ainete ning meremajandusega kaasnevate riskidega tegelemisel. Maailma ühe reostunuma mere – Läänemere keskkonna olukord on kriitiline ning seda on tõdenud kõik üheksa Läänemere riiki. Ainuüksi arusaam, et tuleb teha põhjalikke muutusi, aga mere olukorda ei päästa. LÕPETUSEKS Eutrofeeruvad kõik looduslikud veekogud, see on nende vananemisprotsess. Veekogudes, mida inimtegevus vähem mõjutab, toimub eutrofeerumine aeglaselt ja seda põhjustab peamiselt valgalal toimuv erosioon.
· sademetest; · laevavrakkidelt Raskemetallid tekitavad erinevaid mutatsioone ja vääraerenguid. 3 Joonis 6. DDT liikumine toiduahelas 3. Pestitsiidid Kloreeritud süsivesinikud, polüaromaatsed süsivesinikud, pestitsiidid, kloreeritud süsivesinik DDT. DDT mõjutab palju lindude munakoore paksust. 4. Prügi, mis ei lagune EUTROFEERUMINE Eutrofeerumine vee rikastumine toitesooladega, eriti lämmastiku ja fosforiga, mis põhjustab kõrgemate taimede ja vetikate kiirenenud kasvu tekitades asjaomaste organismide ja veekvaliteedi tasakaalu ebasoovitava häirimise (Euroopa Komisjoni linnade heitvee puhastamise direktiiv, 1991) Termin eutrofeerumine pärineb limnooogiast. Mere eutrofeerumise tagajärjed: · `Red tides' vee värvikaotus ja vahutamine seda põhjustab näiteks Põhjamere lõunaosas
rohketoitelisteks ja seejärel ülirohketoitelisteks (hüpertroofseiks), madalad veekogud kasvavad järk-järgult kinni. Veekogudes, mida inimtegevus vähem mõjutab, toimub eutrofeerumine aeglaselt ja seda põhjustab peamiselt valgalal toimuv erosioon. Eutrofeerumise probleemid Laias laastus võib eutrofeerumise probleeme jagada kolmeks: saasteainete allikad, saasteainete transport, mõju keskkonnas ja tagajärjed. Keskonnaprobleem ● 21. sajandil on eutrofeerumine muutunud globaalseks keskkonnaprobleemiks. See hävitab meie veekogusid aeglaselt ning krooniliselt. Põhjused on olnud pikaajalised, sageli märkamatud. Akuutsete tagajärgede ilmnedes on lahenduse leidmine üliraske. ● Ülemäärane eutrofeerumine toimub ka paljudes Eesti veekogudes, sealhulgas Läänemeres ja Peipsi järves. Kasutatud kirjandus ● http://moritz.botany.ut.ee/~olli/eutr/Juur.html ● http://www.kalapeedia.ee/3159.html ● https://et.wikipedia
Veekogude reostumine ja kaitse Monika Viksne 11B Veereostus Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette. Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad, võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Maailmamere reostumise põhjused Tööstus ja olmeveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostus (jõuab jõgede kaudu) Intensiivne laevaliiklusõnnetused tankeritega Meresügavustesse maetud mürkained Kliima soojenemine Happevihmad Pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte, pestitsiide ja väetisi Maailmamere reostumise tagajärjed Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toiduala...
Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................................3 Läänemerd ohustavad faktorid..............................................................................................................4 Meretransport...................................................................................................................................4 Eutrofeerumine.................................................................................................................................4 Toksilised ained................................................................................................................................5 Kalandus...........................................................................................................................................5 Rahvusvahelised Läänemere kaitse organisatsioonid..................
...........................................................................................4 Elustik.....................................................................................................................................4 Veestik....................................................................................................................................4 Keskkonnahüvise ületarbimisest tulenevad probleemid.............................................................5 Eutrofeerumine.......................................................................................................................5 Põlevkivi kaevandamine.........................................................................................................5 Kalavarud...............................................................................................................................6 Kokkuvõte................................................................................................
Vesi Elatustaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik. Tarbeveeks sobivat magevett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. Põhjavee kvaliteet on hea, kuid tuleb arvestada ammendumist, sest varud uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumise ja soolase vee tungimise põhjavette. Kui veevarud oleks jaotunud ühtlaselt, jätkuks vett 20-30 miljardi inimese tarvis. Vee säästmine – kokkuhoid ja korduvkasutamine, abinõud vee reostuse vähendamiseks, veehoidlad. Eutrofikatsioon – veekogude rikastumine toitainetega. See on looduslik protsess, mille põhjustab peamiselt erosioon. Inimene aitab sellele omalt poolt kaasa reovee juhtimisega veekogudesse, liigse põldude väetamise jmsga. Eutrofeerumis tunnused: elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus, liigilise mitmekesisuse vähenemine, vee läbipaistvuse vähenemine, hapn...
Kolhoosikorra pärandina… …on paljude veekogude kallastele jäänud loomakasvatuse tootmishooneid, kust pääsevad vihmasadude korral väga algelise sõnnikumajanduse tõttu veekogudesse mitmesuguseid saasteaineid. Veekogude eutrofeerumine Veekogude kiire eutrofeerumine põhjustab nende kinnikasvamist. Suure mineraalsoolade sisalduse tõttu hakkavad kiiresti kasvama vetikad ja veetaimed, mis
Ökoloogiliste globaalprobleemide vähendamine Maailmas on väga palju erinevaid probleeme, mis puudutavad nii meie elusid kui ka meid übritsevat loodust. Paljudega neist saaks võidelda üsna hästi ja efektiivselt kui oleks tahtmist, tesistega tuleb lihtsalt leppida, sest hetkel pole olemas paremat varianti, mis oleks meile lihtsam või, mis reostaks loodust vähem. Metsade kadu on praegu suur probleem, eriti seal, kus asuvad vihmametsad. Puid võetakse maha, et saada juurde põllupinda või selleks, et laiendada linna. Aga samal ajal ei mõelda, et sellega kaovad metsade ökosüsteemid ja lisaks avatakse tee paljude uutele probleemidele. Üks variant, et sellega võidelda oleks see, et hakatakse uusi puid istutama, aga see ei ole vist väga reaalne, sest puid just selleks maha võetakse, et nende all olev maa vabaks saada. Praegu sellepärast ongi raske selle probleemiga võidelda, kuna maailm vajab järjest rohkem toi...
