· seeme kolmnurkne Tsuga canadensis - Kanada tsuuga · peenikesed haprad võrsed, tihedalt karvased · okas lame, õhuke ja lühike · okas pealt tumeroheline, alt hele · okas kinnitub varrele rootsuga · okka servas madalad üksikud hambad · käbi hästi pisike, hele · ümara servaga soomused Larix gmelinii var. japonica - Kuriili lehis · II ja vanema aasta võrsete lühivõrsed, millele kinnituvad okkad mitmekümne kaupa kimpudes · võrsete järgi määramisel on oluline värvus · noored võrsed violetjad või oranzpruunid, paljad või karvased · pungad kollakaspruunid Larix decidua - Euroopa lehis · noored võrsed hallikad, helekollased · pungad kerajad, pruunid , vaigused · helerohelised okkad · okkad pehmed, pikkvõrsetel ühekaupa, lühivõrsetel 40-70 kaupa kimbus, 1,5-3 cm pikad · suurem käbi kui kuriili lehisel · seemnesoomused üksteise ligi hoiduvad
nõudlikud) rabas ja rabametsades (leplikud). - Koonusekujuline, vahel ka võsane Vajavad happelist keskkonda. Valkjas-punane - Juurestik maapinnalähedane, mükoriisaga värvus. Ühe ja kahekojalised. - Niisket, kerget, värsket liivapinnast Turvas- küttematerjal, keemiatööstuse tooraine, - Kasvab nii varjus kui ka valguse käes tervistavad vannid, kariloomade allapanekuks. - Okkad 3-kaupa kimpudes, tihedalt oksal. Rabade tähtsus: - Sinine söödav marikäbi - mageveevarude säilitajad Nulg - seovad süsinikdioksiidi - Koonusekujuline - leevendavad kasvuhooneefekti. - Sammasjuur, mükoriisaga - Eelistab liivsavimuldi. Nõudlik Sõnajalgtaimed - Väga varjutaluv
Võra tihe, püramiidjas Okkad kinnituvad ühekaupa Okkad vahetuvad 5-7 aasta järel Juurestik nõrk, laiub mulla pindmistes kihtides Harilik jugapuu Kahekojaline taim Kasvab põõsana Punased marikäbid Okkad lamedad, ühekaupa Mürgine taim Peamiselt Saare- ja Hiiumaal Jäänuktaim II kategooria kaitsealune liik Harilik kadakas Kahekojaline taim Kasvab põõsana Mustjassinised marikäbid Okkad kolmekaupa kimpudes Okaste eluiga 4 aastat Juurestik maapinnalähedane Lepib kehva pinnasega Levinud põhiliselt Lääne Eestis ja saartel Võõramaised okaspuud Nulg Torkav kuusk Mägimänd Seedermänd Ebatsuuga Elupuu Siberi nulg Lehis Lehis – suvehaljas okaspuu Okkad pehmed ja vähe kaitstud külma eest Talveks varisevad okkad maha Okaspuude tähtsus looduses Rikastavad õhku hapnikuga Mõjutavad mulla omadusi
..6 cm pikkused, üksikud, rohelised või sageli sinakasrohelised ning paiknevad võsul spiraalselt. Kuue kuu kuni viie aasta möödudes asenduvad need 3. soomuslehtedega (makroblastidega), mis sarnanevad pungasoomustega ning on väikesed ja pruunid. Neis ei toimu fotosünteesi ja nad paiknevad nagu juveniilsed lehed. Viimane tüüp on 4. okkad, mis on rohelised, neis toimub fotosüntees, nad on 2...5 (1...6) okkast koosnevates kobarates (kimpudes), iga kimp kasvab välja väikesest pungast tillukesel võsul soomuslehe kaenlas. Need pungasoomused jäävad sageli kimbule alustupeks. Okkad püsivad olenevalt liigist 1,5...40 aastat. Kui võsu kahjustatakse (näiteks mõni loom sööb seda), siis kahjustusest vahetult allpool paiknevatest okkakimpudest kasvab välja pung, mis asendab kaotsiläinud osa. Okaste arv kimbus on üks männiliike eristav tunnus. Viie okkaga on näiteks: · Valge mänd
Juur: külgjuurtega, sügavale ulatuvad Vars: läbimõõt on kuni 1,2 m, koor on hallikaspruun ja pikisuunas lõhenenud Leht/okkad: okkad 3-6 cm pikad, pehmed sinakasrohelised, pikkvõrsetel okkad ühekaupa, http://upload.wikimedia.o lühivõrsetel 25-50 rg/wikipedia/commons/th kaupa kimpudes Õis: puudub Käbi: pruunid ning 2,55,5 cm pikkused, munaja kujuga, nõrgalt üksteise vastu surutud Paljunemisviis: seemnetega Tunnus: Okkad on pehmed, talvel langetab okkad, käbid on ümarad ja üksteise vastas, ülespoole. Nimetus: Harilik mustikas Kuulub sugukonda kanarbikulised, klassi kaheidulehelised, hõimkonda õistaimed
nt neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti (ka nahk-higistamine ja kopsud-süsihappegaasi eritamine) Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni väliskeskkonnast, töötleb ja salvestab saadud informatsiooni, seob ja kooskõlastab kõigi teiste elundkondade töös, reguleerib organismi talitust vastavalt elukeskkonnas toimuvatele muutustele. Kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) töötleb informatsiooni. Piirdenärvisüsteem (kimpudes dendriidid, neuriidid; kokku närvid). Meeleelundid-informatsioon väliskeskkonna kohta. Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi. Hormoonid on ained, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele; reguleerivad rakuainevahetust, kasvu, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist, sigimist. nt käbikeha, kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, munasari/munand, hüpofüüs Sigimiselundkond on vajalik järglaste saamiseks
