3. esitada Valitsusele ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele säästva arengu alaste küsimuste lahendamise ettepanekuid; 4. esitada ettepanekuid säästva arengu alaste õigusaktide väljatöötamiseks. Säästva arengu komisjoni juhib esimehena peaminister, asetäitjateks on keskkonna- ja majandusminister. Tegevusvaldkondade alusel on säästva arengu komisjoni liikmeteks valitud 23 säästva arengu alaste küsimuste asjatundjat, kes esindavad erinevaid institutsioone. Riiklik keskkonnastrateegia Eesti Vabariigi Riigikogu kiitis 12. märtsil 1997 heaks Eesti keskkonnastrateegia (KS), mis määratleb keskkonnapoliitika 10 prioriteetset põhieesmärki ning täpsustatud eesmärgid/sihid lühi-, pikemaajalises ja pikaajalises perspektiivis vastavalt aastateks 2000, 2005 ja 2010. Need 10 prioriteetset põhieesmärki on: 1. Keskkonnateadlikkuse edendamine ja keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamine 2. Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine 3
töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske ja kulusid. Keskkonnaministeerium hoolitseb majanduse, sotsiaalsfääri, looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengu eest, selle saavutamiseks vajaliku süsteemi toimimise eest ning keskkonnakaitseks mõeldud vahendite sihipärase ja läbimõeldud kasutamise eest. Eesmärkide saavutamiseks on vajalik strateegiline planeerimine. Eestis on kehtestatud keskkonnastrateegia aastani 2030, sätestades pikaajalised eesmärgid jäätmete, vee, maavarade, metsanduse, kalanduse ja jahinduse ning looduse mitmekesisuse säilitamise. Ökomärk ja selle eesmärk Ökomärgised võeti kasutusele, et lihtsustada tarbiija valikuid loodusele vähem kahjulike toodete leidmisel. Tootjate endakohane informatsioon võib sageli olla eksitav ja selle põhjal on tarbijal väga raske otsust langetada.
Keskonnapoliitika ja korraldus Praktiline töö nr 1 Ülesanne 1. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukavad: *Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ *Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 *Keskkonnaministeeriumi arengukava 2015–2018 *Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 *Looduskaitse arengukava aastani 2020 *Eesti kalanduse strateegia 2014–2020 *Eesti Maaelu arengukava 2014–2020 *Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 * Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ * Transpordi arengukava 2014–2020 *Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (eelnõu) *Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ *Eesti riiklik põlevkivi arengukava aastani 2020
leidmine 21. sajandil Ühiskondliku kokkuleppe alusel riigi arenguprioriteetide seadmine Säästva arengu põhimõtete laiem tutvustamine Säästva arengu komisjon (SAK) Juhtorganid Esimees Peaminister Asetäitjad: keskkonna- ja majandusminister Lisaks 23 säästva arengu alaste küsimuste asjatundjat Riiklik keskkonnastrateegia 1. Keskkonnateadlikkuse edendamine ja keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamine 2. Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine 3. Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine 4. Õhukvaliteedi arendamine, kaasa arvatud transpordiemissioonide vähendamine 5. Jäätmekäitluse arendamine, jäätmetekke vähendamine ja taaskasutuse soodustamine 6. Jääkreostuse likvideerimine 7. Põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse 8. Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse 9
1992. aasta juunis peeti Rio de Janeiros ÜRO keskkonna- ja arengukonverents, milleks valmistuti kolm aastat kõige kõrgemal ÜRO tasemel. Rohkem kui 170 riigi osalusel koostati 21.sajandi keskkonnastrateegia, mis pealkirjastati eelnevalt toodud nimetusega (Agenda 21). Konverentsi ajal kirjutasidki riigipead alla Rio de Janeiro deklaratsioonile, mis seab kohustused keskkonda säästval teel vastavalt strateegiadokumendis sätestatule. Nimelt Agenda 21 määrab keskkonnastrateegia ja riikide tegevuse põhisuunad keskkonna kaitsmisel ning loodushoiul selle sajandi lõpust alates järgmiseks sajandiks. Seal on ettekirjutused mitmesugustele huvirühmadele ja tasemetele: riikidele, kohalikele omavalitsustele, valitsusvälistele ühendustele, kõikidele ühiskonna rühmadele (naised, noored, töölised, farmerid, ettevõtjad jne.). Kavandades riigi kohalikku keskkonnastrateegiat, tuleb omavalitsusel pidada läbirääkimisi rahvaga ja moodustada töörühmad eri eluvaldkondade
3)Natura 2000-üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik. Eesmärk: väärtuslike looma- ja taimeliikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. 4)Agenda 21-ülemaailmne 21.saj säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks. Eesmärk: loodusressursside säästmine, vältide ökoloogiliste globaalprobleemide süvenemist, tähtsustab tasakaalustatud maailmamajanduse arengut, tagada põhiliste vajaduste rahuldamine. 5)Eesti keskkonnastrateegia 2010-valmis 2005 aastal. Eesmärk: inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine nii, et ei kahjustataks loodust. Inimeste keskkonnateadlikkuse edendamine. 6)Oorhusi konventsioon-Eesti ühines 2001.a Eesmärk:võimaluste loomine avalikkuse kontrolliks keskkonnaalase tegevuse üle. Elanikkonda tuleb informeerida keskkonda puudutavatest planeeringutest. 7)Säästev Eesti 21-Riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030.
