Puritaanlased hindasid töötegemist ja rassimist, eks praegugi hinnatakse töötegemist. USAsse jõudnud puritaanid on mormoonid, ja neid leidub siin-seal tänapäevani. Valgustusideoloogia tunnused Peamine kriteerium oli inimmõistus. Ideaaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitus. Uskudes mõistuse kõikvõimsusse, olid valgustajad veendunud, et ideed muudavad maailma. Eeskujuks inimühiskonnale loodus. Iseloomiik oli ka uus humanism. esiplaanile sealti einimene oma vajaduste ja kirgedega. Võideldi üldse kirikliku ideoloogiaga. Francis Bacon rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevaelus, kaubanduse rolli, õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni; tema vaated olid eelkõige kodanluse ja uusaadli vaated. John Milton kaitses trükivabadust, ta oli riigikiriku vastu ja kaitses abielulahutuse õigust. Tema arvates on valitseja vastutav oma alamate ees, seepärast võib rahvas nõuda kuningalt aru ja vajadusel ka mõista tema üle kohut.
libistamine(glissandro), tehniliselt täiuslik, meloodiline, keeruline mängida(rasked käeasendid). Chopini looming 1. 2 klaverikontserti 2. 26 prelüüdi (sissejuhatus) 3. 27 etüüdi (mänguvõtte harjutamiseks) 4. U 20 soololaulu 5. nokturnid (lüüriline öö-meeleolust kantud pala) 6. ballaadid Bizet ja Carmen (kelle teos, tegelased, lühidalt sisu) Georges Bizet (1838-1875) oli prantsuse helilooja. Tugevate karakterite ja kirgedega tegelased ning teravad kontrastid. Näiteks vastandusid rõõmupidu ja verine mõrv. Põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil 1846. aastast. Olles mõjutatud Giuseppe Verdi loomingust, kirjutas Bizet Carmeni pearolli metsosopranile. Sisult on Carmen väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast (vabrikust, külast, härjavõitlusareenilt). Tegevuskoht Hispaania. Sellel värvikal taustal hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu
Valgustusajastu põhijooned olid ratsionalistlik maailmakäsitlus, loodus eeskujuks, uus humanism. Valgustajatele oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus, vana kord ja maailmakäsitus olid mõistusvastased, ees ootav ühiskond pidi olema mõistuspärane. Valgustajad uskusid mõistuse kõikvõimsusesse ja olid veendunud, et ideed muudavad maailma ja hakati levitama uusi ideid. Kõik mis oli loodusega vastuolus, pälvis hävitava hinnangu. Esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega, millega astuti kristliku asketismi vastu. Võitlus kirikliku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale. Voltaire oli valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog. Teda nimetati filosoofide patriarhiks, kuid ta oli ka kirjanik, jurist, poeet, dramaturg ja ajaloolane. Ta tegelas ka metsanduse ja ökoloogiaga. Peavaenlaseks oli Voltaire’ile katoliku kirik. Tema nägemust õiglasest ühiskonnakorrast iseloomustasid vabadus ja omand ning tema poliitiliseks ideaaliks
veendunud, et ideed muudavad maailma. Ideede mõistmine aga eeldab haridust ja teadmisi. Valgustajad seadsid eeskujuks looduse, sest see oli nende arvates ülim mõistlikkuse sümbol. Ühiskonnas peeti loodust kõige puhta esindajaks, kurjust ja halba maailmas inimkonna süüks. Kõik, mis näis olevat loodusega vastuolus, pälvis umbuskliku hinnangu. Ideoloogiale oli omane ka valgustatud humanism. Esiplaani vallutas inimene oma vajaduste ja kirgedega, palju tähelepanu pöörati inimõigustele, levis progressiusk usk arengusse. Samuti nõuti võimalust vabalt avaldada oma arvamust religiooni, poliitika ja moraali küsimustes. Inimõiguseid hakati käsitlema kui väärtuseid, mille inimene sai kaasa sünniga. Nõrgenes seisuslik süsteem. See kõik vastandus katoliku kiriku õpetusele. Võitlus katoliku ja üldise kiriku ideoloogiaga oli omane Prantsusmaale, samal ajal Saksamaal valgustajad ja kirikuisad omavahelisse
klassikaliseks. Klassitsism nimet. antiigiihaluse järgi. Suure Prantsuse Revolutsiooni käigus kukutatakse troonilt Louis XVI. Revolutsiooni valmistavad ette filosoofid-valgustajad : Rousseau, Voltaire, Diderot. Tekib ideoloogia uuest ratsionalistlikust maailmakäsitlusest, mis ülistab inimmõistust. Usutakse Jumalat, kes on maailma loonud, kuid ei sega end selle arengusse. Valgustusideoloogiat iselomustab uus-humanism esiplaanile seatakse inimene oma vajaduste ja kirgedega. Inimühiskonnale seatakse eeskujuks loodus. Vabadus, võrdsus, vendlus! saab revolutsiooni hüüdlauseks. Barokk - õukonnakunst. Klassitsism on orienteeritud kodanlusele. Kunst läheb massidesse, tekib avalik kontserdielu. Inglismaal juba varem. Kunst peab inimest kasvatama, olema lihtne ja arusaadav. Teemad üldininmlikud, kujutatakse lihtsat elu. Iseloomulik on mõtte loogiline areng, vormiselgus, sümmeetria, harmooniline ilu, välditakse suuri tunneteavaldusi.
