keskkonnajuhtimissüsteemid) · Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid SÄÄSTVA ARENGU EELDUSED · Poliitiline süsteem, mis suudab tagada elanikkonna aktiivse osalemise keskkonnaalaste otsuste tegemisel · Säästlikul, jätkusuutlikul alusel toimiv majandus · Sotsiaalne süsteem, mis suudab lahendada ebavõrdsusest tulenevaid sotsiaalmajanduslikke ja poliitilisi pingeid · Innovaatiline keskkonnasõbralik tehnoloogia · Paindlik ja isearenguks võimeline haldussüsteem · Teadlikkuse tõus, üldsuse osalemine ja surve · Muutused elulaadis ja tarbimisharjumustes Säästva avrengu seadus võeti Eestis vastu 1995.a Roheline eluviis ehk ökoloogiline elamisviis on niisugune elamisviis, mis ei muuda elutingimusi pöördumatult. Teisisõnu, see on tasakaaluline elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside ( aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise.
hävimine, eluks kõlbulike paikade puudus, sõjad loodusvarade pärast, epideemiad, tarbekaupade vajaduse kasv, energia tarbimise kasv. Abinõud – pereplaneerimine, sündivust vähendavad vahendid, naiste olukorra parandamine, laste suremuse vähendamine arengumaades, abiellumisea tõstmine, poliitiline sekkumine, ümberasustamine. Loodusressursside kiire vähenemine – loodusvarad – keskkonna osad, mida inimkond vajab olekasoluks ja kasutab tootmises, inimese tootmistegevuse objekt. Ammendamatud (õhk, vesi, päikeseenergia), taastuvad (muld, mets, veevarud, toit, biomassi energia), taastumatud (maagid, kaevandatavad kütused, geotermiline energia, tuumaenergia) Probleemid – igapäevane ressursside kasutamine tekitab suure nõudluse kõigi materjalide järgi.
populatsioonide kohastust. Väljasuremine toimub kui liigid ei suuda kohastuda/kohaneda keskkonnamuutustega, ega suuda saada piisavalt kiiresti ja piisava arvu järglasi, et liiki säilitada. Keskkonnareostus Liikide hävitamine Võõrliikide sissetoomine Kliima muutumine Geneetiline saastumine GMO Peamiselt on seotud nüüd siiski inimtegevusega Bioloogiline mitmekesisus on taastumatu loodusvara, tema kaitsmine on oluline nii ökoloogiliselt, majanduslikult kui ka esteetiliselt. Kaitsta olulisi ökoloogilisi protsesse ja elu säilitavaid talitusi Hoida geneetilist mitmekesisust Tagada liikide ja ökosüsteemide säästev kasutus Rio de Janeiro 1992 ÜRO keskkonna ja arengukonverents Kirjutati alla biodiversiteedi lepingule, kus püütakse leida lahendusi looduse mitmekesisuse kaitse ja kasutamise küsimustele. Eluslooduse varude säästlik tarbimine
Ameeriklane heitis Indiale ette suurt sigivust ja ligi miljardilist elanikkonna suurust. Hindu vastas, et üks ameeriklane tarbib, raiskab ja saastab maakera rohkem kui viis hindut. Nii et kõik on suhteline, olenedes sellest, kelle vaatepunktist asjale vaadatakse. Praegu on nii, et üliarenenud maad on rahvaarvu tõusus defitsiitsed ja alaarenenud maad produktiivsed. Ent maakera ülerahvustumise probleemi juures ei tohi unustada, et tehnoloogia ja teadus on seni vastupidiselt pessimistlikele ennustustele kõikidest raskustest üle saanud ja saab seda loodetavasti ka tulevikus. Järjest on leitud uusi võimalusi maakera elanikkonna toitmiseks. Geneetiliselt muundatud organismid. Kas Eestis GMO kasvatamine on lubatud? Toidukilomeetrid. kilomeetrid, mida läbivad toidu poodidesse vedajad ja tarbijad toidu muretsemisel. säästev areng ehk jätkusuutliku arengu all mõistetakse sihipärast arengut, mis parandab
kõlbulike paikade puudus, sõjad loodusvarade pärast, epideemiad, tarbekaupade vajaduse kasv, energia tarbimise kasv. · Abinõud pereplaneerimine, sündivust vähendavad vahendid, naiste olukorra parandamine, laste suremuse vähendamine arengumaades, abiellumisea tõstmine, poliitiline sekkumine, ümberasustamine. 2. Loodusressursside kiire vähenemine loodusvarad keskkonna osad, mida inimkond vajab olekasoluks ja kasutab tootmises, inimese tootmistegevuse objekt. · Ammendamatud (õhk, vesi, päikeseenergia), taastuvad (muld, mets, veevarud, toit, biomassi energia), taastumatud (maagid, kaevandatavad kütused, geotermiline energia, tuumaenergia) · Probleemid igapäevane ressursside kasutamine tekitab suure nõudluse kõigi materjalide järgi.