riikide tegevuskavade koostamise aluseks Ökoloogiliste globaalprobleemide süvenemise ja ülemaailmse keskonnakatastroofi saabumise vältimine Tähtsustab keskonnasõbralikku maailmamajanduse arengut Click icon to add picture Agenda 21 Click icon to add picture Eesti keskkonnapoliitika Eesti nüüdisaja keskonnapoliitika tugineb riikide seadustele ja määrustele ning kogu elanikkonna keskonnateadlikkusele Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhieesmärgiks: inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressurside tagamine ilma loodust kahjustamata Arhusi konventsioon üldsuse kaasamine keskonda puudutavate otsuste tegemisse Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhimõtted KKstrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegevusmotiivide mõjutamisele ja säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste säilimine tulevastele põlvkonadele
halbadest tagajärgedest meie keskkonnale. Kahjuks kõik see on suuresti inimtegevuse tagajärg. Kas siis teadmatusest või hoolimatusest aga keskkonna probleemid on väga aktuaalsed ja igapäev meie silme all. Keskkonnastrateegia. Keskkonnastrateegia on riigi või teatud piirkonna, ettevõtte või muu organisatsiooni keskkonnategevuse põhimõtted ning pikemaajalised sihid ja arengusuunad, eesmärgid ning nende saavutamiseks kaasatavad organisatsioonid. Keskkonnastrateegia määratletakse keskkonnapoliitika arendusena või iseseisva dokumendina. Dokumentides toodud eesmärkideni jõutakse läbi strateegilise planeerimise. Keskkonnaministeerium hoolitseb majanduse, sotsiaalsfääri, looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengu eest, selle saavutamiseks vajaliku süsteemi toimimise eest ning keskkonnakaitseks mõeldud vahendite sihipärase ja läbimõeldud kasutamise eest. Keskkonna-
Eestis on põlevkivi. 1980ndates oli selgeks teinud kogu maailmas, et Eesti on suur põlevkivi hoidla. Eestis aga oli ka palju rohkem probleeme, kui Leedus või Lätis, sest Venemaa uputas 1990. aastate lõpus oma tuumajäätmed Läänemerre. Just sellepärast Eestimaa oli sunninud kulutama miljonid krooni keskkonna taastamiseks ja teha suurejoonelise keskkonnapoliitika reforme, mida ta ja teeinud. 26. oktoobril 2005. aastal Riigikogu otsustas heaks kiita "Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030". Selle strateegia eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. "Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030"` puudutab ka põlevkivi probleem, kuna põlevkivi kaevandamisega ja kasutamisega kaasneb paratamatult oluline keskkonnamõju. Siin räägitakse
8. muuta liidu linnad säästvamaks; 9. suurendada liidu tulemuslikkust rahvusvaheliste keskkonna- ja kliimaprobleemidega tegelemisel. 2. Millisena käsitletakse selles dokumendis mõistet heaolu? Keskkonnastrateegia eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Kuivõrd keskkonnastrateegia on pikaajaline (25 aastat), siis on võimalik teiste valdkondade arengukavade täiendamisel arvestada keskkonnastrateegias toodud põhjus-tagajärg seoseid ning töörühmade poolt pakutud eelistatud meetmeid (tegevussuundi). 3. Kuidas heaolu komponendid (alleesmärgid) on seotud (võivad mõjutada) Eesti turismi arengut? Põhjusel, et Eesti on väikeriik, mis ujub arenenud riikide poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete põhimõtete ja arengueesmärkide peavoolus,
Alternatiivenergeetika- energi tootmis viis, mis kasutab teissuguseid loodusvarasid (tuul, vesi). Dedergendid- sünteetilised puhastus ja pesemis vahendid. Eesti keskkonnastrateegia- 1997.a vastu võetud riiklik dokument, mis määrab eesti keskkonna poliitika põhi eesmärgid. Eesti keskkonna tegevuskava- esitatud tegevuste loetelu, keskkonnastrateegia alusel. Energia allikad- loodusvarad energia tootmiseks. Fossiilkütus- ained, mille põlemisel eraldub palju soojust, organismide jäänused (põlevkivi, nafta, kivisüsi). Happevihmad- vihm või lumi, mille happetase on kõrge. Happestumine- mulla või vee muutumine happeliseks, happevihmade tõttu. Kasvuhoone efekt- niiskuse ja temp. suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikese kiirgust aga ei lase läbi soojuskiirgust ega veeauru.
