esijalgade asemel inimese jäsemed. Nad olid metsikud, ei osanud piiri pidada veiniga ja olid tuntud oma iha poolest noorte tüdrukute vastu. Nad elasid tsiviliseerimata mägedes ja metsades ning sõid toorest liha. Neid on kujutatud ka Dionysose lustlike ja ettearvamatute kaaslastena. Nad sümboliseerivad meest, kes on langenud oma peamiste kihude, nagu iharus, ägedus ja joomarlus, lõksu. Kristlikus ikonograafias esindavad sensuaalset kirge, abielurikkumist ja ketserlust. India müütides on samuti kentaurid olemas seal on nad olendid, kelles on ühendatud füüsiline mehelikkus ja intellektuaalsed anded. Nende poolinimliku-poolloomaliku olemuse tõttu on neist mõeldud kui piiriolenditest, kes üheltpoolt sümboliseerivad metsikut loodust, teisest küljest aga õpetajaid, kes on vahelüliks inimese ja looduse suhetes. Kentaur oli ilmselt kreeklastele ka barbari sünonüümiks mütoloogias. Kentauri võib vaadelda ka kui igikestvat tasakaaluotsingut
Michael Cerularius heitsid üksteist kirikust välja. Tulemusena läksid kirikud tülli ja tekkis lõhenemine. Tekkis kaks kirikut Katoliku ja õigeusu kirik. Ühiskonnas tekkis aga kaks usku. Vastasseis väärnähtustele: ketseritele polnud meeltmõõda kiriku korraldused, kuigi nad olid usklikud. Kirik hakkas tegelema inkvasitsiooniga, mis oli ketsetite üle peetav kohus, mis pidi neid sundima austama kirikut. Palju süütuid inimesi hukkus ja ei suudetud ka ketserlust lõpetada. Kirikule oli mõju hea, kuna tekkis palju uusi kristlikke ning kristlus levis väga võimsalt. Kõrg- ja hiliskeskajal oli kirikul väga tähtis osa. Kõik need sündmused on mõjutanud meie ajalugu väga palju. Kahe kirikuvaheline tüli on siiamaani probleemiks. Ka meie tänapäeval on õigeusk ja katolik usk vastasseisus.
Nt lõhestas 16. saj algul Euroopat reformatsioon; Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääri pärast; 1453 langes Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol (Bütsants) türklaste kätte. Ei vabanenud üksnes inimese vaim, vaid ka tema maine saamahimu, mis tõi kaasa sügava moraalikriisi - nt Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut. Ka renessansi vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks Shakespeare'i tragöödiates. Varases renessansis sündinud piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16. sajandi teisel poolel skepsisega (kahtlemisega), mis vähehaaval valmistas ette renessansi kriisi ja teisenemist barokiks. Renessanss sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, kestes seal ligi kolm sajandit.
dominiiklaste kloostrikoole hinnati kürgelt,sealt võrsus keskaja silmapaistvaim õpetlane Aquino Thomas.Reliikviad-pühakutega seostatavad esemed,arvati kandvat jumalikku väge,tägtsamad hoiti kloostrites ja kirikutes. Ketserluse all mõistetakse kristluses hereesiat - kiriku õpetusest (ortodoksiast) kõrvalekaldumist.Sõna tuleneb katoliku kiriku poolt hävitatud katarite liikumise nimest, millega inkvisitsioon hakkas teisel astatuhandel tähistama oma vaenlasi. Kohati kasutatakse ketserlust hereesia sünonüümina.Inkvisitsioon oli kohtuvorm keskaegses Euroopas. Inkvisitsioon rajati 1232 ning see kestis umbes 4 sajandit, mille jooksul hukati umbes 150 000 inimest (neist Hispaanias 30005000).Reformatsiooni ja hilisema antikatoliikliku propaganda tõttu ringleb inkvisitsiooni kohta palju müüte.Inkvisitsioonikohtute toimikud on enamikus riiklikes arhiivides säilinud. Esimesed ülikoolid:X saj Salernos-arstide kool,Bolognas XI-XII õp.õigusteadust
päästis hukkamisest kolm Myra kodanikku, kes olid süütult hukka mõistetud; ta pöördus edukalt keisri ja Konstantinoopoli prefekti poole, et ära muuta kolme alusetult reetmises süüdistatud väejuhi hukkamine. Myra püha Nikolaos pakkus seega kõike, mida ühelt piiskopilt oodata võis: abi vaestele, toitu näljastele ja kaitset tagakiusatuile.“ Aastal 325 kutsus keiser Constantinus Nikaiasse kokku esimese üleilmse kirikukogu, mis pidi hakkama arutama endise preestri Ariuse ketserlust. Alex-Sander Puhm On andmeid, et sellest ajalukku läinud sündmusest võttis osa ka Myra piiskop Nikolaus. Väidetavalt sellal, kui ketser Arius kõneles, katsid mitmed jumalakartlikud piiskopid oma kõrvad, et mitte kuulda hereesiat; Nikolaus aga olevat ägestunud ning löönud vihahoos Ariust vastu põske. Piiskopile ebasobiva käitumise eest taheti Nikolaust ametist tagandada, kuid see otsus tuli siiski ära muuta, kuna mitmed tema kolleegid said ilmutuse, kus
