KESKAJA NAINE REFERAAT Sisukord Sissejuhatus...........................................................................3. Naiste elu keskajal................................................................... 4. Perekond.............................................................................. 5. Töö..................................................................................... 6. Ketserlus.............................................................................. 7. Kokkuvõte.............................................................................8. 2 Sissejuhatus Tänapäeval on naiste õiguste teema väga päevakajaline, sest naised on hakanud võitlema oma õiguste ja meestega võrdsuse saavutamise eest. Keskaja Euroopas oli aga olukord hoopis teistsugune. Selles referaadis ma...
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Pedagoogika aluste seminar Keskaja Naine Referaat Katrina Viirma BA VI rühm Tartu, 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Naise elu keskajal................................................................................................................... 3 Haridus.................................................................................................................................... 4 Haritud naised...............................................................
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Pedagoogika aluste seminar Keskaja Naine Referaat nimi rühm Tartu 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Naise elu keskajal................................................................................................................... 4 Poiste eelistamine................................................................................................................... 5 Haridus........................................
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM KESKAJA NAINE Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Naiste elu keskajal polnud lihtne. 90% lihtrahvast elas maal ning seega oli vaja teha väga palju füüsiliselt rasket tööd nii meestel kui ka naistel. Tavaliselt oli naisel elu jooksul vähemalt 5-7 rasedust, mis kurnas neid vaimselt ja kehaliselt. Selle tõttu pidi naine ka enamuse oma elust tegelema lastega ning nende kasvatamisega. Naised jagati kolme rühma: neitsid, abielus ja lesed. See liigitus määras naiste elus palju ning eri gruppidesse kuuluvatel naistel olid erinevad kohustused. Abielu peeti väga tähtsaks. Ilma naiste tootva tööga poleks toime tuldud, neil oli väga suur osatähtsus. Levinuimaks naiste ametiks sai tavalisim teenijaamet. Nende palk oli oluliselt väiksem kui meestel ning vahel palgati neid seepärast ka rohkem. Vaesemad naised valisid raha teenimiseks lihtsama ning räpasema tee prostitutsiooni. Mõned naised otsustasi...
90% lihtrahvast elas maal ning seega oli vaja teha väga palju füüsiliselt rasket tööd nii meestel kui ka naistel. Tavaliselt oli naisel elu jooksul vähemalt 5-7 rasedust. Naised jagati kolme rühma: neitsid, abielus ja lesed. Abielu oli tollel ajal väga tähtis. Tollel ajal valitses norm, et naised on loodud vaid inimsoo jätkamiseks. Sünnitus oli ohtlik nii naistele, kui lastele. Erandjuhtudel tehti ka keisrilõiget. Lapse algseks õpetajaks enne kooli minekut oli naine. Naiste töödede hulka maal kuulusid tule eest hoolitse- mine, koduhoidmine,toidu valmistamine, aia koristamine, koduloomade eest hoolitsemine ja veekandmine. Linnas oli naistel rohkem ...
Keskaja naine ja perekond Keskajal defineeriti naist kui "abikaasat, leske või neitsit". Ta oli pere- ja sugukondlike piirangute ohver. Keskaegses meeste poolt valitsetud ühiskonnas ei leidu ametlikes dokumentides naisest pea mingit märki või kui isegi leidub, siis on tegu kõrgaristokraatiaga. Naine tegi abielludes läbi kaks muutust, esiteks kolis ta oma abikaasa juurde ja teiseks liikus ühiskonna kihtides, kas kõrgemale või siis madalamale. Omamoodi revolutsiooniks sai kiriku poolt algatatud nõudmine, et abielu sõlmimisel peavad mõlemad osapooled oma jah-sõna ütlema, visalt kasvas ka armastusabielude osakaal. Kui naine abiellus tuli temaga kaasa anda ka kaasavara. 12. sajandil naise kaasavara suurenes märgatavalt, loomulikult selleks et parandada ühiskondliku seisust. Kaasavarade järkjärguline kahanemine põhjustas kokkuvõttes naise alaväärtustamist kogu keskaja vältel. Kardeti ka seda, et suguvõsasse...
Autor: Kaisi Kaljuvee Kadri Tiganik Naise elu määras tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, lesk või abielunaine Naine sünnitas keskajal keskmiselt 5-7 last, Neil oli samuti õigusi meeste õiguste kõrval 14. saj leiti, et naise olulisus koduses majapidamises on oluline Kodune majapidamine naiste õlul · Hästitoimiv abielu oli ühiskonnas tähtis · Naise ülesandeks oli suguvõsa koos hoidmine ja igasuguste konfliktide ära hoidmine · Naine pidi hoolitsema mehe ja laste eest · Hea abielunaise tunnuseks oli kodus viibimine ja perekonna eest hoolitsemine · Põhimõte : isa kasvatab ja ema toidab · Abielu ei tohtinud lahutada, kuid võis lesestumisel taasabielluda 12. saj sai tavaks, et naine on mehest noorem Kõrgklassi hulgas peamine vara edasi andmine ja liitude kinnitamine Mehe võim naise omandi üle Naise ül abielus-> mehele armastav naine, hea ema ·Luuletaja , kirjanik , ajaloolane . ·Esimene nai...
Naise roll keskaegses ühiskonnas Traditsiooniliselt piiritletakse keskaega aastatega 500 ja 1500. Naised olid tihti ,,kohalikud" pühakud ja oma linna ,,südametunnistus" kuna au ei olnud üksikisiku asi vaid kogu sugukonna või linna asi. Naiste positsiooni määras perekonnaseis: nad olid kas vallalised, abielus või lesed. Naistel oli keskajal üleüldiselt üsna tugev positsioon. Seda tõestab asjaolu, et pojad võtsid kasutusele ema suguvõsale viitava nime, kui seda peeti isa suguvõsast väärikamas. Naiste mõju ilmnes ka selles, et nad võisid iseenda nimel teha rikkalike annetusi, näiteks kloostritele. Perekonnas ja abielus oli naistel tähtis roll, kuid juriidiline positsioon oli neil meestest nõrgem. Mehe võim naise omandi üle oli nii suur, et naised kaotasid oma vara käsutamisõiguse. Naise õiguslik olukord paranes seoses Rooma õiguse taasavastamisega 12. sajandil. Igapäevaelus oli naistel perekonnas tähtis r...