Washgintoni konventsioon 1975;Bioloogilise mitmekesisuse koventsioon 1992; 6. Keskkonnakaitse on rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvatade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähenemisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. 7. Agenda 21: ülemaailmne 21.sajandi säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks. Eesti keskkonnastrateegia 2010: keskkonnastrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegutsemismotiivide mõjutamisele säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste (liikide, elupaikade, maastike ja teiste loodusressursside) säilimine tulevastele põlvkondadele. Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhimõtete rakendamine tugineb elanikkonna keskkonnateadlikkuse arendamisele, mille kaudu kujundatakse ühisarusaam looduskeskkonnast kui rahvuslikust rikkusest ja saavutatakse selle parem kaitse ning
põhjaveevarude ebaratsionaalne kasutamine ning saastamine ja sellest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus, veekogude reostus ning eutrofeerumine, pinnase erosioon, soode kuivamine, liigne metsaraie, põlevkivi kaevandamine ja põletamine. Eestis põhjustab keskkonnaprobleeme mitmed erinevad tegurid. Keskkonnaspetsialistid kui ka keskkonnaaktivistid tegelevad nende probleemide lahendamisega. Eestis on loodud ning kasutusele võetud ka keskkonnastrateegia. Kuna paraku me oleme tarbimisühiskond siis nagu ka mujal maailma on ka meil jäätmed üheks väga suureks probleemiallikaks. Tihti inimesed ei tee vahet tava-, ja olmeprügil ega ka ohtlike jäätmete vahel. Prügi ei sorteerita ning visatakse minema teadmata mis see endaga kaasa toob. Olmejäätmete hulka on visatud ohtlikke aineid, nagu näiteks akud ja patareid. Need aga kuhjatakse kokku prügimäele. Tänu sellele on prügimägede pinnas saastunud ning õhku paiskub mürgiseid
Helsingi konvetsioon (Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse), Ramsari konventsioon (veelinnuelupaikadena rahvusvaheliselt tähtsate märgalade kaitse), Washingtoni konventsioon (kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime-ja loomaliike). 6) Keskkonnakaitse Rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. 7) Agenda 21, Eesti keskkonnastrateegia 2030, Ärhusi konventsioon, Säästev Eesti 21, Eesti kui teadmusühiskond. Agenda 21 on ülemaailme 21. sajandi säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks. Dokumendis rõhutakse loodusressursside säästliku kasutamise vajadust, et vältida ökoloogiliste globaalprobleemide süvenemist ja ülemaailmse keskkonnakatastroofi saabumist. Tänapäeva tehnoloogia areng, majanduslik tegevus ja sellega
Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis (ELF, osalemine ÜRO II Keskkonna- ja arengukonverents (Kliimamuutuste konventsioon, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Agenda 21, Säästev areng), I Eesti keskkonnastrateegia, ühinemine Euroopa Liiduga, liitumine Rahvusvahelise Looduskaitseliiduga 2007.a (IUCN-ga). Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailmas. ÜRO III keskkonna- ja arengukonverents; ÜRO IV keskkonna- ja arengukonverents. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Keskkonnakaitse areng maailmas. Rachel Carson. Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Igaüheõigus (mõiste, mõte: õigused, kohustus, vastutus), kallasrada. Muutused alates 1. augustist 2014, sh ka 2015. aasta muudatused (mida puudutasid?). Riigimetsa ja eraomandi võimalused igaüheõiguses (liikumine, lõke, telkimine, koer, korilus). Keskkonnaõigus: (mõiste, kujunemise taust, tunnusjooned: printsiibid, avalikkus ja
elanikkonna keskkonnateadlikkusele. Eesti keskkonnapoliitika täpsustamiseks on Riigikogu vastu võtnud arvukalt õigusakte nagu mersaseadus, veeseadus, maapõueseadus, ranna ja kaldaseadus säästva arengu seadus, jahikorralduse seadu jt. Agenda21 põhimõtetest lähtudes võttis Riigikogu 1995. aastal vastu Säästva arengu seaduse, mis paneb paika eelkõige looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused. Sellele tuginedes koostati 1997 a Eesti keskkonnastrateegia, mille uuendatud variant Eesti keskkonnastrateegia 2010 valmis 2005 aastal. Selle põhieesmärgiks on inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine nii, et ei kahjustaks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus. Strateegias eelistatakse ennetuslikke meetmeid, sest loodukahjulike tagajärgede kõrvaldamine on tunduvalt kulukam. Loodussäästliku arengu kohustatakse tootjat
omavalitsustel koostada säästva arengu tegevuskava. Milles seisneb Eesti keskkonnapoliitika? o Eesti nüüdisaja keskkonnapoliitika tugineb riiklikele seadustele ja määrustele ning kogu elanikkonna keskkonnateadlikkusele. o Säästva arengu seadus kindlaks määratud säästva arengu rahvusliku strateegia alused ning esitatud looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtted. o Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhieesmärgiks on inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine nii, et ei kahjustaks loodust ja säilitaks maastike ja elustike mitmekesisust. o Århusi konventsioon eesmärk on kaasaaitamine avatud ühiskonna põhimõtete elluviimisele ning võimaluste loomine avalikuse kontrolliks keskkonnaalase tegevuse üle. Millised on Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhimõtted?
teenustest, ettevõtjad on pädevad, hästi juhitud ja efektiivsed ning Eesti majandus on rahvusvaheliselt lõimunud, uuendusmeelne ja ettevõtlik. Turismiga on nii otseselt kui kaudselt seotud suur hulk ettevõtjaid, kes sarnaselt teiste tegevusalade ettevõtja tele saavad vajalikku tuge starditoetuste, erinevate koolitus- ja nõustamistoetuste ning õiguskeskkonna parendamise näol. 3. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 väärtustab loodusvarade säästlikku kasutamist. Keskkonnastrateegia põhieesmärgiks on inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arendamiseks vajalike ressursside tagamine ilma loodust oluliselt kahjustamata. Arengukava toob välja, et turismi ja puhkemajanduse areng on teiste majandussektorite seas üks kõige enam maastike ümberkujundamist mõjutavatest tegevustest. Seega on ka arengukava üheks
Bioloogilise mitmekesisuse põhieesmärkide saavutamiseks on ette valmistatud rida strateegilisi dokumente. Eesti on koostanud bioloogilise mitmekesisuse riikliku ülevaate, strateegia ja tegevuskava, mis valmis aastal 1999 ja oli koostatud elluviimiseks aastatel 1999-2005. Kahjuks ei ole see veel valitsuses arutlusel olnud ning seetõttu ei ole selles kavandatud tegevused kellelegi kohustuslikud. Paljud kavas ettenähtud tegevused siiski toimuvad, sest selle alusel koostati Eesti keskkonnastrateegia ja tegevuskava dokument, millest juhindub oma töös Keskkonnaministeerium. Riikliku keskkonnapoliitika üldsuunad ja prioriteedid, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse vallas, on ametlikult reguleeritud Eesti keskkonnastrateegiaga aastani 2030 (aastast 2007). Keskkonnastrateegial omakorda põhineb keskkonnategevuskava aastateks 2007 2013, mis kinnitati samuti aastal 2007. Keskkonnategevuskava annab detailsed
masuudi ja maagaasi) põletamine, elektri ja sooja tootmine ning imporditud autokütused põhjustavad lõviosa Eesti kasvuhoonegaaside emissioonist, õhku paisatud tahketest osakestest ja lenduvatest orgaanilistest ühenditest. Loodusvarad: Keskkonna osad, mida inimkond vajab olemasoluks ja kasutab tootmises Otse loodusest võetav ( vesi,õhk, kaevandatavad maavarad) Põllukultuurid ja nende kaitse vajadus. Keskkonnakaitse strateegia: Keskkonnastrateegia põhieesmärk on tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arengutaset arvestades. 12. märtsil 1997. a. Kiitis Riigikogu heaks Eesti keskkonnastrateegia, millega sätestas vabariigi keskkonnapoliitika 10 prioriteetset lõppeesmärki ja täpsustas ülesanded, mis riigil tuleb ellu rakendada aastateks 2000, 2005, 2010 ja 2030.