Sümfoonia 14.Missugused uued muusikažanrid tekkisid romantismiajastul? Uuteks vormideks olid soololaul, laulutsüklid, üheosaline sümfooniline poeem, koorisümfooniad, teosed solistidele orkestrisaatega, lavamuusikast tõusid ooperi kõrvale ballett ning operett. 15.Kirjelda romantilise muusika ja kirjanduse seost. Nimeta kirjanikke ja luuletajaid, kelle teoste põhjal on muusikat loodud (5 näidet) Romantiline muusika ja kirjandus on seotud unistuste ja kirgedega, ammutab jõudu heitlikest inimsaatustest, käib kaasas poliitiliste püüdlustega, on uhke oma maa ja rahva üle. Sümfoonilisele muusikale lisati selle inspireerinud kirjandusteose pealkiri (Liszti „Faust“-sümfoonia). Kirjanikud ja luuletajad, kelle teoste põhjal on muusikat loodud: Goethe, Shakespeare, Schiller, Hoffmann ja Hugo. 16.Missugune on romantiline muusika? Iseloomusta 5 lausega. Muusikas on uus poeetiline ja metafüüsiline tasand, rõhuasetus nihkub mõistuselt tunnetele
esile inimmõistuse. Valgustusfilosoofia üldjooned ja põhialused Valgustusajal oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus. Kujunes ratsionalism, mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks oli mõistus ja loogiline mõtlemine. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi. Loodus seati eeskujuks ka inimühiskonnale võitluses vana korraja mõtlemisviisi vastu. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu. Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kiriku seisukohtade vastu, mis nõudsid loobumist maise maailma mõnudest. Valdav enamik valgustajaid astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu. Suhtumises riigikorrasse ja ühiskonnaelu probleemidesse oli valgustajate vahel suuri erinevusi. Kõik nad olid veendunud, et ühiskonna ümberkorraldamiseks on vaja muuta riigikorda, kuid milline see riigikord peab olema ja kuidas seda saavutada, selles läksid arvamused lahku. Küll taotleti vabariiki,
inimmõistuse. Selle tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. Ta rõhutas et teadmiste ainus allikas on mõistus." Ma mõtlen, järelikult olen olemas" Valgustusajastu põhijooned Inimõistus; tulevane ühiskond pidi kujunema mõistuspäraseks; Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitus; ideed muudavad maailma; eeskujuks loodus; uus humanism; esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega Voltaire Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog oli mees, kes inimkonnale on tuntuks saanud Voltaire'i varjunime all, kuid kelle teglik nimi oli Francois Marie Arouet. Ta oli mka kirjanik, poeet, dramaturg, jurist ja ajaloolane, võitlus katoliku kirikuga, mida ta pidas peavaenlaseks; lähtus loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest; tema arvates on õiglane ühiskond selline, mille aluseks on vabadus ja omand; isikuvabaduse
(17.saj lõpp-19.saj algus) Eeldus: teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Põhijooned: inimmõistus, ühiskond pidi olema mõistuspärane, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus, ideed pidid maailma muutma (nendest aru saamiseks oli vaja haridust ja teadmisi), esskujuks oli loodus (kui mingi nähtus esines looduses, oli see mõistlik, vastupidine ei olnud); uus humanism (esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega) Valgustajad: · Voltaire (Francois Marie Arouet) filosoof, kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolan. Tema ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli esikohal võitlus katoliku kirikuga. Ta lähtus loodusõiguse teooriast, mille kohaselt pidi inimkond lähtuma loodusseadustest. Ta rõhutas ka isikuvabadust. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism (valitseja ja filosoofi liit), valitseja pidi juhinduma filosoofi nõuannetest.
