Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Peeter I (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Peeter
I
Peeter I sai troonile 1682 aastal
peale oma poolõe regendistaatuse lõppu. Üles kasvas ta pagenduses
ühes külas, mille lähedal oli saksa alev, kust ta euroopa kultuuri
ja kombeid õppis. Ka tema polnud just traditsioonidest kinni pidav
valitseja. Näiteks läks ta Euroopasse (ja ka Riiasse)
mittesõjalistel põhjustel, oli see Venemaal ennekuulmatu. Peeter I
oli range sõjaväejuht, ja oli valmis kõigeks, et sõjaväes distsipliin ja käsutäitmine säiliks. Vene riik oli tema ajal
sõjajalal Türgimaaga. Põhjasõja ajaks tehti aga 30 aastane vaherahu .
Põhjasõda algas Saksimaa tungimisega
1700 a. läbi Poolale kuuluvate alade Riiasse, kus oli tehtud
tohutult luuretöid sadama ehituseks vajalike asjade toomise
ettekäändel. Äkkrünnakuga Riiat siiski ei vallutatud, kuna plaan
Peeter I #1 Peeter I #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 90 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tatsboy17 Õppematerjali autor
Elulugu

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
doc

Põhjasõda

varasemas väiksemas sõjas, sealhulgas Skåne sõjas (1675­1679). Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Stolbovo rahuga 1617 Rootsile jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele. Venemaa ainuke meretee Euroopasse lähtus Arhangelskist, mis oli jäävaba vaid mõne kuu aastas. Ivan IV katse vallutada Baltimaad oli nurjunud (Liivi sõda 1558­1583). 17. sajandl ei olnud Venemaal kodusõja tõttu võimalik püüda Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar Peeter I oli 1696 vallutanud Azovi kindluse Musta mere ääres. Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Nüüd püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda. Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandil kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein- Gottorpist, kus nad toetasid nõudlusi Schleswigi osale, mis kuulus Taanile.

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Põhjasõda

Rootsi valitseja noorust ja sõlmisid Rootsi vastu liidu. Põhjasõda algas, kui Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürst August II Tugeva ründas ootamatult vägesid Riia all ööl vastu 12. veebruari. Üllatusrünnak ebaõnnestus, sest väed Riia all olid tugevamad, kui arvati. Karl XII otsustas anda esimese löögi Taanile. Traventhali rahu kohaselt astus Taani 1700. aasta augustis Põhjasõjast välja. 2. Narva lahing ja Peetri osa selles. Narva lahingus oli Peeter I tubliks vastaseks Karl XII. Karl XII ründas Taanit ja sundis selle Rootsiga rahu sõlmima. Aastal 1700 oktoobris saabus Karl XII oma laevastiku ja maaväega Pärnusse, kust marsis kiirelt Narva alla. Enne kui keegi jõudis arugi saada, olid Karl XII 10500 meest Narva all. Kuigi väkke kuulus 30 000 meest, tabas Peetrit selline hirm, et ta lahkus enne lahingut oma sõjameeste juurest ja läks tagasi Venemaale.

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Põhjasõda

Lüüasaanutest uppusid paljud Narva jõe voogudes, Vene vägede välismaalastest ohvitserid ruttasid end vangi andma. 1700/1701. a. talve veetis Karl XII Laiuse linnuses. Kuningas osales eesti talupoja pulmades, rootsi ohvitserid olid vaderitaks eesti laste ristsetel. PÕHJASÕJA TALLERMAA Põhjasõja esimestel aastatel tabasid kohalikku elanikkonda eriti rängalt Vene vägede ja nende liitlaste ­ tatarlaste rüüsteretked. Juba päris sõja algul 1700. a. oktoobris, kui Peeter I oli oma vägedega asunud ründama ja piirama Narvat, suundus Boris Seremetjev 500 tema käsutuses olnud ratsaväelasega Virumaale, seda kuni Rakvereni julmalt rüüstates. Pärast Karl XII lahkumist Rootsi peavägedega 1701. a. kevadel sõjakäigule Poolasse ja Saksimaale, jäid Eesti- ja Liivimaa kaitseks kohale väikesed Rootsi garnisonid ja väliväed Wolmar Anton v. Schlippenbachi juhtimisel, kes ei suutnud aga vastu seista Pihkvasse koondatud ja sealt rünnakule asunud Vene vägedele. B

Ajalugu
thumbnail
18
docx

Põhjasõda ja Peeter I referaat

Saku Gümnaasium PÕHJASÕDA JA PEETER I Ajaloo referaat Autor : Kelli Mets 11pr Saku 2012 Sissejuhatus Põhjasõda algas 12.02.1700, mil August II Saksi väed ründasid Riia linna. Asuti Riia pikaajalisele ja edutule piiramisele. 1700a suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal. Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla. Peeter I juhtimisel alustati linna ägedat pommitamist. Samal ajal tungis Boriss Deremetjev ratsaväelastega Virumaale, jõudes Rakvere lähistale. Maad laastati armutult. Selles olukorras tegutses Karl XII oskuslikult. Peatselt maabus ta oma peaväega Pärnus, otsustades kõigepealt lüüa venelasi. 1.Põhjasõda Põhjasõda oli 1700­1721 aastatel peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid

Ajalugu
thumbnail
11
odt

Põhjasõda

Erastvere lahing oli Vene vägede esimene suurem võit Põhjasõjas. Lahingud kandusid Eestist eemale ning venelased teostasid Eestis laastatud maa taktika. Karl tahtis vallutada Moskvat. Poltova lahing 8. juulil 1709 toimus Vene ja Rootsi vägede vahel Poltava lahing mis võttis aset Ukrainas. 6. mail piirasid Rootslased (30 000 meest) Karl XII juhtimisel Poltava ümber. Mai lõpus jõudis Poltava lähedale Vene väe peajõud (42 000 meest, 72 suurtükki), mida juhtis Peeter I. 8. juuli ööl ründasid Rootslased (umbes 20 000 meest, 4 suurtükki) Carl Gustaf Rehnskiöldi juhtimisel, kuid nad löödi suurtükitulega taanduma ja järgnenud käsivõitluses põgenema. Rootslased kaotasid surnutena 9234, venelased 1345 inimest. 11. juulil Perevolotsna juures Rootsi vägi (umbes 16 000 meest) kapituleerus ning Karl XII pääses Türgisse. Poltava lahingus murdus Rootsi sõjaline võimsus ja sõjaedu kaldus Venemaa kasuks. Põhjasõja põhjused 16

10.klassi ajalugu
thumbnail
9
docx

PÕHJASÕDA (1700-1721)

Lüüasaanutest uppusid paljud Narva jõe voogudes, Vene vägede välismaalastest ohvitserid ruttasid end vangi andma. 1700/1701. a. talve veetis Karl XII Laiuse linnuses. Kuningas osales eesti talupoja pulmades, rootsi ohvitserid olid vaderitaks eesti laste ristsetel. PÕHJASÕJA TALLERMAA Põhjasõja esimestel aastatel tabasid kohalikku elanikkonda eriti rängalt Vene vägede ja nende liitlaste ­ tatarlaste rüüsteretked. Juba päris sõja algul 1700. a. oktoobris, kui Peeter I oli oma vägedega asunud ründama ja piirama Narvat, suundus Boris Seremetjev 500 tema käsutuses olnud ratsaväelasega Virumaale, seda kuni Rakvereni julmalt rüüstates. Pärast Karl XII lahkumist Rootsi peavägedega 1701. a. kevadel sõjakäigule Poolasse ja Saksimaale, jäid Eesti- ja Liivimaa kaitseks kohale väikesed Rootsi garnisonid ja väliväed Wolmar Anton v. Schlippenbachi juhtimisel, kes ei suutnud aga vastu seista Pihkvasse koondatud ja sealt rünnakule asunud Vene vägedele. B

Ajalugu
thumbnail
28
docx

Rootsi aeg ja Põhjasõda

kuulutanud ka Venemaa ja et Vene väed olid asunud piirama Narvat. Kuningas otsustas minna Narvale appi. Narva lahingus 30. novembril 1700 saavutasid rootslased venelastele näkku peksvas lumetormis võidu neljakordses ülekaalus olevate Vene vägede üle 2.2. PÕHJASÕJA TALLERMAA Põhjasõja esimestel aastatel tabasid kohalikku elanikkonda eriti rängalt Vene vägede ja nende liitlaste – tatarlaste rüüsteretked. Juba päris sõja algul 1700. a. oktoobris, kui Peeter I oli oma vägedega asunud ründama ja piirama Narvat, suundus B. Šeremetjev 500 tema käsutuses olnud ratsaväelasega Virumaale, seda kuni Rakvereni julmalt rüüstates. B. Šeremetjevi uued rüüsteretked algasid 1701. a. jõulude paiku. Esialgu läbisid venelased maad u. 10 km laiuse rindena, mille eest liikus tatarlaste ratsavägi, elanikke julmal viisil tappes ja piinates. Osa elanikkonnast saadeti vangidena Venemaale. Mõnikord jäeti lapsed ellu, et neid Venemaal müüa

Ajalugu
thumbnail
16
docx

PÕHJASÕDA JA VENE AEG EESTIS

Lüüasaanutest uppusid paljud Narva jõe voogudes, Vene vägede välismaalastest ohvitserid ruttasid end vangi andma. 1700/1701. a. talve veetis Karl XII Laiuse linnuses. Kuningas osales eesti talupoja pulmades, rootsi ohvitserid olid vaderitaks eesti laste ristsetel. 1.1 PÕHJASÕJA TALLERMAA Põhjasõja esimestel aastatel tabasid kohalikku elanikkonda eriti rängalt Vene vägede ja nende liitlaste – tatarlaste rüüsteretked. Juba päris sõja algul 1700. a. oktoobris, kui Peeter I oli oma vägedega asunud ründama ja piirama Narvat, suundus Boris Šeremetjev 500 tema käsutuses 3 olnud ratsaväelasega Virumaale, seda kuni Rakvereni julmalt rüüstates. Pärast Karl XII lahkumist Rootsi peavägedega 1701. a. kevadel sõjakäigule Poolasse ja Saksimaale, jäid Eesti- ja Liivimaa kaitseks kohale väikesed Rootsi garnisonid ja väliväed Wolmar Anton v.

Ajalugu




Kommentaarid (3)

riffmank profiilipilt
riffmank: tänud (Y)
19:46 23-05-2011
ervin profiilipilt
ervin: Väga hea.
19:36 06-11-2012
lisetike123 profiilipilt
20:47 15-01-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun