· Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootamise aeg, periood, "kus kurb ja pime ootamas mu tuba." · Underi varakevad on rohkete kujundite tõttu unenäoline- ta hõiskab koos särava päikesega, tormavat koos veega kaugele ära. Luuletus, milles on kujundeid kasutatud: "Kõik päevad kihutavad tantsujalga vast hingeldades kevadele vastu, kes juba punab läbi pajusalga./... / Kui oja ennast alla hõiskab kingust, siis lumi paberina rebeneb: veed lendavad kui linnud, pääsnud lingust." M. Under "Kevad" · Underi tähtsaim kevade sümbol on päike. Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin /... / · Seda isikustades loob ta pildikesi, mis Ja õitest kollastest ning punastest on küll veidi naljakad, aga samas ja liblikatest valgeist, kirjudest kevadele vägagi iseloomustavad
Luuletajale paslik: sooserval asuv külkaküla Ahunapalu, kus elas ja töötas HendrikVisnapuu ca 100 aastat tagasi. - Kaido Einama (admin) HendrikVisnapuu elulugu Henrik Visnapuu sündis 2.01. (21. 12.) 1890 Viljandimaal Helme kihelkonnas talusulase perekonnas. Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. 1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami, töötades pärast seda õpetajana erinevates koolides. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis, pärast mida oli mõnda aega üliõpilane Tartus ja Berliinis. 1917. aastal töötas Visnapuu ajakirjanikuna "Tallinna Teataja" toimetuses. 1935. aastani oli ta vabakutseline ajakirjanik, seejärel aga asus tööle riikliku propagandatalituse kultuuriosakonna nõunikuna Tallinnas. Ta oli ka "Uus Eesti" toimetuse liige ja ajakirja "Varam
kevadesse astub. Nii Visnapuu kui ka Under on avaldanud luulet, mis on inspireeritud kevadest. Nende loomingus on looduse tärkamine tihedalt põimitud inimeste taasärkamisega, kuigi mõlemal värsimeistril on teemale erinev lähenemine. Marie Under armastas Eestimaal teda ümbritsevat loodust, kuna see oli omapärane ja kaunis. Kõige rohkem jäi talle südamesse kevad, mis peegeldab looduse puhtust, sära ja tärkamisrõõmu. ,,/ On surnuks pistnud talve kevadine virgus, / sest veretavad pajustikus piigid / ja kostab linde võidurõõmus kirgus / ." Talv ei olnud just kõige meeldivam aeg ning kevade saabumisest olid inimesed väga rõõmsad ja õnnelikud. Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin Ja purju paneb mind, kes kaua paastusin, Ning minu lapse sasipääkest väikest.
rühmitustesse. Under on kogunud tuntust väga palju ka loodusteemaliste luuletustega, kuid Visnapuu on jäänud selle mõttega rohkem tagaplaanile. Luuletajad kirjutasid ilusaid ja kauneid värsse loodusteteema jäi mul seekord kõige rohkem südamelähedasemaks. Marie Under armastas Eestimaal ümbritsevat loodust, kuna see oli omapärane ja kaunis. Kõige rohkem jäi talle südamesse kevad, mis peegeldab looduse puhtust, sära ja tärkamisrõõmu. ,,/ On surnuks pistnud talve kevadine virgus, / sest veretavad pajustikus piigid / ja kostab linde võidurõõmus kirgus / ." (,,Varakevad") Talv ei olnud just kõige meeldivam aeg ning kevade saabumisest olid inimesed väga rõõmsad ja õnnelikud. Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin Ja purju paneb mind, kes kaua paastusin,
Kirjanike luules on kevade saabumist kirjeldatud kui rõõmu ja lootuste aega. "Siis kõik väljad valendavad, / lahti iga lille silm, / järvel lained helendavad, / ilus päiksepaisteilm. / Siis kõik kaua kannatavad / nupud rõõmu-silmavees, / eluvaimud lehvitavad: / kevade on meie ees." Siin räägib Liiv, et kevad toob rõõmu ja eluvaimu. Ta suudab anda edasi reaalsuslähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest, mis loob endalegi hea kevadmeeleolu. Lydia Koidula luuletus "Kuningas kevade" on eelnevale suhteliselt sarnane: "Päikseterad puistvad kulda / üle unest ärgand maa, / lilled muruema mulda / ehitavad õitega, / taevas hiilgab sinikattes - / kust see kõik? Ütelge! - / Kuningas ju jälle tulnud, / õitsev kuning kevade!" Uni sümboliseerib siinkohal pikka talve, mis on lõpuks mööda saanud. Kevade tulekut kirjeldatakse kui kuninga saabumist, kelle auks hakkab loodus tärkama. Sel ajal läheb ümbrus vaikselt roheliseks ja kõik nagu ärkaks uuesti
Mis oli käies naiste jälgi. Ei enam ma tost ilust nälgi, All teise päikse seisab minu talu. Tema luulekogu ,,Amores" lugedes tundub, et nooruses on tal olnud palju armumisi ning erinevaid kauneid naisi. Väga mitmed luuletused on lahkuminekust ja viimasest kohtumisest ning siis jälle uuest armumisest ja kaunitest kevadöödest. Terve esimene luulekogu käsitlebki Visnapuu pidevalt vahelduvaid tundeid: sügavat kiindumust ning kohutavat lahkumisvalu. Näiteks luuletuses ,,Ühele tütarlapsele, keda nii väga armastasin" kirjeldab ta järjekordset lahkuminekut. Must sügise öö oli välja pääl. Me seisime kalmude ääres sääl. Surm valuga jaheda udu sees Käis meie taga ja asuts ees. Sa vaikisid, aga sind mõistsin ma, Et kalmud jo maet magama on kadunud nooruse armastus. Luuletuses ,,Kui tuleb unung" arvab ta, et õnnest saab ainult siis rääkida, kui see juba läbi on ning paratamatult on iga õnn mõeldud lõppema. Ei ole olemas igavest õnne
mehe sammude kajana: mingisuguse ,,tam-tam-taa" meloodiana. Nipernaadilikkuse all võib mõista: iseloomu, eluviisi, vabadust, hullust, armastust Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid eesmärgiks ei olnud ju seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis ka tajuda, et ta toda sama inimest juba väga hästi
Uni tuleb üle aia, üle lagendiku laia, langeb lapse laugele, kannab kannid kaugele. Kui sa magad magusasti, viivukese vagusasti, siis sa homme vara virgud, vara virgud, suureks sirgud. Õhtu õõtsub meie õue Õhtu õõtsub meie õue, Ullile toob une põue, Tiiu tugitoolis tukub, jalast kingakene kukub. Kurg viib kinga kesale, vares paelad pesale; nii toob hommik nutu silma -- Tiiukene kingast ilma! VARANE KULDNOKK Õhus tundub kevadet Vastlapäev on möödas ju -- käes on sumbund paastukuu. Udutab ja vihma tibab, niiskust, niiskust alla ribab. Kraavides ju voolab vett. Õhus tundub kevadet, olgugi et vahestki tuleb lund ja rahetki. Päikest harva näha saab -- pilvi palju ratsutab, tuleb lõunast, läänest neid, mööda pikki taevateid. Kaugel küll veel lind ja lill, kasemahl ja pajupill, aga kraavis voolab vett -- õhus tundub kevadet... Varane kuldnokk
kui lumevaip katab maad :,: ja kuuskede härmatand oksad kuupaistel hiilgavad. :,: ...................................................................................................................................................14 Ma tahaksin kodus olla, kui kallim on minuga :,: ja temaga üheskoos mina võiks rõõmus viibida. :,: ...................................................................................................................................................15 Ma ammu tean üht neidu...........................................................................................................15 Majakene mere ääres.................................................................................................................16 Mandoliinid öös........................................................................................................................16
Eesmärk: *Laps oskab kirjeldada missugune on ilm erinevatel aastaaegadel. *Laps seostab omavahel loodusnähtusi nt. päike paistab, vihma sajab, lehed langevad jne. Hea Alguse rühm, tegevused keskustes: kunstikeskus, kodumängukeskus, kirjaharjutuskeskus, teaduskeskus, veemängukeskus, kokanduskeskus, lauamängukeskus. Vaatlemine ja uurimine (V. U), kuulamine ja kõnelemine (K. K),võrdlemine ja arvutamine (V. A). Esmaspäev: Hommikuringis luuletus "Aastaajad" (luuletused lk.) Külla tuleb nukk Mai, kes tunneb huvi, mida lapsed aastaaegadest (loodusnähtustest) teavad ja mida tahavad teada. Nukk Mai jutustab, et on soe ja kuiv ilm, päike paistab soojalt (asetab päikese tahvlile). Lapsed arutavad, millisel aastaajal on väga soe? Õige- suvel. Õ/m "Mida ma suvel teen?" (lisas) Kunstikeskuses vaadeldakse erinevaid suve pilte (nt. kodust kaasa võetud fotosid) ja
tundevabadus): igaühel on õigus oma elamustele ja tahtmistele. Väljaandeid Siuru tegevusajal: Siuru I–III (1917–1919) • Marie Under – „Sonetid“ (1917), „Sinine puri“ (1918) • Henrik Visnapuu – „Amores“ (1917), „Jumalaga, Ene!“ (1918) • Friedebert Tuglas – „Saatus“ (1917) • August Gailit – „Saatana karusell“ (1917), „Klounid ja faunid“ (1919; mh „Sinises tualetis daam”) • Johannes Semper – „Pierrot“ (1917) Gailiti luuletus, mis Underit ja tema luulet kritiseerib, viib Siuru lahkuminekuni. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917–28 KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA – peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini. See periood kandub ka sõjajärgsesse aega (võimuvahetus). Säilib 1980ndateni, mil muutub luule alus. SOTSIAALEKSPRESSIONISM – Under, Visnapuu, Barbarus (eriti 1920ndate loomingus) – tunderõhutus.
"Küllalt laulest nüüd idüllitsevast elust, rahust, vaikusest ja armastuse läägest kohvrist täiskuu koorega" ("Julmal ajal" Semper 1919) --- "On laulda kenam ajast tumedast," ("Ei laula ma enam ajast ilusast..." Kärner 1918)] Väjaanded: Tuglase toimetatud ajakiri (7 nr) 1 Tähtsus: luule uus tasand, kõrgemale tõusis üldistav ja analüüsiv mõte Arbujad 1930ndad lõpp. Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Paul Viiding, Kersti Merilaas, Mart Raud Sisu: esimene eesti keelse kõrgharidusega haritlaste põlvkond, püüd vaimsele iseseisvusele,
vilistama. q Henn ja leevike J. Oro Henn, pisike poisike, sammus jõele, veest ilusaid kive läks otsima õele. Laululind leevike lepikus hõikas, sügis kaskedelt kollaseid lehti lõikas. ,,Ütle, leevike-lind, miks laulad veel? Näe, käes on sügis, kas kurb pole meel, teades, et lehed pea langevad puult? Kas sa ei karda ka külma tuult?" ,,Ah, mis sest tuulest, kui kõik on nii ilus! Näe, kuidas sügis puid kullaga silus... Jah, peagi lehed kõik tuul rebib maha, siis ma vist küll enam laulda ei taha." q Leevikesed Leelo Tungal Leevikesed, leevikesed, härmas sirelile tulid! Pehmest siidist peenikesed, pluusid nendel seljas olid. Leevikesed nagu õunad härmas okste vahel olid... leevikesed enne lõunat lapse põsil tuppa tulid! q Külmalind Juta Kaidla Olen leevike, lumiste aedade lind. Mul hallikad tiivad ja punane rind. Kartsin kanget põhjapakast - tulin talveks teie juurde. Siin ma lendan ringiratast - näitan oma punast kuube.
Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon riigikorra kukutamise aasta. 1918 Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 1920 Vabadussõda 1924 kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus majanduskriis 1934 Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal. 1939 Nõukogude sõjaväebaaside rajamine 1940 Nõukogude okupatsioon 1941 Saksa okupatsioon 1944 Nõukogude okupatsioon 1917. - 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest Eestimaa rahvastele,
.................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"................................................................+9 9
diloogia - "Anna Karenina" Lev Tolstoi üksik romaan 3)Jutustus - "Olga Nukrus" Oskar Luts novell - Juhan Liiv "Peipsi järv" , Mehis Heinsaar" Ilus Armin" miniatuur - "Poiss ja Liblik" A.H.Tammsaare anekdoot aforism(mõttetera) - Rutta aeglaselt! (Octavianus Augustus) II Lüürika ehk luule Regivärss riimiline luule vabavärsiline luule sonett(14 rida) Marie Under " Sinine terass" haiku - Jaan Kaplinski ood (pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul,) eesti kirjandusse tõi oodi Kristtjan-Jaak Peterson eleegia (kurb laul) - J.Liiv "Helin" pastoraal (karjase laul) - August Alle "Eesti pastoraal" III Dramaatika ehk näitekirjandus tragöödia - "Romeo ja Julia" William Shakespeare komöödia - Ed.Vilde "Pisuhänd" draama - A.H.Tammsaare "Kuningal on külm" , "Kauka Jumal" August Kitzberg jant - O.Luts "Kapsapea" , "Säärane mulk ehk.." Lydia Koidula
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19
1960ndatel proosakogumik ,,Kodu nurga laastud" I-III 6. Aadu Hint- 30ndatel ,,Pidalitõbi", ,,Vatku tõbilas". Tetraloogia ,,Tuuline rand" 1951- 1966. 7. Juhan Smuul- 1920-1971, ,,Karm Noorus" 1946, poeem ,,Poeem Stalinile", ,,Järvesuu poiste brigaad" 50ndatel ,,Kirjad sõgedate külast"-olupiltide kogumik. Monodraama ,,Polkovniku lesk". ,,Muhu monoloogid"-tõuseb esile Smuuli huumor. Reisikiri ,,Jäine raamat"- selle eest sai Lenini preemia. Luuletus ,,Mälestusi isast" 8. Deboora Vaarandi- Valjala kandist pärit, eelkõige luuletaja. Enne surma avaldas mäletusraamatu. Luuletus ,,Saaremaa valss", poeem ,,Talgud Lööne soos". I Juhan Liivi preemia laureaat 1965. Luuletus oli ,,Eesti mullad"-sai preemia. 9. Jüri Tuulik- Meie kooli vilistlane. Abrukalt. Kaksikvend Ülo Tuulik. Peamiselt kirjutas kodusaare Abruka lugusid. ,,Abrukalood". Humorist. Romaan ,,Vares". 10
neid kujutab. Kogu romaani sündmuste käik kulgeb peategelaste tahtmise järgi. Dumas' ajaloolised kujud on isoleeritud ühiskondlikust võitlusest, neil ei ole sotsiaalselt tüüpilisi omadusi. Üldse pole tunda nende selja taga seisvaid poliitilisi jõude, sotsiaalseid gruppe. Vaprad ja ettevõtlikud musketärid, kes imetaoliselt vahele segavad ajalooliste sündmuste käigusse, on kõik aadlitiitli kandjad, kuid nad on juba ammu eemaldunud oma feodaalsetest valdustest, ei saa neist mingit tulu ja jääb isegi ebamääraseks, kas neil neid üldse on. Hulljulged musketärid ja nende sõber d'Artagnan kauplevad oma mõõgaga, teenides kuningat: nende vere eest tasutakse neile luidooridega. Selle kõrval püüab aga Dumas säilitada oma kangelastes mingisuguse rüütellikkuse jooni, mille nimel nad lähevad tulle ja vette Prantsuse kuninganna au eest, keda igaüks neist pole isegi näinud
Vabadusaateline loodusfilosoofia. Kuulutas kõikide inimeste, rahvaste ja rasside võrdsust, nõudis sotsiaalset õiglust. Ülistas lihtsaid inimesi, vaeseid, töölisi. Võitles normide, tabude ja tehislikkuse vastu. Kujundid on rõhutatult maised ja konkreetsed, mis teeb ta loomingu proosalaadseks. Ülistas inimese kehalist täiuslikkust, puhtust ja ilu. Uskus ühiskondlikku arengusse ja demokraatiasse, vaid hilisemas luules on märgata protesti USA liialdatud materialismikultuse vastu. Nt luuletus "Kui õitsesid sirelid viimati õues" kogust "Trummipõrin" (1865), pühendatud Abraham Lincolnile. 1855 ilmus esikkogu "Rohulehed" vaid 12 luuletust. Järgnevad luulekogud ilmusid sama pealkirja all, lisas vaid uue tsükli luuletusi, 1891/92 aasta väljaandes oli juba u 400 luuletust. Hümniline vabavärss oli tol ajal täiesti erandlik. Eestis samalaadne autor Jaan Kaplinski. Prantsuse sümbolism
tagasipöördumist ürgse lihtsa eluviisi juurde. Nad vastandasid loodust ühiskondlikele väärtustele ning püüdsid muuta inimest paremaks temas ürgsete instinktide äratamise kaudu. Akmeistid ülistasid jõudu, sensuaalsust ja teisi ürgseid instinkte. Akmeismi esineb Johannes Barbaruse (18901946) varases luules, kogud "Fata morgana" (1918), "Inimene ja sfinks" (1919), "Katastroofid" (1920). aktsentueeriv värsisüsteem vt rõhuline värsisüsteem. akrostihhon luuletus, mille värsiridade esimesed tähed moodustavad kellegi nime, mõne sõna või fraasi. Näiteks: xxx Silmades taevas ja meri Inimene sinisilmne Nagu peoga kühveldet teri Imeline valge Meeled tuultele valla Uued vaod vaotuman palge Süda sädemeid kalla Tuli kõik neelab alla Voogab päev üle lõõsan maa Algaman merel kui tõus Lebada kauem ei saa Geenid veel jõus Eestimaa (Andrus Rõuk.) aleksandriin 12-silbiline paarisriimiline värss tsesuuriga 6. silbi järel.
kõrgel tasemel, kaastööd tegid Nikolai Triik, Konrad Mägi. I ALBUM (1905) kaastöö J. Liivilt, A. Kitzbergilt, F. Tuglaselt, M. Underilt, G. Suitsult. Kunstiline tase enneolematu, väga hea. Algab Suitsu artikliga ,,Noorte püüded" seletab lahti NE eesmärgid. Keeleuuenduse algusega eesti keeles on tugevalt seotud Johannes Aavik. Ta propageerib uuendusi ja uute sõnade toomist. Suits annab ülevaate Petersoni loomingust. Ilukirjandusliku poole pealt saab suursündmuseks Ridala luuletus ,,Talvine õhtu" väga hea impressionistliku luule näide. Lisaks veel ilukirjanduslikke lugusid Aino Kaldalt, Tuglaselt. II ALBUM (1907) keskendub ilukirjandusele, teaduslikku ja programmilisust vähem. Tuglase novell ,,Jumala saar". Kogumik Suitsu luuletusi. III ALBUM (1909) sensatsioon. Stiililiselt ja vormiliselt lööb lahku vanast traditsioonilisest eesti kirjandusest. Selgelt näha, et keskendub kitsale haritlaste ringile, pole mõeldud kõigile lugemiseks
Nii- nii. Jälle on tsirkusest paar klouni putku pannud. Kas sa nüüd taipad, mis juhtub, kui sugulased omavahel abielluvad? Mõistuse poolest on sulle kõige lähemal reha, või äärmisel juhul labidas. Sa pole just karbi kõige kirkam kriit. Ma suudan vaevu oma ükskõiksust vaos hoida. Sinu nõuandeid ma küll ei vaja. Sa ei oska ju kahekümne ühenigi lugeda, kui sa alasti pole. Sind tehes läks Loojal vist küll vorm katki. Ja mõned nurgad jäid ilmselt maha kraapimata. Kui ma tahan kuulda väikeste jalgade padinat, panen oma kassile kingad jalga. Kuidas sulle kõrvalvaatajana inimsugu tundub? Sa tuled tuttav ette. Lahkasin sind vist zooloogiatunnis. Kui mind huvitaks su arvamus, siis ütleksin, milline see on. Sinuga dringile? Pigem teen endale ise tuimestuseta pimesooleoperatsiooni. Kas sulle tundub, et ma vajan seltskonda? Hei, sina! Kao mu planeedilt minema!
osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri" 12) Novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" 13) Miniatuur A.H.Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 2. LÜÜRIKA EHK LUULE 1) Regivärss 2) Ood ehk ülistuslaul Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" 3) Tavaline luuletus Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett Marie Under ,,Sirelite aegu" 5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS 1) Komöödia Eduard Vilde ,,Pisuhänd" 2) Tragöödia William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" 3) Draama Eduard Vilde ,,Tabamata ime" 4) Jant Oskar Luts ,,Kapsapea" 5) Stsenaarium
tungiva kiiluna ikka rohkem naabrite õlgade vahele pigistus. Lõpuks tuli talle appi keegi mees, kes oli niisama paks, lühike ja auväärt kui ta ise. «Jõledus! Need mõned skolaarid, kes nõnda auväärt kodanikuga kõnelevad! Minu ajal oleks neid varbadega läbi nüpeldatud ja pärast neid endid nendel ärr põletatud.» Nüüd alles päris lõbu algas. «Tohoo! Mis linnuke see seal nõnda piiksub? Kes see õnnetusekraaksuja on?» «Mina tunnen teda,» hüüdis üks. «See on meister Andry Musnier.» «Ah nii, üks neljast ülikooli vannutatud raamatukoguhoidjast!» ütles teine. «Ses poes käib kõik neljakaupa,» karjus kolmas. «Neli rahvust, neli fakulteeti, neli püha, neli prokuraatorit, neli elektorit, neli raamatukoguhoidjat.»* «Hüva,» arvas Jehan Frollo, «neile siis tarvis neljakordset märulit teha.» «Musnier, me pistame su raamatud põlema.» «Musnier, me peksame su teenri vaeseomaks.» «Musnier, me mudime su naist
○ teisel päeval oli ilmalike laulude kontsert; ○ kolmandal päeval oli võistulaulmine ja -puhumine; ■ osales ka viis pillikoori. ● Jakob Hurt pidas kõne; ● Pidu oli pühendatud pärisorjusest vabastamise 50. aastapäevaks. Esimesed asjaarmastajad heliloojad said hariduse Valga Seminarist – juhataja lätlane Janis Cimze. Eduard Thomson Friedrich Saebelmann - MK Kaunimad laulud Karl August Hermann – MK Oh laula ja hõiska ja Kungla rahvas Karl August Hermann: ● Keeleteadlane; ● Tartu Ülikooli lektor; ● Ajakirjanik; ● Andis välja Eesti esimest muusikaajakirja “Laulu ja mängu leht”; ● Kirjastaja; ● Helilooja; ● Koorijuht; ● Kirjanik; ● Luuletaja; ● Rahvaviiside koguja; ● Tahtis kirjutada Eesti esimest ooperit, aga kuna see ei andnud ooperi mõõtu välja, siis nimetas selle laulelduseks;
,,Soo, ja nüüd istuge pääle," käskis ta lõpuks. ,,Kuhu ma küll sõidan? Kuhu ta mu viib?" arutas Indrek endamisi. ,,Kas üle jõe?" küsis voorimees. ,,Ma'p tea isegi," vastas Indrek. ,,Kuis nii? Kuhu me siis sõidame?" Indrek seletas paari sõnaga oma asja. ,,Noh, siis on ju minul õigus," ütles voorimees. ,,Ikka üle jõe, muud midagi, vana Traadi juurde, hea lähedal ja odav ka. Aga seda ma ütlen teile: ,,S... kool on see, üsna s... Minu õepoeg käis ja käis ja oleks vist surma-laupäevani käind, kui poleks kroonu tulnd omaga. Nõnda läkski teine sinna, ei armu ega õigust kedagi, et nii kaua koolis vedelend. Käis teine küll Pihkvas eksamil, aga ei kedagi: läbi silksatas. Läbi, mis läbi. Hoopis s... kool see Mauruse oma. Ja tema ise! Tema eest hoia raha, nagu vanakurja eest hinge, nii et kui teil seda kaasas on, siis pidage minu sõnad meeles. Kui kukrus kõliseb, siis vanamees nagu mesilane, muidu..."