Le Manuel del Inquisiteurs à l'usage des Inquisitions d'Espagne et de Portugal. On abrigé de l'ouvrage intitulé: Directorium inquisitorium, composé vers 1358 par Nicolás Etmeric. Lisbonne, 1762, lk. 34 9 Inkvisiitor valmistas ennast ülekuulamisest väga hästi ette, tutvudes tema elulooga ja otsis sealt välja lõike, mida saaks süüdistatava vastu ära kasutada. Selliseid lõike, millega ohvrit murda ja panna teda ketserlust üles tunnistama. Muidugi kinnitasid enamus ketserluses süüdistatavad, et on süütud ja katolikule kirikule ustavad. Sellesse suhtusid inkvisiitorid skeptiliselt, nende eesmärk oli siiski saada ketserilt kätte ülestunnists ja patukahetsus."Konks" seisnes aga selles, et inkvisiitoritele tõestada, et süüdistatav tõesti kahetseb oma ketserlust, pidi ta välja andma ka oma usukaaslased, nende sõbrad ja kaasosalised.19
väljavalitu. Nii pead sa kartma jumala viha ja tundma aina jumala armastust, ükskõik mis sulle ka juhtub. Su ainus pääs on lootuses, et sa ei ole juutide seast välja tõugatud ja su kannatused lunastatakse kord. Ja see tekitab omapärase kõrkuse: teisi ju ei lunastata, sest nad pole juudid. Juudid ei tahagi, et kõik tõuseksid nendega samaväärseks: nad teevad juudiks saamise raskeks, oli aegu, millal võõraga abiellunud mees heideti juutide hulgast välja. Ketserlust juudid ei salli, see roogitakse varem või hiljem välja, sest lõhub vaimuvaldasid ja piirab nagu hallitus ümber tava, tehes selle nõrgaks; kui oled ketser, siis sa ei ole juut. Seepärast löödi risti ka Kristus. Kuid väljaheitmine ei ole siiski täielik, juut ei sule silmi mitte millegi ees ja kui ka suleb, siis asub piiluma niipea, kui keegi teda ei näe. See ei ole uudishimu; see on eluvõitlus. Juudid on tulnud läbi aja vaid seetõttu, et pööravad enda kasuks nii palju kui annab.
Reliikviad-pühakutega seostatavad esemed,arvati kandvat jumalikku väge,tägtsamad hoiti kloostrites ja kirikutes. Ketserluse all mõistetakse kristluses hereesiat - kiriku õpetusest (ortodoksiast) kõrvalekaldumist.Sõna tuleneb katoliku kiriku poolt hävitatud katarite liikumise nimest, millega inkvisitsioon hakkas teisel astatuhandel tähistama oma vaenlasi. Kohati kasutatakse ketserlust hereesia sünonüümina.Inkvisitsioon oli kohtuvorm keskaegses Euroopas.Inkvisitsioon rajati 1232 ning see kestis umbes 4 sajandit, mille jooksul hukati umbes 150 000 inimest (neist Hispaanias 30005000).Reformatsiooni ja hilisema antikatoliikliku propaganda tõttu ringleb inkvisitsiooni kohta palju müüte.Inkvisitsioonikohtute toimikud on enamikus riiklikes arhiivides säilinud.Esimesed ülikoolid:X saj Salernos-arstide kool,Bolognas XI-XII õp.õigusteadust
NT lõhestas 16.saj algul Euroopat reformatsiooni;Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfäär pärast 1453 langes Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol (Bütsants) türklaste kätte. Ei vabanenud üksnes inimese vaim, vaid ka tema maise saamahimu, mis tõi kaasa sügava maraalikriisi- NT Ameerika põlisrahvaste arjastamine ja hävitamine.Katoliiklike inkvisitsioon, aga ka protestrahvaste kirik püüdis välja juurida ketserlust (väärsulisust), mis tõi kaasa uut ülekohtu. Ka renessansi vimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks Shakespeare`s tragöödiates.Varases renesansis sündinud piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16.sajadil teisel poolel skepsisega (johtemisega), mis vähehaaval valmistas ette renessansi kriisi ja teisenemist barokiks. Renessans sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, kestes seal ligi kolm sajadit.Teistes
