslaulud pikad jutustava sisuga poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, üldiselt väga lihtsa meloodiaga ja nende esitajateks oli zonglöörid (enamasti ühiskonna heidikud). Rüütlilaul oli keskajal ainuke kirikust väljaspool toimiv luule ja laulu valdkond. Alguse sai 11. saj Pranstusmaalt. Rüütlilaulus oli luuletekst ja laul lahutamatud. Rüütlipoeesias valitseb armastuse teema, mis seostub
Vasall peab oma isandale andma nõu, andma majanduslikku abi ja osalema sõjakäikudel ning senjöör kaitseb oma vasalli, aitab teda kohtus, pakkuma elatist. 6. Katoliku kirik. 313- ristiusk legaliseeriti Rooma riigis. 381- ristiusk sai Rooma riigiusuks. Viimase rahvana Euroopas võtsid ristiusu vastu leedukad- 1386. Ristiusu kirik varakeskajal= katoliku kirik. Piiskop- seisis koguduse eesotsas. Katedraal- kirik, kus tegutseb peapiiskop. Preestril oli õigus pidada jutlust, sooritada kiriklikke toiminguid. Kümnis- kirikumaks, algselt 1/10 saagist. Piibli ülesehitus määrati kindlaks 2. sajandil- Vana Testament- juutide ajalugu, Uus Testament-Jeesus Kristuse elu. Katoliikluses on oluline koht sakramentidel: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, vaimulikuks pühitsemine. 4. -5. sajandil tõusis Rooma piiskoppide tähtsus- hakatakse kutsuma Rooma paavstiks. Gregorius I Suur. 756. a. loodi Kirikuriik. 6. Viikingid
-16.s. (80-82) : Toomkapiitel k6rgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomh2rrast. Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon. Kirikukatsumine visitatsioon(WTF?), v6imaldas saada ylevaadet jumalas6na kuulutamisest ja rahva 6petamisest preestrite poolt ning ka usuelu v22rn2htustest. Missa - pidulik jumalateenistus. Liturgia - Missadel domineeris muusikalis-s6naline osa. Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus. Kabel v2iksem kirik, kus kiriklikke ylesandeid t2itsid preestri asendajad vikaarid. Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pyhitsus. Kirikukymnis 1/10 m6isa kymnisest. Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. Visitatsioon kiriku korrastus Piiskop - Oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike syytegudeasjus k6rgeim kohtunik. Vikaar Preestri asendaja/ kiriku6petaja. Tsisterlased Vanim Eestis asunud mungaordu Dominiiklased, Frantsisklased Kerjusmungaordu
Prantsusmaal tantsusüit on mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele trio on heliteos kolmele pillile või häälele, kolme esitajaga ansambel tõsine ooper ehk Opera seria tämber - kõlavärving valss on üks 19. sajandi populaarsemaid seltskonnatantse kolmeosalises taktimõõdus vastureformatsioon - uuendusliikumine roomakatoliku kirikus, mis tekkis 16. sajandi keskel reaktsioonina reformatsioonile; kiriklikke uuendusi toetasid mitmed uued ordud, näit. jesuiidid villanella ehk valguse kujul; Itaalia ilmalik vokaalmuusika vokaalmuusika on inimhäälele kirjutatud, inimhäälega esitatav muusika vokaalsümfooniline - teos koorile (ja solistidele) ning suurele orkestrile
KESKAEG Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvad Eesti jagati üksikuteks osadeks, mille eesotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad, nn. maahärrad. Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Feodaalse killustumise ajajärku Eesti nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehtestamiseks oli suur sõjaline jõud - Liivi orduriik (1237). Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Tähtsat kohta ordus omasid kiriklikke talitlusi pidavad preestrivennad. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks V-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Põlisrahva õiguslik olukord halveneb. Kes ristiusu vastu olid võrnud, kuulutati isiklikult vabadeks. Põhiline koormis kümnis - kümnes osa talu saagist, kergema variandina hinnus kindalaksmääratud naturaalmaks. Võõrvõimude omavahelised suhted. Linnad, linnused ja kirikud Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast. 1297 toimus V-Liivimaal kodusõda
Levis uus maailmavaade humanism. Humaanlusinimlik. Humaniste vaimustas vabadus ja suured loomingulised võimalused. Ideaalne inimene on teorõõmus, tahtekindel, võimu janune ja paneb kõigist takistustest hoolimata oma isiksuse maksma. Inimesed olid teadmis himulised, arenenud ilumeelega, eelarvamuste vabad ja said elus ise hakkama. Paljud selle aja haritud inimesed olid reliooni suhtes täiesti ükskõiksed. Samas välditi avalikku kokkupõrget kirikuga. Täideti kiriklikke kombetalitusi ja kunstnikud maalisid religioosse seisuga pilte. Kasutati usulisi kujusid e vanu kristlikke vorme ja täideti need uue ilmaliku sisuga. 15. saj. Oli vähe inimesi, kes olid kunsti suhtes ükskõiksed. Renessansi inimesele oli kunst sama, mis keskaja inimesele religioon. Kõigist kunstiliikidest muutusid tähtsaimaks kujutav kunst ja arhitektuur. Renessansi periodiseerimine 1. 14. sajandtrecento e eelrenessanss 2. 15. sajandquattroento e vararenessanss 3
rändmuusikud kannavad ette) KÜSIMUS: müsteeriumi ja liturgiliste tekstide erinevus? Müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. Ilmalik muusika keskajal Suuline ilmalik muusika -> kirjalikuks traditsiooniks Esimesed kirjapanijad goljaarid e vagandid - rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Armu- ja joogilaulud Parodeerisid kiriklikke hümne Suurim vagandiluulekogu ,, Carmina Burana'' (,,Beuerni laulud'') 13.sajandil Kangelaslaulud Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud Pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägiteodest Igas värsis korfuvad meloodiavormid Kuulsaim ,,Rolandi laul'' 11.sajand Rüütlilaul e. Keskaegne õukondlik luule rüütlilaulikud erinevast seisusest ja vastavalt sellele nimetati neid eri piirkondades erinevalt:
Seisused. Maapäev. Vana- Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. Õpik lk. 90-119 Liivimaa jagunes mitmeks väikseks riigiks P-Eesti Taani võimu all,Saksa ordu Liivimaa valdused,Tartu piiskopkond,Saare-Lääne piiskopkond. Seisused Rüütelvennad(vormiriietus valge mantel musta ristiga),poolvennad (käsitöölised-pagarid,sepad jm),preestervennad(toimetasid vajalikke kiriklikke kombetalitusi).Maapäev-otsus asuda Eesti maa ja rahva täieliku iseseisvumise poole(maanõukogu).Jüriöö ülestõus 1343-1345 a. Plaaniti kukutada taanlaste ja sakslaste võim,kuna talurahva olukord halvenes, koormiste kasv ja uute mõisate asutamine. Ülestõusnuteks olid talupojad umbes 10 000 meest.talupojad kaotasid ja alistusid. 8. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. Õpik lk. 90-119, 132-135
Järva ja Kesk-Eesti väikemaakonnad + valdused Lääne-, Saare ja Hiiumaal). *orduriigi pealinnaks algselt Riia, pärast Võnnu (suurim linnus). *Orduala jagunes väiksemateks üksusteks: komtuur- ja foogtkondadeks (juhtisid komtuurid ja foogtid - neile allusid ordumõisad + valitsejad). *Rüütelvennad olid olulised- valge mantel, must rist (u 200-300) *Poolvennad- ka liikmed (nt sepad, pagarid, kingsepad jne) *Preestervennad- pidasid kiriklikke talitlusi *majanduselu hoidsid koras linnuste majandusülemad, laekurid, veski-ja köögimeistrid *Riia peapiiskop - vaimuliku poole tähtsaim võimukandija Vana-Liivimaal. (allusid Tartu psk, Saare-Lääne psk ja Kuramaa psk Lätis) *Maa vallutamisel sõlmiti eestlastega lepingud, mis fikseerisid kaotajate kohustused ja õigused. *Kohtumõistmine talupoegade üle läks feodaalide kätte, kuid otsuse kuulutasid välja maarahva esindajad e õigusleidjad.
Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad. o Ordu siseselt olid tähtsaimad rüütelvennad, ordusse kuulusid veel ka poolvennad (sepad, pagarid jne). Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad. SaareLääne piiskopkond kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks SaareLääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul VanaPärnu, hiljem Haapsalu Tartu piiskopkond maahärraks Tartu piiskop, kuulusid Ugandi ja Vaiga lõunaosa, keskus Tartu, allus Riia peapiiskopile. MÕISTED . Mõis eraldi suurem majapidamine. Maapäev kohalike aadlike kokkukutsumine Bürgermeister linnapea Raad linnavalitseja (24)
· Võib sisaldada norme või üksikjuhtumi otsustust või mõlemat Materiaalses tähenduses · Akt, mis sisaldab õigusnorme (mistahes õigustloov akt) · Andja ei pea olema parlament Õiguse allikate liigid (klassikaline kataloog): 1) tavaõigus (tavad) - Vanimaks õiguse allikaks on tavaõigus (õiguse eelaste) 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus - katoliku kirikus tekkinud eeskirjade kogum, sisaldab nii kiriklikke kui ka tsiviil-, kriminaal- ja protsessuaalseid norme; 5) pretsedendiõigus - kohtulahenditega loodav õigus; 6) korporatiivne õigus - juriidilise isiku liikmeks osanikuks või aktsionäriks olemisest tulenevad õigused; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus); 8) õiguse üldpõhimõtted [tsiviliseeritud ühiskondades tunnustatud õiguse üldised põhimõtted], ja moraalipõhi-mõtted, väärtused ja hinnangud [sh printsiibid normidena nt
Näiteks, 30ndate aastate lõpus ilmus NLKP ajaloo lühikursus:, mille kohta Undusk (Retooriline sund Eesti nõukogude ajalookirjutuses. Võim & kultuur, Tartu, 2003) ütleb “Mitte asjata ei nimetatud bolševike partei ajalugu “lühikursuseks”; selle sõna ladinakeelne vaste on breviaar. Breviaar on katoliku vaimuliku esmane käsiraamat, mille sisuks on tähtsamad tekstikatked Piiblist ja kirikuisadelt, samuti kiriklikud hümnid. Nagu teada tundiski keskmine keskaegne vaimulik Piiblit ja kiriklikke tekste esmajoones breviaari, mitte originaalteoste vahendusel. NLKP ajaloo lühikursusega loodi nüüd ateistlik vaste kiriklikule breviaarile, mõeldud kasutamiseks proletaarsele vaimulikule ehk nõukogude parteitöötajale. /.../ Breviaaril/lühikursusel oli ka preventiivne iseloom: temas oli sõelutud välja see osa pühaloolisest tekstikogumist, mida lihtvaimulik võis kasutada, ilma et teda oleks ähvardanud ohtlik kalle väärõpetusse”.
kannab samuti nimetust ,,missa" ning on üks lääne kirikumuusika põhivorme. 4)KESKAJA ILMALIK MUUSIKA Muusika, mis kõlas keskajal väljaspool kirikuid ja kloostreid, pole enamasti meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Ilmalik laul levis pikka aega suulise traditsioonina, esimesed üleskirjutised on pärit 11.-12. Sajandist. Vagantide- rändüliõpilaste või teenistuseta vaimulikkude ladinakeelsed laulud parodeerisid sageli kiriklikke hümne ning võisid sisult olla üsna siivutud. Vanemate säilinud rahvakeelsete laulude seas on kangelaslaulud- pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi ilmselt väga lihtsate meloodiatega. Neid esitasid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid. Nad rändasid ringi üksi või väikeste seltskondadena, elatades ennast lauldes, mängides, trikke tehes ja taltsutatuid loomi näidates