Naiste tähtsus keskaegses ühiskonnas Keskaja naisajalugu on mitmekesine. Naiste tegelik elu on olnud hoopis midagi muud kui see, mis preestrite tekstides kirjas. Kiriku naiskäsitlus lähtus sellest, et Eeva läbi tulid maailma kannatus ja surm ning naised sel ajal olid sõltuvad oma soolisest kuuluvusest. Kuid ilma naisteta ei saanud ühiskond ega ka mehed hakkama. Naised olid olulisel kohal nii lastekasvatajatena, kauba tootjatena kui ka usuliste tõekspidamiste edasiviijatena. Harmoonilisel ja hästitoimival abielul oli keskaegses ühiskonnas tähtis koht. Naine oli rase ja hoidis lapsi kogu oma täisealiseks olemise aja. Naise üleasanne abielus oli hoida sidet üksikisikute ja perekondade vahel. Seelikukandja ettekirjutuseks oli veel abikaasade üksmeelsuse kindlustamine, kus ta pidi ära hoidma konfliktid kodus ja väljaspool seda. Kuid naisisiku põhiülesandeks oli ikkagi oma mehe armastamine, mis lõi abikaasade vah...
Naiste tähtsus keskaegses ühiskonnas Adele Liht 10.a klass Naiste tähtsus ei olnud suur valitsemises ja ühiskonna kultuuri kaasa löömises harv nähtus kui mõni naine sai tähtsamale kohale kui ta mees. Naiste tähtsus oli aga küll suur perekonnas, töö tegemises, kloostris, maagias ja ka rüütlikultuuris käsitleti naisi hästi. Arutlen nednel teemadel keskaja piirdes. Perekonnas ei tohtinud naised mehi petta, nad pidid olema head abikaasad ja emad. Naised pidid hoolitsema järel kasvatuse eest ja ka maja eest. Mehed käisid usuretkedel või sõjas siis jäi kõik mehe tööd ka naise teha, sest muidu läheks majapidamine hukka ja tuleks kannatada nälga kuna pole haritud põlde, ega pole midagi millest süüa teha (lk 59- 96). Ma arvan, et naised tegid liiga...
naine ja perekond Sissejuhatus Keskaja ning tänapäeva naise elukäik ja olu on võrreldes tänspäevaga tundmatuseni muutunud. Keskajal olid naised tugevalt meeste kontrolli all ja võrduseni oli veel pikk tee minna. 17.05.14 2 Naise elu Naise elu määras tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, lesk või abielunaine Neitsi positsiooni oli usulisest seisukohast kõrgeim ja turvalisim aste, madalaim oli abielu ja lese seisus nende vahepeal. Naine sünnitas keskajal keskmiselt 5-7 last, Neil oli samuti õigusi meeste õiguste kõrval 14. saj leiti, et naise olulisus koduses majapidamises on oluline 17.05.14 3 Naise elu Ta oli pere- ja sugukondlike piirangute ohver. Seisusteks olid rüütlid, talupojad ja vaimulikud, kuid naise staatus puudus. Naisel oli keskmiselt 5-7 rasedust kahe kuni kahe ja pooleaastaste vahe...
Naised keskajal Keskaeg on ligikaudu tuhande aasta pikkune ajalõik Euroopa ajaloos, mille kestvuseks loetakse tavaliselt aastaid alates Rooma riigi langemisest aastal 476 kuni Ameerika avastamiseni Kolumbuse poolt aastal 1492. Eestis peetakse keskaja alguseks tavaliselt Põhja- Euroopa ristisõdade siiajõudmist ning siinsete alade kristlikuks muutmist aastatel 1208-1227. Lõpuks peetakse üht kahest sündmusest: Reformatsiooni siiajõudmist aastatel 1520-1530 või 1558-1583. aastatel toimunud Liivi sõda. Keskaja inimese igapäevaelu kirjendanud ja tutvustanud kursuse käigus räägiti meile palju sellest, mis oli keskajal võrreldes tänapäevaga teistmoodi ning kuidas siis elati. Oma essees tahan põhjalikumalt arutleda naiste positsiooni ja elu üle keskaja Euroopas. Levinud on arvamus, et keskajal elanud naised ei omanud kristlikus ühiskonnas omaette kohta. Inimesed keskajal küll tajusid naist iseseisva kate...
Tartu Kivilinna gümnaasium Perekond keskajal Referaat Koostaja: Liisu Kiisk Klass:G2ik Sissejuhatus Keskaja naine oli pere- ja sugukondlike piirangute ohver. Keskaegses meeste poolt valitsetud ühiskonnas ei leidu ametlikes dokumentides naisest pea mingit märki.Lugu peeti asteetlikust elu-ja mõttelaadist ning ihadele järeleandmisse ja enese hellitamisesse suhtuti kui inimlikku nõrkusesse. 2013 Keskaja perekond Keskajal tähendas abieluliit eelkõige rahu sõlmimist. Kui naine anti suguvõssa , kellega otsiti lepitust, sai pruudist kokkuleppe tuum. Talle kui tööriistale anti roll, mis oli suurem tema isiklikust saatusest ja soovidest. Vältida igasugust laiduväärset käitumist ja ...