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja
Kas mu käsku pole veel täidetud?» «On küll. Nagu Teie Ekstsellents võib näha, on hobune suure värava all täiesti sõiduvalmis.» «Tubli, tehke siis, mis ma ütlesin.» «Tohoo!» lausus peremees endamisi. «Kas ta pelgab seda poisikest?» Tundmatu käskiv pilk katkestas peremehe mõtted. Ta kummardas alandlikult ja läks välja. «See veidrik ei tohi näha mileedit,» jätkas tundmatu. «Ta peab iga hetk siia jõudma; ta ongi juba hiljaks jäänud. Tõepoolest on vist parem, kui istun sadulasse ja ratsutan talle vastu ... Kui ma ainult teaksin, mida sisaldab härra de TrevilleMle saadetud kiri!» Ja endamisi pomisedes sammus tundmatu köögi poole. Vahepeal läks peremees, kes ei kahelnud, et noormehe 17 sealolek võõra tema kõrtsist minema peletas, naise juurde ja nägi, et d'Artagnan on meelemärkusele tulnud. Peremees püüdis noormehele selgeks teha, et ta võib politsei
Underilt ,,Hääl varjust", ,,Rõõm ilusast päevas" ning ballaadikogu ,,Õnnevarjutus". Underist sai Eesti kuulsaim naisluuletaja. Tähelepanuväärsem kogu on ,,Kivi südamelt" (1935), milles Under kirjutab isiklikest läbielamistest, lähedaste surmast. 1933. valmib perel oma maja ning Under tegeleb rohkesti tõlkimisega, näiteks Ibseni ,,Peer Gynt", Lermontovi luuletusi. Mõnes sõjaaegses väljaandes avaldas kogumiku ,,Mureliku suuga", mille hulgas on luuletus ,,Jõulutervitus 1941", mille Under pühendas küüditatuile. Adsonil ja Underil õnnestus põgeneda Rootsi, Stockholmi. Under töötas arhiivipidajana, kuid hakas organiseerima ka väliseestlaste kirjanduselu. Rajati kirjastus Orto ning hiljem Eesti Kirjanike Kooperatiiv. Ilmus ka kaks uut kogu ,,Sädemed tuhas" ja ,,Ääremail". Teda esitati kaheksal korral Nobeli kirjanduspreemia nominendiks, kuid leiti, et teda pole piisavalt tõlgitud.
ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid (Lermontov, Puskin), ballaadid (Schiller, Under) ja valmid (Krõlov). Valmis peitub otsese tähenduse all teine, olulisem tähendus, mis selgub enamasti valmi lõpus olevast õpetusest ehk moraalist
ta ei armasta don Josed enam ning ei taha temaga enam koos olla. Don Jose on löödud ning vihane. Ta ähvardab Carmeni tappa, kui ta temaga koos ei ole. Carmen vihastub ning karjub ei. Don Jose pussitab Carmenit, ning Carmen langeb surnult maha. Don Jose matab ta maha. See tehtud, läheb ta esimesse politseijaoskonda ning annab ennast üles. Minu arust on selle loo sõnumiks, et armastus keerab kõik pahupidi. PILET NR.6 1.JUHAN LIIVI LOOMINGU ÜLEVAADE. JUHAN LIIVI LUULE. LUULETUS PEAST. Proosa Jutulooming langeb aega, mil Liiv töötas ajalehtede juures. Näiteks ,,Pildikene Peipsi rannalt", ,,Joak", ,,Õnnelik juhtumine", kogumik ,,10 lugu". Pärast 1888.aastat avaldas 40 lühemat ja 4 pikemat juttu. Tuntumad ,,Vari", ,,Käkimäe kägu", lühijutud ,,Peipsi peal" ja ,,Igapäevane lugu", jutt Punasoo Marist ehk laiemas mõistes tublist eesti naisest. ,,Vari" on autobiograafiline jutustus, sest Liiv leidis, et selles oli koos ta enese lapse-, karja- ja
oma riietus. Kumbki poiss ei kõnelnud. Kui üks liikus, siis liikus ka teine, kuid ainult kulgemisi, sõõris. Nad hoidsid kogu aeg nägu näo, silm silma vastu, viimaks ütles Tom: «Ma võin sulle naha peale anda!» «Tahaksin näha, kuidas sa seda teed.» «Aga ma saan sellega hakkama.» «Ei, sa ei saa.» «Jah saan.» «Ei saa.» «Ma saan.» «Sa ei saa.» «Saan.» «Ei saa.» Ebamugav vaikus. Siis küsis Tom: «Mis su nimi on?» «See pole vist sinu asi.» «Hästi, siis ma teen selle oma asjaks.» «Miks sa siis ei tee?» «Kui sa veel palju räägid, siis teen.» «Palju -- palju -- palju! Noh, tee nüüd!» «Ah, sa arvad, et oled kole kange, jah? Võiksin su ka siis läbi klobida, kui mul teine käsi on selja taha seotud, kui ma ainult tahaksin.» «Miks sa siis ei tee seda? Sa ainult räägid, et võid seda teha.» «Noh, teen kah, kui sa mind narrid.» 13 «Oi jah, olen küllalt inimesi niisuguses pigis näinud.» «Ninatark
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