See oli aluseks soolomadrigalile ja see omakorda aluseks ooperiaariale. Kontsertstiil 16.sajand on tuntud kui rikaste metseenide (sponsorite) sajand. Metseenid üritasid üksteist üle trumbata palgates kapelle, mis olid paremad teiste omadest. Hinda läks virtuoossus. Õukonnas esinemine muutus tööks/kutseks. Kontsert ei tähendanud siis veel avalikku ettekannet. Itaalia kellest sõnast CONCERTO-koosmäng. Algselt pillimängijad ja lauljad. Kontsertideks nimetati suuri, uhkeid kiriklikke laule. Erinevad stiilid barokiajastul 1) Vana ehk kiriklik stiil- Renessansilik stiil 2) Kammerstiil- Sooloaariad, duetid. Intiimse seltskondliku musitseerimise traditsioon. 3) Teatraalne, uudne Rõhutatult kirglik, tundeline väljendus. Eriti varases ooperis esinev. Võetakse üle ka kirikumuusikas. Range polüfoonia kaotab oma endise tähenduse. Monoodilise stiili loojad arvasid, et muusika ilma tekstita ei suuda midagi väljendada ja, et
.... Mitte ühelgi teisel ajal pole ilmaliku kultuuri ideaal nii tihedalt kokku sulanud naiste armastamise ideaaliga kui 12. 15. Sajandini. Erootilise eluvaate võib panna ühele joonele samaaegse skolastikaga. Armuvormide kirevas mitmekesisuses keskendus püüd eluilu järele. Iga ilus asi, kas või lill, heli või muu võis aidata kaasa armastuse eluvormi ehitamisele. Armastuse stiliseerimine. Erootilised stiilid võistlevad või segunevad omavahel. 120-121. 123 Kiriklikke väljendeid kasutati seksuaalsuse tähistamiseks keskajal ebatavalise otsekohesusega. Rafineeritu arusaamas aga aeneb kiriklik-erootiline allegooria omaette kirjandusvormiks. Kogu see zanr , mida rohmakas vaim kaldub kergesti pidama erootiliseks naturalismiks, see zanr, kus mehed pole kunagi väsinud ja naised on alati valmis, on niisama hästi kui õilsaim kurtuaasne armastuski romantiline fiksioon. Tegelikkus oli igal ajal halvem, kui seda nägi rafineeritud
kulul igasse kihelkonda talurahvakool ning seada ametisse koolmeister. Vanem eestikeelne kirjasõna: · Esimese eesti keele grammatika koostas 1637. Aastal Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl. · 1630. Aastatel ilmunud mitmeosalises käsiraamatus avaldas Stahl esimesena eesti keeles usuõpetuse raudvara: Lutheri väikese katekismuse, lauluraamatu, evangeeliumid, palveid ja teisi kiriklikke talituste tekste, mis pidid hõlbustama kirikuõpetajatel eesti keele kasutamist. · Esimese eestikeelse piibliväljaandena ilmus 1686. Aastal lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poegAdrian. · 1693. Aastal ilmus Johann Hornungi ladinakeelne eesi keele grammatika, mis erinevalt Stahli grammatikast arvestas eesti keele eripära märksa rohkem. Luteri kirik Põhjasõja-järgsetel aastatel:
Liivi orduriik tekkist 1237.aastal ning loodi ilmaliku võimu kehastamiseks Eestis ja oli suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal. Komtuur- ja foogtkonnad olid väiksemad haldusüksused, milleks orduala jagunes, neid juhtisid vastavad võimukandjad komtuurid ja foogtid. Rüütelvend oli rüütelkonna tähtsam liige, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvend rüütelkonna liige (sepp, pagar, kingsepp jne). Preestervend oli rüütelkonna liige, kes pidas kiriklikke talitlusi. Peapiiskop on vaimuliku poole tähtsaim võimukandja. Tallinna piiskop piiskop, kes omas Taanile kuuluvas Põhja-Eestis ainult vaimulikkuvõimu ja allus Lundi peapiiskopile Lõuna-Rootsis. 1236. aastal toimus Saule lahing, millega õnnestus saarlastel oma maa viieks aastaks sakslastelt tagasi võita. 11. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14.s. 13.sajandil toimus kodusõda Liivi ordu ning Riia linna, peapiiskopi, Tartu ja Saare-Lääne piiskopide vahel.