valgustajad veendunud, et ideed muudavad maailma. Nende ideede mõistmine eeldas haridust ja teadmisi. Võitluses vana korra ja mõtlemisviisi vastu seadsid valgustajad inimühiskonnale eeskujuks looduse. Kui mingi nähtus esines looduses, oli see nende arvates mõistlik, aga kõik loodusega vastuolus olev pälvis hävitava hinnangu. Valgustusideoloogiale oli omane ka uus humanism, millel olid sarnased väärtushinnangud. Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kristliku elukorralduse ja mõttelaadi vastu, mida oli eriti rõhutanud katoliku kirik. Võitlus katoliku kiriku ja üldse kiriku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale, samal ajal enamikul saksa valgustajatest konflikti kirikuga ei tekkinud. Valgustuse vahetuks teerajajaks tuleb pidada teadusliikumist, mille käigus avastati mõningaid uneversumi füüsikaseaduseid ja õõnestati vajadust kasutada maailma seletamisel religiooni abi
Nende vaated filosoofiale, ajaloole, poliitikale jm. olid küll väga erinevad, kuid neile olid omased mitmed ühisjooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium on inimmõistus. Kujunes ratsionalism, mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks on mõistus ja loogiline mõtlemine. 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi. Loodus seati eeskujuks ka inimühiskonnale. 3.Humanism. Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kiriku seisukohtade vastu, mis nõudsid loobumist maise maailma mõnudest. 4. Valdav enamik valgustajaid astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu. Suhtumises riigikorrasse ja ühiskonnaelu probleemidesse oli valgustajate vahel suuri erinevusi. Kõik nad olid veendunud, et ühiskonna ümberkorraldamiseks on vaja muuta riigikorda, kuid milline see riigikord peab olema ja kuidas seda saavutada, selles läksid arvamused lahku. PRANTSUSMAA
Sophokles 3) Euripides 39. Mineta Aischylose silinud triloogia ja selle peamine motiiv. Silinud triloogia on "Oresteia" ,mille aineks on muistse Mkeene valitseja Atreuse jrglastel lasuv prilik veres. 40. Selgita triloogia mistet: Kolm tragdiat 41. Nimeta Sophoklese tragdia, mis jtkab Oidipuse suguvsa lugu : "Oidipus Kolonoses" 42. Aischylos nitas leloomulisse olendeid, Sophokles inimesi, nagu nad peaksid olema ja Euripides nitas inimesi sellisena, nagu nad olid, kigi pahede, nrkuste ja kirgedega. 43. Nimeta vana-atika komdia suurmeister : Aristophanes 44. Mtesta lahti jrgmised misted: Oidipuse kompleks - Sigmund Freudi pshhoanalsi teoorias esinev ksitlus, mille kohaselt poistel vib esineda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. Katarsis - hingeline puhastumine, milleni pidi vaataja judma tragdia l pul kaasaelaist, kaastunnet ja hirmu. 45. Valm - petliku vi pilkava sisuga eepiline lhiteos, kas vrssides vi proosas.Valmides naeruvristatakse inimeste ja hiskonna pahesid
Juba Rodini noorpõlvetööd üllatasid oma võltsimatu tõetruudusega: ,,Mees purustatud ninaga"(1864) ja ,,Pronksiaja inimene"(1877) tundusid kaasaegsetele pärast akadeemiliste skulptorite kujusid, mida oldi harjutud nägema, elusa inimese järgi valmistatudkipsmudelitena. ,,Mees purustatud ninaga" avab Rodini väljapaistvate portreebüstide seeria J.P. Laurens, Puvis de Chavannes, Balzac ja Hugo. Kujurit paelusid eelkõige sügavate elamuste ja kirgedega ilmestatud, kurdusest uuristatud ja mõtlike nägudega inimesed. Victor Hugo portrees aitab iga näojoon kaasa modelli jõulisele iseloomustamisele: otsekui sügavate mõtete koorma alla kaardunud pea, kõrge, selge laup, süngelt kokkutõmmatud kulmud, tugevasti kokku surutud huuled ja jõulised rinnalihased. ,,Pronksiaja inimene" - nooruki kuju ülestõstetud pea ja kätega, on esimene skulptuuride reas, kus Rodinil õnnestus anda inimese kehale sellist elavust ja hingestatust, milleni 19
seda rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes põhiteos ,,arutlus meetodist" ja põhiprintsiip mis on ka filosoofia põhiprintsiip ,,mõtlen, järelikult olen olemas". Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Võitluses vana korra ja mõtlemisviisi vastu seadsid valgustajad inimühiskonnale eeskujuks looduse. Valgustusideoloogiale oli omane ka uus humanism. Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Valgustajate vanema põlvkonna suur ideoloog oli Voltaire (Francois Maire Arouet) Voltaire on nim. ka filosoofide patriarhiks, kuid ta oli ka kirjanik, poeet, dramaturg, jurist ja ajaloolane. Peavaenlaseks katolik kirik. Poliitilise ideoloogia väljatöötamisel lähtus suur filosoof loodusõiguse teooriast mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. Tema arvates on õiglane ühiskond kus on vabadus ja omand, vabadus on sõna ja trükivabadus ning sõltumine ainult seadustest