esmakordselt kujutleda maailma kui tervikut, suurt hoogu said loodusteadused. Gutenberg leiutas 1440 trükikunsti, võimaldades sellega kirjutiste laialdast levikut (nt. massiline "Roosiromaanide" lugemine 16. saj. alguse Hispaanias). R ajal oli väga palju sõdu ja üldse lahkhelisid ning pingeid. Kujunes ka moraalikriis: vallandusid maine individuaalsus ja saamahimu (nt. Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine; katolik inkvisitsioon, aga ka protestantliku kiriku katsed ketserlust välja juurida sünnitasid vaid uut ülekohut). Ka vaimuelus sisepinged. Kõrvuti maisuse ülistamisega (Boccaccio, Rabelais), arenes Platoni õpetusest lähtuv vaimuvool, mis loodust idealiseerides tõrjus ja taunis selle "tumedamat" poolt - seksuaalsust ja maist kirge. Selle tõttu asendusid piiritu usk loodusesse, inimeste võimetesse ja mõistusesse 16. saj. lõpul skepsisega, mis vähehaaval valmistas ette R kriisi teisenemist barokiks
Nt lõhestas 16. saj algul Euroopat reformatsioon; Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääri pärast; 1453 langes Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol (Bütsants) türklaste kätte. Ei vabanenud üksnes inimese vaim, vaid ka tema maine saamahimu, mis tõi kaasa sügava moraalikriisi nt Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut. Ka renessansi vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks Shakespeare'i tragöödiates. Varases renessansis sündinud piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16. sajandi teisel poolel skepsisega (kahtlemisega), mis vähehaaval valmistas ette renessansi kriisi ja teisenemist barokiks. Renessanss sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, kestes seal ligi kolm sajandit. Teistes
21.-aastaselt tutvus Thomas More Rotterdami Erasmusega ning oli sõbralikes suhetes Henry VII perekonnaga. 1504. aastal valiti ta Inglise parlamenti. Järgmisel aastal abiellus More Jane Coltiga ning ta pööras palju rõhku naistele hariduse andmisele, olles selles eeskujuks ka paljudele teistele kõrgklassi peredele. 1532. aastal pani More seoses parlamendis vastu võetud kirikuvastaste sätetega lordkantsleri ameti maha ning asus Chelseas ägedalt ketserlust ründama, avaldades ka ketserlusevastaseid kirjatöid. 1534. aastal vastu võetud Supremaadiaktiga (Act of Supremacy) kuulutati kuningas Henry VIII Inglismaa kirikupeaks ning kõiki inglasi sunniti seda tunnustama. Thomas More seda ei teinud ning ta heideti selle eest Towerisse. 1. juulil 1535 peeti tema üle kohut ning mõisteti reetmises süüdi. 6. juulil surmati More pea maharaidumisega. 1935. aastal kuulutati Thomas More pühakuks ning tema mälestuspäevaks määrati 6. juuli. "Utoopia"
oma lubadusi ning vangist vabanedes keeldus ta rahulepingut täitmast, sest see olnud talle ebaõiglaselt peale surutud. Nii puhkes Karli ja François' vahel peagi uus sõda (vt. Cognaci liiga sõda (1526–1530). Probleemid Lutheri ja paavstiga Aastal 1517 oli munk Martin Luther enese teadmata alustanud reformatsiooni, ehkki esialgu oli ta toetajaskond marginaalne ning reformaator ise püüdis pigem uuendada katoliku kirikut kui sellest lahku lüüa. Karl V nägi Lutheri tegevuses aga ketserlust, seda enam tema radikaalsemate järgijate tegudes. Seetõttu asus ta Lutheri ja ta mõttekaaslaste suhtes eitavale positsioonile ning ehkki ta aktsepteeris mõningaid Lutheri nõudmisi (eriti paavstluse mõju ja korruptsiooni ning lodeva elu vähendamise osas kirikus), ei nõustunud ta üldiselt Lutheri visioonidega, sest arvas neid minevat vastuollu kristlusega. Karl oli kahtlemata traditsionalist ning küllap ka
Nt lõhestas 16. saj algul Euroopat reformatsioon; Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääri pärast; 1453 langes Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol (Bütsants) türklaste kätte. Ei vabanenud üksnes inimese vaim, vaid ka tema maine saamahimu, mis tõi kaasa sügava moraalikriisi – nt Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut. Ka renessansi vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks Shakespeare’i tragöödiates. Varases renessansis sündinud piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16. sajandi teisel poolel skepsisega (kahtlemisega), mis vähehaaval valmistas ette renessansi kriisi ja teisenemist barokiks. Renessanss sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, kestes seal ligi kolm sajandit. Teistes
peamiselt dominikaani munkade kätte, kuid paavst kontrollis nende tegevust. Inkvisitsiooni ülesanne oli ketserid välja selgitada, nad võimaluse korral õigele teele tagasi suunata, kui see aga ei õnnestunud, siis karistada. Kohtunik ehk inkvisiitor kutsus piirkonda saabudes kõiki ketserlusest loobuma ja ketseritest teada andma. Ketsereid, kes vabal tahtel kahetsedes kiriku rüppe tagasi pöördusid karistati leebelt: määrati palved, paastumine või väikesed tahvid. Kui aga ketserlust üles ei tunnistatud, siis tuli see ülekuulamise teel välja selgitada. Võis kasutada piinamist, kuid süüdlane pidi tunnistusele ka siis kindlaks jääma. Need, kes ketserluses süüdi mõisteti, heideti kirikust välja, konfiskeeriti varandus või vangistati eluks ajaks, mõnikord rakendati ka surmanuhtlus, näiteks põletati tuleriidal. 7. Suur skisma: kujunemise põhjused, olemus, lahendus. (lk194) Skisma kujunemise põhjused olid: 1) Kuningavõimu tugevnemine
Olid ka palverändurite öömajaks. Inimesed läksid kloostrisse, sest: 1) soov teenida jumalat (muretseti hingeõnnistuse pärast); 2) vanemate surve tütardele, et ei peaks kaasavara maksma, või et saaks õppida (saaks usklik, sõnakuulelik inimene kes oskab majapidamistöid); 3) lesknaised; 4) parem elujärg noorematele poegadele. Peale vaimulikuordude olid ka kerjusmungaordud, tekkisid 12-13.saj. Tekkisid reaktsioonina linnade tekkele, tegutsesid linnades, sest seal levis rohkem ketserlust, oli ka reaktsioon jõukusele, mis linnades hakkas tekkima. Nende ideaaliks oli elatuda ainult kerjamisest. Vaimulike ordude liikmed ei lahkunud üldiselt oma kloostriseinte vahelt, kerjusmungaordu liikmed aga rändasid ringi (vahepeal pöördusid kloostrisse tagasi ka ikka). Vaimulikuo suletud, kerjusmungao avatud. Kerjusmungao liikmed õppisid selgeks ka kohaliku keele, seetõttu jõudis ka usk paremini kohalikeni. Üheks kerjusmungaorduks oi dominiiklaste ordu. Teine frantsisklased
Pöörasid suuremat rõhku haridusele. Dominiiklaste ordu rajas munk Dominicus, nende peamine ülesanne oli jutlustada õiget usku ja seepärast nimetati neid ka jutlustajavendadeks. Kandsid musta kuube. Panid rõhku haridusele, nende kloostrikoolis olid kõrgelt hinnatud. Tähtsad olid ka pühakud, sest neis nähti surelike kaitsjaid. Pühakutega seostatavad esemed reliikviad, arvati kandvat jumalikku väge. Nende juurde tehti ka palverännakuid. Esines ka ketserlust, tuntuimad olid katarlased, kes arvasid et maailma on jumala ja saatana koostöö. Ketserluse vastu olid ka ristisõjad, tuntuim albilaste sõjad., ketserid said lüüa. Loodi ka spetsiaalne kohus inkvisitsioon. Neile, kes ketserlusest loobusid, määrati tavaliselt karistuseks väiksed rahatrahvid, paastumine või palvetamine, kui ketserlust üles ei tunnistatud tuli see ülekuulamistega välja selgitada. Selleks võis kasutada ka piinamist
Ketserluse vastu võitlemiseks loodi XIII saj algul spetsiaalne kohus-inkvisitsioon. Kohtupidamine anti peamiselt dominikaani munkade kätte, kuid paavst kontrollis nende tegevust. Inkvi ülesanne oli ketserid välja selgitada, nad võimaluse orral õigele teele tagasi tuua, kui see ei õnnestunud, siis karistada. Neid ketsereid kes vabal tahtel siiralt kahetsedes kiriku rüppe tagasi pöördusid, karistati tavaliselt leebelt, määrates neile väiksed trahvid, paastumise või palved. Kui ketserlust ülesse ei tunnistatud, tuli ülekuulamistega see välja selgitada. Võis kasutada ka piinamist. Süüdi mõistetud ketserit ootas kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või eluaegne vangistus, mõnikord ka surmanuhtlus. Cluny kloostri reformid-nõudsid ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abielukeeldu ja seisid vastu kirikuametite müümisele. 7.Keskaegne haridus ja teadus
Te võite anda hoobi Port-Royalile, aga minule te seda teha ei saa. Sorbonne`ist saab inimesi välja süüa, aga mind minust välja süüa ei saa. Te võite tarvitada vägivalda preestrite ja doktorite kallal, aga minu kallal te vägivalda tarvitada ei saa, sest minul ei ole neid ameteid." Pascali ,,Kirjadel provintslastele" oli väga suur menu. Ta oli suutnud seletada keerulisi teoloogilisi probleeme, lihtsalt ja mõistetavalt. Ta tundis hästi katolismi ametliku doktriini, kalvinistlikku ketserlust, jesuiitide usuõpetuse ja moraali pseudoteaduse printsiipe ja muidugi jansenistide õpetust, mida ta kiivalt kaitses. Peaülesandeks oli jansenistide õnnistuse ja ettemääratuse mõistete ühendamine katoliikliku tahtevabaduse ja teenete käsitlusega, ilma milleta oli raske seletada, kuivõrd inimene on vastutav oma käitumise pärast. Pascal näitas, et inimvabaduse jansenistlik mõistmine pärineb Augustinuselt, Aquino Thomaselt ja Trento kirikukogu otsustest