Ökoloogiliste globaalprobleemide vähendamine Globaalprobleemid on suureks probleemiks kogu inimkonnale ja kõik peaksid tegema midagi, et neid hoida ära. Globaalprobleemide hulka võib lugeda nälga, rahvastiku kasvu, kuid ka ökoloogilisi globaalprobleeme: metsade kadu, erosiooni, kõrbestumist, eutrofeerumist, bioinvasiooni ning veekogude, õhu ja pinnase reostumist. Metsade üleraie on üks suurimaid globaalprobleeme üldse, hetkel katavad metsad ligi 30% maismaast. Mets on inimesele mitmeti vajalik. Metsast saadud puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja näiteks ka mööbli ja paberi valmistamiseks. Mets on üks peamiseid energiaallikaid ja üks suurimaid maailma hapnikuga varustajaid. Metsade pindala kiire vähenemine võib põhjustada mitmeid teisigi globaalprobleeme näiteks erosiooni ja kõrbestumist. Metsi hävitatakse eelkõige seetõttu, et saada endale põllumaad. Arengumaades on see p...
MULLA EROSIOON Vihmametsade asemele rajatud põllud muutuvad aga paari aastaga viljatuks ning sidususe kaotanud mulla uhub vihmavesi nõlvadele rajatud põldudelt kergesti minema. Ulatulikuim troopilistes ja lähistroopilistes piirkondades. KÕRBEDE LAIENEMINE Ülekarjatamine kuivadel karjamaadel rikub niigi õrna pinnast ja toob kaasa kõrbealade laienemise. Igal aastal laieneb Sahara kõrb kilomeetri võrra lõuna poole VEEKOGUDE EUTROFEERUMINE Intensiivne maakasutus, aastast aastasse samade kultuuride viljelemine ja saagikamate sortide Veetaimede vohamine kasutamine nõuab Vetikat kahandavad rohekm väetist ning tõhusamat taimekaitset. lahustunud hapinuku Väetis leostub põhjavette kogust kandub sealt edasi Võib hävida mullaelustik. veekogudesse,põhjustade s nende eutrofeerumist. VEEKOGUDE EUTROFEERUMINE PUHTA VEE PUUDUS
Üldises plaanis eristatakse vete puhul mehaanilist (keemiliselt neutraalset), keemilist, bioloogilist ja soojuslikku saastumist. Keemiliselt neutraalne hõljum vees võib olla nii mineraalse kui orgaanilise päritoluga ja olulisel määral loomulike looduslike protsesside tagajärjeks. EUTROFEERUMINE Eutrofeerumine ehk rohketoitelisus on mure, mis tekitab probleeme mitmetele veekogudele (tiigid, inimese loodud paisjärved, madalaveelisi looduslikud järved ning merede rannikuvööndid). Eutrofeerumine on looduslik protsess, mille kulg ajas sõltub paljudest teguritest. Siseveekogude puhul on neist olulisimad järve või paisjärve tüüp, eriti troofsuse ehk toitelisuse seisukohalt, klimaatilised tingimused, veekogu sügavus ning inimtegevus veekogul ja selle valgalal (Sults 2003). Viimast tegurit peetakse peamiseks protsessi kiirendajaks möödunud 50 aasta jooksul. Just nii, nagu inimeste vananemise puhulgi,
termiline reostus. Kolhoosikorra pärandina... ...on paljude veekogude kallastele jäänud loomakasvatuse tootmishooneid, kust pääsevad vihmasadude korral väga algelise sõnnikumajanduse tõttu veekogudesse mitmesuguseid saasteaineid. Veekogude eutrofeerumine Veekogude kiire eutrofeerumine põhjustab nende kinnikasvamist. Suure mineraalsoolade sisalduse tõttu hakkavad kiiresti kasvama vetikad ja veetaimed, mis lagunedes
Väetamises kasutatakse kahte sort väetiseid, orgaanilisi ja anorgaanilisi. Orgaanilised on need mis sisaldavad orgaanilisi aineid ja anorgaanilised need mis on valmistatud kemikaalidest või mineraalidest ningi kahjustavad keskkonda. Väetiste kasutamine tapab ka mullas elavaid loomi ja putukaid. Liigse väetamisega võib ka väetis sattuda vette kus selle tõttu toimub eutrofeerumine, vee õitsemine, mis toob kaasa hapniku puuduse ja vee kvaliteedi halvenemise. Eutrofeerumine on veekogude rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. Eutofeerumine mõjutab väga kalade ja teiste veeloomade elutingimusi. OLME Keskkonda kahjustavad veel kõik igapäevaelus kasutatud asjad. Näiteks kõik pesuvahendid, kui need kraanikausist alla lähevad, jõuavad nad lõpuks reoveega merre, kus surevad siis paljud kalad ja muud veeloomad nende mürkide kätte. Iga aasta lastakse ookeanitesse umbes 6 miljardit kilogrammi reovett ja prügi
