Dnepri lisajõe Rossi ääres andis nime kogu vene riigile ja rahvale. 882 koondas Oleg P-Vene hõimude väed ja vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Uskumustes olid tähtsad: surnute austamine, esivanemate kultus, majavaim ja loodusvaimud. Svarog ja Sazbog päiksejumal. Veles karjajumal. Perun - pikse ja sõjajumal. Stribog tuulejumal. Mokosa viljakusejumalanna. 980 Vladimir üritas viia lähi muinasusu reformi ja püstitas Kiievisse panteoni, selle keskele Peruni kuju. 988 Venemaa ristiusustamine bütsantsi õigeusku. Bulgaariast võeti üle kaks tähestiku glagoolitsa ja kirillitsa muutus valitsevaks. Leetopiss kroonikamunk Nestor koostas ühe vanema ja tuntuma kroonika ,,Jutustus möödunud aegadest". Ristisõdade põhjused: *Võitlus lääne ja idakiriku vahel; *Euroopa feodaalid tahtsid maid; *Vaesed tahtsid paremat elu
peaaegu polegi, sest kirik suhtus Bütsantsi eeskujul sellesse halvasti. Maal. Bütsansi meistrid tõid tehnilised võtted ja seinamaalide süsteemi: Theophanes Kreeklane-maalid võimsalt dünaamilised,ekspressiivsed, kontrastid põhinevad hele-tumedusele, kehad motelleeritud hoogsate vabade pintslilöökidega.Andrei Rubljov. Munk. Esimene vene meister. Vladimiri Jumalaema.uskumuste järgi maalis selle evangelist Lukas 12 saj algul toodi see Konstantinoopolist Kiievisse,1155 tõi vürst Andrei Bogoljubski ikooni Vladimirisse, kust see 1395 Tamerlandi pealetungide tõttu Moskvasse toodi ,,Kolmainsus!-autor Andrei Rubljov.
Arvatavasti 978-20.02.1054. Valitses aastast 987: 987-1010 oli Rostovi osastisvürst; 1010-1036 oli Novgorodi vürst; 1016-1018 ja 1019-1054 oli Kiievi suurvürst. Jaroslav põgenes Rootsimaale, sest ta isa tahtis teda karistada, sest ta oli vihane oma vanema venna peale ning lõpetas andami maksmise Kiievile. Tema poolvend saatis tema peale palgamõrvarid, õnneks ta õde hoiatas teda ja ta ei saanud surma. Suurem osa tema sõdadest olid tema sugulaste vastu. Jaroslav lasi Kiievisse rajada Kiievi Sofia katedraali, kaks kloostrit ja mitu kindlust Rossi jõele. Selleks, et tugevdada oma võimu ja suhteid teiste riikidega andis ta oma tütreid printsidele ja poegi printsessidele, sellistesse riikidesse nagu Norra, Prantusmaa, Ungari, Poola, Austria, Bütsants. Väidetavalt ehitas ta Tartusse oma kindluse, millele ta pani nimeks Jurjev, Püha Georgi järgi, peale võidukat sõjakäiku tšuudide vastu. Poola kuningriik vallutas Kiievi, Jaroslav vallutas tagasi
Chlodovech- Frankide kuningas 5 sajandi lõpupoolel. Ta ühendas kõik frangid ja Chlodovechi juhtimisel vallutasid nad roomlaste alad Gallias. Aastal 496 võttis ta vastu ristiusu. Karl Suur- oli Frangi riigi al.768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Karl Martell(714-74)- loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Ta tugevdas sõjaväereformiga ratsaväge ja benefiitside süsteemi loomisega aadliseisust. Tema ajal 732. aastal Poitiers' lahingus peatati araablaste tung Lääne-Euroopasse. Justinianus I- oli Ida-Rooma keiser 527565. Teda peetakse Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks Prokopios-6.sajand ajaloolane, kirjutas 2 kroonikat paralleelselt ,,Sõjad" ja ,,Salajane lugu" Kyrillos ja Methodios- koostasid 9.sajandil slaavi tähestiku, Bütsantsi tuli valdav osa vaimulikust ja ilmalikust kirjandusest, ...
· Vabadussõja algul tuli Soome kaudu Eestisse, kus nimetati 14. detsembril Operatiivstaabi ülemaks. · 23. detsembrist 1918 Sõjavägede ülemjuhataja. · 20. jaanuaril 1919 ülendati pärast Narva tagasivallutamist kindralmajoriks. · 26. märtsil 1920 lahkus omal soovil ülemjuhataja kohustest ning ülendati kindralleitnandiks. Jaan Soots oli Eesti sõjaväelane ja poliitik. 1917. aastal läks Soots Kiievisse lendurvaatlejate kooli, pärast selle lõpetamist kutsuti Vene sõjavägede ülemjuhataja staapi. Venemaal olevate keeruliste olude tõttu õnnestus tal Vene sõjaväest pääseda ja naasta Eestisse. Selleks ajaks oli tal teenitud Püha Stanislavi, Püha Anna ja Püha Vladimiri orden. detsembril 1917 sai Soots I Eesti jalaväediviisi staabiülemaks ja Johan Laidoneri ametisse asumiseni 5. jaanuaril 1918 ka ajutiseks diviisiülemaks. Osales Tartu rahu läbirääkimisdelegatsioonis.
tapmise eest. Kuid tegelikult leidis see kõik aset aastatel 913-914 , esimese drevljaanide sõja ajal. Nüüd tekib küsimus miks ja kuidas suri Igor? 914 aastal toimusid arvukad sõjaretked russide poolt, kuid tagasiteel koju nende vägi purustati. Ilmselgelt 913 kui drevljaanid keeldusid andamist, polnud seda sõjaväge Kiievis, ilmselt siirdus selle väega Kaukaasiasse vürst Igor. Ja kuna Igorit polnud ja tema naine ja noor poeg Svjatoslav jäid temast maha Kiievisse oli sunnitud Kiievis algatama lahingut väike poeg Svjatoslav, nagu kommetele kohane , et lahingut alustab kas vürst või teda asendav isik. Poeg pandi hobuse selga ja anti oda kätte. Ka sellel korral olid drevljaanid sunnitud andamit maksma. Siis tegi aga vürst Igor tähtsa otsuse, ta andis andamikogumise õiguse Sveneldile, peale seda hakkas kogu Igori malev nurisema ja tuleb välja, et selle tõttu ta hukkuski. See oli siiis 945 aasta kui Igor hukkus
andami maksmise Kiievile. Vladimir kavatses sõnakuulmatut poega jõuga korrale kutsuda, kuid Jaroslav kutsus appi varjaagid. Aastal 1015 Vladimir suri, jõudmata sõda alustada, ning tema järel Kiievis võimu haaranud kasupoeg Svjatopolk saatis poolvendade vastu palgamõrtsukad, kuid Jaroslavi hoiatas tema õde Predslava. Svjatopolk põgenes Poolasse oma äia Boleslaw I Chrobryi juurde, Jaroslav marssis Kiievisse. Sõdimise käigus langes Jaroslavi kolm venda. Aastal 1018 ründas Boleslaw I Chrobry Kiievit ja vallutas selle ning Jaroslav põgenes Novgorodi. Sealsed elanikud veensid teda uuesti Boleslaw I Chrobry ja Svjatopolki vastu astuma. Vahepeal oli ta aga äiaga tülli läinud ega suutnud Jaroslavile vastu seista. Petseneegide abiga üritas ta 1019 aastal veel kord Kiievit tagasi võita, kuid asjatult.Alte lahingus lööduna põgenes Svjatopolk välismaale.
Esivanemate kultusega seostus ka majavaim(domovoi) keda arvati elavat kolde või ahju all ja kellele ohverdati. Loodusvaime peeti pahatahtlikeks, sellepärast oli keskpäeval põllul töötamine keelatud. Idaslaavlaste jumaluste seas seisid tähtsal kohal päikesejumalad Svarog ja Dazbog, karjajumal Veles, piksejumal ja hiljem sõjajumalaks kuulutatud Perun, tuulejumal Stribog, viljakusejumalanna Mokosa. 980. aasta paiku üritas suurvürst Vladimir läbi viia muinasusu reformi, rajades Kiievisse üleriigilise panteoni. Reform ei leidnud kuigivõrd kõlapinda: oma demokraatlike põhimõtete tõttu polnud muinasusund vastuvõetav kogu kõrgkihile. Valik langes Bütsantsi õigeusule mille väline hiilgus oli Venemaal juba varem hästi tuntud. 988. aastal algaski ristimine. Kui ülikkond võttis uue usu vastu rahumeelselt, siis kogu lihtrahvas polnud sellega sugugi nõus. Novgorodis tuli ristimisel rakendada isegi vägivalda.
Aastail 19021905 õppis Jaan Soots Vilniuse sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandi aukraadiga. 1913. aastal lõpetas Soots Nikolai Kindralstaabi Akadeemia ja saadeti seejärel rooduülemana Saraatovisse. Osales 1905-1907 Vene-Jaapani sõjas http://bhr.balanss.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3549:jaan-soots-130- aastat-suennist&catid=18:i-vabadussoda&Itemid=57 Maailmasõda ja Vabadussõda 1917. aastal läks Soots Kiievisse lendurvaatlejate kooli, pärast selle lõpetamist kutsuti Vene sõjavägede ülemjuhataja staapi. Venemaal olevate keeruliste olude tõttu õnnestus tal Vene sõjaväest pääseda ja naasta Eestisse. Selleks ajaks oli tal teenitud Püha Stanislavi, Püha Anna ja Püha Vladimiri orden. Detsembril 1917 sai Soots I Eesti jalaväediviisi staabiülemaks ja Johan Laidoneri ametisse asumiseni 5. jaanuaril 1918 ka ajutiseks diviisiülemaks. Oli 1919
kesk_k_üte lülitati sisse, kap_p_ki tassiti tuppa, panin metal_l_raha plekk_-k_arpi, mait_-_sev lil_l_kapsas, sõime kirs_s_e, kuulsad meresõit_-_jad, hüp_-_lesime Täida vajaduse korral lüngad. 1. Klassis peab valitsema töine õhkkond. 2. Jälle kerk..-..is uus modernne hoone. 3. Sain oma käitumisega plus..s..punkti. 4. Kompromis..s.liku lahenduse leidmine võttis aega. 5. Vihm rabistas vas..-..tu plekk-katust. 6. Krim..-..lane sõitis Kiievisse. 7. Reibas marss.... tegi kõigil tuju heaks. 8. Kesk.k...oolis tuleb meil pal..-..ju õppida. 9. Meile kingiti vanaaegne vask...p.ann. 10. Hom..-..ne konkurs.s... teeb mind ärevaks. 11. Vil..-..jandis on rip...p.sild. 12. Ma ei söömud karamel..l.kisselli, ehk..k..i see meeldib mulle. 13. Imet..-..lesin loomaaias suuri kas...-.lasi. 14. Allikavesi on kristal..-..jas. 15. Kon...n.gi tundis kevadest rõõmu. 16. Varas ei kartnud kon..-..gi minna. 17. Elus tuleb olla ettevõt..-..lik.
paljudes riikides, kus kavas nii klassika, romantikute kui ka tänapäeva heliloojate teoseid. Solistina esineb ta erinevate kammerkoosseisudega. Tõusev jazzitäht Laura Põldvere on lõpetanud muusikakoolis viiuli eriala ja laulnud Anne Adamsi laulustuudios. Laura sai suuremale üldusele tuntuks Eurolaulu Eesti finaalvooru pääsemisega ansambel Suntribe koosseisus lauluga `Let get loud`ja soololauluga `Moonwalk`. Oma soololauluga saavutas ta teise koha ning Suntribega sõitis esindama Eestit Kiievisse Eurovisioonile kevadel 2006. Sama aasta ETV laulukonkursil `Kaks takti ette`võitis Laura Põldvere esikoha. Peale Miina Härma Gümnaasiumi lõpetamist asus Laura edasi õppima Bostonis kuulsas Berklee muusikakolledzis.2007 ilus tema debüütalbum `Muusa.` 2008.aasta suvel andis Laura Põldvere koos Raivo Tafenau ansambliga tosin menukat kontserti Eestimaa suurtes ja väikstes linnades.Sügisel jätkab Laura Põldvere õpinguid Saksamaal. Tema huviorbiidis on endiselt nii popp-kui jazzmuusika
Ukraina Geograafiline asend: Ukraina asub ida-Euroopas Musta mere ääres. Ukrainast läände jäävad Poola, Rumeenia, Moldaavia ja ida poole Venemaa.See jääb 44-53 põhjalaiuste ja 25-40 idapikkuste vahele. Kogu maismaa on 579 330 km2 ning merepiir on 24 220 km2 pikk. Tartust on Ukraina pealinna Kiievisse linnulennul umbes 2250 km. Ukraina pindala on 603 550 km2; Eestist on see suurem umbes 13 korda suurem. Ukrainaga on enamvähem samasuurused Somaalia ( 637 tuh km2), Kesk-Aafrika Vabariik ( 622 tuh km2) ja Madaksakar (587 tuh km2 ). Pindalalt on Ukraina maailmas 52 Ukrainas elab 45 700 395 inimest, seega on Eestis elanike ligi 35 korda vähem. Rahvaarvult on Ukraina maailmas 28 kohal ning temaga enamvähem sama rahvaarvuga on Colombia ja Birma. Ukraina pealinn Kiiev asub Ukraina põhjaosas.
Üks geoloog kellega nad Moskva rongis tutvusid kaebas miilitsale et need 2 inimest tüütavad teda, miilits tuli juurde ja nõudis nende dokumente ja palus jaoskonda kaasa tulla, kaasatulemise asemel nad aga panid jooksu. Sellest peale Keerastik ei tea oma kaaslasest mitte kui midagi, ise ta sai põgenema ja jättis peale seda luuraja ameti maha ning hakkas rohkem raamatuid lugema ja ta huvialaks sai ajalugu. Ta läks Kiievisse elama, leidis sealt endale naise kellega ta sai lapse ja hakkas koos elama. Samuti leidis ta endale töökoha, algul küll koristajana kuid juba peale ülikooli lõpetamist elektrikuna ühes kolhoosis. Naisele ta siiski ei rääkind oma minevikust ja pikapeale unustas ta juba isegi vaikselt saadud ülesande ning spioonikohustused ja harjumused. 5
sõjalaevastikule. Peale talvitumist läks Karl XII Riia alla, mida Saksi väed olid jälle rünnanud 1701 aastal. Riia alt aeti Saksi vägi taganema, kusjuures ta ise oma ihukaitseväega ajas taga Saksilaste paremat tiiba. Seejärel vallutati tagasi Kuramaa ja mindi ise sõjakäigule Poola, kus riigi valitseja sõjajõuga 1702 asendada üritati. 1705 koondas Peeter I Vene sõjaväe Grodnosse, kuhu suundus ka Karl XII. 1706 tõmbus Venemaa vägi Kiievisse. Nüüd läks Karl XII oma vägedega Saksimaale, kus vürst August sunniti sõjast välja. 1708 läks Karl XII Ukrainalt sõjalist abi paluma, kuid sellest oli vähe kasu. Venemaa alustas pealetungi Liivimaale. Rootsi vägi Karl XII eesotsas ja vene vägi Peeter I eesotsas kohtusid Poltaavas, kus rootslased said häbistavalt lüüa. Karl XII põgenes Türgimaale. 1710 langes Liivimaa Venemaale. 1714 langes neile ka Soome. Samal aastal oli Karl XII Rootsi naasnud, kuid 1718 suri ta
Nad võtsid üle õigeusu, slaavi tähestiku, mille koostajateks on 9. saj kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios( slaavi tähestik e. kirillitsa). Samuti rakendasid need riigid Bütsantsi riikluse elemente. Kirikukunsti (ikoonid, kuplid, mosaiik) ka kunstireeglite (pidulikus poosis inimesed, tõsine ilme) ülevõtmine. Konstantinoopoli arhitektuur oli eeskujuks Venemaa omale, Konstantinoopoli Hagia Sofiast katedraali eeskujul püstitati Kiievisse ja Novgorodi Sofia peakirikud - Geograafias olid hästi tuntud Idamaad - Kosmas Indiassesõitja (6. saj) arvab, et Maa on lame nelinurk, umber ookean, peal taevavõlv Kordamiseks · Keskaja algus, lopp · Frangi riik (tekkimine, Clodovech, majordoomused, Karl suur, Frangi riigi lagunemine) · Naturaalmajandus · Feodaalkorra kujunemine ja olemus · Parisorjuse kujunemine · Kiriku korraldus varakeskajal
Relva tootsid praktiliselt kõik sotsialismibloki maad: Nõukogude Liit, Blugaaria, Hiina, Saksa DV, Ungari, Põhja-Korea, Poola, Rumeenia ja Jugoslaavia. Mihhail Timofeevich Kalasnikov Kalasnikov sündis 10. novembril 1919 aastal , Kurya külas Altai territooriumil, suures talupoja perekonnas. Peale 9-ndat eluaastat läks ta tegutsema Matai depoosse kui õpilane ja seejärel tehnilise kauplusejuahataks Turkistan-Siberi raudtee osakonda. 1938a. M. Kalasnikov kutsuti punaste armeese Kiievisse, kus ta sai tangi mehaaniku tunnistuse. Teenistuse ajal leiutas ta spetsiaalse lisa ''TT'' relvale ja kujundas tangi ajameetri lugeja. 1941 a. juunis tuli M.T.K lagedale oma viimase leiutisega. Sama aasta oktoobris sai ta raskelt haavata ning sattus haiglasse, kust sai alles 6 kuu pärast välja. Siis saadeti t a Moskva lennunduspiirkonna instituuti. 1942 a. arendati teine Klasnikovi mudel. 1944a. sai valmis Kalasnikovi arenenud mudel, millel oli iselaadiv karabiin
sklaviinid, kes asusid Visla ülemjooksul ning idaslaavlased ehk andid, kes elasid Dnepri ja Dnestri vahelisel alal. 18. Bütsantsi ja Vanavene kunst Bütsantsi kultuuris oli suur saavutuseks Hagi Sophia kirik, millel oli hiigelmõõtmetes kuppel. Samuti hakati vikli ja kupli vahele rajam trummikujulisi trambuure. Maalikunstis kasutati mosaiik tehnikat ning skulptuuris reljeefkunsti. Vanavene kunstis olid silmatorkavamad sibulkuplid. Tuntuim kirik rajati Kiievisse ning selle nimi oli Sofia peakirik. Maalikunstis kujutati loodusest ja kohalikust elust võetud detaile.
· 30. august liiduleping Rzeezpospolitaga Narvas, millega viimane astus ametlikult Rootsi vastu sõtta. ühineda Saksi vägedega, Fraustadti lahing · Detsember 1705 vene väed Poola, et ühineda Saksimaa vägedega. 1 · Karl XII lõikas ära vene vägede tee itta. Venelaste katse ühineda Saksi vägedega 2 · 3. veebruar 1706 Rootsi ja Saksi väed Fraustadti lahingus. · Rootsi väed võidulad. Venelaste katse ühineda Saksi vägedega 3 · 1706 juulis vene väed tõmbusid tagasi Kiievisse. Rootsi sõjakäik Saksimaale · 27. august 1706 Rootsi armee Saksimaale. · Saksimaa kuuvürstiriik vallutati suurema vastupanuta. otsustavamad aastad 1 · 29. oktoober1706 Kaliszi lahing. Venemaa väed võidukad. · 9. oktoober 1708 Lesnaja lahing. Rootsi korpus sai lüüa. · Rootsi armee raske talv Põhja-Ukrainas. otsustavamad aastad 2 · 8. juuli 1709 Poltava lahing. Rootsi väed said lüüa. · Karl XII pääses Türgi valdustesse 5 aastaks maapakku.