Katarlased püüdsid hoiduda materiaalsetest asjadest, suguelust, toidust (eriti lihast). Ketserite vastu hakati võitlema ja sellest algasid ristisõjad. Loodi spetsiaalne kohus inkvisitsioon, mis pidi välja selgitama kõik ketserid ja püüdma nad õigele teele tagasi tuua. Kui see ei õnnestunud, siis karistada. Kui ketser tuli vabatahtlikult kirikusse kahetsema, siis määrati talle väiksed trahvid, paastumine ja palved. Kui aga ketserlust ei tunnistatud, siis piinati seda inimest. Lõpuks konfiskeeriti ta vara, võidi eluks ajaks vangi panna või hoopiski tuleriidal ära põletada. Ristisõjad 8 ristisõda toimusid Jeruusalemma nimel, kristlased tahtsid vabastada Jeesuse haua. Esimeses ristisõjas mindi tormiliselt peale ja saadigi Jeruusalemm enda kätte, sinna rajati Jeruusalemma kuningriik ja mitu väikest ristisõdijateriiki. 12. saj. Asusid moslemid vastupealetungile ja Egiptuse
· Innocentius III ristisõda Lõuna-Prantsusmaal linnade vastu, kus ketserlus eriti levis, lõppes rüüstamiste ja tapmistega. d. Inkvisitsioon ketserluse vastu loodud spetsiaalne kirikukohus: · Inkvisiitoriteks (kohtunikeks) dominikaani mungad. · Ketserid välja selgitada, õigele teele tuua ja karistada. · Inkvisiitor kutsus piirkonda saabudes ketseritest teada andma, pealekaebajad jäid saladusse. · Kui süüdistatav ketserlust üles ei tunnistanud, tuli see piinamisega välja selgitada. · Karistuseks kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või surmanuhtlus põletamine tuleriidal. (Autodafee) · Surmanuhtluse täideviimiseks anti süüalune ilmalike võimude kätte. Haridus ja teadus 1. Koolide rajamine a. Kultuuri allakäik varakeskajal: · Ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. b
Martin Luther: saksa reformatsiooni tähtsaim juht, oli preester, õppis teoloogiat, käis ülikoolis, elas ordukloostris, elu lõpul sai professoriks.võitlus algab- Usuküsimustes sattus ta vastuollu teiste teoloogidega. Luther väitis, et paavst ei saa valida, kellele andestust anda, vaid seda peab tegema jumal. Paavst saab ainult enda pandud karistusi kustutada. Usupuhastus-Tuntuim vaidlus on 1519. aastal Leipzigis toimunud tema ja J.Ecki vahel, püüdes paljastada Lutheri ketserlust. Lutherit taheti tuleriidale panna. 1521. a. kuulutati Luther lindpriiks. Talle ei tohtinud ulualust pakkuda, süüa anda, müüa või säilitada tema kirjutisi. Siiski õnnestus tal põgeneda. Elu lõpu poole tõlkis Luther piibli saksa keelde. 31.Philipp Melanchthon: Oli saksa reformatsiooni teine tähtis ideoloog kes sai tuntuks humanistina. Pälvis aunimetuse "Saksamaa õpetaja", kuna tegeles laialdaselt hariduse alal. Aitas Lutherit põhidoku. koost. ja piibli tõlk
Keskaja inimest distsiplineeris perioodiline piht ja paast. Vaimulik oli talle vajalik/oluline. 1054- ristiusu kirik lõheneb õigeusu ja Rooma katoliku kirikuks. Gregorius VII algatab reformid (XI saj) mis toovad kaasa võitluse ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel (investituuritüli 1077.a)- nõudis, et piiskoppe määraks ametisse ainult paavst. 1122 laheneb Wormsi konhordaati sõlmimisega. Ilmalikel keelatakse piibli tõlgendamine. (et vältida ketserlust). Patte hakatakse lunastama patulunastuskirjadega (indulgentsid). KLOOSTRID XI saj oli Euroopas 1450 kloostrit. Kloostrid allusid Pühale Toolile e Paavstile. Peamine tegevus palvetamine ja füüsilise töö tegemine. Oluline keskaegse inimese maailmanägemises oli ime. Ime oli Jumala ilmutus. Kõige sagedamini toimusid imed pühades reliikviates (pühakuga seotud ese/atribuut). Oli arusaam, et maine elu on patune ja usk on valitsev seega inimesed läksid