sest tagasi neid enam ei saa, mõelda tuleb järgnevatele põlvedele. Keskkonnakaitse strateegia ja põhiprintsiibid.-> Jätkusuutlik majandamine 1.)Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimega 2.)Jätkusuutlik ressursi kasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet Säästev areng. Säästev looduskasutus ja keskkonda säästva tehnoloogia vajalikkus. Üks tööstusriigi kodanik kulutab loodusvarasid 40 korda rohkem kui arengumaal elav inimene! Taaskasutus, varude piiramine, taastuvate loodusvarade kasutamine, kokkuhoidlikkus, energia säästlik tarbimine, koostöö, planeerimine. Planeet maa säästmine, eluea tõstmine, järgnevad põlved jne. Keskkonnaindikaatorid (surve-, seisundi-, mõju-, toimeindikaatorid). BIOINDIKATSIOON: 1.Kõikidel organismidel on kindlad nõuded elupaiga ja kasvukoha suhtes
jääkprodukte, et võimalikult säästlikult /jätkusuutlikult kasutada ressursse. 2. Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. 3. Globaalsed keskkonnaprobleemid: Rahvastiku kasv: Põhjuseks on surevuse langemus(arstiteadus, parem toit). Linnastumine... Loodusvarad: keskkonna osad, mida inimkond vajab olemasoluks ja kasutab tootmises, inimese tootmistegevuse objekt. Ammendamatud õhk, vesi, päikeseenergia Taastuvad mõistliku kasutamise korral võimelised uuesti end taastootma: muld, mets, veevarud ja toit, ka osa jõuvarusid biomassi energia Taastumatud maagid, kaevandatatvad kütused, geotermiline energia, tuumaenergia. Säästev kasutamine: taastuvate määr sõltuvusse uuenemise kiirusega; tarbimine ei tohi
vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaühtlaselt, kaduv loodusvara, liikide kadumine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine; RIO leping- looduse mitmekesisuse kaitseks ja Eesti Riiklik Seireprogramm energia tootmisega seotud keskkonnaprobleemid: kasvuhooneilmingute tugevnemine, mulla ja vee hapestumine, tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht, tuumajäätmete lõppladustamise ja aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused, linnade ja tööstuspiirkondade saastumine, teravnev põletuspuidu vajak arengumaades-
· uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele · uurib erinevate liikide reaktsiooni keskkonna muutustele. · Keskkonnaökoloogia ja keemia ökotoksikoloogia mürgiste ainete mõju looduses üksikisendist ökosüsteemideni · Maastikuökoloogia maastike struktuuri, arengut ja hooldust ökoloogiast lähtudes · Looduskaitse Ökoloogia liigendus põhineb looduse organisatsioonitasemetel ökosfäär ökosüsteem Elukooslus populatsioon organism (isend) elundkond organ kude rakk rakuorganell
1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine
Linnastumine Energia puudus. Loodust ja inimest ähvardavad ohud: Fossiilsete kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa atmosfääris Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev vähi ning pärilike haiguste levik Keskkonnamürkide kuhjumine akumulatsioon looduses Veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel, magevee varude pidev vähenemine, veekvaliteedi halvenemine. Loodusressursid loodus annab inimestele kõike ja kõik mis meie tegevuseks vajalik. Paljud loodusvarad on lõppenud või lõppemas tootmine läheb kallimaks, raske toorainet kätte saada. Mida vähemaks jääb ressursse, seda suurem on keskkonnareostus. Loodusvarad: 1. Ammendamatud loodusvarad (ei lõpe otsa) 2. Taastuvad loodusvarad (need, mis mõistliku tarbimise korral taastuvad, meie saame neid kasutada ainult juurdekasvu suuruses). 3. Taastumatud loodusvarad. Keskkonnakaitse tähtsad sündmused. 1970 Euroopa looduskaitse aasta 1972 ÜRO keskkonnakonverents Stockholmis