Ta töötas varahommikust hilisõhtuni, mistõttu oli ta ülikoolipäevil üsna väheseltsiv ning eelistas traditsioonilisele üliõpilaselule iseseisvat teadmiste laiendamist. Sel perioodil luges Johannes Vares-Barbarus palju ilukirjandust ja tundis huvi Prantsuse kirjanduse vastu. 1914.a sügisel saadeti Barbarus koos oma kursusekaaslastega rindele, kus ta viibib kuni 1917. aastani. 6. Sügisel pääses Barbarus arstide vahetuse tõttu rindelt tagasi ja asus töötama Kiievisse. Samaaegselt avanes tal ka võimalus sooritada 1914.a ülikoolis võlgujäänud riigieksamid. 1917.a tekkis ka rühmitus ,,Siuru". Barbarus, kes küll oli sõjarindel, toetas siiski rühmituse väljaandeid oma kaastööga ja oli tema liikmetega tihedas kirjavahetuses. 1919.a sügisel oli ,,siuru" lagunemas ja Marie Under ning Artur Adson palusid Barbarusel rühmituse liikmeks astuda, Johannes Vares nõustus, kuid mingit erilist vaimustust ta ,,Siuru" vastu üles ei näidanud. 1921
Laura on ka tänavuse noorte lauljate konkursi ,,Kaks takti ette" võitja. Laura sai suuremale üldsusele tuntuks tänu Eesti Eurovisiooni finaalvooru pääsemisega nii ansambel Suntribe koosseisus lauluga "Let's get loud" kui ka soololauluga "Moonwalk". Eurovisiooni finaali pääses Laura Sky Plusi konkursil osalemisega, mille peaauhinnaks oli Sven Lõhmuse poolt kirjutatud laul. Oma soololauluga saavutas ta teise koha ning Suntribe'ga sõitis esindama Eestit Kiievisse Eurovisioonile kevadel 2006. Ka tänavusel aastal osales Laura eurovisioonil lauluga "Sunflowers". Muusika ja sõnade autor oli Sven Lõhmus. Peale esimest hääletusvooru jäi Laura kolmandaks. Peale teist hääletusvooru muutuseid ei toimunud. Laura jäi kolmandaks. 4 Saavutused · Jõulutäht 2002 o 2. koht · Saaremaa üleriigiline noorte solistide ja duettide konkurss 2003 o 3
edasi Moskva peale, Süd pidi vallutama Ukraina. Punaväelased andsid end suurema vastupanuta vangi, sest Hitler suutis täieliku üleoleku kindlustada purustades õhujõud. Ukrainas ja Baltikumis võeti saklasi vastu vabastajatena. 1941.a sügiseks olid sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene ja suure osa Ukrainast. Punaarmee kandis suuri kaotusi- 3,5miljonit meest olid ainuüksi vangis. Plaan sujus, aga otsustaval hetkel lõi Hitler kõhklema ja suunas väed Kiievisse. Peale seda mindi uuesti Moskva alla ja korraldati ka Leningradi blokaad, milles suri nälga üle 640000 inimese. 11.Moskva lahing/pealetung septembri lõpul asusid Saksa väed Moskva alla otsustavale pealetungile,jõudes detsembri alguseks pealinnast mõnekümne km kaugusele. Saksa vägede edasiliikumine muutus vaevaliseks. Mõjutajateks olid ilmastikuolud ja halvad teed. Lisaks olid nad kurnatud ja varustuseta.
raskelt vigastada. Valu leevendamiseks kasutas Bulgakov morfiini, millest jäi sõltuvusse. 1918. aastal lõpetas ta morfiini tarbimise ning ei kasutanud seda enam kunagi. 1926. aastal avaldatud raamat "Morfium" kirjeldab kirjaniku elu sel ajaperioodil. 1916. aastal lõpetas Bulgakov Kiievi ülikooli ning asus arstina tööle Smolenski provintsis. Sellest perioodist räägib Bulgakovi raamat "Noore arsti märkmed". 1918. aastal pöördus ta tagasi Kiievisse ning avas erapraksise. Kiievis olles sai Bulgakov osa ka Vene kodusõjast ning elas läbi mitmeid riigipöördeid. 1919. aasta veebruaris mobiliseeriti Bulgakov Ukraina Rahvavabariigi armeesse. Hiljem mobiliseeriti ta Vene valgete armeesse, kus ta teenis sõjaväearstina. Ta saadeti Põhja-Kaukaasiasse, kus ta haigestus tüüfusesse, mis oleks Bulgakovilt peaaegu elu võtnud. Pärast haigust hülgas Bulgakov arstiameti ning hakkas tõsisemalt kirjutamisega tegelema. 1919.
# 10. saj hakatakse Venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid # 11. saj on Kiievi Venemaa Euroopa suurim riik (u. 1 milj km2) # Pealinna Kiievit kaunistavad 400 kirikut # Kiiev võistleb KonstantinoopoligaPidi vastu võtma ristiusu. Vladimiri valitsemise ajal. Valis, kuna meelis Bütsantsi kirik. Tseremoonaid olid pidulikud...rongkäigud. Oli vastuvetavam kui katoliku ladina keelsed jutlused. Seega ka vene ja kreeka tähestik on sarnased. Bütsantsist pärit mungad ehitasid kirikuid Kiievisse ( V.) Bütsants oli juba täis ehitatud. Sofia katedraal Kiievis. Väga paljude kuplitega.. Ümarkaared Vladimir vürstiriik. Võeti snitti Euroopast. Reljeefid, skulptuur just Euroopa järgi. Novgorod 19. saj tähtis kaubanduskeskus. Veetee eksisteerib, seetõttu. Uulitsakirik pakkus varju. Kuulus kunstnik Bütsantsist Theophanes Kreeklane läks Novgorodi , pani aluse vene ikoonimaalile. Tema seinafrescosid isel. dünaamilisus ja ekspressiivsus. Taotuslikult pikaks venitanud figuurid ikoonil
rublade asemel on tema käes hoopis dollarid ning vaene mees arreteeritakse. Kiievist saabub veidra telegrammi peale ja lootuses pärida korter Berliozi tädimees Maksimilian Andrejevits Poplavski, ökonomist-planeerija. Korteriühistus ei ole keegi võimeline temaga rääkima ja suundub siis korterisse 50. Ukse avab kass, Korovjev annab liigutava etenduse, kui murtud ta Berliozi surmast on, kass omakorda vaatab külalise passi ja käsib tal kiiresti tagasi Kiievisse sõita. Azazello juhatab tädimehe välja, loobib ta asjad trepist alla, lööb teda praetud kanaga. Poplavski kohtub trepil mehega, kes pärib temalt korter 50ne asukoha järgi, ning poeb siis kolikambrisse varjule (pärast mõningaid sündmusi sõidab ta ka tagasi Kiievisse). Vastutulijaks ei olnud keegi muu kui Andrei Fokits Sokov (teatri einela juhataja). Talle avab ukse Hella ning mees juhatatakse elutuppa, kus viibib ka maag. Woland hurjutab külalist viletsa