Seevastu renessansiinimene kaldus saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. (Seda väljendab põhimõte“eesmärk pühitseb abinõu“. Sellel ajal ajal hakkasid levima ka tulirelvad. Renessanss ei vabastanud mitte üksnes inimese vaimu, vaid tõusis ka tema maine saamahimu, mis tõi kaasa sügava moraalikriisi – nt Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut ja inimeste tapmist. Renessanssi õitseng toimus üllatavalt just väikelinnades, millede kodanikud soovisid äsja jõukale järjele saanuna kajastada oma linna kordumatust ja iseenda saavutatud prestiiži. Itaalias oli renessanssil kolm tähtsamat keskust: Veneeetsia, Genova (rikkad kaubalinnad), Firenze (finantslinn) ja Rooma (paavsti residents). Itaalia renessanssi periodiseeritakse järgmiselt: 14.sajand – trecento e
III Institutiones, 4 raamatut, suuremas osas erajurist Gaiuse (?) samanimeline õpik 161 pKr (Rooma õigust tutvustav käsiraamat) IV Novellae – Justinianuse eluajal valminud seadused. Rooma kriminaalõiguse areng Kohtumõistmise ainuallikas on kuningas Ilmalik, eraldus religioossest varakult Perekonnapea karistusõigus Kuningate aeg: Ilmalik ja usuline läbisegi, karistati reetmist ja ketserlust Vabariik: ilmalik, riiklikud kriminaalkohtud Keisrite aeg: klassikaline rooma õigus, digestide 47, 48 ja koodeksi IX raamat – hirmsad raamatud Kuriteod Eradeliktid: vargus (furtum), auhaavamine (iniuria), inimrööv (plagium) Avalikõiguslikud: riigireetmine (perduellio), väljapressimine (crimen rependutarum), riigivara omastamine (peculatus) Kuriteod avaliku rahu vastu: süütamine (incendium), võltsimine (falsum),
kreekakatoliku kirikust Poola alal. Kavatesti ka Rootsit, kuid see kukkus läbi. Uniaadikirik liturgialt sama mis kreekakatolik, allutatud paavstile. Felipe II sekkumine katoliku usu kaitsmisesse väljaspool Hispaaniat Hispaania on tollal maailma kõige tugevam riik sõjaliselt ja religioon on rahvuslikuühtsuse nurgakiviks. Felipe II ise on fanaatiline katoliiklane. Hispaanlane on väga usklik ning ketserlust ja inkvisitsiooni kardeti väga. Hispaania osaleb kõikidest reformatsiooni vastastes prjoketides. Sekkub Prantsusmaa sõdadesse katoliiklaste poolele. Kõik Hispaania projektid kukuvad üldiselt läbi. 1580. aastal Hispaanial õnnestub liita Portugal, tegemist ei olnud võiduga, portugali kuningas, kes oli veel jumala kartlikum, läks Põhja Aafrikasse islamite vastu ristisõtta ning jäi kadunuks.
Katoliku kiriku võitlus ketserlusega: Ketserlus õõnestas kiriku autoriteeti. Innocentius III ristisõda Lõuna-Prantsusmaal linnade vastu, kus ketserlus eriti levis, lõppes rüüstamiste ja tapmistega. Inkvisitsioon ketserluse vastu loodud spetsiaalne kirikukohus: Inkvisiitoriteks (kohtunikeks) dominikaani mungad. Ketserid välja selgitada, õigele teele tuua ja karistada. Inkvisiitor kutsus piirkonda saabudes ketseritest teada andma, pealekaebajad jäid saladusse. Kui süüdistatav ketserlust üles ei tunnistanud, tuli see piinamisega välja selgitada. Karistuseks kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või surmanuhtlus põletamine tuleriidal. (Autodafee) Surmanuhtluse täideviimiseks anti süüalune ilmalike võimude kätte. Haridus ja teadus Koolide rajamine Kultuuri allakäik varakeskajal: Ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolid: Eesmärgiks vaimulike ettevalmistamine.
Katoliku kiriku võitlus ketserlusega: Ketserlus õõnestas kiriku autoriteeti. Innocentius III ristisõda Lõuna-Prantsusmaal linnade vastu, kus ketserlus eriti levis, lõppes rüüstamiste ja tapmistega. Inkvisitsioon ketserluse vastu loodud spetsiaalne kirikukohus: Inkvisiitoriteks (kohtunikeks) dominikaani mungad. Ketserid välja selgitada, õigele teele tuua ja karistada. Inkvisiitor kutsus piirkonda saabudes ketseritest teada andma, pealekaebajad jäid saladusse. Kui süüdistatav ketserlust üles ei tunnistanud, tuli see piinamisega välja selgitada. Karistuseks kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või surmanuhtlus põletamine tuleriidal. (Autodafee) Surmanuhtluse täideviimiseks anti süüalune ilmalike võimude kätte. Haridus ja teadus Koolide rajamine Kultuuri allakäik varakeskajal: Ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolid: Eesmärgiks vaimulike ettevalmistamine.