marikäbisi ei soovitata korjata! Kadakal on ka oma hüüdnimed nagu näiteks : kattai, kadak, kadajas, kadarik. Eluvormilt elab kadakas kuni 10.m kõrgune igihaljas puu või 1 - 3 m kõrgune põõsas. Enamasti kahekojaline, harva esineb ühekojalisi taimi. Võib elada üle 100 aasta vanaks. Käbi moodustub sügisel. Isaskäbid on kollased ja emaskäbid algul rohekad. Käbi valmib 2 aastat ja on valminult sinakasmust ning kaetud vahakirmega. Okkad on 1¼2 cm pikkused, teravatipulised, 3-kaupa kimpudes. Okaste eluiga on keskmiselt 4 aastat. Kasutus alad: puidutööstus, kasutatakse ravimteena või ravimina, alkohoolsete jookide koostisainena, kui ka saunavihtade tarbeks. 6 3. HARILIK KUUSK Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Kuusk ei tunne liigset niiskust kui ka liigset kuivust võrreldes männiga. Kuuse tüvi on jäme ning oksad ei alga tal suht lähedalt maa- pinna pealt
Algkudedest tekivad kõik püsikoed! 2. Püsikoed spetsiifilise ehituse ja talitlusega koed. Need grupeeritakse koesüsteemideks vastavalt nende pidevusele läbi kogu taimekeha: a) Kattekudede süsteem N:epiderm- ühekihiline, katab taimeosi, temas on õhulõhed. b) Põhikudede süsteem N: parenhüüm mitmekihiline (sammaskude, kobekude), asub epidermi all. Seal paiknevad kloroplastid. c) Juhtkudede süsteem juhtkoerakud on kimpudes. *Ksüleemi e puidurakud transpordivad vett ja seal lahustunud mineraalaineid. Ksüleem koosneb torujatest rakkudest e trahheedest. Lühemaid rakke nim trahheiidideks. Raku otsmised rakukestad on kadunud moodustub pikk toru. *Floeemi e niinerakud transpordivad orgaanilisi aineid. Floeem koosneb elusrakkudest. Ained liiguvad sõeltorude kaudu. d) Tugikoed - puitunud ja paksenenud kestaga rakkudest. e) Erituskoed piimasoonte rakud, soolanääre, nektaarium.
ravim), peenviinatööstuses (dzinni valmistamisel) ja kulinaarias. Seeme Kadaka viljas asuv seeme on tiivata, pruun, pikliku kujuga ning kõva kestaga. Ühes käbis võib olla 1...3 seemet, mis valmivad kahe aastaga. Valminud käbi ei avane. Kadaka seemnete levitajaiks on peamiselt linnud, kes käbisid söövad. Lehed Lehed on okka- või soomusekujulised. Okkad on 1-2 cm pikkused, teravatipulised, kolmekaupa kimpudes. Kimbud kinnituvad oksale tihedalt (vahekaugus 0,5-1 cm). Okaste eluiga on keskmiselt 4 aastat. Värvuselt on nad hallikas- või helerohelised. Okastest ja noortest võrsetest saadaval kadakaõlil on tugev antiseptiline toime. Tüvi Kadaka koor on hallikaspruun, kestendav. Noored võrsed on punakaspruunid. Oksi on väga palju, nad paiknevad rõhtsalt või püstiselt. Puit Puit on lõhnav, tihe, sitke, mädanemiskindel, tavaliselt pehme ja kergesti töödeldav,
Harilik Mänd 1.Bioloogilised omadused: Suurus : 45-50m,tüveläbimõõt kuni 1,5m. Võra:oleneb palju kasvukeskkonnast.Noorelt tavaliselt koonusjas,üksikult kasvades hiljem laiuv või kuhikjas,mets kitsas. Koor,võrsed:Tüve ülemises osas koor oranzikas pruun ja kestendav,vanemas eas tekib hallikas pruun korp.Noored võrsed helepruunid,pungad munajad pruunid ja vaigused. Okkad:Pikkavõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa,lühivõrsed 2 kaupa kimpudes,3- 7cm pikad,ristlõikes poolrinajad,nõrgalt keerdunud ,püsivad puul 3-4aastat. Käbid:Isakäbid munajad,koodunud noore pikkvõrse alusel,kahvatutipus,algul violetjad hiljem muutuvad roheliseks ja valmivad pärast tolmemist teise aasta novembris ja varisevad järgmisel kevadel.Seejärel varisevad ka tühjad käbid. Seemned: hallid ,pruunid või mustad,pika sihvaka tüvega,mis kinnitub tangjalt ümber seemne. Ökoloogilised omadused:
Must mänd kuulub ka pinnast parandavate liikide hulka. Musta männi võra väga varieeruva kujuga, noorelt koonusjas, vanemas eas laiuv, pikkades okstega, sageli muutub vihmavarjutaoliseks. Musta männi koor on hallikaspruun ning vanemas eas tekin paks, pikutilõhenev hallikaspruun korp. Võrsed on läikivad, heled-või õraanzpruunid. Pungad on kuni 1,5cm pikad, teravatipulised, hallikaspruunid, vaigused. Musta männi okkad on pikkvõrsetel spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes. Tumerohelised jäigad okkad on kuni 15 cm pikad ning enamasti sirged ja saagja servaga. Isaskäbid on rohekaskollased munaja kujuga ning koonduvad noore pikkivõrse alusele. Algselt rohekad või kollalaspunakad emaskäbid koonduvad noore võrse tippu. Eestis on must mänd vähe levinud ning looduses ise järglasi ei anna. Kasutatud kirjandus ja internetilehed: Eino Laas ,,Okaspuud" kirjastus Altex, Tartu 2004