SKULPTUUR:Täitis tähtsat rolli-haris ja kasvatas rahvast usuliselt. Romaani skulptuurid kohmakad, gooti omas realismisuunaline areng. MAALIKUNST: miniatuurmaal- raamatuillustratsioonid. Tekkis uuesti tahvelmaal. Bayeux' vaip. VENEMAA KÕRG- KESKAJAL: 11saj polnud Vana-Vene riik ühtne. Suurvürsti pojad valitsesid tähtsamates keskustes(igaüks ajas oma poliitikat) ning peale suurvürsti surma algas võitlus vendade vahel, kes saab Kiievisse troonile. 12saj algul Vladimir Monomahh taastas riigi ühtsuse, aga peale tema surma see jälle lagunes. Esiplaanile jäid Vladimiri-Suzdali vürstiriik ja Novgorodimaa. 1237a tungisid Venemaale mongolite.tatarlaste väed, kes vallutasid enamik vürstiriike ning moodustasid oma riigi-Kuldhordi. Vürstid pidid minemakhaani juurde, et taotleda valitsemisõigust tõendavat jarlõkki. Novgorodis oli üsna demokraatlik valitsemiskord-elu juhtis rahvakoosolek ehk veetse
vaateid. 4. Mis domineerib viikingite tegevust antud piirkonnas: rüüsteretked, kaubandus või kolonisatsioonikatsed? Kas aja jooksul midagi muutub? Viikingite retked algasid umbes umbes 800 aastal (850). Algul olid nende retked põhiliselt rüüsteretked, mis kestsid nädalaid. Peamiselt rüüstasid viikingid ranniku alasid. 20 aastat hiljem jõudsid nad Dnepri jõe äärde( jäid paikseks Kiievisse). Sealt oli hea juurdepääs Konstantinoopolile (kaubandus). Aastal 907 loodi esmimene leping kaubandussuheteks bütsantsiga ( Viikingite ja Leo VI vahel). Lepingut parandati/uuendati mitu korda ajajooksul (911, 944). Hakati tegelema kaubandusega, mitte enam rüüsteretkedega (karusnahad, vaha, mesi ja orjad) 1 Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
tartu linna. 13.saj Vana-Vene riik lagunes, vallutasid mongolid. 12.saj eestlaste ja venelaste süjaretked. Eestlased ründasid Pihkvat ja Novgorodit. Rootslased. 800-1100-viikingiaeg. Viikingi ülikud elasid Lõuna-Rootsis. Tegid rüüsteretki Euroopase, röövisid naisi, lapsi, loomi, vara, ehteid, relvi. Viikingite kaubatee läks läbi Liivimaa, läbi Soome lahe, Narva jõe, Ladoga järve Novgorodisse ja sealt Kiievisse. Kiievist Konstantinoopolisse. Tegelesid vahetuskaubandusega millega said kasu. 12.saj kuulsaim rüüsteretk eestlased vallutasid Lõuna-Rootsis sealoleva suurima Sigtuna linna. 6. Daatumid. 9000 eKr Keskmise kiviaja algus, Kunda kultuuri algus. 4000 eKr Kammkeraamika kultuuri algus. 3000 eKr Nöörkeraamika kultuuri algus. 1800 eKr Pronksiaja algus. 500 eKr rauaaja algus. 800 pKr Noorema rauaaja algus, viikingiaeg. 1200 pKr rauaaja lõpp
Miliza Elizabeth Korjus (18. august 1909 Varssavi 26. august 1980 Culver City California) oli eesti-poola päritolu laulja (koloratuursopran) ja näitleja. Aastal 1938 kandideeris ta Carla Donneri rolliga filmis "Suur valss" Oscarile, kuid võidu pälvis Fay Bainter. Milizal oli üks vend ja neli õde. Pärast enamlaste võimuletulekut 1917. aastal sattusid Korjuse vanemad endise Vene impeeriumi eri piirkondadesse ning jäid lahku. Ema koos tütardega siirdus Kiievisse, kus Korjus alustas oma muusikaõpinguid. Arhiiviandmed näitavad, et Miliza Korjuse esivanemad isaliini pidi on Eestis elanud läbi nelja sajandi, võib-olla veelgi kauem.Miliza vanaisa Karl Korjus pidas Tallinna südalinnas, praeguse "Viru" hotelli vastas kuulsat "Korjuse kõrtsi". Karl olevat rikkaks saades ostnud sakslasest mõisnikult vabaks teoorjast talupidaja tütre Liisa Tristali, Palvere mõisast Harjumaal. Pärast
vanust. Oskar Loorits asetab Oleviste muistendite tekkimise Eestis XII sajandisse, s.o. aega enne taanlaste tulekut. Kirk sai nime Norra kuningas Olav Haraldssoni (995-1030) järgi, kes võttis nooren osa viikingiretkedest Lääne-Euroopas, laskis seal ennast ristida ning 1015.aastal Norrasse naastes vabastas selle Taani ja Rootsi võimu alt. Riiki valitses ta kuni 1028. aastani, siis oli ta sunnitud paganausuliste suurnike ülestõusu tagajärjel põgenema Kiievisse oma sugulase vürst Jaroslav Targa juurde. Olav pöördus 1030. aastal kodumaale tagasi, et taastada võimu, kuid langes 29. juulil võitluses Taani kuninga Knut Suure vägede vastu. Ta tunnistati hiljem pühaks ning tema surmapäevast kujunes Norra riiklik püha. Olavi kultus levis Skandinaavias ja ka Eestis ning tema nime kannab Tallinas asuv Oleviste kirik. 4
862. aastal olevatki tulnud kolm venda russide hõimust: Rjurik Novgorodi, Sineus Valgjärve lähedale Beloozerosse (Belozersk) ning Truvor Irboskasse, kuigi tõenäolisemalt siiski Pihkvasse. Kaks aastat hiljem oli järel ainult Rjurik, kes valitses riiki kuni surmani 879. aastal. Eesti ala oli nüüd kahe tähtsa keskuse -- Skandinaavia ja Vene riigi -- vahel, ent jäi mõlema jaoks siiski perifeeriaks. 882. aastal viis vürst Oleg (ka Helge) riigi keskuse Kiievisse. 988. aastal võttis Vladimir Püha vastu ristiusu ja Kiievi-Venest sai kristlik riik. Vana-Vene riigi asutamisest rääkides mainib Nestor küll slaavlasi sloveene, kuid nende tegelik osalemine riigi loomisel on küsitav. Igatahes oli valdav osa riigi elanikest soomeugrilased. Skandinaavlased jäid riigi ülikkonda mõjutama kuni Jaroslav Targa surmani 1054. aastal. 6. Goodid ja teised germaani hõimud pöördusid 4. saj ariaanlusesse, kuid 6. saj hakkas üleminek katoliiklusesse
Kui Vassili ehk varieteeteatri raamatupidaja hakkas raha ametnikule andma oli tema raha muutunud kroonideks, rubladeks, dollariteks ja naeladeks. Teda peati maagiks ja ta arreteeriti. Kaheksateistkümnes peatükk: Maksimilan Andrejevits Poplavski, kes oli Berliozi tädimees tuli Moskvasse, et saada endale Berliozi korter. Korteris ootas teda ees aga kass. Kass hirmutas ta ära ja palus mitte kunagi enam tagasi tulla. Andrejevits oli nii hirmul, et lubas koju Kiievisse kohe tagasi sõita. Varsti läks surnud Berliozi korterisse varieteeteatri einelauapidaja. Woland ennustas, et einelauapidaja sureb 9 kuu pärast maksa haigusesse. Seejärel läks ta kohe doktori juurde uuringuid tegema. Üheksateistkümnes peatükk: Margarita kannatas, sest ta polnud nii ammu Meistrit näinud. Ta mees oli sõitnud kolmeks päevaks ära. Margarita otsustas Meistri üles otsida. Ta läks parki istuma ning tema kõrvale istus punapäine Wolandi sõber Azazello