NAINE JA PEREKOND KESKAJAL SISSEJUHATUS Ma valisin selle teema nagu Naine ja perekond sellepärst, et keskajal oli naiste elu väga raske, nad ei saanud teha isegi seda mis on tänapäeval meie arust täiesti normaalene, nad ei sanud ise omale meest valida ja pidid põhimõtteliselt istuma kodus ja teenindama teisi pereliikkmeid. NAINE JA PEREKOND Naisi püütakse paigutada raamistusse, mille kaasaegsed ise neile andsid, sellesse piiranguteta kompleksi, mille kaudu suguvõsa ja perekond takistasid naisel end kehtestamast juriidiliselt, kõlbeliselt ja majanduslikult täieõigusliku isikuna. Perekondliku kontekstiga piirdudes vaatleb see uurimus sugudevahelisi suhteid seal, kus need kõige ilmsemalt ja igapäevasemalt kaasa mängisid: tuumikperekonna ja suguvõsa eesmärkide ning lootusi väljendavate koduste kohustuste ja vastustuste jaotuses. Keskajal tähendas abieluliit eelkõige rahu sõlmimist. Kui naine anti suguvõssa , kellega otsiti lepitust, sai...
1. Piibel ja tunnis tutvustatud piiblilood: · Olemuselt pühakiri ja kristluse alustekst. · Autorid on erinevatest seisustest ja ametitest. · Kirja pandud 12. sajand eKr (vanimad) 2. sajand pKr (uusimad) · Koosneb kahest osast ehk vanast testamendist (Juudama ja Iisraeli ajalugu, maailma loomine, Kain & Abel, pattu langemine) ning uuest testamendist (kristuse sünd, elu, imeteod). · Kokku on tõlgitud ~300 kirjakeelde ja on suurima tiraaziga teos maailmas. · Kain & Abel: Eeva ja Aadama pojad, kellest Kain on vanim. Loo story seisneb selles, et Kain tappis oma venna, sest jumal eelistas Abeli ohverdust Kaini omale. Selle tõttu pani jumal Kainile peale karistuse, et ta peab elu lõpuni maa peal ringi hulkuma ja ei saa omada kindlat asupaika/elupaika. Elas häbis ja põlguses, kõik teadsid, mis teoga ta hakkama oli saanud, kuid Jumal andestas talle lõpuks. (Kain rajas Noodimaa, asus sinna elama, jäi paikseks,...
Pühakud keskaja inimese elus Tihtipeale on inimestel raske mõelda pühakutest kui tegelikult elanud meestest ja naistest. Neid ei nähta aktiivse ja keeruka isiksusega inimestena, vaid meist kõrgemal seisvate olenditena, täiuslikena. Nad on kristaliseerunud omaenda reaalsuses, meist kaugel. Siiski on nad komplitseeritud ja kordumatud isiksused. Püha Helena, keisrinna, konkubiin ja Vana- Rooma keisri Constantius Chloruse naine, oli energiline, veetlev, jumalakartlik, samas auahne naine. Püha Teresa Avilast, tuntud kui ,,kiriku doktorina", oli hea inimestetundja ja taibukas kirjanik või püha Augustinus, noores eas lõbujanuline, keerulise eluteega, viljakas ja mõjukas õpetlane. Neid on püütud sobitada vormi, mis vastaks mingile üldtunnustatud kristliku täiuse kategooriale ning sealt edasi sarnastada nad Kristuse kujuga, püüd jõuda lähedale sellele absoluutsele normile. Seetõttu on nad väga sarnased oma imetegudega, olemusega, justkui s...
TARTU ÜLIKOOLI AVATUD ÜLIKOOLI ÕPE eriala nimi KESKAJA NAISE ELU JA HARIDUS Uurimustöö Juhendaja: Tartu 2012 Sissejuhatus Võrreldes keskajaga on tänapäeva naiste õigused ja kohustused väga palju muutunud. Keskajal ei olnud võimalusi ega ka soovi võidelda naistel enda õiguste eest, et olla meestega võrdsed. Seetõttu on naiste õiguste teema vägagi aktuaalne. See referaat annab põgusa ülevaate keskaja naiste elust ja eelkõige hariduselust. See toob välja tõsiasjad keskaja naise perekonnast, elust, millised olid neiste õigused ja kohustused, mis tööaladel naised töötasid ja toob välja ka mõned silmapaistvamad naiskujud. Valisin selle teema eelkõige seetõttu, et naiste õigused huvitavad mind väga. Loomulikult on ka teema päevakohane, kuna väga palju räägitakse naiste ja meeste võrdsusest ka tänapäeval. Naise elu keskajal ...
Etendus “Tõrksa taltsutus” Vaatasin hiljuti ERR arhiivist ära TRK lavakunstikateedri XIII lennu diplomietenduse “Tõrksa taltsutuse”, mille esimene vaatus ilmus 04.11.1988 ja teine vaatus 01.04.1988. Näidendi autor on William Shakespeare, lavastajaks oli Elmo Nüganen ja režissööriks Jaan Pihlak. Komöödia kujundusele andis panuse Anna Andreste ning liikumisele Mait Agu. Osatäitjaid oli mitmeid, kuid peamiselt esinesid laval Allan Noormets, Rain Simmul, Artur Talvik, Anne Reemann, Hendrik Toompere, Merle Jääger ning Andres Dvinjaninov. Komöödiast pakatav lavastus juhib mõtlema asjaolule, kus naine peab tundma oma kohta ja mees peab oma tahtmise nimel vaeva nägema. Kohati võib seda lavatükki kujutada ka tragöödiana, kuna tegutsetakse üksteise selja taga, olles üksteise soovidele ja tunnetele vastu ning eirates neid. “Tõrksa taltsutus” on kahevaatuseline etendus Shakespeare’i viievaatuselisest näidendist, mis...
Keskaeg I sajandi keskel levis Rooma impeeriumis prostitutsioon ehk seksuaalteenuste pakkumine tasu eest. Vastukaaluks vabadustele seksuaalelus hakati järk-järgult üha enam rõhutama karskuse ja tsölibaadi ehk ebielutuse väärtust. (Praegu peavad tsölibaadist kinni enamike riikide preestrid.) Varakristlased aga väitsid et seksuaalsuhe on saatana leiutis, pattulangenud Aadama väljamõeldis. Näiteks loobus kirikuisa Augustinus ristiusu vastuvõtmise järel suhetest naissooga. Ühiskonnas peeti lugu munklusega kaasnevast akeetlikust elu- ja mõttelaadist. Enese hellitamisesse suhtuti kui inimlikku nõrkusesse. (Tänapäeval aga on kõik inimestevahelised seksuaalsuhted lubatud.) Seda tuli hävitada lihasuretamisega (palverännakud, paast). Naise saatuse määras sageli suguvõsa – naine naideti mehega kellest suguvõsale kõige enam kasu loodeti. Tugev naine suutis end aga ka võõras ümbruses maksma panna. Eestis olid talupoegadel minimaalsed võimalused om...