Üleriigine jäätmekava Vähendada ja vältida olmejäätme teket suurendada liigiti kogutud olmejäätmete osakaalu suurendada olmejäätmete taaskasutamist vähendada ladestatud olmejäätmete hulka. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Vähendada ladestatud olmejäätmete koguseid võrreldes baastasemega Pakendite tagastamine vastavasse konteinerisse või kauplusse on Sulle tasuta. Pakendite ära viskamisel koos olmejäätmetega tuleb sul maksta prügi äraveo ja ladestamise eest. Olmejäätmetega koos ära visatud pakendit ei saa enam taaskasutada. Paljude joogipakendite eest olete joogi ostmisel tasunud tagatisraha ehk panti (kas 0,08 või 0,06 senti)
mahutisse ja veetakse lähimasse purgimissõlme, reovesi juhitakse septikusse, puhastatakse. Looduslähedased puhastusmeetodid Biotiigid looduses avatud tiigid · Vajalik hapnik saadakse otse õhust ja tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena. Tiigis esineb mikroorganismide ja vetikate sümbioos. Põhjakihis on anaeroobne keskkond. · Märgalad, tehismärgalad Reovee puhastamine pinnasesse juhtimisega: 1.imbväljakud 2.niisutusväljakud 3.pinnasfiltrid mis on riiklik keskkonnastrateegia, seleta seda, too näiteid Keskkonnastrateegia põhieesmärk on tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arengutaset arvestades. 12. märtsil 1997. a. Kiitis Riigikogu heaks Eesti keskkonnastrateegia, millega sätestas vabariigi keskkonnapoliitika 10 prioriteetset lõppeesmärki ja täpsustas ülesanded, mis riigil
mahutisse ja veetakse lähimasse purgimissõlme, reovesi juhitakse septikusse, puhastatakse. Looduslähedased puhastusmeetodid Biotiigid looduses avatud tiigid · Vajalik hapnik saadakse otse õhust ja tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena. Tiigis esineb mikroorganismide ja vetikate sümbioos. Põhjakihis on anaeroobne keskkond. · Märgalad, tehismärgalad Reovee puhastamine pinnasesse juhtimisega: 1.imbväljakud 2.niisutusväljakud 3.pinnasfiltrid mis on riiklik keskkonnastrateegia, seleta seda, too näiteid Keskkonnastrateegia põhieesmärk on tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arengutaset arvestades. 12. märtsil 1997. a. Kiitis Riigikogu heaks Eesti keskkonnastrateegia, millega sätestas vabariigi keskkonnapoliitika 10 prioriteetset lõppeesmärki ja täpsustas ülesanded, mis riigil
Tööleht 12. klass Looduskaitse ja Säästev areng 1. Eesti looduskaitse aluseks on ...2004.......a jõustunud looduskaitseseadus. Looduskaitseseaduse peamiseks eesmärgiks on: looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. 2. Too välja looduskaitse ja keskkonnakaitse peamine erinevus. Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvede hüvanguks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille ab...
kõik tööstusettevõtted. Osoonikihti lõhuvad ka kõrgel lendavad lennukid. Lennukikütuse põlemisel tekkib hulgaliselt põlemisjääke, peamiselt lämmastikdioksiide ja veeauru ning aerosooliosakesi. Osoonikihi hõrenemise tagajärjel tekkivad haigused, elusorganismide mutatsioonid ja see häirib fotosünteesi. Osoonikihi kahjustamine toob kaasa UV-B kiirguse hulga suurenemise ja negatiivse mõju. Ka Eesti aitab kaasa, et osoonikiht ei hõreneks. Eesti keskkonnastrateegia on seadnud enda eesmärgiks kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained. Selleks et ära hoida osoonikihi hõrenemist tuleks vähendada aerosoolide kasutamist ja lämmastikväetise kasutamise piiramist. Külmutites tuleks kasutada osooni mittelõhkuvaid aineid.