Elulugu: Anna Gorenko (kirjanikunimega Ahmatova) sündis 1889. aastal Odessa lähedal, kuid tema lapsepõlv möödus Tsarskoje Selos. Selles kuulsas paigas kirjutas ta (nagu Puskingi) oma esimesed värsid. Puskin oli Ahmatova jaoks "elav õpetaja", kelle poole ta pöördus elu erinevatel hetkedel. Ometi polnud see suure iidoli kummardamine, pigem andeka õpilase avameelne vestlus mõistva õpetajaga. 1905. aastal läksid Anna vanemad lahku. Ema koos lastega sõitis Krimmi, seejärel Kiievisse. Anna lõpetas seal gümnaasiumi ja hakkas tõsisemalt luuletama, jätkates õpinguid õigusteaduse kõrgematel kursustel. 18-aastane Anna oli ilus ja andekas. Ta ei olnud sugugi kerge iseloomuga: sageli kurb ja tujukas, kuid samas ka huuljulge. Tärkav anne andis Ahmatovale erilise, uhke hoiaku, mis tõrjus tema noorusest eemale neidudele nii omase sentimentaalsuse ning taltsutamatud emotsioonid. Loomulikult unistas ka Anna tõelisest armastusest, kuid see tundus talle juba
erakordsust või selle suurt vanust. Oskar Loorits asetab Oleviste muistendite tekkimise Eestis XII sajandisse, s.o. aega enne taanlaste tulekut. Kirk sai nime Norra kuningas Olav Haraldssoni (995-1030) järgi, kes võttis noorena osa viikingiretkedest Lääne-Euroopas, laskis seal ennast ristida ning 1015.aastal Norrasse naastes vabastas selle Taani ja Rootsi võimu alt. Riiki valitses ta kuni 1028. aastani, siis oli ta sunnitud paganausuliste suurnike ülestõusu tagajärjel põgenema Kiievisse oma sugulase vürst Jaroslav Targa juurde. Olav pöördus 1030. aastal kodumaale tagasi, et taastada võimu, kuid langes 29. juulil võitluses Taani kuninga Knut Suure vägede vastu. Ta tunnistati hiljem pühaks ning tema surmapäevast kujunes Norra riiklik püha. Olavi kultus levis Skandinaavias ja ka Eestis ning tema nime kannab Tallinas asuv Oleviste kirik. Kokkuvõte Kokkuvõteks võiks öelda, et Tallinna Oleviste kirik on aastate jooksul palju muutunud, kui
Olümpia 1980". Kokku toodeti 6200 tõrvikut. Tõrviku süütas 19. juunil 1980 kreeka näitlejanna Maria Moscholiou ning esimesena jooksis üks kreeka üliõpilane. Tõrvik läbis 4915 km pikkuse teekonna Kreekast läbi Bulgaaria, Rumeenia ja läbi NSVL-i Moskvasse 18. juuliks. Olümpiatule Luzniki staadionil süütas endine korvpallur Sergei Belov. 20. juulil, päev pärast avamitseremooniat saadeti olümpiatuli rongiga Leningradi, Tallinnasse, Kiievisse ja Minski. 1.3. Boikott Pooled 1976. aasta olümpiamänge boikoteerinud riikidest osalesid seekordsetel Moskvas toimuvatel olümpiamängudel. Nõukogude Liidu vägede sissetungimise tõttu 1979. aasta detsembris lubas USA president Jimmy Carter võistlusi boikoteerida, kui NSVL ei vii oma vägesid Afganistanist 20. Veebruariks 1980 välja. NSVL seda nõudmist ei täitnud ning kuulutas 21. märtsil välja boikoti. 4
on peavalu ning ta sooviks oma koera Bangaga koos olla. Pilatus määras mehe süüdi. Oli Paasapühade aeg ning sellega seoses tuli üks süüdimõistetu vabastada. Valida oli Ha-Nostri ja Barbase(röövel ja mõrvar) vahel. Vabaks lasti Barbas. Kolmas peatükk: Seitsmes tõestus Ivan Nikolajevits oli magama jäänud ega teadnud nüüd kas vestlus tundmatuga oli olnud unes või ilmsi. Berlioz läks helistama. Võõras mees karjus veel järgi, et ta võib tema tädipojale Kiievisse telegrammi saata. Berlioz kohkus, sest ta polnud mehele oma tädipojast rääkinud. Berlioz nägi taas viirastuses esinenud meest. Berlioz läks pöördväravate juurde, libises ja kukkus rööbastele. Naistrammijuht küll pidurdas, kuid see enam ei aidanud. Berliozi mahalõigatud pea veeres mööda Bronnaja tänava sillutist alla. Neljas peatükk: Tagaajamine Ivan Nikolajevits jooksis õnnetuspaigale ning vajus siis esimesele pingile. Ta kuulis kuidas üks
· 1944 aasta juunis andis ta need edasi Katariinale lugemiseks. Neis oli mainitud palju ka tema enda vastu suunatud märkuseid, mistõttu La Chetardie saadeti kohe riigist välja. Preisi saadik vähem kui aasta jooksul ning Johanna pidi lahkuma pärast tütre pulmi. · Bestuzevist sai Venemaa keisririigi kantsler. Usuvahetus ja kihlus · 28. juuni 1744 võttis Katariina õigeusu omaks. · 29. juuni 1744 toimus kihluspidu Peetriga. Palverännak Kiievisse ja transvestiitide ballid Lehekülgedel 87 ja 88 valitseb ebakõla palverännakule teele asumise osas ja Razumovski mõisa jõudmisel. · Üsna mitteoluline peatükk, kuna räägib vaid palverännakust, mis sooritati üheskoos Kiievisse ning mainitakse ära ka õhtused ballid ja muud üritused, millel käidi. · Jelizaveta saab ooperietenduse vaheajal esimest korda Katariina peale armukadedaks
Venelane veneedid või veesõidutee venedega liikusid ja sellest tulnud rahva nimetus? Teooria: algselt Russide suguvõsast valitsejad Venemaale. Algul üksnes valitsejad. Aga sõpruskond ja sugulased olid kaasas. Naised kohapealt, lapsed rääkisid ilmselt mõlemat keelt ka lapselapsed ilmselt skandinaavia keeli enam ei mõistnud. Et paremini valitseda, oma kaaskonda ka kohalikke. Hiljem russ ei olnud etniline märk, vaid omandas kõrgklassi tähenduse. Ülikkond koondus pärast Kiievisse. Kiiev ja tema ümbrus pärast kirjalikes kroonikates russide maa. 6.-7. sajandi paiku jõudsid Assoovi mere äärde bolgarite rahvas (bulgaarlased). Olid rändrahvad, turgi keelsed. Umbes 670 tuli sinna uus rändrahvas kassaarid, nad purustasid bolgarite hõimud ja olid sunnitud lahkuma. Üks osa liikus Volgat pidi üles, tulid Kesk-Volga aladele ja võtsid võimu enda kätte. Tekkis bolgarite riik (Volga-Bulgaaria riik). Enamus soomeugrilased, valitsejad bolgarid. Teine rühm