Õitseaeg ja õitseb enne lehtede õitseb mais-juunis. Õied õitseb juunis. Õied õite puhkemist, mai keskel. Õied moodustuvad eelmise aasta paiknevad eelmise aasta kirjeldus paiknevad lühikestes võrsetel, koondunud tihedatesse võrsetel, kuni 20 cm tumepruunides või violetsetes kuni 20 cm pikkustesse pikkustes püstistes pööristes või kimpudes. püramiidjatesse pööristesse. Õied laipüramiidjates hõredates lõhnavad, värvuselt valged, lillad, pööristes. Õied tumelillad, sinised. nõrgalt lõhnavad Viljade Vili on 2-4 cm pikkune tiibvili, Vili on kahepesaline kupar, mis vili on kahepesaline kupar,
väga tormikindel. Külmakindel. Mullastiku suhtes nõudlik. Väga suure varjutaluvusega. Harilik saar (Fraxinus excelsior) Sugukond: õlipuulised (Oleaceae) Noorelt kitsa, vanemas eas laiuva Levinud haljastuses. Puitu võraga 3540m kõrgune lehtpuu. kasutatakse mööblitööstuses, Eluiga kuni 300 aastat. masinaehituses. Tüvekoor sile, rohekas, hiljam helehall. Õitseb mai keskel. Õied pruunides või lillakates kimpudes. Tiibvili valmib oktoobris. Külmakindel, tundlik hiliskülmade suhtes. Noorelt varjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Harilik laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris) Sugukond: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) Mitmeaastane kuni 1,5m kõrgune Kõige sagedam dekoratiivtaim eostaim. sõnajalalistest. Pehmed ja suvehaljad lehed asetsevad korrapärase lehtrina. Eosed valmivad juulist septembrini
Mänd on ka väga laia levialaga. Võra: noorelt tavaliselt koonusjas, üksikult kasvades hiljem laiuv või kuhkjas, metsas kitsas. Koor, võrsed: tüve ülemises osas koor oranzikaspruun ja kestendav, vanemas eas tekib hallikaspruun paks korp. Noored võrsed helepruunid, pungad munajad, pruunid ja vaigused. Okkad: pikkivõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes, 3-7 cm pikad, ristlõikes poolringjad, nõrgalt keerdunud, püsivad puul 3-4 aastat. Käbid: isaskäbid munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele, kahvatukollased. Emaskäbid püstiselt lühikese rootsuga 1-3 kaupa noore võrse tipus, algul violetjad, hiljem muutuvad roheliseks ja valminult pruunid või hallid, 3-7 cm pikad. Õitseb juuni algul, käbid valmivad pärast tolmlemist teise aasta novembris ja varisevad järgmisel kevadtalvel.
· põhikude (parenhüüm) täidab taime a) assimilatsioonikude (sünteesikude) fotosüntees glükoos b) säilituskoed arenhüüm · kattekude rakud on väga tihedalt üksteise kõrval; ei sisalda kloroplaste; asuvad välispinnal · juhtkude pikad torujad rakud (prosenhüümsed); trahheed, trahheiidid (sõnajalgtaimedes); puiduosa rakud/niineosa (puittaimedes, katteseemnetaimedes) tugikoed ehk kallenhüümid tugikoed on koos juhtkudedega kimpudes TAIMEDE PALJUNEMINE 1. paljunemisorganiks on ÕIS FOTOSÜNTEES ja HINGAMINE · Fotosünteesi lähteaineteks on süsinikdioksiid, vesi ja mineraalained (energiaallikaks on päikeseenergia), lõpp- produktiks ehk saaduseks on süsivesikud, peamiselt glükoos, fruktoos ja tärklis ning kõrvalsaaduseks hapnik. SAMBLAD
PUKSPUU Buxus Mullastik- lubjarikastel muldadel Niiskus- Valgus- varjutaluvad Haljastusväärtus- Euroopas enim kasutatud hekitaim Puu võra- Lehed- vastakud, teravaservalised Õied- ühesugulised, rohekad Viljad- kolmetaolised NÄSINIIN Daphne Mullastik- lubjarikast, võib kasvada ka soostunud kasvukohtades Niiskus- Valgus- päikesepaistelistel Haljastusväärtus- Ei ole eriti kasutatud Puu võra- Lehed- heitlehised, vahelduvad, teravaservalised Õied- kobarates või kimpudes, Viljad- marjataoline, üheseemneline Kõik taimeosad väga mürgised HÕBEPUU Elaeagnus Mullastik- talub igasuguseid muldasid Niiskus- talub põuda Valgus- päikesepaisteline Haljastusväärtus- ei kasutata eriti Puu võra- Lehed- heitlehised, lühirootsulised, kaetud karvadega Õied- neljatised, kahesugulised Viljad- luuviljataoline kuivvili KORGIPUU Phelodendron 9 Mullastik- parasniiseke, värske ja viljakas
Eluiga võib ulatuda 200 aastani. Õied ilmuvad maikuus, natuke enne lehtede tekkimist. Puidust valmistatakse kitarri, viiuli, mandoliini ja teiste keelpillide kõlakasti põhju. Puit on kõva ja sellepärast kõlab heli sellelt paremini vastu. Vahtramahlast on toodetud ka suhrkut. Kevadel saab värsketest lehepungadest valmistada maitsvat rooga (pungi hautatakse ja keedetakse soolvees). 30) Viirpuu (Crataegus) Õied on valged ja paiknevad kimpudes. Viljad valmivad septembris, värvuselt ja suuruselt pihlakamarjade moodi. Lehtedest ja õitest on valmistatud südamerohte. Kasutus ka iluhekina.