Katoliku kiriku võitlus ketserlusega: Ketserlus õõnestas kiriku autoriteeti. Innocentius III ristisõda Lõuna-Prantsusmaal linnade vastu, kus ketserlus eriti levis, lõppes rüüstamiste ja tapmistega. Inkvisitsioon – ketserluse vastu loodud spetsiaalne kirikukohus: Inkvisiitoriteks (kohtunikeks) dominikaani mungad. Ketserid välja selgitada, õigele teele tuua ja karistada. Inkvisiitor kutsus piirkonda saabudes ketseritest teada andma, pealekaebajad jäid saladusse. Kui süüdistatav ketserlust üles ei tunnistanud, tuli see piinamisega välja selgitada. Karistuseks kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või surmanuhtlus – põletamine tuleriidal. (Autodafee) Surmanuhtluse täideviimiseks anti süüalune ilmalike võimude kätte. Haridus ja teadus Koolide rajamine Kultuuri allakäik varakeskajal: Ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolid: Eesmärgiks vaimulike ettevalmistamine.
??? - 1153 Tähtis kirikupoliitiline tegelane, teise ristisõja algataja, organiseerija. Koorihärrade ordud. Liikmeiks preestrid. Augustiinlased (Meinhard), premonststaatlased. Kristlaste paganate piirialadel kerkis küsimus: kuidas teostada misjonit? Vajalik personaalne luba, et kloostrist lahkuda ja misjonit teostada. 12. - 13. sajandil vajadus Lõuna Euroopas nende järele, kes läheks rahva sekka (Lõuna Hispaania, Lõuna Prantsusmaa, Lõuna Itaalia, sest neis levis palju ketserlust). Ideaal askees aga reaalselt mungad ja preestrid jõukad. Ilma vaimuliku pühitsuseta ilmikjutlustajad, kelle sõnum ei läinud ametliku kristlusega kokku. 13. sajandil kerjusordud, dominiiklased ja fransisklased. Nad on vennad, mitte mungad. Elavad konvendis, mitte kloostris. Ladina keeles terminoloogiline vahe kerjusordudel ja kerjusmungordudel. Loobuda kinnisvarast (maa halduse mõttes). Ka kerjusordud hierarhilised, konventide vahel on ettenähtud munkade liikumine, et nad ei oleks ühel
3. Laialtlevinud eelarvamuste küüsis olemine 4. Omaenda teadmatuse varjamine oma väärteadmiste demonstratiivse esitamise taha. Kuid teisest küljest rõhutas ta rohkem kui Thomas jumaliku valgustatuse olulisust inimese arusaamisvõimele. R. Bacon oli veel tugevalt kinni neoplatonismis. Ta väitis, et kogu meie filosoofiline mõte pärineb jumalast, mitte aga inimintellektist endast. Duns Scotus (1265 - 1307) Ta püüdis korrigeerida Aquino Thomas´e ketserlust. Meil on sama olemus mis jumalal, erinevas on kvantitatiivne. Intellekti käivitab tahe: tahe otsustab, mille üle mõistus mõtleb, tahe käsutab intellekti. Tahe valib ka objekti, millele intellekti rakendatakse.. Nagu jumala tahe, nii on ka meie tahe täiesti vaba oma valikutes. Duns´i arvates Thomas eksis, kui ta arvas, et tahe on alati mõistusepärane. Duns´i väitel on meie tahe alati vaba, me võiksime igal hetkel valida ka midagi muud (Pelagius!)
Kõrgkeskajal olid kirikuelus selged puudused, mis olid kõigile näha. Linnaelu soosis ka marginaalide teket, kelle sidemet olid kogukonnaga katkenud. Sellest tulenes ka vaesusideaali levik ajaliku varanduse kogumine on patt. Küsiti, kas rikas kirik suudab inimestele lunastust tagada ja kuidas mõjub preesti poolt jagatud sakrament? Kas see on juriidiline, lähtub preestipühitsusest, nagu see on kiriku arvates või on olulisem preestri eeskuju ja väärikas olemine nagu ketserid arvasid. Ketserlust kandis ühel või teisel puhul sotsiaalne rahulolematus. Ketserluse levik toimus 12. saj keskpaigast 14. saj alguseni eelkõige Lõuna-Euroopas. Sotsiaalsete põhjuste kõrval ka religioossed ajendid eelkõige usuline liikumine, Ketserite eesmärk oli eelkõige lunastus ja õndsuse saavutamine. Ketserluse uurimise puhul on takistuseks ka allikakriitilised probleemid kui õpetlased ja inkvisiitorid kirjeldasid ketserlike doktriine, siis lähtusid nad enda eelteadmistest ja
Vallandusid maine individualism ja saamahimu, tuues kaasa sügava moraalikriisi. Nt lõhestas 16. saj algul Euroopat reformatsioon; Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääri pärast; 1453 langes Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol (Bütsants) türklaste kätte. Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut. 5. Suurmeeste kujunemine Michelangelo, Leonardo da Vinci. Renessansi suurkujud olid andekad mitmel alal. 6. Feodalismivastane võitlus. Ka renessansi vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks Shakespeare'i tragöödiates. Varases renessansis sündinud piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16. sajandi teisel poolel skepsisega