Tartusse saab sõita mitut moodi. Tallinnast saab sinna rongiga või maanteed pidi. Rongisõit Tallinnast vältab umbes 3 tundi ja 10 minutit, bussiga jõuab Tartusse 2 tunni ja 30 minutiga ja autoga kestab reis umbes 2 tundi. Rongiga saab Tartusse sõita veel Valgast, Põlvamaalt (Orava-Tartu liin) ja ka Läti pealinnast Riiast. Bussiühendus ülejäänud Eestiga Tartust on väga hea, lisaks on võimalik Tartust sõita bussifirma Eurolines`iga Riiga, Peterburi ja Kiievisse. Tartus on ka lennujaam, lennuliinid ulatuvad Riiga ja Stockholmi. Lende teenindavad Estonian Air ja airBaltic, päevas toimub neli edasi-tagasi lendu: kaks Riiga ja kaks Stockholmi. Tartu asub Lõuna- Eestis, Tallinnast 186, Riiast 256 km ning Moskvast 719 km kaugusel. Linn asetseb Suure Emajõe kahel kaldal kohas, kus ürgoru neemikud ulatuvad jõe lähedale ja paljandub liivakivi. Tartu asukoht Eesti kaardil:
Euroopa üle. 22.juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks: Nord-Leningradi, Süd- Ukraina vallutamine, Mitte-Moskva Saksamaaga samaaegselt alustas NSV Liidu vastu sõda ka Rumeenia-liitusid ka Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari. Esialgu läks kõik Hitleri plaani kohaselt. 1941 aastaks oli Saksamaa vallutanud Baltikumi, Valgevene ning suure osa Ukrainast. Punaarmee kandis suuri kaotusi. Ühel hetkel otsustas Hitler osa Mitte väest Moskvas suunata Kiievisse. Et Moskva vallutada toodi aga üksusi (Nord) Leningrdi alt ära. Saksa väed ei suutnud linna vallutada kuid moodustati Leningradi blokaad. Septembris läksid Saksa väed Moskva alla otsustavale pealetungile. Stalin kuulutas sõja Suureks Isamaasõjaks. 6.dets 1941 alustas Punaarmee vastupealetungi. Ilmastikuolud olid sakslaste jaoks rasked, üksused kandsid suuri kaotusi. Hitleri välksõjaplaan oli läbikukkunud. 7.dets 1941 ründas Jaapan USA mereväebaasi Pearl Harboris
piirama ning purustama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. ·NSVL-i sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt tugevad õhurünnakud Saksa vägedele. Sõja tegevus idarindel ·Saksa väed tungisid sisse 22.06.1941 (sellest sai alguse Suur Isamaasõda) ·Tegutsesid Barbarossa plaani järgi väegrupp Nord (suund Leningradile), Mitte (Valgevene ja seejärel Moskva, hiljem suundus ka Kiievisse), Süd (Ukrainia) ·NSVL- u vastu alustasid sõda ka Rumeenia, hiljem ka Itaalia, Saksamaa, Slovakkia ja Ungari ·Sügiseks oli sakslastel Baltikum vallutatud. Sõja algus idarindel ·1940 a. kinnitas Hitler sõjaplaani NSV Liidu vastu Barbarossa ·Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee sisse piirama ning purustama ·1941 a. suveks oli Punaarmee koondanud riigi läänepiirile suured jõud
joomingutega nii peiete ajal kui hiljemgi. · Esivanemate kultusega seostus ka majavaim, keda arvati elavad kolde või ahju all. Talle ohverdati. · Loodusvaime peeti ysna pahatahtlikuks. · Tähtsal kohal päiksejumalad: Svarog ja Dazbog. Karjajumal Veles, piksejumal ning hiljem ka sõjajumalaks kuulutatud Perun. Tulejumal Stribog. Viljakusejumalanna Mokosa (kaitse all ka naiste käsitöö) · Vladimir suurvürst, kes yritas 980 a. läbi viia muinasusu reformi, rajades Kiievisse üleriigilise panteooni. Ei leidnud pooldamist. Muinasusund plnud enam kogu kõrgemale kihile vastuvõetav. · Valik langes Bütsantsi õigeusule, mille väline hiilgus oli Venemaal juba varem hästi tuntud. · 988 a. hakkas ristimine. · Ylikkond võttis uue usu vastu rahulikult. Kogu lihtrahvas plnud sellega nõus. Kultuur · Ristiusu vastuvõtmisega kaasnes büts. Kultuuri mõjude tugevnemine. (suur tähtsus kirjaoskuse levikul)
Kunstide Akadeemia. Kujult meenutab monument kiriku või veetsekella (veetse - rahvakoosolek). Massiivsel graniitpostamendil asub 4,5m läbimõõduga pronksist riigiõun, millele on paigutatud risti hoidva ingli ja tema ees põlvitava, Venemaad sümboliseeriva naise kuju. Kera ümber olev skulptuurkompositsioon on jaotatud kuueks osaks ning iga grupi kesksel figuuril on oma sümboolne tähendus: * Rjurik - Vene riigi sünd (862), lõuna, näoga Kiievisse * Vladimir - Kiievi-Venemaa õitseng (ristimine,988) * Dimitri Donskoi - võitlus mongoli-tatari ikke vastu. * Ivan III - tsentraliseeritud Vene riigi kujunemine * Minin ja Pozarski - võitlus rootsi ja poola interventidega * Peeter I - Venemaa ümbersünd. Põhi, näoga Peterburi suunas Monumendi alust ümbritseb pronksreljeef, millel on kujutatud 109 ajaloolise isiku portreed. Tervel kompositsioonil ei ole tänu tema julmusele kujutatud Ivan IV-ndat. Preobrazenskaja kirik e
Esimese letopissi kirjutas sakslane Scholtze. ,,Lugu Igori sõjaretkest" tähtsal kohal rüütliau ja patriotismi ülistamine, kangelaste idealiseerimine . Utori jaoks peegeldab lugu Kiievi-Vene killustumise tagajärgi. Teeb temast terve Venemaa eest võitleja. Esinevad vanavene jumalad, kosmogoonilised s.o. taevakehadesse puutuvad sümbolid, samuti hingestatud loodus. 35. Vürstinna Olga kättemaks Drevljaanid tapavad Olga mehe vürst Igori ahnuse eest. Kiievisse jääb valitsema Olga, kes tahaks kätte maksta aga ei saa. Drevljaanid pakuvad oma vürsti Olgale uueks meheks, saates oma saadiku Kiievisse. Olga on nõus ühel tingimusel, kui kogu drevljaanide vägituleb jää sulamise ajal mööda jõge alla. Palju mehi saab loomulikult surma. Need, kes kohale jõuavad, lähevad Olga kasu kohaselt end sauna pesema, ning põlevad sisse. 36. Kuidas vürst oma ratsu läbi sureb? Ennustuse motiiv antiikajal ja germaani müütides.