KESKAJA NÄDAL 19. Aprill 2018 KESKAJA MUUSIKA AJALUGU, MIS ON AJALUGU JA MIKS Mõistega ajalugu tähistatakse nii minevikus ME PEAME TEADMA MIS KUNAGI ON toimunud sündmusi kui OLNUD? nende kirjeldust. SAJAND 100 AASTAT = 1 SAJAND SAJAND = SAJ. 501 AASTA 600 AASTA = 6. SAJ. 1901 2000 = 20. SAJ. KESKAEG, MIS SEE VEEL ON? Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. KESKAJA ALGUS JA LÕPP KESKAJA ALGUS KESKAJA LÕPP EUROOPA Lääne-Rooma keisri Konstantinoopoli kukutamine 476. aastal vallutamine türklaste poolt 1453. aastal EESTI Saksa-Skandinaavia Liivi sõda 1558. aastal vallutajate saabumine 1200. aastatel...
Keskaja töö. 1.Mis on kantsoon? Kantsoon on vana prantsuse ja itaalia luulezanr,lembelaul,mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust.Kantsoon muusikas on lihtne ilmalik laul või ka laulva meloodiaga instrumentaalpala.Kantsoonide autoritena on tuntud Dante Alighieri ja Fracesco Petrarca. 2.Mis on katrään? Katrään on värsinelik,neljarealine salm. 3.Mis on romanss? Romanss on lüüriline instrumentaalsaatega soololaul. 4.Mis on sonett? Sonett on luulevorm,mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest.Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks.Sonetil on 14 värsi rida. 5.Loetle luuleteemad keskajal? Rüütliluule keskajal väljendas elurõõmu,selle teemadeks olid noorus,kaunidus,harmoonia,armastus,seiklus,kirg ja nauding.Iga trubaduuri auasjaks oli lauludega oma daami võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi lau...
Mida tähendas olla naine keskajal? Keskaja naise elu on võrreldes tänapäevaga tundmatuseni muutunud. Nad olid tugevalt meeste kontrolli all ning nende staatus puudus. Tänapäeva eluga võrreldes oli nende tähtsus ja väärtustamine üsna nullilähedane. Praeguseks saab aga väita, et naise tähtsust on hakatud ikkagi oluliselt väärtustama ja nende rolli ühiskonnas hinnatakse kõrgelt. Naise elu määras tema tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, abielus või lesk. Kõige kõrgemalt hinnati naisi, kes olid veel neitsid. Madalaimaks peeti abielunaisi ning leskesid. Vastavalt nendele gruppidele olid ka nende kohustused erinevad. Samas mõjutas ka naiste positsiooni ühiskonnas nende kodukoht ning seisus ja kas ta on talumehe naine või aadliproua. Põhilisemaks ülesandeks oli naistel ikkagi majapidamistööd ning laste eest hoolitsemine. Suurema osa oma ajast veetsid nad toiduainete tootmisega aedades ja peenramaal. Ega see pole praeguses ühiskonnas erilis...
Viktoriin: Keskaeg IV. Elu linnas (lk 70-100) Tingimused: • Viktoriin toimub gruppides. • VÕIB KASUTADA AINULT OMA TEADMISI • Grupp, mis saab rohkem õigeid vastusi, saab +1 punkt 3-ks kontrolltööks. • EDU TEILE!! 1. Üks tähtsamaid varaseid linnu oli... • a) Novgorod • b) London • c) Hatihabu • d) Kiiev 1. Õige vastus c) Hatihabu 2. Millal hakkas rahvastik hoogsalt kasvama? • a) 10. sajandi lõpus • b) 11. sajandil • c) 11. sajandi lõpus 2. Õige vastus • b) 11. sajandil 3. Igal linnal oli oma... • a) isand • b) mõni teine valitseja ( krahv, kuningas, piiskop) 3. Õige vastus • a) isand • b) mõni teine valitseja ( krahv, kuningas, piiskop) 4. Kui palju elanikke elas Tallinnas keskajal? • a) 10000 - 11000 • b) 7000 - 8000 • c) 5500 - 7000 4. Õige vastus • b) 7000 – 8000 elanikku 5. Kõik linnaelanikud moodustasid ühtse... • a) konna • b) perekonna • c) linnakogukonna 5. Õige vastus • c) linnakogukonna 6. Kesk...
Naine ja tema haridusvõimalused keskajal Elis Sarapuu 2012 Teemad Hariduse algmed peretütrele - perekonnakasvatus Naiste haridusvõimalused ja takistused Kloostrite tähtsusest (I, II) Haritud naisfiguure keskajal (I, II, III) Kasutatud kirjandus Muusikapala Hariduse algmed peretütrele Perekonnakasvatus moraal ja eeskuju Hariduse algelemendid lugemine ja kirjutamine Õpetati tagasihoidlikkust ja kõlblust Tüdrukute sõnakuulelikuks kasvatamine Hoiti liigse info ja kahjulike teadmiste eest Naiste haridusvõimalused ja takistused Filosoof Aquino Thomas naised on vaid soojätkamiseks Arvamus,et naine ei kuulu iseendale ei määra ise oma saatust Ajanappus hoidis lapse kogu täisealiseks olemise aja iseenda viljakuse ohver Võimalused: riietuti meheks ning pääseti ülikooli õppima Kloostrite tähtsusest I Naistel ''oma tuba'' võimal...