Jäätmekäitlus Valdis Jõgi VA15 Viljandi Kutseõppekeskus Vana-Võidu 2015 Mis on jäätmekäitlus? Jäätmekäitlus on vastavalt Jäätmeseadus jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Mis ei tohi kaasneda jäätmekäitlusega ja mis on selle aluseks. Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda normatiive ületavat mõju tervisele ega keskkonnale. Jäätmekäitluse aluseks on Eesti keskkonnastrateegia põhimõtted - säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, keskkonnanõuete integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Jäätmed jagunevad järgmiselt (Jäätmeseaduse § 3-7 järgi) Tavajäätmed onkõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei
· Strateegia ,,Säästev Eesti 21" inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine ohustab Eestit rohkem kui teised jätkusuutlikkuse tegurid · Jätkusuutlikkuse eesmärgid: eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus, heaolu kasv, hea valitsemine. Need on teatud määral vastuolulised eesmärgid. Kuidas neid saavutada? Vaata jätkusuutliku arendamise põhimõtted lk. 27. Kuidas jätkusuutlikkus tagada? · ÜRO ülemaailmne keskkonnastrateegia ,,Agenda 21" + rahvuslikud arengustrateegiad + tegevuskavad · Valdkonnastrateegiad. Näiteks lastekaitse, narkomaania ennetamise strateegia · Natura jt
4) keskkonna saastamine jäätmetega- jäätmetega kaetud alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus 5) tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele 15. Jäätmekäitluse prioriteetidest on (õiges järjekorras): c) Jäätmete tekke vältimine ja vähendamine d) Jäätmete taaskasutamine b) Jäätmete põletamine soojuse saamise eesmärgil a) Jäätmete deponeerimine 16. Järjestage olulisuse järgi Eesti keskkonnastrateegia tähtsaimad eesmärgid: c) Inimeste keskkonnateadlikus ja keskkonnahoidlik tehnoloogia b) Energiatootmise negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine d) Põhjaveevarude kasutamine ja kaitse a) Õhu kvaliteedi parandamine e) Jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korraldamine 17. Bioloogiline mitmekesisus e. biodiversiteet kui loodusrikkus, selle NEG. mõjutajad: 1) Elupaikade v kasvukohtade hävinemine 8) Võõrliikide sissetoomine või ka bioinvasioon
Agenda21- ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm,mis on paljude mriikide vastava valdkonnategevuskavade koostamise aluseks. Biloogilise mitmekesisuse konventsioon-riikidevahline leping bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja loodusvarade säästlikuks kasutamiseks. Eesti keskkonnastrateegia 2010- riigikogupoolt 2005a. Heakskiidetud dokument, mille eesmärgiks on Eesti elanikkonda rahuldava tervisliku kekkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, millega ei kahjustataks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus. Eesti looduskaitseseadus-Riigikogu poolt 2004.a. vastu võetud seadus, mille põhieesmärgiks on Eesti loodusliku mitmekesisue säilitamine. Eroisioon-mullastiku looduslik ärakanne, mida põhjustavad paduvihmad, vooluveed, tuulm õhutemp
kõrbestumine. 18.Elanikkonna informeerimise kohustus on keskkonda puudutavatest otsustest ning iga inimese õigus saada keskkonnainfot tuleneb Århusi konventsioonist. 19.Kõige rohkem on ohustatud madala arvukusega ja väikese areaaliga liigid. 20.Eesti looduskaitse alusdokumendiks on 2004. a. vastu võetud Looduskaitseseadus 21.Eestis elavad kotkad kuuluvad kaitstavate liikide I kategooriasse. 22.Meie rahvuspargid on Lahemaa, Soomaa, Matsalu, Vilsandi ja Karula. 23.Eesti keskkonnastrateegia 2010 eesmärkide saavutamine tugineb elanikkonna tervise arendamisele. 24.Kaitstavad loodusobjektid jaotatakse kaitsealadeks, rahvusparkideks ja hoiualadeks
Legitiimne ehk õiguspärane, mis tugineb pigem tunnetele kui mõistusele. ,,Säästev Eesti 21" on Eesti sotsiaalteadlaste poolt rakendatud strateegia, milles on tõdetud, et lähenevas on kriitiline piir: inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine ohustab Eesti jätkusuutlikkust enam kui teised strateegilised valdkonnad. ,,Säästev Eesti 21" on säästva arengu pikaajaline raamdokument. ÜRO arengu- ja keskkonnakonverentsi poolt vastu võetud ülemaailmne keskkonnastrateegia on ,,Agenda 21". 1. Eesti jätkusuutlikkus rajaneb neljal eesmärgil: Eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja heaolu kasv. Eesti on jätkusuutlik, kui toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas, ükskõik millise sihiasetuse kõrvalejäämine või sellest kaugenemine tähendab ohtu jätkusuutlikkusele. 2. Lisaks legitiimsusele peab hea valitsemine olema ka efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav
Kaua arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kahtlused inimmõju kahjulikust toimest seoses ülehelikiirete lennukite lendude ja nende heitgaaside sattumisega osoonikihi kõrgusele. Üheks suuremaks ohuks osoonikihile peetakse nn freoone. Freoonid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku ja fluori. 1. jaanuarist 2015 on igasugune halogeenitud klorofluorosüsivesinikkude lisamine seadmetesse keelatud. Mida on Eestis osoonikihi kaitseks tehtud? ,,Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" seab eesmärgiks kõrvaldada tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained. · osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis on 98% ulatuses lõpetatud. · on kehtestatud pädevusnõuded osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmetega tegelevatele mehaanikutele ning tehnikutele. Osoonikihi hõrenemisega kaasnevad probleemid Läbi hõrenenud osoonikihi tungiv ultraviolettkiirgus võib suuresti mõjutada elu Maal: muuta
8. Agenda 21 ehk keskkond ja areng (Säästev areng). Selle eesmärgid on: a) tagada inimeste elutaseme tõus, inimeste heaolu suurenemine b) loodusvarade läbimõeldud kasutamine c) ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamine 9. ,,Agenda 21st" lähtudes on Eesti 1995. aastal vastu võtnud ,,Säästva arengu seaduse", mis sätestab..... a) looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused. b) ,,Agenda 21st" lähtudes on Eesti 2007. aastal vastu võtnud ,,Eesti keskkonnastrateegia 2030", mis tugineb 2005. aastal vastu võetud ,,Eesti keskkonnastrateegia 2010-le" See on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegutsemismotiivide mõjutamisele säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste (liikide, elupaikade, maastike ja teiste loodusressursside) säilimine tulevastele põlvkondadele. Selle sisu: -tuleb rakendada meetmeid, mis vähendaks saastamist ja kahju keskkonnale; - iga tegevuse puhul tuleb hinnata mõju keskkonnale;
Balti keti eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile Baltimaade hümn: “Ärgake, Baltimaad” https://www.youtube.com/watch?v=UKtdBAJGK9I Balti kett Keskkonnakaitse Roheline liikumine ÜRO keskkonnakaitse programm UNEP 1972 Keskkonnakonverents Stocholmis Eesti esimene looduskaitseseadus 1935 1997 võeti vastu Eesti Keskkonnastrateegia ÜRO Keskkonnakonverents 1972. aastal Stocholmis Sotsialism Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. 20. sajandi algul tekkis Venemaal bolševism ehk enamlus (tuntud kui ka leninism). Sotsialism pidi tähendama kogu tootmise maa ja pankade natsionaliseerimist Sotsialistide mõju suurendas 1929-1933a. majanduskriis, kui langes üldine majandustase ning kadus usk majanduse isereguleeruvusse Liberalism
1.Ühiskonna komponendid-püsv territoorium, ajalugu, kultuur,rahvuslik identiteet 2.Üh.tootmisviisid-Põllumaj.ühiskond(paikne eluviis,valm.tööristu,elatakse maal,nat.maj.põlluharimine) -Tööstusühiskond(aeg on raha,linnastumine,väikepereline leibkond,maj.jõukuse jagun.bürokraatia.ratsionaalsus) -Teeninusühiskond(info areng,kirju klassistrukt.mitmekesised väärtushinnang.teaduse ja tehnologia osa majanduses) 2.Nüüdisühiskond-tööstuslik kaubatootmine,demokraatia,heaoluühiskond.inimõigused,vabameelsus inimsuhtes. Teadmusühiskond(info kõikjal oluline,teaduse rakend.konveieritöö asendub paindlikumaga,ülemuse ja alluva roll pole enam nii range,oluline olla loov,eelistatakse laiapõhjalist ettevalmistust ja põhioskusi mida rakendafa) Postindustriaalne ühiskond-kõrgtehno.massiline kas.kirju klassistrk.tähtsust.teaduse ja tehnol osa maj.mitmekes.väärtushin. HEAOLURIIK-tunnused:ülekandeühiskond,pool avalikest kuludest läheb sotssfääri vajadust...
!! 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm 1989 Moodustati Keskkonnaministeerium !!! 1990 Lääne Eesti Biosfääri Kaitseala (esimene Eestis) ja neljas looduskaitseseadus 1991 asutati Eestimaa Looduse Fond, nende eestvedamisel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ja Alam-pedja looduskaitseala !!! 1993 lisandus East kaardile kola rahvusparki, kokku 5 rahvusparki 1994 viies EV looduskaitseseadus 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted !!! 1997 kinnitati esimene Eesti keskkonnastrateegia ja Eesti metsapoliitika 1998 ilmus Eesti Punane Raamat 2000 allstate EL linnudirektiivi ja loodusdirektiivi nõuetele vastavate Natura 2000 võrgustiku alade valikut 10.05.2004 jõustus Looduskaitseseadus 2004 Matsalu rahvuspark 2009 alustas tööd Keskkonnaamet Kaitsealad Eestis 1924 Harilaid, Järvselja reservaat 1925 Hiiumaa juhapuud 1927 Linnulaht 1930 Abruka mets rändrahn- suur kivi, mille diameeter vähemalt 1 meeter Mitu % Eesti territooriumis on kaetud kaitseaaladega?