agraarajastu 7-8 tuhat aastat tagasi. Teadusharu 18.saj. kuulsaim vene teadlane Dokutsajev. Mullaga puutuvad kokku kõik elusloodusele hädavajalikud ainevood (veeringe, süsinikuringe jne.). Muld on just kui filter sademete ja põhjavee vahel. Kui on muld rikutud siis on ka põhjavesi rikutud. Mullaga seotud globaalsed probleemid: 1) Kõrbestumine (erosioon, lageraie, ülekarjatamine, maa ära kurnamine) 2) Eutrofeerumine ehk üleväetamine (vetikate vohamine ja veekogude kinnikasvamine 3) Nälg (toidu tootmine ja selle ebaõige jagamine) 1994 Kõrbestumis tõrje konventsioon. Eesmärk kaitsta vett ja mulda. Rio de Janeiro. Mulla teke Selleks, et muld hakkaks arenema, on vaja, et mineraalne materjal oleks piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. Keemiline murenemine vabastab vajalikud
8. Bioloogiline liik - on väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi. 9. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. 10. Bioota e elustik- taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna. 11. Biotroof – lagundaja, täpsemalt parasiit. Organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil. 12. Detriitahel - laguahel, mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 13. Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon (< eu + kreeka trophē 'toit') on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. 14. Happevihmad - gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed. 15. Heterotroofne organism ehk loomtoiduline organism. 16. Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär. 17
Biokeemilised protsessid aeroobsed ( vees on lahustunud hapnikku), hapnikuvabad ( vees ei ole lahustunud, kuid on keemiliselt seotud hapnikku), Anaeroobsed ( vees ei ole lahustunud ega seotud hapnikku) Reoainete keskkonnamõju Heljum muudab vee sogaseks. Läbipaistvus väheneb ja fotosüntees aeglustub ( vette lahustub vähem hapnikku) Fosfor, lämmastik oleneb veetaimestiku kasv. Kui kriitiline sisaldus ületatakse, algab veekogude eutrofeerumine. Eutrofeerumine veekogude rikastumine toitesooladega, mis põhjustab taimestikku väga intensiivset kasvu ning mille tagajärjel vee kvaliteet järsult langeb. Peamised põhjustajad: fosfor, lämmastik. Lämmastikuühendid Bakterite vohamine võib olla võtmeteguriks nii orgaanilisest kui lämmastikureostusest tulenevale keskkonnaprobleemidele. Mikroorganismid vett saastavad mikroorganismid bakterid, viirused, parasiidid. Muudavad vee nakkusohtlikuks.
Sügisel on soojem Lääne-Eesti saartel, sest 22.Talvel on sisemaal külmem, sest 23.Eesti sademeterohmeim piirkond: 24. Võru ja Vilsandi kliima erinevus tekib sellest, et ühel on mereline kliima, teisel mandriline. 27.Läänemere soolsus on madal, sest: 1)aurumine väike 3) halb ühendus põhjamerega 2)noor meri 4)mageda jõevee suur sissevool 28.Eutrofeerumine-toitainetega rikastumine; veekogude eutrofeerumine soodustab nende kinnikasvamist 30.Järvede tekkeviisid: 1)Mandrijäätekkelised-Pühajärv, Aegviidu, Neeruti, Kurtna 2)Rannajärved ehk jäänudjärved-Mullutu suurlaht, Karjatse meri, Sutlepa meri 3)Rabajärved-Loosalu järv, Meelva järv 4)Lammijärved-Suure-Emajõe ülemjooksul 5)Karstijärved-Võhmetu-Lemiküla järved 6)Meteoriiditekkelised-Kaali järv 33
Sugukond: Jõevähklased (Astacidae) Perekond: Jõevähk (Astacus) Liik: Jõevähk (Astacus astacus) Jõevähk Eestis Jõevähk on levinud kogu Eestis, kus ta esineb nii jõgedes kui järvedes. Vähk on Eesti suurim ja väärtuslikem veeselgrootu. Vastavalt EL loodusdirektiivile, Berni konventsioonile ja punasele raamatule on jõevähk ohustatud või ohualdis liik. Vähki ohustavad tegurid Vähihaigused (eeskätt vähikatk) Elupaikade kvaliteedi halvenemine (reostus, maaparandus, eutrofeerumine, kopra paisutus) Vaenlased nii loomad kui inimesed Röövpüük Vähivarud Kuni 19. saj lõpuni ohtralt paljudes jõgedes ja järvedes. Vähk tundus olevat lõputu ressurss. Eksport Liivi ja Kuramaalt (Lõuna-Eesti ja Läti aladelt) igal aastal 300 000 kg = 8,5 milj vähki. 1896. a vähikatk esmakordselt Eestis. Nakatus kogu Peipsi-Pihkva-Võrtsjärve vesikond. Eksport vähenes, varud vähenesid. Laiaulatuslik püük jätkus ja katku levitati edasi. Eksport 1924 1939 a
JANARI KRISTIAN LÄÄNEMERE ÖKOLOOGILINE TASAKAAL Mererand Roostal (foto: Katrin Lipp) Läänemerest üldiselt Läänemeri ehk Limneameri(nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekundis Läänemere ökoloogiline tasakaal Eesti randa loksuv Läänemeri usutakse täna olevat maailma kõige saastunum meri. Selle põhjuseks on nii Läänemere aeglane veevahetus kui ka Läänemere tasakaalu mõjutav inimtegevus. WWF tegevus läänemerel "2008 aastal avaldas rahvusva...