Nõnda pidime meie eestlased lõpuks tunnistama ristiusku ja läänest tulnute tugevust. Reformatsioon e. Usuvahetus 16. sajandi esimese poole olulisemateks märksõnadeks Liivimaa ajaloos on kirikuelus reformatsioon, välispoliitikas suhted venelastega ning sisepoliitikas ordumeister Wolter von Plettenbergi tegevus.16. sajandi algul hakkas katoliku kiriku siseelus ilmnema raskusi. Hiliskeskaegse usuelu tõusulaine harjal üritati luua uusi kiriklikke institutsioone, millel polnud aga märkimisväärseid tulemusi. 1520. aasta paiku alustati dominiiklaste kloostri rajamist Narva, rajamistööd aga viibisid niipalju, et reformatsiooni tõttu ei saanud klooster õieti kunagi tegutsema hakata. Sajandi esimesel kümnendil oli päevakorras ka frantsisklaste kloostri asutamine Tallinna, milleks põhiline algatus tuli Harju-Viru rüütelkonnalt (vastav idee oli alguse saanud tegelikult juba 14. sajandi esimesel poolel), Tallinna raad seisis aga
maja, millel olid väikesed klaasaknad, kelpkatus ning sõrestikseinad (vahvärkhooned). Tolleaegsete majade alusmüürid on maa sees 1-1,5 m kõrguselt säilinud. Alev kadus linnuse eest ilmselt vahetult enne Liivi sõda (16. sajandi algul) ning siirdus praeguse Lihula linna alale, kus seni paiknesid ilmselt vaid eestlaste puitelamud. Kivimaju hakati seal ehitama alles 15. sajandi lõpul. Ka leiumaterjal on iseloomulik eestlastest käsitöölistele. Keskajal oli Lihula üks tähtsamaid kiriklikke keskusi. 1667. aastal on üks Lihula kodanik öelnud, et piiskopi ajal oli Lihulas viis kirikut: esimene mäel (linnuse kabel), teine kloostris (tsistertslaste klooster), kolmas alevis (Elisabethi kirik), neljas Johannese kirik (kabel) ja viies puukirik (Antoniuse kabel). Tsistertslaste kloostri täpne rajamise aeg ei ole teada. Ilmselt valmis see 1275. ja 1285. aasta vahel. Klooster paiknes linnusest vaid paarsada meetrit lõuna pool.
· keldid baskimaa, sotimaa, wales · Keskaja kirjanduse arenemist mõjutasid: o rahvaluule o ristiusk o antiikkultuur · kirjanduse areng algas jälle algusest rahvaluulest · Kuidas mõjutas ristiusk kirjandust? o Eelmistes uskudes oli tähtsal kohal tempel, preester ja ohver, kuid nüüd otsene kontakt hingega. · 14. saj oli kirik kaotanud oma moraalse prestiizi · ??vande all kiriklikke toiminguid läbi ei viidud (nt jumalateenistus, pulmad, ei maetud kiriklikult) · Augustinus (IV V saj) traktaat ,,Jumalariigist" (,,De evitate Dei"): 2 riiki 1. ,,maine riik" ja 2. ,,jumalariik" 1. aluseks väline võim, ilmalike asjade eest hoolitsemine; 2. kujutab endast usklike ja vagade inimeste vaimset ühendust. On eeskujuks ja normiks ,,maisele riigile".
Piiskopi ülesandeks oli preestrite ametissepühitsemine, kiriklike toimingute juures kasutatava õli pühitsemine, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. Lisandus veel hulganisti teisigi kohustusi oma piiskopkonnas, olulisim oli vaimulike kontrollimine. Kristlaste hingehoiutööd tegi preester. Preestritel oli õigus pühitseda armulauda ja jagada teisi sakramente, pidada jutlust, sooritada muid kiriklikke toiminguid. Vaimulikke peeti ülal nende piiskopkonnast või koguduse territooriumilt saadud maksudest ja annetustest. Tähtsaim makse oli kümnis. Kirikul oli ka muid sissetulekuid, eriti maavaldustelt. Varakeskajal muutus kirik sõltuvaks kohalikust maaisandast, kellele kuulus nii pühakoda kui ka vaimulikkonna ülalpidamiseks vajalik maa. Maaisandal oli õigus määrata kohale preester. Kogudusepreestri määras küll piiskop, aga tavaliselt ei läinud too maaisandaga tülli.
annaabi.ee 