järgimise ning kinnipidamise nende põhimõtete õiguslikest ja administratiivsetest sätetest.. EKUK Eesti Keskkonnauuringute Keskus ehk EKUK teostab uuringuid ja keemilisi analüüse keskkonnaseisundi hindamiseks ning ettevõtetele ja elanikkonnale analüüse joogivee, toiduainete, kütuse jm. kvaliteedi kontrolliks.Uuringute tulemusi kasutatakse elutingimuste parandamisel, keskkonnale ohutute tehnoloogiate väljatöötamisel ning riikliku keskkonnastrateegia arendamisel. Uuringute tulemused on kasutatavad ka avariidest põhjustatud keskkonnareostuse ulatuse määramisel ja saasteallikate tuvastamisel. EKUK on akrediteeritud keskkonnakaitsealaste keemiliste analüüside valdkonnas. -8- KASUATUD KIRJANDUS http://www.eesti.ee http://et.wikipedia.org http://www.google.ee -9- LISAD -10-
eesmärgiks seada vaid majanduslikke vajadusi, vaid tähelepanu tuleb pöörata ka keskkonnakaitsele ja kultuuri säilitamisele. Milline majanduspoliitika suudab selle kindlustada? Riigi sekkumine majandusse aitab parandada keskkonnakaitset. Eesti riik kuulub ülemaailmsesse säästva arengu programmi Agenda 21. Niisuguse organisatsiooni eeskujul võttis Riigikogu vastu Säästva arengu seaduse. Sellele tuginedes koostati Eesti keskkonnastrateegia 2010, mille eesmärk on majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine nii, et see ei kahjustaks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus. Niisuguste seaduste vastuvõtmisel ja järgimisel on lootus paremale elukeskkonnale. Töötutute inimeste arv Eesti riigis on viimastel aastatel suurenenud. Riik ei loo otseselt uusi töökohti, vaid püüab nende tekkimisele kaasa aidata. Sotsiaalministeerium korraldab tööturukoolitusi, et tõsta töötute kvalifikatsiooni, mis
EESTI KESKKONNANÄITAJAD MAAVARAD On loodud keskkonnastrateegia, mille kohaselt tuleb maavarasid kasutada keskkonnasõbralikult, sealjuures säästes ümbritsevat keskkonda (vesi, pinnas, õhk jne). PÕLEVKIVI Põlevkivi on Eestis kõige hinnatum energeetiline maavara (80-90% kaevandatud põlevkivist kulub energiaks). Viimastel aastatel on põlevkivi osakaal energiaallikana kahanenud, sest kasutusele on võetud taastuvenergia. Alates 1999.-ndast aastast on põlevkivi kaevandamise maht aina tõusvas joones liikunud
Mõisted 1. Agenda 21- ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on paljude riikide vastava valdkonna tegevuskavade koostamise aluseks; heaks kiidetud 178 riigi poolt 1992.a Rio de Janeiros 2. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- 157 riiki allkirjastasid 1992.aastal (sealhulgas Eesti) Rio de Janeiros. Lepingu eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästlik kasutamine. 3. Eesti Keskkonnastrateegia 2010- suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegutsemismotiivide mõjutamisele säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste(liikide, elupaikade, maastike, teiste loodusressursside) säilimine tulevastele põlvkondadele. valmis 2005.a. Selle põhieesmärgiks on inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajaliku ressursside tagamine nii, et ei kahjustataks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus 4
N… Tarbijakäitumise kujundamine N… Rahvusvaheline koostöö (riikidevahelised kokkulepped) N… Riigisisesed meetmed 1995.a. säästva arengu seadus: loodusvarade ja looduskeskkonna säästliku kasutamise alused Säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ Arengueesmärgid: Eesti kultuuri elujõulisus, inimeste heaolu lõpp, sotsiaalselt sidus ühiskond, ökoloogiline tasakaal Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 Neli valdkonda: keskkond, tervis ja elukvaliteet; kliimamuutuste ärahoidmine ja õhu kvaliteet; maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine; loodusvarade säästev kasutamine ja jäätmetekke vähendamine Looduskaitseseadus (2004) Kaitsealad Maastikukaitseala – N… Looduskaitseala - N… Rahvuspark – N… Hoiualad - Püsielupaigad – Natuuraalad – Euroopa Liidu kaitsealad (linnualad, loodusalad)
säästva arengu poliitika ellurakendamisest ning avaldada selle kohaseid arvamusi; 2. analüüsida riigi säästva arengu poliitikat ning avaldada erinevate valdkondade kohta arvamust (energeetika, põllumajandus, loodusvarade kasutus jne); 3. esitada Valitsusele ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele säästva arengu alaste küsimuste lahendamise kohta ettepanekuid; 4. esitada ettepanekuid säästva arengu alaste õigusaktide väljatöötamiseks. Riiklik keskkonnastrateegia Eesti Vabariigi Riigikogu kiitis 12. märtsil 1997 heaks Eesti keskkonnastrateegia (KS), mis määratleb keskkonnapoliitika 10 prioriteetset põhieesmärki ning täpsustatud sihid lühi-, pikemaajalises ja pikaajalises perspektiivis vastavalt aastateks 2000, 2005 ja 2010. Need eesmärgid on: 1. Keskkonnateadlikkuse edendamine ja keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamine; 2. keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine; 3. energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine; 4
kaasav. Rahvas peab samu väärtusi mida väärtustavad ka võimulolijad. 16. Demograafilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse probleemid: * rahvastikutaaste probleem ehk rahvas vananeb ja väheneb - Iga järgnev põlv peab olema arvukam. * Rahvastiku kvaliteet- iga järgnev põlv peab olema targem ja tervem. 17. Jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb planeerida arengut pikema perioodi peale. Loodud on: Ülemaailmne keskkonnastrateegia ,,Agenda 21'', rahvuslik arengustrateegia, valdkonnastrateegia nagu näiteks Eestis Lastekaitse strateegia aastani 2015 ja eelnevalt on olnud ka näiteks narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012.