(Iris spp) Pärit Euroopast, roomava risoomiga, puhmik, 90-115 cm kõtrge Kasvukoht päikesepaisteline, soe, tuulte eest varjatud. Lõunapoolne kallak. Ei talu seisva õhuga kohti. Pinnas parasniiske, aluseline ja liivane muld Õitseb mai-juuni, õiekattelehed asetsevad ümber kolmehõlmalise emakasuudme kahekorruseliselt. Peaaegu kõik olemasolevad toonid, lehed mõõkjad Paljundamine puhmiku jagamise teel Istutada ja kasutada haljastuses, lilleseades, kimpudes ja pärgades Sorte ,,Beverly Sills"', ,,Ola Kala", ,,Pagan Dance" http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/iirisaed.htm Kobarpea (Ligularia spp) Kasvab peamiselt Aasias, perekonnas u 125 liiki. puhmik, kõrgus 150-190 cm Kasvukoht päikeseline, täispäike kuni poolvari Pinnas huumusrikas, hästi haritud, piisavalt niiskust. Taim on talvekindel Õitseb juuli-september, õied kuldkollased, oranzikad,
Jaapanis; Kagu- aasta võrse tipus üksikult või USAs. kimpudes. Vili on luuvili. Emasõied moodustuvad õitsemise eel kevadel lühivõrsete pungadest ja Puit kollakasvalge, tihedus 0,6-0,7 Lehed värvuvad sügisel kollaseks. asuvad noorte lehtede kaenlas, g/cm3; raiutud puit koore all mädaneb Soodes, tundras. õitsemine aprilli lõpus või mai I kiiresti.
Noored võrsed rohekashallid, suure lehepadjaga. 4. Lehed ja pungad: vastakud paaritusulgjad liitlehed, kuni 40 cm pikad, 9-15 lehekesega. Lehekesed piklikelliptilised, kuni 10 cm pikad, jämedalt saagja servaga, teritunud tipuga, kiilja alusega. Pungad süsimustad, ladvapung külgpungadest tunduvalt suurem. 5. Õied ja viljad: õitseb enne lehtede puhkemist, mai keskel. Õied paiknevad lühikestes tumepruunides või violetsetes pööristes või kimpudes. Vili on 2-4 cm pikkune tiibvili, noorelt roheline, valminult pruun. Valmivad oktoobris ja jäävad sageli talveks puule. 6. Kasvunõuded: külmakindel, kuid tundlik hiliskülmade suhtes. Noorelt varjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Hästi arenenud tihe juurestik. Eluiga kuni 300 aastat. 7. Kasutus: väärtuslik puit, kasutatakse mööblitööstuses, masinaehituses. Levinud ka haljastuses. Harilik Tamm (quercus robur) TA 1
Künnapuu 20-30 m kõrge, lehed ovaalsed 5-12 cm pikad ja ebasümmeetrilised. Õitseb aprillis, mais, õied paiknevad kimbuna lühivõrsetel. Vanus 300-400 a. Külmakindel j akeskmise varjutaluvusega. Puit on väga väärtuslik, kõva, maltspuit on kollakasvalge, lõlipuit pruun või tumehall. Sageli kasvatatakse pargipuuna. Harilik jalakas kõrgus 25-30 m. Tüvi silinderjas, koor hallikasmust. Lehed on suured 8-16 cm. Õitseb aprillis, õied on tihedates kimpudes. Vili ovaalne pähklike. Täiesti külmakindel, varjutaluv, talub linnatingimusi, aga mullastiku suhtes nõudlik. Puit on väärtuslik nagu künnapuul. 12. Metsakasvukohatüüpide iseloomustus: Loometsad siia alla kuuluvad pael, rähksel või klibumullala kasvavad madala tootlikkusega (III-V boniteet) mullad. Kõige sagedamini esineva männikud vahel ka kuusikud ja kaasikud. Puitud on madalad ja hõredad, puude juurdekasvu piirab mullakihi väike
Kasvukuju võrsed karvased, hiljem tumepruunid oksad asteldega. Okstel tihedalt näsad Võrsed Pungad vahelduvad lihtlehed, ovaalsed või äraspidimunajad, nahkjad, ümardunud või teritunud tipuga, hõredalt täkilise Lehed servaga, 3-5 cm pikad, pealt tumerohelised, alt heledamad. Abilehed suured, neerjad või südajad, püsivad sügiseni õied oranzpunased, kuni 5 cm läbimõõduga, 2-6 kaupa kimpudes Õied vili (küdoonia) on õunvili, ümmargune või piklik, 3-4 cm läbimõõdus, roheline või kollane, valmib septembris Viljad õitseb mais-juunis Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusnõudlik valgus niiskus viljakas muld Mahla, keedise, zelee, kompoti jms valmistamiseks, haljastuses dekoratiivse üksikpõõsana või rühmiti muruplatsile, eesaeda Kasutamine Sordid Märkused
· 'Korea' mägedest 1600-1700 m kõrguselt loodusest leitud; keskmisekasvuline, laiuv ja tihedavõrseline põõsas; lehed tumerohelised, paksud, õied tumeroosad; · 'Purpurea' ('FoliisPurpureis') madal põõsas, lehed pruunikaspunased; õied tumeroosad; · 'Variegata' lehed kollakasvalkjate servadega; õied sügavroosa värvusega; · 'Venusta' lehed väiksemad kui põhiliigil ja peaaegu paljad; õied tihedates kimpudes piki võrset, torujad, purpurroosad heledama servaga, kupar lühike, paljas; · 'Versicolor' väike kuni keskmisekasvuline põõsas, õied algul kreemikasvalged, hiljem punased; · 'Victoria' väike, püstine, aeglasekasvuline ja tihe põõsas, lehed laielliptilised, pronksjalt pruunikaspunased, õied väljast purpurpunased, seest kahvaturoosad. [9] KOKKUVÕTE