ammendumist, sest varud uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumise ja soolase vee tungimise põhjavette. Kui veevarud oleks jaotunud ühtlaselt, jätkuks vett 20-30 miljardi inimese tarvis. Vee säästmine – kokkuhoid ja korduvkasutamine, abinõud vee reostuse vähendamiseks, veehoidlad. Eutrofikatsioon – veekogude rikastumine toitainetega. See on looduslik protsess, mille põhjustab peamiselt erosioon. Inimene aitab sellele omalt poolt kaasa reovee juhtimisega veekogudesse, liigse põldude väetamise jmsga. Eutrofeerumis tunnused: elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus, liigilise mitmekesisuse vähenemine, vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus sügavates veekihtides, põhjasetete mudastumine. Eutrofeerunud veekogu päästmiseks tuleks läbi viia vee keemiline töötlemine, veekogu aereerimine, veekogu sisse- ja väljavoolu reguleerimine, põhjumuda eemaldamine
V2 1) Mis on Säästev areng, nimetage selle eeldused ja vahendid. Eeldused: 1. Poliitiline süsteem, mis suudab tagada elanikkonna aktiivse osalemise keskkonnaalaste otsuste tegemisel 2. Säästlikul, jätkusuutlikul alusel toimiv majandus 3. Sotsiaalne süsteem, mis suudab lahendada ebavõrdsusest tulenevaid sotsiaalmajanduslikke ja poliitilisi pingeid 4. Innovaatiline keskkonnasõbralik tehnoloogia 5. Paindlik ja isearenguks võimeline haldussüsteem 6. Teadlikkuse tõus, üldsuse osalemine ja surve 7. Muutused elulaadis ja tarbimisharjumustes Vahendid: 1. Seadusega kehtestatud keskkonnastandardid 2. Teadus, innovatsioon 3. Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) 4. Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid) 5. Valitsusvälised survegrupid 6
aasta tasemel. See on esimene samm võitluses ülemaailmse soojenemisega. Bioloogiline mitmekesisus - elukeskkondade üldine muutlikkus / rohkus ja seda mõjutavate elusorganismide paljusus- Geneetiline- Liigiline- Ökosüsteemiline. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse põhjused - bioloogilised, esteetilised, majanduslikud. Liikide hävimine - Hinnanguliselt 99% kõigist eksisteerinud eluvormidest on välja surnud. Bioloogiline mitmekesisus kui taastumatu loodusvara. Hävimise põhjused - evolutsioon ja massilised hävimised. Kaasaegne massihävimine, Liigne ekspluateerimine, Reostus, Elupaikade hävimine, Uute liikide sissetoomine. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonid - Rahvusvahelised kokkulepped: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, 1992 Rio de Janeiro, CITES, Washington 1973 ohustatud liikidega kauplemine, Berni konventsioon 1979 Euroopa elupaikade kaitse, Ramsari konventsioon 1972 märgalad
Probleem seotud linnastumisega (urbanisatsioon) 30. Kuidas piirata rahvastiku liiga kiiret kasvu? Pereplaneerimine (nõustamine, arstlik teenindus) Sündivust vähendavad vahendid Naiste olukorra parandamine (hariduse võimaldamine) Laste suremuse vähendamine (arengumaades) Abiellumisea tõstmine 31. Loodusvarade säästva kasutamise põhimõtted (nimeta vähemalt 3) Kõik loodusvarad on lõppkokkuvõttes piiratud Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusega Eelistatum on võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine: tarbimine ei tohiks tugineda ühele loodusvarale Otstarbekam on rajada tootmine kohalikule loodusvarale ja korraldada jäätmete hooldamine samuti kohapeal Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt, rahuldades