02.2017, K. Künnis-Beres Hajureostusallikad Läänemere piirkonnas Hajureostusallikate reostus pärineb peamiselt põllu- ja metsamaadelt ning õhust • Põllumaadelt kandub veekogudesse ja merre peamiselt lämmastikku ja fosforit, kuid ka mürkkemikaale • Õhureostus – põlemis- jäägid elektrijaamadest (põlevkivitööstusest), laevadelt, lennukitelt 20.02.2017, K. Künnis-Beres Reostuse mõju mere ökosüsteemile - eutrofeerumine Reostuse mõju - eutrofeerumine Taimetoitainete juurdevool põhjustab mere, eriti rannikumere eutrofeerumist • Eutrofeerumine mõõdukas tempos on veekogu loomulik pikaldane vananemisprotsess • Forseeritud eutrofeerumine põhjustab veekogu seisundi halvenemist mitmel erineval moel ning see on tingitud eelkõige inimtegevusest (punkt- ja hajureostusest) • Eutrofeerumisega kaasnev kõige halvem nähtus on pinnavee hapnikusisalduse suur ööpäevane
Proper), Pohjalaht (Gulf of Bothnia), Soome laht (Gulf of algoritmi abil. Meres esinev jaa jaotatakse tema tekke (paritolu) Finland), Liivi laht (Gulf of Riga), Taani vainad ja Kattegat (Belt jargi: merejaaks (merevee kulmumisel tekkinud jaa, moodustab Sea and Kattegat). pohimassi meres olevast jaast), joejaaks (tekkinud jogedel ja Keskkonnaprobleemid: Eutrofeerumine toitainete ulekullusest kantud joevoolu poolt merre) mandrijaaks (rannaaarsete liustike tingitud liigkorge produktsioon, mis voib pohjustada uhtede kuljest murdunud jaapangad ehk jaamaed). Laanemere jaa esineb liikide vohamist koosluste liigilise vaesustumise taustal ja kinnis-ja triivjaana. Vastavalt nimele on kinnisjaa paigalpusiv jaa, hapnikupuudust orgaanilise aine lagunemisel pohjalahedastes mis on kinnitunud saarte voi karide kulge, madalikele
Läänemere reostused Boriss Zahharov Marten Kuusman Artur Näägo · Pärast II maailmasõda Läänemerre uputatud keemiarelvad põhjustavad kaladel haigusi ja mutatsioone Keemilised Relvad · 50 000 tonni keemiarelvi · ipriit ehk sinepigaas · Teada 32 mürgilaeva asukohta Keemiarelvad Läänemere põhjas Tihe laevaliiklus Naftareostus Eutrofeerumine Nord Stream Maagasi torujuhe ·Läänemeri-maailma reostatuim meri Aitäh kuulamast
Keskkonnakaitse ja looduskaitse Keskkonnakaitse lokaalsed probleemid Eesti põhilisteks keskkonnaprobleemideks on: Põlevkivi kaevandamine ning põletamine Liigne metsade raie Õhusaastumine Veereostus Jäätmete teke ning ebaseaduslik ladustamine Soode kuivendamine ning turba kaevandamine Veekogude eutrofeerumine Militaarne keskkonnareostus Pinnase erosioon jne. Keskkonnakaitse globaalsed probleemid Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Veekogude eutrofeerumine ja happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad
Selliste tagajärgede põhjusteks on paduvihmadest ja üleujutustest tingitud vooluveed, tuul ning ka inimtegevusel on suur roll : monokultuuride kasvatamine, liigniisutamine (maa sooldumine) ja metsade hävitamine. Kõrbestumise ära hoidmiseks tuleks kasutada õigeid maaharimisviise (väiksemad põllud, terrass- ja ribapõllundus), tuleks rajada põldude äärde tõkkeid ja kindlasti puude juurde istutamine. Üks olulisemaid keskkonnaprobleeme veekogudes on eutrofeerumine, ehk veekogu toitelisuse tõus. Eutrofeerumine on tihedalt seotud põllumajanduse intensiivsusega. Suur osa veekogudesse sattuvatest toitainetest pärinevad põllumajandusest. Eutrofeerumise ära hoidmiseks on oluline reostusallikate (põllud) ja veekogude vahel jätta puhvertsoonid - mets, võsa. Kuivenduskraavid, eriti kui need on sirged ja hästi puhastatud, on reostavatele toitainetele kiireteks transporditeedeks suurematesse veekogudesse ja kiirendavad veekogude eutrofeerumist
andmebaasidesse. 3) Säästev areng Eesmärk on: Saavutada olukord, kus inimene käsitleb keskkonda kui tervikut, mille osa ta ise on, mitte kui kaitset vajavat objektide kogumit. 3. Kuidas põhjustab inimene liikide hävimist? Punane raamat andmestik, kus on kogu info looduslike liikide ohustatusest. Kõrbestumine viljakate alade muutumine kõrbeks. Võib toimuda maa ülekasutamise tõttu Pestitsiidid keemilised ühendid, millega tõrjutakse kahjureid. Eutrofeerumine veekogu rikastumine toitainetega. Võõrliik liik, mis on sattunud inimese mõjul väljapoole oma looduslikku levilat. Invasiinne võõrliik sissetunginud liik, mis muudab kooslusi ja hävitab ''kohalikke'' 1) Kahepaiksed on elupaikade killustatuse tõttu eriti tundlikud, sest nad vajavad sigimiseks vett, toitumiseks ja varjumiseks maismaad. Kui inimene ehitab vahele maantee, siis ühendus katkeb ja seetõttu hävinevad ka paljud kahepaiksed.