Külmakindel, keskmise varjutaluvusega, mullastiku suhtes nõudlik. Puit väga väärtuslik: kõva, halvasti lõhestuv, maltspuit kollakasvalge, lülipuit pruun-tumehall. Harilik jalakas Ulmus glabra 25-30 m puu. Tüvi silinderjas, koor hallikasmust sügavarõmeline. Lehed suured, ovaalsed, kiilja alusega, nõrgalt ebasümmeetrilised, kahelisaagja servaga, karekarvased. Sageli külgrood hargnevad enne lehe serva jõudmist. Õitseb aprillis enne lehtede puhkemist. Õied tihedates kimpudes. Vili ovaalne pähklike, asub tiiva keskel. Idaneb halvemini kui künnapuul. Annab ka kännuvõsu. Täiesti külmakindel, varjutaluv, mullastiku suhtes nõudlik. Talub linnatingimusi ja kärpimist. Puit samuti väärtuslik nagu künnapuul. Raagremmelgas Salix caprea 12-15(20) m kõrge puu, harva ka põõsas. Koor noorelt hall sile, hiljem pruunikas rõmeline. Pungad suured kollakaspruunid. Lehed elliptilised, hallikasviltjad, terveservalised, nõrgalt lainjad. Õitseb enne lehtede puhkemist
VÕRA Vabalt kasvades koonusjas, ahenev, peaaegu maani ulatuva võraga. Metsas sihvaka, kitsa võraga, horisontaalsete okstega. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile , hallikasroheline, hiljem tumepruun, pikutirõmeline. Noored võrsed hallikas- või rohekaspruunid, hõredalt hallikarvased. Pungad munajad, vaigused. OKKAD Pikkvõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 5-kaupa kimpudes. 7-12cm pikad, peenikesed, kolmetahulised, peensaagja servaga, pealmine külg tumeroheline, kaks ülejäänut heledamad. Puul püsivad 2-3 aastat. ÕIED, VILJAD Isaskäbid munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele, punased. Emaskäbid püstiselt lühikese rootsuga 1-3 kaupa noore võrse tipus, algul violetjad, hiljem muutuvad roheliseks ja valminult punakaspruunid, sageli kõverdunud, 10-20 cm pikad
jne) ning ekspositsiooni (ilmakaarte mõju) ja orograafilised tegurid (reljeef). Kase (Betula) perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlejad heitlehised kiirekasvulised ja valgusnõudlikud puud ja põõsad. Perekonnas on u. 60 liiki, mis levinud Euraasia ja Põhja- Ameerika paras- ja boreaalses vöötmes. Peamiselt väikesed kuni keskmise suurusega munajad saagja või kahelisaagja servaga vahelduvalt pikkvõrsele (lühivõrsetele kimpudes) kinnituvad lihtlehed puhkevad varakevadel (aprilli lõpul, mai algu). Kased tolmlevad varakevadel samaaegselt lehtede puhkemisega. Ühesugulised õied asuvad urbades. Silinderjad ja rippuvad isasurvad (isasõisikud) moodustuvad õitsemisaastale eelneval suvel või varasügisel 2- või 3- kaupa võrsete tippu. Püstised (või rippuvad) emasurvad moodustuvad lühivõrsete pungadest enne lehtede puhkemist õitsemisaasta varakevadel ning asetsevad noorte lehtede kaenlas. Vili
strobus Eneseharimise mõttes: Keerdokkane mänd - P. contorta Must mänd - P. nigra (levinud mitme alamliigina väga suurel territooriumil Kesk- ja Lõuna-Euroopas Kollane mänd - P. ponderosa 3.4. Perekond lehis - Larix Lehiseid eristab teistest okaspuudest see, et nad on suvehaljad. Kõik lehiseliigid (perekonnas ca 20 + arvukad hübriidid) on suured laia kuhikja võra ja pikkade horisontaalsete okstega puud. Okkad 20 ... 45 ... 75 kaupa kimpudes. Okaste arv ongi üheks määramistunnuseks. Et aga lehiste käbikandvus algab väga vara, on palju paremaks tunnuseks nende käbid. Lehised on Eestisse toodud küllalt ammu ning neid leidub sageli vanades parkides ning endistes mõisametsades. Esimesteks sissetoodud liikideks olid euroopa lehis ja siberi lehis. Lehised on väga valgusnõudlikud liigid (valgusnõudlikkus võrdne hariliku männiga). Paremini kasvavad
Neuron koosneb tavaliselt kehast (sooma) ja jätketest. Jätked jaotuvad dendriitideks ja aksoniteks. Dendriit on jätke, mis juhib närviimpulsi neuroni kehasse, akson on jätke, mis juhib impulsi rakukehast edasi. Aksonid võivad olla väga pikad, ulatudes näiteks seljaajust varbani. Närvirakkude tuumaga osad asuvad, kas kesknärvisüsteemi hallaines või erilistes närvisõlmedes. Väljaspool seda kulgevad neuronite jätked (dendriidid ja aksonid), närvikiud, mis on reeglina kimpudes ja moodustavad närve. 15 Neurogliiarakud moodustavad neurogliia ehk närviturva. Neid nimetatakse ka närvitoendirakkudeks. Neurogliiarakud täidavad neuronite ümber peamiselt kaitsefunktsiooni. Osadel neurogliiarakkudel on fagotsütoosivõime/õgirakud. Nad suudavad hävitada närvisüsteemi tunginud mikroorganisme. 3.5. Veri ja lümf (W