Keskaja riietus Referaat 10.klass Juhendaja 20.03.2013 1. Mood. Keskaegne mood muutus väga aeglaselt. Riided olid hinnalised ja neid pärandati põlvest põlve. Tütar võis kanda ema riideid ilma, et teda vanamoodsaks oleks peetud. Moeajaloolaste arvates kujunes rahvuslik moestiil välja just keskajal, mil hakati oma maitse järgi suunama tähelepanu sellistele üksikasjadele nagu riiete värv, kangas ja aksessuaarid. Kuni 14. sajandini oli nii meeste kui naiste riietuses märgata silmnähtavaid sarnasusi. Eelmisele perioodile iseloomulik lendlev ja vaba joon asendus raskelt alla langevate voltidega. Voogavaid rüüsid kandvad inimesed eelistasid talviti mitmekihilist rõivastust. Ka isegi kuumal suvepäeval ei nähtud keskaegsel tänaval kedagi päikese eest hoolega varjul hoitavat piimvalget nahka eksponeerimas. Pealisriietuseks oli kõikidel pikk keep, Alusriietusena kandsid nii aadlikud, vai...
Keskaeg. Halvustava märgistusega, barbaarne, pime allakäigu aeg. Uued arusaamad - renesanss. Mõiste ise tuli käibele paavst Paulus II poolt. Sellest ajast on pärit Katoliku kirik. Oluline kaubandussuhete areng. Perioodid. Vara-Keskaeg: 476a-XI sajand (euroopa ajaloo kõige mustem periood, kindlad üksused puudusid, seadusteta aeg, sel perioodil kujunesid välja uued riigid, rooma keisririigi aladele tungisid sisse germaanlased. Rooma käsitöö, linnad ja kaubandus käisid alla. Ida-Rooma kohta see ei kehti. tõusis paavstide tähtsus, hakkas levima ristiusk väljaspool Roomat. Kujunes välja feodaalkord, maa kuulus feodaalidele, maad haris talupoeg. Ida-Rooma ja Bütsantsi esile tõus. Konstatinoopol - Euroopa suurim linn. 4 sajand pkr - rahvaste rändamine, kindlat põhjust ei tea keegi, oletatakse. Hunnid asusid liikuma mööda Aasiat lääne poole, äärmiselt sõjakad hõimud, liikusid Lääne-Rooma riigi aladele. Germaanlased võtsid üle tähtsaid positsio...
Naine linnuses 7.a Koostaja: Grete Vendel Juhendaja: Luule Lahe Sisukord Abielu Majapidamine Naine emana Tegevusalad, ametid Suhtumine Abielu Keskaja naisel oli elu esimene ja peamine eesmärk soodsalt abielluda.Tartus ja Uus-Pärnus said tüdrukud täisealisteks 14- aastaselt. Tallinnas aga 12-aastaselt, noormehed said täisealiseks 18-aastaselt. Mehed abiellusid sageli hiljem, umbes 26-aastaselt, sest neil oli kohustus peret üleval hoida ning pidi olema kindlustus tagatud. Aega võttis ameti öppimine. Majapidamine Perekonnapea oli mees.Temale allusid kõik, kes katuse all elasid.Naise kohustus oli töid juhtida, vaesemates peredes tegi perenaine töid ise(söögi keetmine,pesu pesemine,koristamine,lõnga ketramine,aiamaa hoolitsemine,käsitöö jne). Jõukamad ja vägevamad perenai...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond Keskaegse rüütli koondportree Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sisukord.......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Rüütlikasvatus.............................................................................................................................4 Turniiride lahutamatu osa rüütli elus...........................................................................................9 Templirüütlite olemus............................................................................................................10 Daamide kultus rüütlikultuuris..............................
KESKAEG Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus) · keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega · kapitalistliku majanduse tekkimine KESKAEG EESTIS Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvai...
5 Keskaeg · Lääne-Rooma riigi langemine 476 pKr · Ameerika avastamine 1492 · Konstantinoopoli vallutamine 1453 · Reformatsiooni algus Saksamaal 1517 · Keskaeg: 5. saj 15. saj Keskaega iseloomustab suur rahvaste rändamine: germaanlased, slaavlased, araablased. Kujunesid välja meile tänapäeval tuntud rahvused ja keeled: ladina keel indoeuroopa keeled romaani keeled (prantsuse, itaalia, hispaania, rumeenia, portugali). Germaani keelte(inglise, saksa, hollandi, rootsi, islandi) piirkonnaks jäi Saksamaa, Skandinaavia ja osa SBR. · baskid on säilitanud oma rahvuse ja keele · keldid baskimaa, sotimaa, wales · Keskaja kirjanduse arenemist mõjutasid: o rahvaluule o ristiusk o antiikkultuur · kirjanduse areng algas jälle algusest rahvaluulest · Kuidas mõjutas ristiusk kirjandust? o Eelmistes uskudes oli tähtsal kohal temp...
Kordamine arvestustööks Piibel. Keskaeg. Itaalia renessanss 1. Mis on piibel? Piibli osad. Piibel on ristiusu õpetuse aluseks olevate tekstide kogum. Piibel koosneb 2 osast: Vana testament ja Uus testament. 2. Tunnis loetud piiblitekstide sisu tundmine (mehe ja naise tegemine, inimeste elu paradiisis ja väljaheitmine ning karistused, Kaini ja Aabeli lugu, veeuputuse lugu, Paabeli torni lugu, Saalomoni ülemlaul) Inimene on tehtud mullast. Naine on tehtud mehe küljeluust ja mees jätab maha oma ema ja isa ning hoiab oma naise poole ja nemad on üks liha. Madu ahvatleb naist hea ja kurja tundmise puust sööma ja naine annab mehele ka. Mao karistus on see, et ta peab roomama, naise karistuseks oli sünnitusvalu ja mees valitseb tema üle. Mehe karistuseks oli see, et ta peab eluaeg tööd tegema. Aadam ja Eeva said la...