Soolade ja hüdroksiidide lahustumine vees, vee elektrijuhtivus, rasklahustuvate ühendite lahustuvus, lahustuvuskorrutised, sademe tekkimine. Vee karedus, mööduv ja jääv karedus. Lämmastiku- ja fosforiühendid vees, nende kontsentratsioonide väljendusviisid. Lämmastikuühendite transformatsioon keskkonnas, nitrifikatsioon, denitrifikatsioon. Veekogude eutrofeerumine. Orgaanilised saasteained keskkonnas. Orgaaniliste saasteainete keskkonnaohtlikkus, näiteid orgaanilistest saasteainetest; orgaaniliste ainete lagunemine keskkonnas, biolagunemine ja selle tähtsus; poolestusaeg (poollagunemisaeg); aeroobne ja anaeroobne lagunemine, BHT ja KHT, arvutused reaktsioonivõrrandi järgi püsivad saasteained ja Stockholmi konventsioon. Bioakumulatsioon, bioakumulatsiooni tegur, biomagnifikatsioon. Redoksreaktsioonid, oksüdatsiooniaste, oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija, oksüdeerivad ja redutseerivad tingimused kes...
ESMASEKTOR 1. Mõisted Põllumajandus - ....................................................................................... ............................................................................................................ Elatusmajandus - ....................................................................................... ............................................................................................................ Turumajandus - ........................................................................................ ............................................................................................................ Agrokliimavööde - .................................................................................... ............................................................................................................ Mahepõllumajandus - .........
muutuda mikroobide biomassiks. Ø Geokeemilises ringes fosfaadid lahustatakse mineraalidest keemiliste või biokeemiliste protsesside vahendusel. Inimtegevuse mõju Ø Toitainetel on tähtis roll elusorganismide kasvamisel. Ø Nad on elulise tähtsusega terve ökosüsteemi arenguks ja säilitamiseks. Samal ajal on liigne toitainete hulk, eriti fosfori ja lämmastiku liiasus, kahjulik veeökosüsteemidele . Ø Inimtekkeline eutrofeerumine on vee saastumine, mis on põhjustatud liigsest toitainete hulgast ja mille tulemuseks on ülemäärane vetikate kasv. Pinna- ja põhjavee äravool ja fosforirikaste muldade erosioon võivad olla magevee eutrofeerumise peamisteks põhjusteks. Ø Inimtegevuse mõju fosforiringele on tingitud liigsest või hoolimatust fosforit sisaldavate väetiste kasutamisest, mis põhjustab veekogudes fosfori akumulatsiooni ja eutrofeerumist.
Mõisted : 1. Moreen-materjal, mis on liustiku edasiliikudes kaasahaaratud ning sulades maha jäetud. 2. Ilm- atmosfääri hetkeseisund 3. Liivik- 4. Mõhn- liustikega külgnenud veekogudesse settinud künklik pinnavorm 5. Luide- tuuletekkeline positiivne pinnavorm 6.Ilmastik- atmosfääri mõnede kuude hetkeseisund 7. Eutrofeerumine- toitainete sisalduse tõus 8.Voor- madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. 9. Riimveelisus- kihiline veelisus, peal on magedam ja põhjas soolasem vesi Küsimused: 1. Kuidas mõjutab Läänemeri Eestit ? - tuulisem, sademete hulk suurem, jahedamad suved ja pehmemad talved, väiksem temp. Aplituut 2.Läänemeri toob eestile.. ? - pehmemad talved, jahedamad suved, tuulisust, sademeid 3. Läänemere reostusallikad ? - inimeste heitveed, põllumajandus reostus jõega, nafta reostus, transpordi heitgaasid 4. Kliimatekketegurid ? - soojuskiirgus hulk, geograafiline laius, püsivad tuuled, hoovused, pöörle...
HELCOM-i liikmesmaad: Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Venemaa HELCOM-i eesmärk on kaitsta Läänemere piirkonna merekeskkonda kõikide reostusallikate eest HELCOM-i tulevikunägemus: tasakaalus töötav Läänemere keskkond mitmekülgsete bioloogiliste komponentidega, mille tulemuseks on hea ökoloogiline keskkond ning jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne tegevus. Prioriteedid 1. eutrofeerumine (eelkõige maapiirkondade põllumajanduses) 2. ohtlikud ained 3. maismaatranspordi valdkond 4. meretranspordi sektor (sealhulgas teostada Balti strateegia) 5. keskkonnamõju kalavarudele ja tavadele 6. mere-ja rannikualade bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säilitamine 7. ühisettevõtte üldise keskkonnaalase tegevusprogrammi (the Joint Comprehensive Environmental Action Programme) ja HELCOM-i soovituste rakendamine HELCOM
Eesti jõgede ja järvede seisund Koostas: ning selle muutumine viimase kahekümne aasta jooksul Vee tähtsus Eluks esmatähtis komponent Click to edit Master text styles tervele ökosüsteemile. Second level Kasutatakse joogiks, Third level olmes, Fourth level tootmises, Fifth level põllumajanduses. Pinnavee seisundi hindamine füüsikaliskeemilised üldtingimused, fütoplankton, suurtaimed ja/või põhjataimestik, kalad, veereziim, vooluhulk, paisud. Pinnavee peamised seisundi halvedajad Liigne veevõtt. Reostus põllumajandusega seotud tegevustest (eutrofeerumine). Ohtlike ning toksisliste ainete kõrge sisaldus loo...