demokraatlikumas riigis), üle Euroopa levisid aga Prantsusmaa haritlaste kaudu. Valgustajad hindasid inimmõistust, ideaaliks oli ratsionaalne maailmakäsitlus. Nad uskusid, et ideede alusel saab maailma muuta, uusi ideid on vaja levitada, ideede mõistmine eeldab haridust ja teadmisi. Inimühiskonna eeskujuks peaks olema loodus. Kui mingi nähtus esineb looduses, siis on see mõistlik. Nende maailmakäsitlusele oli omane uus humanism, nad pidasid oluliseks inimest oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kristliku asketismi vastu, mida oli eriti rõhutanud katoliku kirik. Valgustaja Rene Descartes arvas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges. "Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Voltaire võitles katoliku kirikuga, mida pidas peavaenlaseks. Samas uskus ta kõrgema olevuse olemasolusse. "Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda". Inimühiskond peaks lähtuma loodusseadustest. Õiglane on
Ratsionalistlik maailmakäsitlus valgustajate ideaal. Uskudes mõistuse võimu , olid valgustajad veendunud, et ideed muudavad maailma. Sellest tulenes omakorda arusaam, et on vaja levitada uusi ideid , nende mõistmine aga eeldas haridust ja teadmisi. Loodus võitluses vana korra ja mõtlemisviisi vastu valgustajate poolt ühiskonnale seatud eeskuju. Uus humanism valgustusideoloogiale omane joon , milles seati esile inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kristliku asketismi vastu, mida oli eriti rõhutanud katoliku kirik. 2.1. Voltaire (1694-1778) Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog oli mees , kes inimkonnale on tuntuks saanud Voltaire'i varjunime all. Tema tegelik nimi oli François Marie Arouet (1694-1778). Voltaire'i on nimetatud filosoofide patriarhiks, kuid ta oli ka poeet, kirjaniks, dramaturg , ajaloolane ja jurist.
Nii ongi looduslik seisund sõjaseisund. Tingituna surmahirmust, soovist omada head elu soodustavaid asju ning lootusest omandada neid oma tööga tahavad inimesed lõpetada sellise sõja. Mõistus ütleb, millistel tingimustel on võimalik rahu ning kokkulepet saavutada ning neid tingimusi nimetatakse loomulikeks seadusteks. Loomulikud seadused kohustavad, kuid ei taga veel nende elluviimist. Inimesed ei järgi loomulikke seadusi, kui need on vastuolus nende loomulike kirgedega. Niisiis on vaja riigivõimu, mis julgeoleku tagamise eesmärgil sunniks inimesi neid järgima. Ilma riigivõimuta, mis hoiaks inimesi hirmu all ning sunniks karistuse ähvardusel täitma lepinguid ja loomulikke seadusi, viivad inimeste loomulikud kired sõjani: "Lepingud ilma mõõga toetuseta on vaid sõnad, mis ei suuda garanteerida inimeste julgeolekut." Riigivõim peab kaitsma inimesi võõraste sissetungi eest ning üksteise eest. Et see nii oleks, tuleks
ta Prantsuse Akadeemiasse *elu lõpul taastas ta sidemed jansenistidega, elas usklikku elu ja kirj peamiselt piibliainelisi näidendeid kitsamale publikule *vormiliselt olid ta näidendid kooskõlas klassitsistlike normidega *tõi teatrisse uuenenud vaatepunkti, tegelased ja olukorrad *erinevus Corneille' ja R tragöödiate vahel: C kujutab kangelasi, R inimesi. St kuigi ka R tegelased on kõrgest soost ja neile pole võõrad üllad ja ülevad tunded, on nad samas inimesed oma nõrkuste ja kirgedega. Otsustaval hetkel ei suuda nad endas leida piisavalt tahet ega mõistust,et oma sageli egoistlikest kirgedest üle olla. *R asetab oma tegelased üha julmadesse piirolukordadesse, kus nad peavad võitlust iseenda ja oma tunnetega *R loobub oma tegelaste nõrkuste idealiseerimisest, näidates elu reaalseid tunge ja tõukejõude *võrreldes Corneille'-ga: muutub tegelaste hingeelu kujutamine peenemaks ja tundlikumaks, tegelaste eneseanalüüs laieneb rohketes monoloogides
6."Anna Snegina" Tallin "Eesti raamat" 1987 7. XX sajandi vene kirjandus Luule lk:133-15 8. Väike maailmakirjanduse leksikon lk:101 Kes ma olen? Ainult unistaja. Öödes kulub silmist sinileek. Siin ma veetsin lühikese aja. Teiste hulgas käisin tüki teed. Suudlen sind, sest harjumuse ikke teisi suudeldes ma kaela sain. Armusõnu süttib nagu tikke. Kahju küll, et need on sõnad vaid. Minu "armas", "lemmik", "igavesti", aga tühjus võtab hinges maad. Kui sa heidad kirgedega mesti, vaevalt, et siis tõde kätte saad. Kirg ja kiivus hukutavad vere, põletavad hinge segaseks. Oled, minu inimkasekene, loodud, et maailm sind imetleks. Kui ma paljusid pean armastama, ilma, et mind keegi rahuldaks, siis ka sul on õigus teha sama, ja see mind ei muuda pahuraks. Kes ma olen? Ainult unistaja. Öödes kulub silmist sinileek. Hetkeks oli mul sind väga vaja, et siis teistega sa jätkaks teed. (1925) Sergei Jessenin