Renessanss- pr keeles taassünd, keskaja lõpp, suured ja rikkad linnad puhkesid õitsele(itaalias), ilmalikkus, eneseteadvus(pimedus läbi, leitakse tee antiigi hiilguse juurde, petrarca-poeet), humanism, antiigi juurde naasmine, avastused ja leiutise, ,,Eesmärk pühitseb abinõu" Machiavelli, Boccaccio ,,Dekameron" Kunst: tekkis itaalias, 14. Saj eelrenessanss 15.saj vararenessanss 16.saj kõrgrenessanss, kompositsioon-paigutus, ihulikkuse hindamine(esile tõstetakse kehavorme ja jäsemeid), looduselähedus, perspektiiviseadused, akt-proportsioonid, kompositsioonid, reeglites on nii tõde kui ka ilu Jan van Eyck(1380-1441)/Hubert van Eyck- madalmaad, perspektiiv ei oleveel täiuslik, ese ja isik väga täpselt joonistatud, teemad kiriklikud *Genti altar(1432 suur tiibaltar)- Saint Brato katedraalis Gentis tänaseni, 24 pilditahvlit, avamisel oli näha 12 ülejäänd 12 suletud altari välisküljel. *Arnofili kihlus- abielu sõlmimise tseremoonia, londoni...
1. Keskaja piirid – keskajaks loetakse aega 5-15 sajandini, ligi 1000a periood. Algust seostatakse Rooma riigi langemisega ja lõppu Ameerika avastamisega. 2. Keskaja maailmavaade, mõjutajad – Keskaega iseloomustab oluliselt muutunud maailmapilt ja elukäsitlus (kirik,usk). Rahvaste rändamine ja uute religioonide levik (kristus, islan,budism) 3. Keskaja teadus ja avastused – keskaeg oli rikas oma avastuste ning leiutiste poolest. Leiutatakse trükikunst. Õpiti valmistama paberit. Suurimad saavutused : suurtükk, püss, prillid, mehhaanilised kellad, meresõit ja laevaehitus, maadeavastused (Columbus Ameerika, Vasco da Gama reis Indiasse), püssirohi, paber. 4. Keskaja eeposed, ühest lähemalt – Eeposte süžeed kujunesid välja aastasadade jooksul ja olid rahva mälus kaua-kaua aastaid, aga kirja pandi need sageli sajandeid hiljem. Vanimad on keldi eeposed : iiri saagad ja saksa kangelaslaulud. Kang...
Keskaja teater · Keskajal tekkis teater kiriklikus keskkonnas, eeskätt jõulude ja ülestõusmispühade teatraliseeritud jumalateenistustest, lavastati müsteeriume ja miraakleid. Müsteerium ongi liturgiline jumalateenistus, kus etendati Piibliainelisi näidendeid. · Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". Lihavõtete ajal etendati kannatusmänge ehk passioone. On teada, et 15. sajandil loodi ka ilmalikke müsteeriume, näiteks Orleans´i piiramisest ja Trooja sõjast. Miraaklis räägiti pühakute elulugudest ja imetegudest. Etendustes kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme. Etendust saatis muusika. Kasutusele võeti rekvisiidid ja lavamehhanismid. · Aja jooksul kandusid teatrietendused kirikutrepile ja sealt edasi linnaväljakuile ning neis hakkasid osalema linnakodanikud. Lisaks kirikule ja vaimulikele korraldasid näitemänge ka kaupmehed. · Jämekoomili...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas os...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas osas on vaa...
Renessanss- taassünd. Keskaja lõpp, suured rikkad linnad,ilmalikus, enese teaduse kasv, humanism, antiigi juurde naasmine, ,,Eesmärk pühitseb abinõu", avastused ja leiutused. Ameerika avastamine, trükimasin. R. Kunst: Tekkis itaalias. Peridoodid: 14.saj-eelrenessans, 15.saj-vararenessanss, 16.saj- kõrgerenessanss. Ihulikkuse hindamine,looduslahendus, perspekiiviseadus- ruumi kujutamine kujuliselt, akt, kolmnurke kompositsioon, reeglites on nii tõde kui ilu, teemad siisi kirikulised, õlivärvid. Tähtsaim teos: Genfi altar, põnevam: Arnolfini kihlus. Dontello- skulptor. Leonardo da Vinci: geenius, maalija, arhitekt, insener, skulpor, muusik, luuletaja. Kadus side gootikaga, väga realistlik. Lihtne vorm- ääretu monumentaalsus. Tööd: Madonna Grotis, Püha Õhtusöömaaeg- natuuride järgi maalitud, Mona Lisa, täiusliku jäljendamine, süvenemine hingellu. Michelangelo Buanarotti- maalikukunstnik, skulptor, arhitekt, luuletaja. Kavandas palju suuri ...
KESKAEG 5 - 16. sajand ISELOOMUSTUS Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui ka tõlgendajast Varakeskaeg (5.11. sajand) Kõrgkeskaeg (11. sajand 13. sajandi lõpp) Hiliskeskaeg (14. sajand 16. sajandi algus) ISELOOMUSTUS Varasel keskajal eristusid selgepiiriliselt kolm seisust: 1. Vaimulikud inimesed, kes palvetasid 2. Rüütlid inimesed, kes sõdisid 3. Talupojad inimesed, kes kündsid Ristisõdade käigus õpitakse tundma noorte islamiriikide kultuuri ja tuuakse Euroopasse araabia numbrid, nööbid ja teadmisi meditsiinist RIIETUS Keskajal olenes ro ivastus kandja seisusest, elukutsest ja moest. Mood muutus va ga aeglaselt Varasemale keskajale on omane pikk sirgelõikeline särk Keskaja ro ivastus oli mitmekihiline Mida rikkam mees oli, seda rohkem pani ta riideid u lestikku selga. Pealmise ru u saba...