2. Looduslikult pärit.-lt jag heitvees olevad ained: (tekkeallikad) *Reostusallikad kasvavad kiiresti ja juba *Mineraalseks (liiv, savi) *Orgaaniliseks (taimne ja väikesed kogused mürgiseid jäätmeid, mis vast lub loomne) reostusnormidele, ohust juba keskk ja inimeste tervist C) Heitvee puhastus meetodid: mehaaniline, Lahendus: *Parima võimaliku tehnoloogia BAT tehn. keemiline, bioloogiline puhastus protsesside muutmine *Tootmisprotsessis tek jäätmete Veekvaliteedi näitajad: taaskasut *Taaskasutat ümbertöödeldud materjalist 1. Orgaaniline aine: Biokeemiline hapnikutarvidus BHT, pakendid, tooted *Toote ea pikend *Parandatavad, Keemiline hapnikutarvidus KHT, Üldsüsinik TOC monteeritavad tooted *Ohtlike ainete sisalduse vähend 2
Poliitika on protsess mille käigus jõutakse otsusteni, mis määravad eri gruppide vahelistes suhetes kehtivaid reegleid. Keskkonnapoliitika on riigi sihipärane tegevus või tegevuseus loodu- või tehiskeskonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Maailma peamised KK probleemid (3)- vaesus ja rahvastiku kiire juurdekasv, loodusressursside ammendumine ja saastumine. Eesti suurimad KK probleemid kestavad sellepärast, et (4) on tööstuses on kasutusel aegunud, toorainemahukas tehnoloogia, elanike madal KK teadlikus, KK alase tehika ja oskusteabe mahajäämus, puudlik keskkonnakorraldus. KK kahjude maksustamise põhieesmärk peaks olema KK kaitsmine, aga peamiseks eesmärgiks on kujunenud riigieelarvesse raha kogumine, esimesel juhul on tegu regulatiivse maksuga, teisel juhul fiskaalse maksuga, mille kogumisega vähendatakse teisi makse nii, et eelarve jääb samaks. KKP vahendid (3) Õiguslikud (5) · standardid, piirnormid, keelud
kõdunemisel (nt põllumajanduses ja prügilates) satuvad atmosfääri kasvuhoonegaaside lisakogused, mis on seni olnud aktiivsest süsinikuringest väljas. Toimub globaalne soojenemine ja kliimamuutus. Loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine - nende all mõeldakse nii otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad) kui ka põllukultuure. Taastuvad loodusvarad on inimese seisukohalt põhimõtteliselt igavesed (nt muld, mets, veevarud, toit; päikese, tuule, vooluvee, biomassi energia). Taastumatuid loodusvarasid on piiratud kogus ja need on tekkinud Maa pikaajalise arengu jooksul (nt kaevandatavad kütused, maapõuesoojus, tuumajõud, maagid) Toiduprobleemid - Kuna maailma rahvaarv suureneb, tuleb toita üha rohkem suid. Kõige rohkem kannatavad alatoitumise all maata maarahvas ja linnade vaesed
looduskasutust ja seatakse tegevuspiiranguid keskkonna kaitseks Keskkonnakaitse ülesanded *Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, pöörates peatähelepanu põhjustele, kuna tagajärgede likvideerimine on tunduvalt kallim ja mõnikord isegi võimatu. *Ettevaatlikkus otsuste tegemisel: kui kavandatava tegevuse mõju ei ole selge, ei tohi otsuseid langetada. *Keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiasse ning nende arvestamine iga üksiku loodusvara ja keskkonnakomponendi kasutamisel ja kaitsel, looduskeskkonna kui ühtse tervikliku kompleksi huvide arvestamine; *Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena, keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest: keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust.