põõsana. On meil veidi külmaõrn, karmidel talvedel külmuvad viimase aasta võrsed, kuid taastuvad hästi. Ei ole kõrreliste roostehaiguste vaheperemeestaimeks. Võrsed: tugevalt rõmelised, noorelt kollakad kuni punakaspruunid, vanemas eas pruunikad, astlad enamasti 1-osalised. Lehed: talbjad kuni äraspidimunajad, terveservalised, 1...4 x 0,5...2 cm, õhukesed, pealt kollakasrohelised, läiketa, alt sinakad, sügisvärvus sarlakpunane kuni oranz. Õied: 3-5 kaupa kimpudes, kollakad, väljast veidi punakad, umbes 1 cm läbimõõdus, V-VI Viljad: piklikud, korallpunased, kuni 1 cm pikkused marjad, põõsal kuni talve tulekuni, IX. 20 Haljastuses kasutamine väga populaarne, saab istutada madalamaid vabakujulisi ning pügatavaid hekke ja üksikpõõsaid või gruppe. Talub kärpimist ja kuiva kasvukohta, linnatingimusi
Euroopast Aasiani. Puidust tehakse väiksemaid treitud detaile, tööristade käepidemed. Head meetaimed, seemnetest õli. Kasutatakse haljastuses. Suur läätspuu: Caragana arborescens Pärit Siberist ja Aasiast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 6m. Päiksepaisteline kasvukoht. Külma- ja põuakindel, talub linnatingimusi ja kärpimist. Lehed paarissulgjad, kuni 13cm pikad liitlehed. Lehekesi 8-12, ovaalsed või elliptilised, alt nõrgalt karvased, ogaja tipuga. Õied 2cm, üksikult või 5 kaupa kimpudes, helekollased, õitseb juunis. Viljad pruunid, kuni 6cm veidi karvased kaunad. Sisaldavad 5-8 seemet. Puit kollane ja pruun. Kasutatakse haljastuses. 46. Harilik robiinia ja väike läätspuu Harilik robiinia: Robinia pseudoacacia Pärit Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 15m. Vähenõudlik, talub linnatingimusi, kärpimist ja kuivust. Soojalembene ja meil veidi külmahell. Lehed paaritusulgjad, kuni 30cm pikad liitlehed
a) Aktiini filamentide kimpude moodustumise tagavad lühikese ahelaga ristseoselised valgud (fimbriin filopoodides ja villiin mikrohattudes) b) Võrgustiku moodustumise tagavad pika ahelaga valgud (alfa-aktiin tagab võrgustiku moodustumise stressi fiibrites, filamiin lamellipoodides). Nimetage aktiini filamentidest moodustuvaid struktuure. - Kimbud (filamendid paiknevad paralleelsetes kimpudes) - Võrgustik (filamendid ristuvad) Aktiini mootorvalkude – müosiinide - struktuur - Rasked ahelad. Neid võib olla 1-2 sõltuvalt müosiini tüübist. Kahe ahela esinemisel need on alfa-heeliksi konformatsioonis üksteise ümber põimunud (koos hoiavad perioodiliselt esinevad hüdrofoobsed vastasmõjud). Koosnevad kolmest struktuurilt ja funktsioonilt erinevast domäänist : 1. Pea – globuraalse struktuuriga, N-terminaalne
a) Aktiini filamentide kimpude moodustumise tagavad lühikese ahelaga ristseoselised valgud (fimbriin filopoodides ja villiin mikrohattudes) b) Võrgustiku moodustumise tagavad pika ahelaga valgud (alfa-aktiin tagab võrgustiku moodustumise stressi fiibrites, filamiin lamellipoodides). Nimetage aktiini filamentidest moodustuvaid struktuure. - Kimbud (filamendid paiknevad paralleelsetes kimpudes) - Võrgustik (filamendid ristuvad) Aktiini mootorvalkude müosiinide - struktuur 24 - Rasked ahelad. Neid võib olla 1-2 sõltuvalt müosiini tüübist. Kahe ahela esinemisel need on alfa- heeliksi konformatsioonis üksteise ümber põimunud (koos hoiavad perioodiliselt esinevad hüdrofoobsed vastasmõjud)
On meil veidi külmaõrn, karmidel talvedel külmuvad viimase aasta võrsed, kuid taastuvad hästi. Ei ole kõrreliste roostehaiguste vaheperemeestaimeks. Tsoon V. 1864 Tunnused: Võrsed: tugevalt rõmelised, noorelt kollakad kuni punakaspruunid, vanemas eas pruunikad, astlad enamasti 1-osalised. Lehed: talbjad kuni äraspidimunajad, terveservalised, 1...4 x 0,5...2 cm, õhukesed, pealt kollakasrohelised, läiketa, alt sinakad, sügisvärvus sarlakpunane kuni oranz. Õied: 3-5 kaupa kimpudes, kollakad, väljast veidi punakad, umbes 1 cm läbimõõdus, V-VI. Viljad: piklikud, korallpunased, kuni 1 cm pikkused marjad, põõsal kuni talve tulekuni, IX. Haljastuses kasutamine väga populaarne, saab istutada madalamaid vabakujulisi ning pügatavaid hekke ja üksikpõõsaid või gruppe. Talub kärpimist ja kuiva kasvukohta, linnatingimusi ja kehva pinnast, eelistab kasvada avapäikeses kuid talub ka mõõdukat varju. Juurestik pinnapealne, rikkalikult narmasjuuri. Hea meetaim.