,,Ilu ja inetus keskajal ,, Kursuse jooksul oleme läbivaadanud keskaja kirjanduse põhimõtteid Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia näitel. Käsitlesime trubaduuride luulet, rüütliromaane ja erinevai tuntuid teoseid. Tänaseks teemaks on ilu ja inetus läbi keskaegse kirjanduse. Selleks, et analüüsida seda tuleb esiteks defineerida neid samu ,,ilu" ja ,,inetust". Ilu ja inetus kuuluvad lahutamatult kokku. Eri aegadel on püüdud ilu täpsemalt kirjeldada ja ei jõudnud ühe ja sama variandini. Inetuse defineerimisega ei ole nii palju probleeme. Inetust võib kirjeldada kui ilu vastandust, kuid vastupidi ei saa öelda. Ilu puhul me analüüsime, võtame kokku , inetuse puhul aga klassifitseerime ja loendame. Räägitakse,et ilu on vaataja silmades, ja Eco on sellest tõdemusest teinud oma teose nurgakivi. Umberto Eco defineerib ilu eelkõige nagu nähtust, mida me naudime sellisena, nagu ta on. Ilusat imetletakse, ent ei ihaleta. ...
KORDAMISKÜSIMUSED Keskaegne kirjandus 1.Iseloomusta keskaega: aeg, tunnused. -Aeg 5.-15.sajand ja tunnused on :religioon on identiteedi aluseks, hierarhilisus, eeskujuks on universumi tasakaal ehk TÕDE. 2.Nimeta vanimad keskaja kirjanduslikud mälestusmärgid. Mida nendes jäädvustati? - Suurimad kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valdkonda. Keskaegsete eepikate alla kuuluvad näiteks Keldi eepika, Islandi eepika, samuti ka Anglosaksi eepos ja kroonikad. Iga rahvas kannab meeles oma kangelaslugusid, millesse ta on talletanud mälestusi kaugemast ja lähemast ajaloost. 3.Kuidas nimetatakse keltide laulikuid-jutuvestjaid? - Laulikuid-jutuvestjaid kutsuti Iirimaal filideks (jäädvustasid eepilistes lugudes sugukonnalugusid, müüte, uskumusi) ja bardideks (kutselised õuelaulikud , esitasid ülistuslaule muusika saatel). 4.Nimeta kuulsamad Euroopa keskaegsed kangelaseep...
Ajaloo kontrolltöö küsimused Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130137 Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138145 Ülikoolid ja skolastika lk 154161 Renessanss ja humanism lk 162169 Suured maadeavastused lk 170177 Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178183 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. 5. Too välja ristisõdade põhjused. 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. 7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust. 8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused? 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtu...
Sissejuhatus: Keskajamõiste: millal ja kelle poolt see kasutusele võeti ning kuidas seda on kritiseeritud? Keskajamõiste võtsid 14. Sajandil kasutusele humanistid. Millised sündmusi on peetud sobivaks keskaja algust ja lõppu tähistama? ALGUS 313 Milano ususallivuse edikt /täielik usuvabadus ja kristlust võrdõiguslikkus./ 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. 476 langes Lääne – Rooma keisririigi keiser 495-496 Clodovech sai kristlaseks /Frankide kuningas ja Frangi impeeriumi rajaja. 711 araablased maabusid Hispaanias LÕPP 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli 1492 Kolumbus avastab Ameerika 1494 Itaalia sõjad 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel PIKK KESKAEG- Jaques Le Goff . Terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni on keskaeg, mida iseloomustab suur hunnik renessanse. KESKAJA SISEMINE PERIODISEERIMINE: VARAKESKA...
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Keskaja kultuur : Begiinid Ingrid Helena Pajo Tallinn 2009 Sissejuhatus Keskaeg on ligi tuhande aasta pikkune ajalõik. Tavaliselt piiritletakse seda aastatega 500 ja 1500 ning selle suurim ühisnimetaja on katoliku kirik. Täpsema dateeringu üle vaieldakse siiani. Keskaja tunnus on lääniühiskond, kus ühiskonnakihte sidus omavahel kaitse, teenindus ja usuelu. Enamasti tegeleti põllumajandusega ja kogu Euroopa oli hõredalt asustatud. Kuna ristisõjad olid aastatel 1000-1300 suunatud väljapoole Euroopat, sai elanikkond kasvada ja majandus kosuda. 1350. aastal elas arvatavalt Euroopas 75,5 miljonit inimest. Linnade rikastumine algas Itaaliast, see tähendas vabanemist lääniisanda kaitse alt. Iseseisvate riikide teke hoogustus 11. sajandil. Keskaja kirik oli nagu eraldi riik. Tal olid oma seadusandlus, kohus, ametko...
Giovanni Boccaccio ''Dekameron'' · Boccaccio on novellizanri looja. · Boccacciost alates saame rääkida itaalia klasssikalisest kirjandusest. · Novell tähendas uudislugu või uudisjuttu. · Lisaks uudisloole pidi novellis olema pistrik. · Pistrik tähendab kas sündmust lauset, olukorda, mis võimaldab novelli viia lõpplahenduseni. · Novell on eepikazanr, milles on vähe tegelasi, vähe sündmusi ja ootamatu lõpplahendus ehk püänt. · Boccaccio kirjeldab 14.sajandi itaalia elu. · Dekameroni avalause kõlab järgnevalt: '' On inimlik kaasa tunda neile, kelle meel on kurb.'' · See teos on koostatud raamjutustusena, mis tähendab, et põhilisi sündmusi ümbritseb justkui raam. · Pealkiri Dekameron tähendab 10 päeva, mis omakorda tähendab, et 10 päeva jooksul räägivad 10 noort inimest oma lugudes, see teeb kokku 100 novelli. · Boccaccio kirjutas inti...