temperatuuri keemilist agressiivsust tolmuosakeste kuju, omadusi fraktsioonkoostist jm. 4. Gaaside puhastamine väävel-ja lämmastikoksiididest Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääri saab vähendada järgmiste meetoditega: - väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist, - vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine, - väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine, - vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest. Kaks esimest vastavad säästva tehnoloogia ja säästva arengu põhimõtetele. Väävlieraldusmeetodid võib jagada: 1. olenevalt lõppsaadusest: - regeneratiivseteks puhastatakse ja töödeldakse kinnipüütud väävlit edasi kuni puhta elementaarse väävlini, vedela vääveldioksiidini või väävelhappeni - mitteregeneratiivseteks lõppsaaduseks on väävlit sisaldavad jääktooted, mida ladustatakse või kasutatakse teistes majandusharudes
Sisukord: Sissejuhatus 3 1.SÄÄSTVA ARENGU KUJUNEMINE 4 1.1 põhitõed 5 1.2 Rio konverents 6 1.3 Agenda 21 7 2. SÄÄSTEV ARENG EESTIS 10 2.1 Eesti Säästva Arengu Riiklik Strateegia (SE 21) 11 3. SÄÄSTEV ARENG EUROOPA LIIDUS 12 3.1 Euroopa Liidu säästva arengu strateegia 13 3.2 Euroopa Liidu Säästva Arengu Konsultatiivfoorum 15 Kokkuvõte 16 Kasutatud kirjandus 17 1 Sissejuhatus Säästev areng on maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, maj
Valitsuse vastutuse suurendamine Piisav ja selge teave erinevate lahenduste vahel valimiseks Keskkonnamõjude hindamine: Definitsioon: kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasnevate keskkonnale avalduva mõju hindamine (Keskkonnaministeerium) Natura hindamine Piiriülese keskkonnamõju hindamine Strateegiline keskkonnamõjude hindamine: Põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, energeetika, tööstuse, transpordi, jäätme käsitluse, veemajanduse, telekommunikatsiooni või turismi valdkonnas. Üleriigiline, maakondlik või üldplaneering. Keskkonnamõjud: Definitsioon: Tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju looduskeskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Oluline keskkonnamõju Keskkond laiemas tähenduses: loodus, majandus, sotsiaalne, kultuuriline > säästev areng. Elukeskkond
...........................12 3.2.2 Heaolu kasv ..............................................................................12 3.2.3 Sidus ühiskond ...........................................................................13 3.2.4 Ökoloogiline tasakaal ...................................................................13 4. LOODUSLIKE PROTSESSIDE SEOTUS JATASAKAAL......................14 4.1 Strateegilised valikud .....................................................................14 4.1.1 Loodusvarad ja jäätmed .................................................................14 4.1.2 Looduslik mitmekesisus ja säilitamine ................................................15 4.1.3 Saastatuse vähendamine ................................................................15 KOKKUVÕTE ................................................................................17 KASUTATUD ALLIKAD ..................................................................18 SISSEJUHATUS
tänaseni on see toimunud mõtlematult ja hoolimatult ökoloogilise tasakaalu suhtes. Roheline ideoloogia rajaneb ökoloogial (teadus organismidest nende elukeskkonnas). Vastandades arvamust, et inimene on looduse peremees, hoiatab ökoloogia, et inimtegevus võib looduslikku tasakaalu häirides hävitada ökosüsteemi, mis omakorda teeb inimtegevuse võimatuks. Mõned rohelise liikumise esindajatest on tekitanud sellest põhimõttelise vastanduse tehnoloogia ja looduse vahel. Samas peab osa rohelisi just nimelt nn rohelist tehnoloogiat oluliseks lahendusteeks, mis nende arvates võimaldab ühildada kaasaegse majandussüsteemi toimimise globaalse loodusliku tasakaalu säilitamisega. Roheline elamisviis Teisisõnu ökoloogiline elamisviis on selline eluviis, mis ei muuda elutingimusi pöördumatult. See on keskkonnaga tasakaalus ning võib seetõttu olla igikestev. Aluseks