inkvisiitorid olid juba 16. sajandil reeglina mitte enam teoloogid vaid juristid. Eelkõige langesid inkvisitsiooni ohvriteks usku vahetanud juudid ja moslemid, hiljem juba ka reformatsioonivooludega kaasaminejad. Üle 100 tuhande juudi ja moriski (ristitud maurid) saadeti Felipe II ajal maalt välja. Hispaanlastel keelati välismaa ülikoolides õppimine eranditeks olid vaid Bologna ja Rooma. Kuigi enamus hispaanlasi kartis inkvisitsiooni, kardeti veelgi rohkem ketserlust. Kuninga uueks residentsiks sai Madrid. 1563 alustati kloosterpalee El Escorial ehitamist. Kõrgaadli hoidis Felipe II õukonnast eemal, suheldes vaid kõige lähemate usaldusalustega. Kuningas armastas ise palvekirju lugeda ja neis kirjavigu parandada. Tema elu kulges troostitus üksluisuses: alati sõi ta ühtesid ja samu, täpselt samal kellaajal lauale antud roogasid; alati kandis ta ühte ja sama musta rüüd; iga päev tegi ta sama väljasõidu oma lossi rõõmutusse, inimtühja
Selle osakesena tunti ka inimest, tekkis usk inimesse ja elu tähenduslikkusesse. Teadmiste arengut soodustas ka Gutenbergi trükimasina leiutamine. Raamatud leidsid laiema lugejaskonna. Renessanss arenes läbi ühiskondlike vapustuste: renessanss, Ameerika jagamine, türklaste oht Euroopale. Enneolematus ulatuses vabanesid ka maine individualism ja saamahimu. Sellega kaasnes moraalikriis näiteks Ameerika põlisrahvaste hävitamine. Katoliku inkvisitsioon ja protestantliku kiriku katsed ketserlust välja juurida sünnitasid uut ülekohut. Ka renessansi vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged maisuse veendunud ülistamine (Boccaccio, Rabelais) versus Platoni õpetusest lähtuv vaimuvool, mis loodust idealiseerides taunis selle ''tumedat'' külge - seksuaalsust, maist kirge (Dante, Petrarca). Ajastule olid omased ka enesekahtlused, need läbisid Shakespeare'i tragöödiaid, Montaigne'i esseesid. Piiritu usk loodusesse asendus 16. saj teisel poolel skepsisega, mis teisenes hiljem
Tsensuurist on pikemalt arutlenud Michael Scammell vene kirjanduse professor USAs Cornelli ülikoolis, temalt ilmus Solzenitsõni biograafia, ka toimetas ta 1971-80 ajakirja Index on Censorship. Vt Looming 1991, nr 2. Sealt ka järgnev: Süstemaatiline tsensuur sai alguse Vana-Roomas, kus tsensor pidi maksustamise tarvis kodanike seisundi ja sissetuleku kindlaks tegema ja valvama avaliku kõlbluse üle. St ta pidi tõkestama avalikku sündsusetust, ketserlust ja riigivastasust. Tsensuuri rakendamine Euroopas on olnud eelkõige seotud kiriku tõusu ja langusega. Tsensuuri kui institutsiooni kujunemisele andis tõuke trükikunsti leiutamine Gutenbergi poolt 15. saj keskpaiku. Paavstid hakkasid välja andma keelatud raamatute nimestikke. Paavst Sixtus IV kehtestas juba 1471 kõigi trükiste eeltsensuuri nõude. Saja aasta jooksul loodi peaaegu kõikides Euroopa riikides vastav institutsioon.
Surmahetkel, kui ta ühest hauast teise hauda üle oli minemas, pärandas ta oma kongi neile õnnetuile emadele, leskedele ja tütardele, kes sügavas kurbuses või pattu kahetsedes soovisid ennast ses kongis elavalt maha matta, et palvetada enese või teiste eest. Pariisi vaesed olid talle ilusa, pisara- ja õnnistusrikka matuse teinud, kuid nende suureks kurvastuseks ei kuulutatud seda jumalakartlikku naist pühakuks, sest tal puudusid mõjusad eestkostjad. Need, kelle hinges pisut ketserlust peitus, lootsid, et paradiisis asi kergemini otsustatakse kui Roomas, ja nad pöördusid oma palvetes kadunu eest otsekohe jumala enese poole, mööda minnes paavstist. Enamik usklikest aga leppis sellega, et Rolande'i mälestuses pühaks peeti ja ta hilbud reliikviateks tehti. Linn omalt poolt asetas kadunu mälestuseks avaliku palveraamatu kongi akna-augu kõrvale, et möödaminejad võiksid seal peatuda ja palvetada, aga ka selleks, et
annaabi.ee 