Tekkeajas ollakse ühel nõul 882. Aasta. Idaslaavlaste usundis tähtsal kohal surnute austamine ja esivanemate kultus. Lahkunuid mälestati kalmetel ühissööminguga nii peietel kui hiljemgi. Loodusvaime peeti pahatahtlikeks. Jumalad - päikesejumalad Svarog, Dazbog; karjajumal Veles, pikse ja sõjajumal Perun; tuulejumal Stribog; viljakusjumalanna Mokosa. 980.aasta üritas suurvürst Vladimir läbi viia muinasusu reformi rajades Kiievisse üleriigilise panteoni. See jäi olemata, kõrgkihile polnud vastuvõetav. 988.aastal algas ristimine. Ristiusu tulekuga kaasnes bütsantsi kultuurimõjude tugevnemine, suur tähtsus kirjaoskuse levikul. Tähestikud glagoolitsa ja kirillitsa. Viimane jäi püsima. Bütsantsist pärines ka kirikukirjandus. Kirjaoskus levis ka madalamatele kihtidele. §12Bütsantsi ja vanavene kunst Islam ehk muhameedlus on tekkeajalt kõige hilisem maailmaregioon ja üks levinumaid usundeid
Paljud rügemendid koosnesid Prantsuse ja Sveitsi sõjavangidest. Oli ka Vene abivägi, kuhu kuulus 6400 meest. Pärast rootslaste rünnakut varises Saksi rinne kokku. Mõne tunniga oli lahing läbi. Ainult 3 tuhat sõdurit said end päästa, ületades Odra jõe. Vene vangid laskis kindral Rehnskiöld tappa. Et Vene armee Hrodnas ei saanud enam abi peale loota, murti rootslaste piiramisrõngast läbi. Venelased jõudsid jälitajate eest üle piiri minna ning tõmbusid juulis 1706 tagasi Kiievisse. Karl sai aru, et tal tuleb otsustav lahing pidada Venemaal. Selleks vajas ta aga tagala kindlustamist. Suvel 1706 otsustas Karl XII tungida Saksimaale, et sundida Augustit loobuma nõuetest Poola troonile. Rootsi sõjakäik Saksimaale Saksimaal oli vastuseis kuurvürsti Poola-poliitikale. August kehtestas aktsiisi, et oma sõjakassat täita ja armeed relvastada. See meelestas Saksimaa seisustekogu tema vastu. Peale selle tekitasid rahva meelepaha agressiivsed meetodid, millega ta
Pildid paigutati Bütsantsis väljakujunenud skeemi järgi. Kupli kujutati Kristust valitsejana. Tambuuril kujutati apostleid. Apsiidi ülemises osas kujutati jumalaema. Selle all stseene krstuse ja apostlitega. Kahel pool apsiidi pea ingleid Gabrieli ja Mikaeli. Külgseintel 12 pilti kristuse elust. Lääne küljel viimse päeva kohtu stseen. 12 sajandil kaotas Kiiev juhtiva koha Vene Vürstiriikide hulgas. Lõpliku löögi andsid Mongoli tatarlased , kes aastal 1240 tungisid kiievisse ja muutsid õitsva linna varameteks. Vladimir-Suzdali vüstiriik asub Ülem Volga metsaaladel. Kirikusse tuli skulptuur. Kaunistavad kirikuid puuskulptuuridega. Kõrgel tasemel on metallitöö ja ikoonimaal. Kirikuid ehitati loodukaunisse kohta, tegu on romaani stiiliga. 11 saj keskpaigaks sai Novgorad iseseisvaks enne kuulus kiievi riigi koosseisu. Novgorad oli üks tähtsamaid kaubandus ja käsitöö linnu. Hea veetee tõttu olid sidemed nii lääne kui igaga
mille tagajärjel talumatud valud morfiinisõltlane. Olevat sõltuvusest vabanenud puht tahtejõu abil. Kui enamik intelligente tervitas revolutsiooni, siis MB-d iseloomustas hämmastav ette- ja läbinägemisvõime. Nimetas rev-e ,,märtsihulluseks" ja ,,oktoobrihulluseks", ei kahelnud, et selle eest tuleb vene rahval maksta ränka hinda: ,,Viimase kahe aasta hullus on tõuganud meid kohutavale teele... Me oleme hakanud jooma karistuse karikast ja joome selle tilgatumaks." Kolib tagasi Kiievisse, loobub arstiametist, hakkab kirjutama näidendeid, hiljem hävitas varasemate näidendite käsikirjad. 1921 Moskvasse, algab kirjanikuelu, kuid sunnitud tegelema ka ajakirjandusega. Esimene romaan ,,Valge kaardivägi", jutustused ,,Saatuslikud munad" ja ,,Koera süda" ei avaldatud satiirilise suhtumise pärast nõuk. tegelikkusesse. Tänu aususele saab skandaalse kuulsuse, ajakirjanduses materdatakse (tegi statistikat 301-st arvustusest 3 positiivset).
Enim tegeles aga nomaadidega(eriti petseneegidega) kelle vastu kaitseks lasi rajada kindlustusi. Juhtiva seltskonna hulgas süvenes veendumus vajadusest muutuste järele, üheltpoolt polnud euroopa valitsejad nõus abielusidemeid paganatega sõlmima, teisalt aga oli riigile vaja midagi mis seda ühkes liidaks. Kõigepealt püüdis Vladimir ühtsust saavutada paganluse taas ausse tõstmisega ja viis läbi usureformi, rajati Kiievisse paganlik tempel ja peajumalaks sai Perun. Paraku see aga riiki ei ühendanud ja kukkus läbi mispeale otsustas Vladimis valida uue usu mis toetaks riiki. Pikk lugu usuvalimisest. Lõpuks otsustati Bütsantsist tuleneva õigeusu kasuks-esiteks see oli rangelt riigile allutatud(seal siis keisrile) ja teiseks olevat Vladimirile meeldinud Bütsantsi keisri õde Anna kellega abiellumise eetingimuseks oli ristiusu vastuvõtmine.
VANAVENE Kunst hakkas kujunema 9.-10. saj-l kui moodustus esimene ida-slaavlaste riik keskusega Kiievis. 10.saj lõpus astus vürst Vladimir ristiusku ja abiellus Bütsantsi printsessiga. Tihe läbikäimine tõi kaasa bütsantsliku õigeusu ja kultuuri leviku ning edasi arenemine. Arhidektuur Kiievi suur vürstid kutsusid ehitusmeistrid Bütsantsist. 11.saj lasi Jaroslav Tark rajada Kiievisse Sofia katedraali (linna peakiriku) Sofia katedraalid. Üleval Kiievi ja Sama meest peetakse ka Tartu rajajaks all novgorodi kirik. 11.saj Suurepärased kirikud võib leida Eestile küllaldki lähedalt: Novgorodist(Sofia katedraal), Pihkvast ja Petserist (klooster) Domineerivad (sibul)kuplitega tornid. 13
Kiievist saabub veidra telegrammi peale ja lootuses pärida korter Berliozi tädimees Maksimilian Andrejevits Poplavski, ökonomist- planeerija. Korteriühistus ei ole keegi võimeline temaga rääkima ja suundub siis korterisse 50. Ukse avab kass, Korovjev annab liigutava etenduse, kui murtud ta Berliozi surmast on, kass omakorda vaatab külalise passi ja käsib tal kiiresti tagasi Kiievisse sõita. Azazello juhatab tädimehe välja, loobib ta asjad trepist alla, lööb teda praetud kanaga. Poplavski kohtub trepil mehega, kes pärib temalt korter 50ne asukoha järgi, ning poeb siis kolikambrisse varjule (pärast mõningaid sündmusi sõidab ta ka tagasi Kiievisse). Vastutulijaks ei olnud keegi muu kui Andrei Fokits Sokov (teatri einela juhataja). Talle avab ukse Hella ning mees juhatatakse elutuppa, kus viibib ka maag. Woland
annaabi.ee 