pudemesööjad, orgaaniline aine ja selle lagundamine. Sellest kihist saab toiduahel oma alguse. Sellest kihist järgmised on need, kes toodavad orgaanilist materjali päikeseenergia abil. Esmastele tootjatele toetuvad kõik järgmised püramiidi kihid: taimesööjad (herbivoorid), lihasööjad (karnivoorid), segatoidulised (omnivoorid) ja raisasööjad (detrivoorid) (Järve taskuraamat, 2002). 16 8. EUTROFEERUMINE Eutrofeerumine on mikrovetikate hulgi vohamine. Kõnekeeles öeldakse selle kohta ka, et ,,vetikad õitsevad", kuid see pole päris õige. Õitsevad ainult õistaimed. Vetikaid on igal pool vetes, kuid alati inimene ei pane neid tähele, kuna vetikad on ülimalt väikesed ja inimsilm ei suuda neid eristada. Mõõtmed võivad jääda vahemikku 1-100µm, kuid inimsilm ei erista objekte, mis on väiksemad kui 2mm. Eutrofeerumise ajal tekib aga vetikaid palju ja ka vee värvus muutub
Asterionella, Mesotroofsetes turbulentsust, paljud seisuveekogudes, Stephanodiscus Eutroofsetes järvedes kohanenud vähese domineerivad talvel ja valgusega, madala kevadel temperatuuriga 1.2 Eutrofeerumine ja fütoplanktoni muutused Suurenenud anorgaaniliste toiteainete sisaldus (eriti nitraatide ja fosfaatide suhe) viib fütoplanktoni koosluse ja biomassi muutusteni. Kuigi sellised toiteainete muutused on tavaliselt seotud inimese tegevusega, võivad need siiski esineda ka looduslikes protsessides. 2. Toitelisus jõgedes - efektid bentiliste vetikate biofilmile Bentiliste vetikate biofilmid domineerivad jõgedes ja sisaldavad erinevaid
· Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; · Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; · Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. · Naftareostus; · Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; · Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Põhiprobleemid · Orgaaniline reostus (olme ja tööstusreoveed, põllumajandus) · Eutrofeerumine (asulate olmeveed, põllumaj. atm reostus, põhjasetted) · Ohtlikud ained (õlid, fenoolid, raskemetallid) Tagajärjed · Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut; · Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia); · Naftareostus põhjustab loomade hukkumist; Mida saab ette võtta · Veetarbimise vähendamine; · Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline); · Õigeaegne väetamine põllumajanduses;
Veekriis ja veereostus Sissejuhatus Vett on maailmas väga palju, kuid sellest joogikõlblik on ainult väga väike osa. Veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt Vesi saastub iga päevaga Suurimad veekulutajad Põllumajandus Tööstus Kodune majapidamine Eestis on järjekord pisut teine: Tööstus, põllumajandus, majapidamine Saasteallikad Peamisteks saasteallikateks on heitveed: Atmosfääri heitveed Kommunaal ehk olmeheitveed Põllumajanduse heitveed Tööstuslikud heitveed Teised saasteallikad Veekogude ohtlikumateks tööstusaladeks on näiteks naftatööstus, põlevkivitööstus, paberitööstus. Radioaktiivne aine Jahutusvesi Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine Tagajärjed Nakkushaiguste levik Magevee puudus Naftareostus põhjustab loomade hukkumist Eutrofeerumine Mürkained ...
Rjas ?Geograafia. Mereline kliima- sademeterohke, väikese temperatuurikõikumisega Mandriline kliima- sademete vähesus, õhutemperatuuri suur kõikumine Üleminekuline kliima Eestis mõjutavad seda Atlandi ookeani mereline õhk ja Euraasia mandri siseosas valitsev mandriline õhk Läänemereäärsed rannikutüübid jagunevad: kulutusrannad kuhjerannad Riimvesi pidev jõgede ja merevee segunemine ehk vähese soolasusega vesi Läänemere keskkonnaprobleemid: 1) Eutrofeerumine- toitainete sisalduse tõus, mille tulemusel hakkavad vohama vetikad ning sügavamates kihtides tekib hapnikupuudus 2)Naftareostus Läänemeres on veevahetus väga aeglane. Läänemerre suubuvad jõed: Neeva, Visla, Narva, Göta, Oder, Nemunas, Kemi, Daugava Jõgi looduslik vooluveekogu, milles vesi voolab tema enda poolt kujundatud sängis Jõgikond- maa-ala, kust veed valguvad ühte jõestikku Pikimad jõed: Võhandu, Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Keila. Suurima vooluhulgaga jõed: Narva, ...
Naftalekked Läänemeres Anna-Bret Vehik 9.B Läänemeri... ...on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Läänemere pindala on 373 000 km2 Hetkel on probleemideks: võõrliigid, naftalekked, eutrofeerumine, ülepüük. Miks on naftalekked ohtlikud? Naftareostus laastab terveid rannikualasid. Kõige ohtlikumad on naftalekked veelindudele, kaladele ja nende kudemispaikadele. Linnud surevad, sest nad upuvad ja kaotavad kokkupuutes õliga lennuvõime. Kalad ja röövlinnud surevad mürgitusse ja nii jätkub mereloomade toiduahela saastumine. Kuidas olukorda parandada? Liikvel on korjelaevad, mis korjavad kokku naftaga reostunud veekihi. Tehtud on mitmeid rahvusvahelisi
Tööstusmelanism – loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud keskkonnamuutustega. Maailma rahvaarv – praegu ~7 miljardit. ÜRO arvates 2013 aastal on meid 8 miljardit ja 2050 9 miljardit. Mahepõllundus – mineraalväetiste asemel kasutatakse komposti ja sõnnikut. Ei kasutata keemilisi taimekaitse vahendeid. Gaasiliste heitmete puhastusmeetod – gravitatsiooniga? (selle vastuses pole kindel) Milline kõver iseloomustab jätkusuutlikku rahvaarvu kasvu? Valikud: S kujuline, naturaallogaritmiline (ln) , J-kujuline (kindlasti vale). Naturaal on vist õige!? Kõige tõhusam tööstusliku reovee puhastamise viis? Variandid: septik, imbväljak. Vastust ei tea! Maailmamere taseme tõusu ei mõjuta – sademed! Autotroofid – TAIMED! Tsüanobakterid ja vetikad. Heterotroofid – kõik loomad, seened ja bakterid! Kuidas veepuudust parandada? Vett kokku hoida ja korduvkasutada. (vihmavee kogumine) CO2 tõuseb meres, mida teeb PH-tase? Langeb. (kui co2 t...