Kui aga pettutakse, siis kaob igasugune heategevuse ning üksteise aitamise alus. Viies loomulik seadus : iga inimene peab end kohanduma teistega Kuues loomulik seadus : Tuleb andeks anda neile inimestele, kes kahetsevad oma tegu ja soovivad andeksandmist- juhul kui tuleviku suhtes on garantii, et see enam ei kordu. Loomulikud seadused kohustavad, kuid ei taga veel nende elluviimist. Inimesed ei järgi loomulikke seadusi, kui need on vastuolus nende loomulike kirgedega. Niisiis on vaja riigivõimu, mis julgeoleku tagamise eesmärgil sunniks inimesi neid järgima. Ilma riigivõimuta, mis hoiaks inimesi hirmu all ning sunniks karistuse ähvardusel täitma lepinguid ja loomulikke seadusi, viivad inimeste loomulikud kires sõjani : ,,Lepingud ilma mõõga toetuseta on vaid sõnad,mis ei suuda tagada inimeste julgeolekut" (Hobbes,Leviathan, lk 129.) Suverään ja riigialamad Riigivõim peab kaitsma inimesi võõraste sissetungi ning üksteise eest
olemas, mis on tänaseni laialdaselt kasutatav mõte. Valgustusajastu põhijooned Valgustusajastu ja sellega kaasneva mõtteviisi põhiidee on väärtustada inimest ja inimmõistust. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Valgustajad seadsid inimestele eeskujuks looduse. See tähendas seda, et looduses oli alati kõik õige ja inimene pidi sellest õppima. Valgustusideoloogiale oli omane ka uus humanism, mis tähendas et esiplaanile seati inimene kõigi oma kirgedega ja vajadustega. Tähtsam valgustajaskond Prantsusmaal Voltaire: Tema kodanikunimi oli François Marie Arouet ja ta oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja
Teos ,,Leviathan" John Locke kõrgeim võim parlamendile, kaitseb omandit, üks liberalismi rajajaid Ptk. 5: Valgustusajastu algus, valgustus Prantsusmaal Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes. Valgustus jäi peamiselt 18. sajandisse. Peamine hinnangute kriteerium oli inimmõistus, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Ühiskonnale seati eeskujuks loodus. Esiplaanil inimene vajaduste ja kirgedega. Prantsusmaal esines ka võitlust kirikuga Rene Descartes teadmiste ainus allikas on mõistus, tuleb kahelda kõiges. Cogito, ergo sum. Peateos ,,Arutlus meetodist". Voltaire võitles katoliku kirikuga, inimkond peaks lähtuma loodusseadustest, rõhutas isikuvabadusi ja sõna- ja trükivabadust. Poliitiliseks ideaaliks valgustatud absolutism. Peateos ,,Filosoofilised kirjad" Charles Montesquieu teosed ,,Seaduste vaim" ja ,,Pärsia kirjad". Ideaalne riigikord
Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal. Mis on valgustus? · Kujunemise eelduseks teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse · Kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus · Ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitus · Arusaam, et on vaja levitada uusi ideid (ideed muudavad maailma), nende mõistmine aga eeldas haridust ja teadmisi · Uus humanism esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega katoliku kiriku ideoloogia vastu Rene Descartes (1596-1650) · Prantsuse filosoof · Rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtust · ,,Arutlus meetodist" · Rõhutas, et teadmiste allikaks on mõistus · Arvas, et tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges · Cogito, ergo, sum ma mõtlen, järelikult olen olemas Voltaire (1694-1778) · Kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane · Pidas peavaenlaseks katoliku kirikut
kuid valgutus kui mõtteviis oli kujunenud juba varem. Valgustusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest. Valg. kujunemise eelduseks oli teaduse areng. Valgustusajastu põhijooned-Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Valgus. Olid veendunud, et ideed muudavad maailma. Inimühiskonnale seati eeskujuks loodus. Valgustusideoloogiale oli omane ka uus humanism. Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Voltaire Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog. Voltaire oli tema varjunimi, ta tegelik nimi oli F.M. Arouet. Ta oli kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane. Kesksel kohal V. tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga. Poliitilise ideoloogia väljatöötamisel lähtus loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. V. rõhutas isikuvabadust. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. Montesquieu sündis mantliaadliku pojana