elu otsa ei lõppeks. Kõik meie teod on seotud meie väärtushinnangutega. Kui majandusmees ja loodusteadlane mitte ühtegi ühist väärtust ei leia, on see kokkuvõttes halb meile kõigile. Suurte probleemide lahendamisel on oluline koostöö. Pole ju mõtet, et ühed inimesed kaitsevad loodust ja teised hävitavad seda. Sellepärast on tehtud mitmeid kokkuleppeid, kus püütakse arvestada ka tootjate huve ning samas hoida loodust. Näiteks on koostatud keskkonnastrateegia, mille põhieesmärk on tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, säilitades seejuures maastike ja elustike mitmekesisus ning arvestades ka majandusliku arengutasemega. Samas on selge ka see, et inimesed ei saa minna tagasi koopaaega ja oma saavutused majanduses ära unustada. Olgugi, et loodus mängib kõigi maailma inimeste elus tähtsat rolli, teeb seda kindlasti ka majandus
ilma selles loetletud abinõude rakendamiseta väheneks Maad kaitsev osoonikiht aastaks 2050 poole võrra. See tooks kaasa miljoneid nahavähi ja silmakae lisahaigestumisi. Paljud osoonikihti kahandavad ained on kogu maailmas juba suures osas kasutuselt kõrvaldatud. Paraku küünib nende ainete eluiga kuni paarisaja aastani, mis tähendab, et isegi päevapealt nende kasutamise lõpetamine annaks tulemusi alles aastate pärast (Jürgens i.a). ,,Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" seab eesmärgiks kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained. Kodumajapidamistes kasutusel olevate freoonide kohta ei ole statistilist ülevaadet, kuid tööstustes/ettevõtetes on haloonide ja freoonide kasutuselevõtmine oluliselt vähenenud. Nende asemel on hakatud kasutama osoonikihile ohutuid, kuid väga kõrge GWP-ga fluorosüsivesinikke (HFC) (Jürgens i
3. Ei küta tuba üleliia soojaks 4. 1. kodanike ligipääs keskkonnainfole 2. kodanike õigus osaleda otsuste tegemises 3. juurdepääs õigusemõistmisele keskkonna alal 5. 1. keskkonnapoliitika olulised valdkonnad on keskkonnakorraldus, looduse mitmekesisuse kaitse, loodusvarade kasutus, jäätmekäitlus, veekaitse ja -kasutus jne. 2. keskkonnapoliitikat teostab enamasti riik, kuid seda võivad kujundada ja mõjutada ka ettevõtted ja organisatsioonid. 6. Keskkonnastrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegutsemismotiivide mõjutamisele säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste (liikide, elupaikademaastike ja teiste loodusressursside) säilimine tulevastele põlvkondadele. 7. 1. eesti kultuuriruumi elujõulisus 2. inimeste heaolu kasv 3. sotsiaalne sidus ühiskond 4. ökoloogiline tasakaal 8. Loodussäästlik: 1. Lihula katlamaja Loodust kahjustav/reostav: 1. Autodega sõitmine
sotsiaalsete gruppide põhihuvisid. Hea valitsemise tunnuseks on see, kui ühegi grupi huve ei tähtsustata üle ja huvid rahuldatakse tasakaalustatult. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus Arenenud riikides on rahvastiku probleemid-rahvastik vananeb ja väheneb. Demograafilise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks suurendada sündimust, et see ületaks suremuse. Teise võimalusena nähakse sisserände soosimist. Kuidas jätkusuutlikkust tagada? ÜRO võttis 1992.a. vastu ülemaailmse keskkonnastrateegia ,,Agenda 21" ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengustrateegia. Koostatakse ka valdkonnastrateegiaid, umbes 10 .a. perioodiks. Iga strateegiaga peaks kaasnema tegevuskava, kus on kirjas vastutavad institutsioonid, vajalike rahaliste ressursside maht ja allikad ning ajakava.
arengut, et sellega parandada inimeste elukvaliteeti ja tagada põhiliste vajaduste rahuldamine. Agenda 21 ja Läänemeremaade poolt allkirjastatud Läänemere Agenda on olnud alusdokumendiks Eesti keskkonnapoliitika kujundamisel. 2. Säästva arengu seaduses on kindlaks määratud säästva arengu rahvusliku strateegia alused ning esitatud looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtted. 3. Eesti keskkonnastrateegia eesmärk on inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, et ei kahjustaks loodust ja säiliks maatike ja elustiku mitmekesisus. 4. Säästev Eesti 21 püüab omavahel ühendada üleilmset konkurentsist tulenevad edukusenõuded, säästva arengu põhimõtted ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamise. Punane raamat: Raamatu eesmärk on anda ülevaade erinevate liikide haruldusest ning liikide väljasuremisele
2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2007. Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) liikmeks. 1. veebruar 2009 alustas tööd Keskkonnaamet. 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur 2017 Eesti on Euroopa Liidu ees (Looduspõhised lahendused keskkonnakaitses) KESKKONNAKAITSE ARENGU TÄHTSÜNDMUSED EESTIS 1417 Esimesed vee ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel 2004 Liitumine Euroopa Liiduga, EL 2007 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 2009 Moodustati Keskkonnaamet 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur Mõned rahvusvahelise keskkonnakaitse arengu teetähised 1962 Rachel Carson "Hääletu kevad", Silent Spring 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents, Loodus- ja keskkonnakaitse olemus
Millal vastu võetud? ,,Säästev Eesti 21'' on Eesti jätkusuutliku raengu riiklik strateegia kuni 2030. Aastani. Riigikogu kiitis strateegia heaks 14. Sept 2005. SE 21 ei ole suunatud üksnes keskkonnakaitselistele ja ökoloogilistele aspektidele, vaid on kogu Eesti ühiskonnaelu haarav arengukava. Eesmärk: Eesti kultuuriruumi elujõulisus; inimese heaolu kasv; sotsiaalselt sidus ühiskond; ökoloogiline tasakaal. 30. Milles seisneb ,,Eesti keskkonnastrateegia 2030" olemus? See on keskkonnavaldkonna arengustrateega, mis juhindub ,,Säästev Eesti 21'' põhimõtetest. Keskkonnastrateegia eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. 31. Mida tähendab NATURA 2000? Mis on selle eesmärk?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