Laevakanali te mõju keskonnale Nicaragua kanal • Igivana idee rajada Kesk-Ameerikasse kanal - praegu Panama kanal • Hong Kong Nicaragua Canal Development Group ja Nicaragua valitsus • 278km pikk, 230-520m lai ja 28m sügav • Ehitamisega seoses palju sotsiaalseid ja keskkondlikke probleeme Mõju keskkonnale • Võõrliigid • Nicaragua järve vee saastumine • Vee eutrofeerumine, hägustumine, sooldumine • Ohustatud liikide elupaikade kadumine • Üleujutuste oht maavärinate tõttu (tammid) • Palju keskonnaprobeelme, mida ette ei oska ennustada Lahendus • Kanali ehitamata jätmine • Kanali mujale ehitamine • Haruldaste liikide ümberasustamine • Langetatud puude uuesti istutamine Täname! Kasutatud allikad Loite, S.; Musting, O. 11.01.2017. Meie maailm: Läbilõikamine. Telesaade. Eesti Rahvusringhääling: Eesti Televisioon. http://etv.err
Eesti rannajoon on pikk ja liigestatud. ( Läänemere rannikutüübid: skäärrannik, luiteline laugrannik, järsakrand ?) 4. Milline on Läänemere soolsus? Miks see erinevates osades erinev on? Läänemere soolsus on 8-10%. Erinevus on tingitud sellest, et ookeanivee sissevoolamise hulk on erinevates kohtades erinev. 5. Millised on Läänemere keskkonnaprobleemid? Naftareostus, vee toitainetesisalduse tõus ehk eutrofeerumine, ebasoovitud ainete sattumine vette. 6. Milline on Eesti jõgede veereziim ja millest see sõltub? Eesti jõed on lühikesed ja väljakujunenud hooajalise veereziimiga. 7. Millisteks jõgikondadeks Eesti jaotatakse? 8. Seleta: kliima, ilm, veelahkmeala, põhjavesi, allikas, soo, turvas. Kliima paljude aastate keskmine ilmastik Ilm hetke seisund kliimas Veelahkmeala kõrgem maa-ala, kust saavad alguse jõed
mereline õhk,Troopiline õhk. Läänemeri on poolsuletud sisemeri, mis on ookeaniga ühenduses vaid kitsaste väinade kaudu. Mere keskmine sügavus on 52m, kõige sügavam on Landselothi süvik 459m. Läänemeri on riimveeliik, keskmine soolasus maailmameres on 35¤Voo, Läänemeres 8-10¤Voo. Riimvesi - ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5...18 (mõningail andmeil 0,5...30). Läänemere Keskonnaprobleemid on: · Eutrofeerumine veekogu kinni kasvamine, mida põhjustab toitainete tõus veekogus. · Naftareostumised laeva kaitsevahendid annavad raskemetalle, mis lahutuvad vettesse. · Väike isepuhastusvõime Vesikond maaala,millelt veekogu saab oma vee Lang jõelõigu või jõe keskmine langus Langus - lähtme ja jõesuudme kõrguse vahe meetrites Jõgede veereziim on perioodiliselt: Kevadine ja sügisene suurvesi; ja talvine ning suvine madalvesi. See kõik võib muutuda.
2) Aurumine passiivne(väike) 3) Sissevool Läänemerre voolavad sisse magedad jõeveed 8. Läänemere arengustaadiumid. Ei tea 9. Teada Läänemere suuremat sügavust. Suurim sügavik on 459m, Landsorti süvik. 10. Läänemere reostus, allikad ja probleemid. Allikad : Väga tihe laevaliiklus, tihedalt asustatud rannikualad, põhjas on palju miine ja mürkaine. Probleemid:Kui jääd ei ole, ei saa hülged poegida, eutrofeerumine toitainete küllus paneb veetaimed kasvama, Nord Stream gaasijuhe. 11. Läänemere erinimetused Balti meri, Baltickoe more, Itämeri, jne 12. Riigid ja linnad ääres. Eesti Tallinn, Soome Helsinki, Läti Riia, Rootsi Stockholm, Venemaa Peterburi. 13. Mõisted. Kliima - paljuaastane ilmaolude kordumine. Ilm õhu hetke seisund
Saastumine: põhjused ja tagajärjed Mis on saastumine? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Õhu saastumine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level (1) Põhjused Fossiilkütuste põletamine Tööstusprotsessid ja lahustite kasutamine Põllumajandus (loomasõnnik, kunstväetised) Jäätmekäitlus Vulkaanid, metsapõlengud, välk (2) Tagajärjed Happevihmad Sudu Osoonikihi kahanemine Kasvuhooneefekt (3) Vähendamisvõimalused Ühistranspordi kasutamine Uute puude ja muude t...