Vaimne vabanemine kiriku ja usu mõjutustest. Algas 17.sajandil, kõrgaeg oli 18. sajand ning ulatus ka veel 19. sajandisse. 2.Valgustajate põhiseisukohad teadmiste ainus allikas on mõistus, kahelda tuleb kõiges, peamine kriteerium on inimmõistus, vana kord ja maailmakäsitus mõistusevastane, ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitus, ideed muudavad maailma, ideede mõistmine eeldab haridust ja teadmisi, eeskujuks loodus, esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega, kristlik asketism. Uskusid lakkamatusse protsessi. Kõik, mis tuleb, on parem. Pöörasid tähelepanu inimõigustele. 3.Voltaire, Montesquieu, Rousseau käsitlused ideaalsest riigikorrast Voltaire' jaoks oli ideaalne riigikord valgustatud absolutism, (valitseja liit filosoofiaga). Montesquieu jaoks oli ideaalne riigikord konstitutsiooniline monarhia, seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim 1
a) Hinnangu kriteeriumiks on inimmõistus. · Vana korda ja kiriklikku maailmavaadet peeti mõistusevastaseks. · Ratsionalism teadmiste aluseks on mõistus ja loogika. b) Astuti välja katoliku kiriku ja selle ideoloogia vastu. c) Võitlus vanamõtteviisiga, võeti kasutusele täpis- ja loodusteaduste saavutused. · Ka ühiskonna arengut nähti sarnaselt, looduseaduste arengule. d) Uushumanism eesplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega. e) Enamus pooldas eraomandit kui inimese loomulikku õigust, mida tuleb kaitsta feodaalse vägivalla vastu. 3. Prantsuse valgustajad a) Charles Montesquieu (1689-1755) · Parimaks riigivormiks on konstitutsiooniline (parlamentaalne) monarhia parlament on seaduste andjaks. · Võimulahususe idee seadusandlus, täidesaatev ja kohtuvõim olgu iseseisev ja mitte seotud. Nii tagataksegi õiguse ja vabaduse kaitse.
Ideaaliks sai ratsionaalne maailmakäsitlus. Uskudes mõistuse kõikvõimsusesse,olid valgustajad veendunud ,et ideed muudavad maailma. Võitlus vana korra ja mõtlemisviisi vastu seadis valgustajad inimühiskonnale eeskujuks looduse. Kui mingi nähtus erines looduses,oli see nende arvates mõistlik,aga kui kõik loodusega vastuolus olev pälvis hävitava hinnangu. Valgustusideoloogiale oli omane ka uus humanism. Esiplaanile seati inimene oma vajadusteg aja kirgedega. Sellega astuti vastu kristiku asketismi vastu,mida oli eriti rõhutatud katoliku kirik. Voltaire (1694-1778) Voltaire varjunime all on maailmae tuntuks saanud valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog, kelle tegelik nimi oli Francois Marie Arouet. Teda on nimetatud filosoofide partiarhiks,kuid ta oli ka kirjanik,poeet,dramaturg,jurist ja ajaloolane. Keksel kohal tema ühiskondlik- poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga, mida ta pidas peavaenlaseks. "Purustage koletis
Nende ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Valgustajad olid veendunud et ideed muudavad maailma. Sellest tulenes ka arusaam et on vaja levitada uusi ideid, nendest arusaamine eeldas aga teadmisi ja haridust. Võitluses vana mõtteviisi vastu seadsid valgustajad eeskujuks looduse. Kui mingi nähtus esines looduses , oli see nende meelest mõistlik aga kõik loodusega vastuolus olev mõisteti hukka. Valgustusideoloogiale olio mane ka uus humanis. Esile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kristliku asketismi vastu, mida oli eriti rõhutanud katoliku kirik. Valgustajatel tekkisid suured konfliktid kirikuga Inimmõistust ja kriitilist mõtteviisi tähtsustas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes.Tema põhiteoses "Arutlus meetodist" astub Descartes välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu ning rõhutab, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Et jõuda tõsikindla teadmiseni on tema arvates vaja kõiges kahelda
riigis), üle Euroopa levisid aga Prantsusmaa haritlaste kaudu. Valgustajad hindasid inimmõistust, ideaaliks oli ratsionaalne maailmakäsitlus. Nad uskusid, et ideede alusel saab maailma muuta, uusi ideid on vaja levitada, ideede mõistmine eeldab haridust ja teadmisi. Inimühiskonna eeskujuks peaks olema loodus. Kui mingi nähtus esineb looduses, siis on see mõistlik. Nende maailmakäsitlusele oli omane uus humanism, nad pidasid oluliseks inimest oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kristliku asketismi vastu, mida oli eriti rõhutanud katoliku kirik. Valgustaja Rene Descartes arvas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges. "Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Voltaire võitles katoliku kirikuga, mida pidas peavaenlaseks. Samas uskus ta kõrgema olevuse olemasolusse. "Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda". Inimühiskond peaks lähtuma loodusseadustest