..................................................................................14 9.Reovete eeltöötlemismeetodid.......................................................................................15 10.Reovete keemiline puhastus.........................................................................................16 11.Aktiivmudaprotsess......................................................................................................17 12.Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel.....................................................19 13.Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest.......................................................................20 14.Reovete looduslikud puhastid......................................................................................21 15.Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus.........................................................22 16
8 hindamine, toodete elutsükli analüüs, keskkonnamärgid, keskkonna aspektid tootestandardites. ISO - Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon CEN - Euroopa Standardikomitee Eestis: ÕHK, VESI, RADIATSIOON, MÜRA,PINNAS Keskkonnanormatiiv on keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu. Kvaliteedinormatiivid Heitenormatiivid Tehnoloogianormatiivid (puhastusseadmed jne) Tootenormatiivid (kütus, akud jne) Näiteks: välisõhu, pinnase, müra, heitvee, kiirguse normatiivid Keskkonnaload jaguneb kompleksluba ja lihtluba Tegevusluba: ehitusluba; - valla või linnavalitsus ehitise kasutusluba; keskkonnakompleksluba; vee erikasutusluba; välisõhu saasteluba; jäätmeluba; Keskkonnaluba: kalapüügiluba ohtlike jäätmete käitluslitsents; kiirgustegevusluba;
seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur. Muudest keemilistest meetoditest võib nimetada hapendamist-taandamist, desinfitseerimist, pH reguleerimist ja neutraliseerimist. Keemilise sadestuse skeem: Keemilise sadestuse tähtsaim kasutusala on fosforiärastus. Samal ajal reageerivad sadestuskemikaalid ka vees oleva orgaanilise heljumiga, mistõttu väheneb reovee orgaaniline koormus. 11. Aktiivmudaprotsess Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt levinud aeroobne biopuhastusprotsess. Eelpuhastatud ja eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse (aerotanki), mis on protsessi tähtsaim osa. Siin reovesi kontakteerub akiitvmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus
keskkonda. KK tunnusjooned: Keskkonnaõiguse printsiibid; Avalikkuse kaasamine; Seos EL keskkonnaõigusega; Terviklikkus. KK põhiprintsiibid: Jätkusuutlik areng; Kahju vältimine; Ettevaatus; Saastaja maksab. Keskkonnaõigus Eestis: PS § 53: Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. /Õigus puhtale keskkonnale/. PS § 5: Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Igaüheõigus: Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele. ÕIGUS – osa saada. LOODUSEST JA SELLE HÜVEDEST! KOHUSTUS – loodust kaitsta ja säilitada. VASTUTUS – seadust tunda ja sellest kinni pidada. Igaüheõigus- Looduses vabalt liikumise õigus kõikide maaomanike maadel viisil, mis ei too endaga kaasa paha ega segadust /RMK/
kontsentratsiooni (mg/l) või orgaanilise aine lagundamiseks kuluva hapniku kaudu. Reostuskoormus on suublasse (s.o.loodusesse) või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus (kg/d). Tootmisreoveega seonduvalt räägitakse ka erireostusest, mida väljendatakse kas reoaine kogusena kg-des (või tonnides) ühe toodanguühiku kohta või inimekvivalentides. Reoained esinevad vees lahustunud kujul kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljumina). Heljumi all mõistetakse uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogust, mida väljendatakse mg/l. Osa heljumist võib eralduda settimise teel. Reoveepuhastuses räägitakse ka kuivainest (TS, total solids), mille all mõeldakse veeproovi aurutusjääki. See sisaldab lisaks heljumile ka kolloid- ja lahustunud aineid, kuid ei sisalda aurutustemperatuuril lenduvaid aineid. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina.