mage. · Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp, liiva-uurikkarp jpt. · Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit TURSK · Elab merepõhja lähedal · Kasvab kuni 110cm pikkuseks · Toitub kaladest, selgroogsetest MIS OHUSTAB LÄÄNEMERD JA KUIDAS SEDA KAITSTA? · Läänemeri on ainulaadne, aga väga saastunud meri. Eutrofeerumine, saastumine, keskkonnamürgid ja muud kemikaalid, lisanduv laevaliiklus, ehitamine ja kliimamuutus ohustavad Läänemere tundlikku ökosüsteemi. · Läänemere olukord on viimastel aastatel juba pisut paranenud. Mere sisemine koormus on siiski suur. Seepärast on välise koormuse vähendamine veelgi eriti tähtis. Randadel loksuvat vetikat saab tõrjuda ka ise, võttes oma valikute aluseks Läänemere kaitse. Kaitsed Läänemerd näiteks vältides
Läänemere ökoloogiline olukord Kas Sina teadsid, et … 90 % eestlastest on oma vaba aega veetnud merel 43 % eestlastes leiab, et ranna vee kvaliteet on halb või väga halb 69 % eestlastes on mures Läänemere veekeskkonna pärast. Läänemere pindala on 373 000 km², koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km². Läänemere maht on 21 721 km³, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik) Milline on Läänemere olukord praegu ? 9 riiki 85 miljonit inimest Tähendab, et merel on suur koormus. Tundlik merekeskkond Väike soolase vee juurdevoolavus Suur magevee juurdevoolavus Aeglane vee vahetus Võrdub sellega, et Läänemeri on üks saastatuimaid meresid maailmas. Mis on Läänemere kõige suurem probleem ? Kõige suurem probleem on inimene. Eutrofeerumine (fosfori ja lämmastikuga) [Tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega] Ohtlikud ained Elup...
Suurimad veekulutajad: maailmas -põllumajandus, tööstus, kodune majapidamine. Eestis - tööstus (84%), põllumajndus (9%) ja olmes kuluv vesi (7%). Veekasutus tööstusriikides 220 liitrit vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit. Tööstuses vähendada otse puhtast loodusest ammutavat vett. Kasutada vett kokkuhoidlikult. Vee korduv- kasutamine. Jah Läänemeri: Üks maailma saastatumaid; Madal Halb veevahetus; Eutrofeerumine toitainete üleküllus, mis põhjusatb vee kvaliteedi halvenemist. Õnnetused. Õlilekked. Naftareostus. Mürgid kogunevad isendite organismidesse. Põhjavett mitmeid kordi rohkem, kui mahub Peipsi järve. Rahuldab Eesti veevajadusest 2/3. Põhjavesi looduslikult rauarikas ja sisaldab väävelvesinikku. Vee keetmine Kõige lihtsam meetod. Kraanivesi sisaldab teatud anorgaanilisi saasteained, mis keetmisel ei lahustu. Vee filtreermine
Endeem on liik või muu takson ,mille levik piirub suhteliselt väikese maa-alaga. Kõige enam on ohustatud kahepaiksed, peale seda kõik taimed, loomad jne. Kannatavad ka korallriifid. Tulipunkt vähemalt 1500 endeemset soontaimeliiki ja vähemalt 70% elupaigast hävinud. LIIKIDE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED Elupaikade hävimine Võõrliigid Loodusresursside ülekasutamine Saastatus, sh eutrofeerumine ja haigused Inimtekkelised kliimamuutused LIIGIKAITSE AJALUGU EESTIS Mõisate loomapargid (18-19.saj) Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850) Koduloomakaitse ja kalatrepid ( 19.saj teine pool) Botaanilised ja zooloogilised kaitsealad Loodus ja loomakaitseseadus Liik on niisugune väiksem organismirühm,mis sellesse rühma kuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi
-) Bioindikatsioon keskkonna seisundi hindamine indikaatorliikide järgi. -) Biotsönoos ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. -) Eurüfaag liik, kes on toidu suhtes laia ökoloogilise amplituudiga. -) Eurühaliin liik, kes on soolsuse suhtes laia ökoloogilise emplituudiga. -) Eurüterm liik, kes on temteratuuri suhtes laia ökoloogilise amplituudiga. -) Eurütoop laia ökoloogilise amplituudiga liik. -) Eutrofeerumine veekogude muutumine rohketoiduliseks, lämmastiku- ja fosforühendite mõjul. -) Keskkonnategur nii biootilised kui ka abiootlised keskkonna komponendid, mis mõjuvad organismile. -) Kisklus suhe kiskja ja taimtoidulise looma vahel. -) Kliimakooslus suktsessiooni tulemusel kujunenud püsikooslus, kus kõik suhted on tasakaalus ja vahetub ajas vaid iseendaga. -) Kommensalism suhe kahe erineva liigi vahel, kus üks pool saab kasu aga teine pool ei saa sellest ei kasu ega kahju
keemiline saastumine; bioloogiline saastumine (sinivetikate toksiinid); soojuslik saastumine. Tööstusest pärit jahutusvee juhtimine veekogudesse, mis võib viia veekogu elustiku liigiliste muutusteni. Veekeskkonna saastumise põhjused: 1) olmereoveed, 2) tööstusreoveed. Ohtlikumad on naftatööstus, põlevkivitööstus, paberitööstus; 3) põllumajanduses tekkinud reoveed ning taimetoitained, 4) prügila nõrgveed, 5) atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Eutrofeerumine Eutrofeerumine veekogu rikastumine toitainetega. Toimub taimede toiteelementide (P, N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja kuhjumise tagajärjel. Eutrophication a process where water bodies receive excess nutrients that stimulate excessive plant growth. , . Antropogeenne eutrofeerumine Eutrofeerumisega kaasneb vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus ja täielik hapnikukadu sügavais kihtides,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