eesmärkidel: toota kõrgema survega auru survealuste katlaosade seinte mõõdukatel paksustel tõsta katla valmidusastet tööks vähendades katla sissekütmiseks vajalikku aega tagada aurutootlikkuse kiire reguleerimise võimalused vastavalt koormuse muutumisele. Kõrge surve all olev töökeha – vesi ja aur – asub leektorukatelde keredega võrreldes palju väiksema läbimõõduga silindrilistes kollektorites ja neid ühendavates toru-kimpudes. Kollektoritest suurim on osaliselt vee, osaliselt auruga täidetud vee-auru kollektor, mille läbimõõt ka suurtel kateldel ei ületa 1200…1500 mm; veekollektorite läbimõõdud on suurusjärgus kuni 200…400 mm ja torude läbimõõdud olenemata katla suurusest tavaliselt vahemikus 20…40 mm. Tänu sellele on veetorukatelde survealuste osade seinapaksused ja 10
toimu isegi siis kui G aktiini kontsentratsioon väheneb alla Kk. Seetõttu kasutatakse fluorestsentsvärvidega ühendatud falloidiini aktiini filamentide värvimiseks valgusmikroskoopia jaoks. 4.)Nimetage peamised valkude klassid mis osalevad aktiinifilamentidest moodustuvate struktuuride tekkes. Nimetage aktiini filamentidest moodustuvaid struktuure. : Aktiini filamendid moodustavad kahesuguseid struktuure:*kimbud (filamendid paiknevad paralleelselt kimpudes) *võrgustik (filamendid ristuvad) (18-4 lk 755). Mõlemi struktuuri ülesandeks on toetada rakumembraani. Nii kimpude kui ka võrgustiku püsimiseks on vajalikud aktiini ristseoselised valgud. Aktiini filamentide kimpude moodustumise tagavad lühikese ahelaga ristseoselised valgud. Fimbriin esineb filopoodides, villiin mikrohattudes.Võrgustiku moodustumise tagavad pika ahelaga valgud -aktiniin tagab võrgustiku moodustumise stressi fiibrites, filamiin lamellipoodides. Aktiini
Sugukonda kuulub 6 perekonda, rohkem kui 260 liigiga, mis kasvavad peamiseltpõhjapoolkera jaheda ja paraja kliimaga aladel. Kase (Betula) prekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlejad heitlehised kiirekasvulised ja valgusnõudlikud puud ja põõsad. Perekonnas on u. 60 liiki, mis levinud Euraasia ja Põhja- Ameerika paras- ja boreaalses vöötmes. Peamiselt väikesed kuni keskmise suurusega munajad saagja või kahelisaagja servaga vahelduvalt pikkvõrsele (lühivõrsetele kimpudes) kinnituvad lihtlehed puhkevad varakevadel (aprilli lõpul, mai algu). Kased tolmlevad varakevadel samaaegselt lehtede puhkemisega. Ühesugulised õied asuvad urbades. Silinderjad ja rippuvad isasurvad (isasõisikud) moodustuvad õitsemisaastale eelneval suvel või varasügisel 2- või 3-kaupa võrsete tippu. Püstised (või rippuvad) emasurvad moodustuvad lõhivõrsete pungadest enne lehtede puhkemist õitsemisaasta varakevadel ning asetsevad noorte lehtede kaenlas
õnarustes. Juurestik on mändidel hästi arenenud: sügavale tungival peajuurel on palju külgjuuri. Paljudele männiliikidele on iseloomulik suur valgusenõudlikus ja vähene nõudlikus mullastiku suhtes ja kserofüütsus. Männi perekonda kuulub ligi 100 liiki. Eestis kasvab looduslikult neist vaid üks, introdutseerituna kasvatatakse aga üle 15 liigi. Männi perekond jaotatakse kaheks alamperekonnaks: Haploxylon (okkad on 5-kaupa kimpudes, ristlõikes kolmnurksed, üheainsa kiudsoonte kimbuga) ja Diploxylon (okkad on lühivõrsetel 2...3-kaupa kimbus, ristlõikes poolümarad, kesksilinder kahe juhtsoone kimbuga, tiib ümbritseb seemet tangidetaoliselt). Alamperekond Haploxylon jagatakse omakorda sektsioonideks Cembra (Pinus cembra alpi e. euroopa seedermänd, P. cembra subsp. sibirica siberi seedermänd, P. koraiensis korea seedermänd, P. pumila kääbus-seedermänd, P. flexilis painduv mänd), Strobus (P
Liigikirjeldus Mägimänni (Pinus mugo) looduslik areaal asub Euroopa kesk- ja lõunaosa mäestikes. Mägimänd kasvab 0,2-st meetrist kuni 20 meetri kõrguse puuni. Võra on madallaudjas, lai- või piklikmunajas, oksad on sageli kaardunud. Tüve koor on õhuke , pruunikas- või mustjashall, plaatja korbaga. Noored võrsed on rohekaspruunid, hiljem pruunid. Pungad on oranzikaspruunid, suured ning kaetud rohke vaiguga. Pikkvõrsetel asuvad okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes. Okkad on 3-8 cm pikad, tumerohelised, jäigad, nõrgalt keerdunud, kinnitudes võrsele väga tihedalt. Puul püsivad okkad 4-6 aastat. Mägimänni isaskäbid on munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele. Värvuselt on nad rohekaskollased või punased. Emaskäbid asetsevad püstiselt lühikese rootsuga 1-3 kaupa noore võrse tipus. Algul on käbid lillkaspruunid, läikivad ning 2-6 cm pikad. Mägimänd õitseb juuni algul. Käbid valmivad pärast tolmlemist teise