,,Hekabe" ja ,,Troojalannad" mõlemad seotud Trooja sõjaga, mõlemas antakse sõjast kohutav pilt, kirjeldatakse võitjate märatsemist, Trooja naiste saatust. Kirjeldades müüdisõda, näitab Euripides, et on pika ja hävitava kaasaegse sõja (Peloponnesose sõda 431-404) vastu. KOKKUVÕTTEKS: Aischylos näitas üleloomulikke olendeid, Sophokles inimesi, nagu nad peaksid olema, ja Euripides inimesi, nagu nad olid, kõigi pahede, nõrkuste ja kirgedega. Allikad: ,,Antiigileksikon" K. Leht, O. Ojamaa ,,Väliskirjandus" J. Talvet ,,Maailmakirjandus I" Ph. Hamilton ,,Lühike teatriajalugu" Kleis ,,Antiikkirjanduse ajalugu"
Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks oli tema sõnul vaja kahelda kõiges. Sellest lähtuvalt tuletas ta oma filosoofia põhiprintsiibi Cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas). Hinnangute peamiseks kriteeriumiks oli inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Ühiskonnale seati eeskujuks loodus, sest see oli täis mõstlikkust. Valgustusele oli omane uus humanism, millega seati esiplaanile inimene oma vajaduste ja kirgedega. Astuti välja kirikliku asketismi vastu. Võitlus kirikuga oli omane prantsusmaale.Suurim valgustaja on Voltaire, kelle poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism, mille all ta mõtles valitsejate liitu filosoofidega. Ratsionalistm tähendas, et kõik siin maailmas sõltub terve mõistuse tahtest. Ka usk ja moraal tulenevad mõistusest. Sellele avaldas mõju loodusteadus, mis vätis, et kogu loodus on mõistuspäraselt korraldatud. Rahvahulki tuli valgustada, et muuta ühiskond paremaks
Viies loomulik seadus (vastastikuse järeleandlikkuse ja lahkuse nõue): iga inimene peab end kohandama teistega. Kuues loomulik seadus (andeksandmisnõue): tuleb andeks anda neile inimestele, kes kahetsevad oma tegu ja soovivad andeksandmist juhul kui tuleviku suhtes on garantii, et see enam ei kordu. Loomulikud seadused kohustavad, kuid ei taga veel nende elluviimist. Inimesed ei järgi loomulikke seadusi, kui need on vastuolus nende loomulike kirgedega. Niisiis on vaja riigivõimu, mis julgeoleku tagamise eesmärgil sunniks inimesi neid järgima. Ilma riigivõimuta, mis hoiaks inimesi hirmu all ning sunniks karistuse ähvardusel täitma lepinguid ja loomulikke seadusi, viivad inimeste loomulikud kired sõjani: "Lepingud ilma mõõga toetuseta on vaid sõnad 21, mis ei suuda tagada inimeste julgeolekut." Inimesed ei saa elada rahumeelselt koos nagu mõned putukad
Rousseau, C. de Montesquieu) Valgustusideede levikule aitas kaasa teaduse areng, aga ka uued protsessid ühiskondlikus elus ( uue riigi konseptsiooni kujunemine). Valgustusaja kõige olulisemad põhimõtted olid: 1) Valgustajatele on iseloomulik veendumus ideedesse (idealism, optimism, tegevustung). 2) Kõikide hinnangute peamine kriteerium oli mõistus. Ideaalne oli ratsionalistlik maailmakäsitlus. 3) Humanism- kõige olulisem on inemene oma vajaduste ja kirgedega. Et ta suudaks neid sõnastada on vaja levitada haridust. Ideed muudavad maailma! 4) Valgustus toob endaga kaasa võitluse katoliku kiriku vastu. Voltaire- süüdistas Rooma katoliku kirikut rõhuvas dogmatismis, inimeste vangistamises ebausu küüsi Rousseau- nõudis “inimese õiguste” tunnustamist innukamalt kui enamik filosoofidest. Montesquieu- riigiteooria kõige olulisem autor. Riigis peab olema võimude lahusus.
Ideoloogia eelkäijad elasid 17.saj, hiilgeaeg 18.saj. Ajastu kujunemise eelduseks oli teaduse areng. Põhijooned Peamine kriteerium inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Mõistus on kõikvõimas, ideed muudavad maailma vajadus levitada uusi ideid haridus. Eeskujuks seati loodus (kõik mis looduses on mõistlik), aga loodusega vastuoluline polnud õige. Uus humanism. Esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti vastu kristliku asketismi vastu (eriti katoliku kirik). Võitlus katoliku kirikuga on eriti omane Prantsusmaale. René Descartes ,,Arutlus meetodist" astus välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu. Väitis, et see võimaldab seletada vaid seda, mida teatakse. Rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Kahtle kõiges. ,,Ma mõtlen, järjelikult olen olemas" 1 Voltaire Imelaps, üle 20 000 toese. Kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane.