Mis on kultuur? On limalt mitmethenduslik sna. Me tunneme paljusid snahendeid mistega k. Miste k. tuleb ladina keelest. Cultura agri, mis algselt thendas plluharimise ja loovakasvatuse kunsti. Hiljem laienes miste paljudele inim tegevuse aladele, hlmates sealjuures ka vaimuharimist-Cultura anima K. on tekkinud ja arenenud ainult lbi kasvatuse ja petuse. Oluline osa on suulise primuse protsessil (isalt pojale). Paavst Gregorious S. tles juba 7.saj. :"Pilt on inimkonna lugemisvara." Oluline roll on mlul. Reeglina inimene mletab pos. emotsiooniga kogetut. Rahva k. eksisteerib kikide inimkoosluste juures. Rahvus k. on see, mis toob esile erinevused erinevate rahva k.-de vahel. kski k. pole eksisteerinud, omamata mjutusi teistest k-idest. Kultuurikompleks(kk)-On see, kui mingi asi vi idee on laiemalt mjutanud inimhiskonda.(Nt auto,revolutsioon) VANAD KULTUURID Muusika algallikate leidmiseks peaks vaatama kmneid tuhandeid aastaid tagasi.A...
Keskaeg- mõisted katoliku kirik- algselt kogu ristirahvast hõlmav (üleüldine) kirik, 1054. aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile allv kirik. Munk- Jumala teenmisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud mees, elab kloostris. Nunn- Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldanud naine, elab kloostris. Abt- mungakloostri ülem Abtiss- nunnakloostri ülem misjon- ristiusu levitamine paganate hulgas klooster-munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamiselt kultuurikeskused Lääne-Euroopas Kirikuriik- paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin lään ehk feood- maavaldus, mille feodaal sai kasutamiseks oma isandalt (senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma. Feodaal (läänimees, vasall)- feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale (senjöörile) truu...
Soorollid muutuvas maailmas Läbi aegade on kehtinud maailmas naiste ning meeste vaheline ebavõrdsus. Õpitudki ajaloos, et peamised tegijad oli mehed ning naistest pole erilist juttu kusagil. Kas tõesti on maailmas valitsenud selline ebavõrdsus? Seda kõike on muutnud aeg ning sotsiaalne ja majanduslik areng. Kuidas on õigused ning ebavõrdsus ajaga muutunud? Aegade alguses koheldi naisi kui alamklassi. Polnud neil mingeid õigusi võrreldes meestega. Naised olid abikaasade võimu all, pidid täitma vastassoo soove. Naise põhilisteks kohustusteks olid kodu korras hoidmine, laste saamine ja nende üleskasvatamine. Meestele pakkusid ka meelerahu lõbunaised, kasvõi vastu tahtmist. Naiste soovide ega tunnetega ei arvestanud keegi. Polnud mingit sõnaõigust, ainult meeste arvamus luges. Nad ei olnud küll rahul oma eluga, kuid ei saanud midagi ette võtta, sest meeste võim oli liiga suur ning nad olid...
Boccacio novellide maailm Dekameron on kogumik sajast lühijutustusest, mida esitavad seitse neidu ja kolm noormeest kümnel järjestikusel päeval. Novellid on Boccacio kirjutanud alates 1350. aastast. Lood räägivad erinevatesse seisustesse kuuluvatest inimestest. Esinevad nii kaupmehed, käsitöölised, kerjused, kelmid, kui ka valitsejad, kõrgaristokraat ja vaimulikud. Vaatamata klassikuuluvusele ja seisustele paljastab autor inimeste pahelise olemuse ning näitab, et iseloom ja käitumine ei ole alati kooskõlas inimese staatuse või esmamuljega. Boccacio käsitleb abielukommetesse suhtumist ja selle seotust armastusega. Tuleb päevavalgele, et üldiselt on levinud salatsemine ja abikaasa petmine, armukestega aega veetmine. Abielu traditsioon selle pühamas tähenduses on kadunud või ei ole seda kunagi olnudki. Naudingu nimel ohverdatakse truudus. Samas jutustatakse armastusest kui kõige õilsamast kogemusest ja suhtest. Selle eelduseks on lihtne...
OOPER itaalia 17. saj, eelkäijad: antiik kreeka amfiteater, rändmuusikute etendused, aadelkonna etendused, vana kreeka tragöödia, ühendab: muusika, tants, kirjandus, arhitektuur, näitekunst, heliloojad: giuseppe verdi rigoletto ja othello, georges bizet carmen, eevald aav vikerlased, eiki sven tüür wallenberg, richard wagner lendav hollandlane, ooperid praegu: rigoletto, tosca, padaemand, wallenberg, pärlipüüdjad. OPERETT prantsusmaa, pariis 19.saj, eelkäijad: itaalia koomiline ooper, prantsuse vodevill, ühendab: laul, muusika, komöödia, mood, kõne, heliloojad: johann strauss nahkhiir, imre kalman silva, jacques offenbach orpheus põrgus, paul abraham savoy ball, ferenc lehar lõbus lesk, operetid praegu: viini veri, savoy ball, minu leetlev leedi. MUUSIKAL ameerika, new york, broadway 20. saj, eelkäijad: prantsuse vodevill, prantsuse muusika lavastused, operett, koomilised ooperid, ühendab: laul, muusika, tants,...
,,Don Juan" Molière 1. Toimumise aeg ja koht Tegevus toimub 17. Sajandil Sitsiilias. 2. Peategelased Kõike tähtsamaks peategelaseks on nimitegelane Don Juan. Ta mängis naistega ja tal oli elu jooksul olnud väga palju erinevaid naisi ning ta vahetas neid üpriski tihti. Ta erines tüüpilisest keskaja inimesest, sest ta ei uskunud Jumala ega põrgu olemasollu ning ei mõistnud piibli tähtsust. Ta oli valelik ja manipuleeriv, kuigi ta ise arvas, et ta ei ole väga sõnaosav ning ei oska teeselda. Tegelikkuses tuli tal see väga hästi välja, võttes arvesse seda, kui palju naisi tal olnud oli ning ta oskas ka osavalt tülisid ja ebameeldivaid olukordi lahendada. Näiteks kavaldas ta võlausaldaja Dimanche üle, kes ei saanudki lõpuks oma raha kätte. Kõikide naiste hulgast oli üheks peategelaseks ka Donja Elvira. Ta oli naine, kellega Don Juan p...
annaabi.ee 