Mägimänni (ladina k. Pinus mugo) looduslik areaal asub Euroopa kesk- ja lõunaosa mäestikes. Mägimänd kasvab 0,2-st meetrist kuni 20 meetri kõrguse puuni. Võra on madallaudjas, lai- või piklikmunajas, oksad on sageli kaardunud. Tüve koor on õhuke , pruunikas- või mustjashall, plaatja korbaga. Noored võrsed on rohekaspruunid, hiljem pruunid. Pungad on oranžikaspruunid, suured ning kaetud rohke vaiguga. Pikkvõrsetel asuvad okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes. Okkad on 3-8 cm pikad, tumerohelised, jäigad, nõrgalt keerdunud, kinnitudes võrsele väga tihedalt. Puul püsivad okkad 4-6 aastat. Mägimänni isaskäbid on munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele. Värvuselt on nad rohekaskollased või punased. Emaskäbid asetsevad püstiselt lühikese rootsuga 1-3 kaupa noore võrse tipus. Algul on käbid lillkaspruunid, läikivad ning 2-6 cm pikad. Mägimänd õitseb juuni algul. Käbid valmivad pärast tolmlemist teise aasta oktoobris ja
on.html Iseloomustus Mägimänni looduslik areaal asub Euroopa kesk- ja lõunaosa mäestikes. Mägimänd kasvab 0,2-st meetrist kuni 20 meetri kõrguse puuni. Võra on madallaudjas, lai- või piklikmunajas, oksad on sageli kaardunud. Tüve koor on õhuke , pruunikas- või mustjashall, plaatja korbaga. Noored võrsed on rohekaspruunid, hiljem pruunid. Pungad on oranžikaspruunid, suured ning kaetud rohke vaiguga. Pikkvõrsetel asuvad okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes. Okkad on 3-8 cm pikad, tumerohelised, jäigad, nõrgalt keerdunud, kinnitudes võrsele väga tihedalt. Puul püsivad okkad 4-6 aastat. Mägimänni isaskäbid on munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele. Värvuselt on nad rohekaskollased või punased. Emaskäbid asetsevad püstiselt lühikese rootsuga 1-3 kaupa noore võrse tipus. Algul on käbid lillkaspruunid, läikivad ning 2-6 cm pikad. Mägimänd õitseb juuni algul. Käbid valmivad
cm, karekarvased. Sageli külgrood hargnevad enne mustikakuusik, rabamännik). viltjaskarvased. Valmivad oktoobris, varisevad lehe serva jõudmist. Õitseb aprillis enne lehtede Eraldatud tüpoloogiliste üksuste omavahelised talve jooksul. Seemned on pika puhkemist. Õied tihedates kimpudes. Vili seosed ning ökoloogiline olemus ilmnevad puhkeperioodiga ja uuenemine seemnetest ovaalne, 2-2,5 cm pähklike, asub tiiva keskel. selgemini korrastatuna ökoloogilisteks seeriateks. ei ole väga sage. Uueneb vegetatiivselt, Idaneb halvemini kui künnapuul. Annab ka E. Lõhmuse koostatud kännu ja juurevõsust. kännuvõsu. Areaal laiem kui künnapuul
pendula) ja sookask (B. pubescens) on puukujulised ning moodustavad metsapuistuid; vaevakask (B. nana) ja madal kask (B. humilis) on madalad põõsakujulised liigniiskete ning soostunud alade puittaimed. Keskmiselt 30,2% kogu metsamaa pindalast ehk 646 800 ha (2005). Umbes pooled neist on arukaasikud, sookaasikuid on u. 45% kaasikute kogupindalast. · Peamiselt väikesed kuni keskmise suurusega munajad saagja või kahelisaagja servaga vahelduvalt pikkvõrsele (lühivõrsetele kimpudes) kinnituvad lihtlehed puhkevad varakevadel (aprilli lõpul, mai algul). · Kased tolmlevad varakevadel samaaegselt lehtede puhkemisega. Ühesugulised õied asuvad urbades · Vili (seeme) on 2 külgmise kileja lennutiivaga üheseemneline väike elliptiline lame pähklike, mis valmib, sõltuvalt liigist, õitsemisaasta suve lõpul või sügisel · Paljud kaseliigid on tähtsad metsamoodustajad ning pioneerpuuliigid, sest asustavad
Harilik jalakas (Ulmus glabra) 25-30 m puu. Tüvi silinderjas, koor hallikasmust sügavarõmeline. Lehed suured 8-16 cm pikad, 5-8 cm laiad, ovaalsed, kiilja alusega, nõrgalt ebasümmeetrilised, kahelisaagja servaga, karekarvased. Sageli külgrood hargnevad enne lehe serva jõudmist. Õitseb aprillis enne lehtede puhkemist. Õied tihedates kimpudes. Vili ovaalne, 2-2,5 cm pähklike, asub tiiva keskel. Idaneb halvemini kui künnapuul. Annab ka kännuvõsu. Areaal laiem kui künnapuul. Täiesti külmakindel, varjutaluv, mullastiku suhtes nõudlik. Talub linnatingimusi ja kärpimist. Puit samuti väärtuslik nagu künnapuul. Vorme kasvatatakse parkides: kollasekirjud lehed, püramiidjas, leinajalakas jt
annaabi.ee 