Karl Ernst von Baer – ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi Teaduste Akadeemia, kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Schultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad Alexander Theodor von Middendorf – Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm Gregor Helmersen – ettekanne Loodusuurijate Seltsis suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust; looduse kaitse mõtte algataja Eestis ja Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks. Carl Robert Jakobson – ● linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, ● mets peab olema, ● põlluharimine ja metsad käigu käsikäes; vältida veereostust, kaevata linaleostustiigid, ● igal talul peab olema oma väike park, ● elukoht ilma roheluseta on nagu roog ilma soolata e. nädal ilma pühapäev
kogum, mis mõjutab organismi või ökoloogilist kooslust ning määrab kokkuvõttes ära nende vormi ja ellujäämise. Saastus- Inimtegevus kahjustab keskkonda: Keskkonna otsese ja kaudse saastamisega. Tegevusega, millega rikutakse ökoloogilist tasakaalu (vihmametsade raiumine jne). Loodus- ja keskkonnakaitse seadusandlus Eestis: Põhiseadus, seadused, valitsuse, määrused, ministri määrused, välislepingud. Loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult (§ 5). Igaühel on õigus tegeleda ettevõtlusega, kuid selle õiguse kasutamist võib seadusega reguleerida (§ 31). Igaühel on õigus oma omandit vabalt käsutada, kuid ei tohi seda teha üldiste huvide vastaselt (§ 32). Igaühel on õigus vabalt liikuda, kuid seda õigust võib looduskeskkonna kaitse huvides seadusega piirata (§ 34). Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning
kogum, mis mõjutab organismi või ökoloogilist kooslust ning määrab kokkuvõttes ära nende vormi ja ellujäämise. Saastus- Inimtegevus kahjustab keskkonda: Keskkonna otsese ja kaudse saastamisega. Tegevusega, millega rikutakse ökoloogilist tasakaalu (vihmametsade raiumine jne). Loodus- ja keskkonnakaitse seadusandlus Eestis: Põhiseadus, seadused, valitsuse, määrused, ministri määrused, välislepingud. Loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult (§ 5). Igaühel on õigus tegeleda ettevõtlusega, kuid selle õiguse kasutamist võib seadusega reguleerida (§ 31). Igaühel on õigus oma omandit vabalt käsutada, kuid ei tohi seda teha üldiste huvide vastaselt (§ 32). Igaühel on õigus vabalt liikuda, kuid seda õigust võib looduskeskkonna kaitse huvides seadusega piirata (§ 34). Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves KESKKONNA STRATEEGIA JA SÄÄSTEV ARENG Referaat Tallinn 2014 Sissejuhatus. Keskkonnaprobleemid on osa meie igapäevaelust: iga inimene on kuulnud kliimamuutustest, naftareostustest, vihmametsade ning üldse metsade hävimistest, üleujutustest ja nende halbadest tagajärgedest meie keskkonnale. Kahjuks kõik see on suuresti inimtegevuse tagajärg. Kas siis teadmatusest või hoolimatusest aga keskkonna probleemid on väga aktuaalsed ja igapäev meie silme all. Keskkonnastrateegia. Keskkonnastrateegia on riigi või teatud piirkonna, ettevõtte või muu organisatsiooni keskkonnategevuse põhimõtted ning pikemaajalised sihid ja arengusuunad, eesmärgid ning nende saavutamiseks kaasatavad organisatsioonid. Keskkonnastrateegia määratletakse keskkonnapoliitika arendusena või iseseisva dokumendina. Dokumentides toodud eesm�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