(Legend tema kohta lahkus kodust, kui oli 29 aastane ja pereisa. Läks öösel, sest päeval polnud tahtejõudu. Mineku eesmärgiks oli leida vastus küsimusele miks inimesed kannatavad? Rändas 7 aastat ja siis talle tundus, et ta teab vastust. Toimus virgumine.) Buddha virgunud. Hakkas oma vaateid levitama. Õpetuse vundamendiks on 4 õilsat tõde ehk DOGMAT: 1. ELU ON KANNATAMINE nt inimese ilmale tulemine on kannatamine, kroonilised haigused (astma, suhkrutõbi), kirgedega seotud (armukirg), vananemine, surm 2. KANNATUSTEL ON OMA PÕHJUS peamine põhjus on elujanu, meelelisus 3. KANNATUSTEST ON VÕIMALIK VABANEDA 4. KANNATUSTEST VABANEMISELE VIIB 8 OSALINE TEE e inimesel peab olema kaheksa voorust: 1. õige vaade ehk õige arusaamine kui võetakse omaks 4 õilsat tõde, siis on õige vaade 2. õige mõtlemine kui mõtetes ei sisaldu julmust, peab olema tasakaalukas ja salliv 3
tõstis esile inimmõistuse, kahtlemine vanades tõdedes; kõrgaeg 18.saj. Valgustusajastu põhijooned: · Inimmõistus · Ratsionalistlik maailmakäsitus, ideed muudavad maailma, on vaja levitada uusi ideid, nendest arusaamiseks vaja haridust ja teadmisi · Loodusega vastuolus olev ei oma mõtet loodusseadused · Uus humanism esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega, konflikt kirikuga, eriti Prantsusmaal Valgustatud absolutism valitsejate liit filosoofidega, Voltaire`i poliitiline ideaal Rene Descartes 1596-1650, prantsuse filosoof, rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust; teos "Arutlus meetodist" , astus välja Aristotelese loogika vastu, teadmiste ainus allikas on mõistus, on vaja kahelda kõiges, põhipritsiip cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas) Voltaire 1694-1778, Francois Marie Arouet, "Purustage koletis
Rossini "Sevilla habemeajaja" järeltulijas leidub palju uut. Psühholoogiline baas, tegevustiku sümfooniline pidevus ja ooperikultuuri saavutustest viljastatud stiil võimaldasid 26 Verdil opera buffa tardunud vorme tundmatuseni muuta. Ta lõhkus koomilise ja lüürilis psühholoogilise ooperi vahelised piirid ning korvas harjumuslikud maskid eluliste karakterite ja kirgedega. Võluvalt värskes, elegantses ja rütmilt tujukas muusikas peegeldub iga pisemgi hingeseisund või mõttemuutus otsekui suurendusläätse all. Köidavad koomiliste stseenide ja lüüriliste episoodide kaleidoskoop ning värvikad üleminekud ühelt sündmuselt teisele. Ooperi harmoonia on julge ja koloriitne, orkestripartii särav ja väljenduslik, meenutades oma kerguse ja vaimuteravusega Mozartit ja Rossinit. "Falstaffi" meloodiline leidlikkus on ammendamatu
teadmiste ainus allikas on mõistus. D arvates oli vaja kahelda kõiges. Valgustatud absolutismi ideoloogid peavad riigile ja rahvale parimaks valitsejaks haritud ja reformimeelset piiramatu võimuga monarhi. Üks teooria peamiseid kujundajaid oli prantsuse filosoof Voltaire. Muutused seoses valgustusega (mida hakati väärtustama): Inimmõistus ( peamine kriteerium) Ratsionalistlik maailmakäsitlus (ideaalne, ideed muudavad maailma) Loodus Humanism ( esiplaanil inimene koos oma vajaduste ja kirgedega) Deism (usutlus, et Jumal on kunagi ammu universumi loonud ja end enam sellesse ei sega) Valgustatud absolutism (ideoloogid peavad riigile ja rahvale parimaks valitsejaks haritud ja reformimeelset piiramatu võimuga monarhi. Üks teooria peamiseid kujundajaid oli prantsuse filosoof Voltaire) TÄHTSAMAD MÕTLEJAD Rene Descartes -1596-1650. Filosoof - Peamised ideed: Cogito ergo sum, Kahtlemine, Kriitiline suhtumine. Teosed: "Arutlus meetodist"
annaabi.ee 
