.............................................................................................................. 12 2 Sissejuhatus Keskaja ning tänapäeva naise elukäik ja olu on võrreldes tänspäevaga tundmatuseni muutunud. Keskajal olid naised tugevalt meeste kontrolli all ja võrduseni oli veel pikk tee minna. Referaadi eesmärk on anda ülevaade sellest, milline oli naiste elu üldiselt, mis olid tema igapäevased kohustused, kas ja kuidas naised said haridust ning millistel ametikohtadel oli neil võimalik töötada. Referaadis on välja toodud ka keskaja tähtsamad naisfiguurid. Valisin just selle teema, kuna soovisin teada, milline oli keskajal just naiste elu , millised võimalused neil olid ja kuidas omandati haridust. Varasemalt olen palju lugenud just meessugupoole kohta ja ka see oli üks põhjusi, mis tekias huvi ka naiste olukorra ja rolli vastu.
................................... 7 Kokkuvõte............................................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 9 Sissejuhatus 2 Võrreldes keskajaga on tänapäeva ühiskonnas naiste õigused ja kohustused vägagi palju muutunud. Keskajal ei võidelnud naised selle eest, et olla meestega võrdsed ja, et saada samu õigusi, mis meestelgi. See kõik teeb tänapäeval naiste õiguste ja võrdsuse teema väga päevakajaliseks. Antud referaat annab ülevaate keskaja naise kohta. Naise elust keskajal, abielust, perekonnast, haridusest, millisel positsioonil seisis keskaja naine ja millised olid tema kohustused ja õigused.
Naine ja abielu keskajal Keskajale omane kujutelm inimesest on läbiimbunud religioonist, usk oli valdav igas elu valdkonnas. Mees on naise pea on öelnud Paulus ja hiljem õpetab seda kogu kristlaskond. Juba see lause ütleb paljutki selle kohta kuidas nähti naist, naist kujutati alamana mehest. Naine pole au sees selles sõjanduslikus ja mehises ühiskonnas, kus ellujäämine on pidevalt ohus. Kogu naiste kohta käiv teave ja selle moonutused pärinevad kõrgemate ühiskonnaklasside allikatest. Tsölibaadis elanud preestrite hinnangul oli naine alam, kui mees, kuigi Piiblis räägitakse hingede võrdsusest. Keskaja nais ajaloos vastandusid naise jumaldamine rüütlikultuuris ja nõiaprotsessid Kiriku naiskäsitlus lähtus suuresti sellest, et Eeva läbi tulid maailma kannatus ja surm. Kiriku loodud naistest oli Eeva, see, kes purustas inimese ja Jumala suhte, Maarja aga taastas selle.
Euroopa ristisõdade siiajõudmist ning siinsete alade kristlikuks muutmist aastatel 1208-1227. Lõpuks peetakse üht kahest sündmusest: Reformatsiooni siiajõudmist aastatel 1520-1530 või 1558-1583. aastatel toimunud Liivi sõda. Keskaja inimese igapäevaelu kirjendanud ja tutvustanud kursuse käigus räägiti meile palju sellest, mis oli keskajal võrreldes tänapäevaga teistmoodi ning kuidas siis elati. Oma essees tahan põhjalikumalt arutleda naiste positsiooni ja elu üle keskaja Euroopas. Levinud on arvamus, et keskajal elanud naised ei omanud kristlikus ühiskonnas omaette kohta. Inimesed keskajal küll tajusid naist iseseisva kategooriana, ent sotsiaalsed eristused ja ametid võeti kasutusele suhteliselt hilja. Enne seda, kui naisest sai talunaine, lossidaam või pühak, iseloomustati teda lähtuvalt tema kehast, soolisest kuuluvusest ja suhetest perekonnaga
..............................................................................................14 SISSEJUHATUS Rooma õigus on Euroopas enim õiguse progressi ja arengut mõjutanud. Ühtlasi on paljud tänapäeva seadused saanud oma algse kuju just Rooma õigusest tulenevalt. Rooma õigus pärineb alates VIII sajandist eKr ning kulmineerus ,,Corpus iuris civilis" seadustekogu loomisega keiser Justinianuse ajal. Siiski on aja jooksul totaalselt muutunud naise positsioon ning õiguslik seiskord ühiskonnas ja see pole enam ligilähedanegi Rooma ajal eksisteeriunud seadustega. Tänapäeval on naistel samad õigused meestega, kuid Roomas oli naine mehe võimu all ning sõltumatus oli veel kauge tulevik. Antud referaadi uurimisobjektiks ongi naise roll Rooma ühiskonnas, abieluga muutuvad õiguslikud aspektid, naiste poliitilised ning karjäärialased võimalused ja õigused. Referaat annab ülevaate naise õiguslikest suhetest teiste Rooma kodanikega, riigiga ning tema põhiõigustest.
Antiikaja naine Amatsioonid ja märtrid müütides Müüdid käsitlevad inimese põhiprobleeme ja inimlikke põhiolukordi. Vahemere piirkondades on leitud naiste juhitud ühiskondi. Amatsoone on eriti tähtsaks peetud just sellepärast, et nende juhul pole tegemis lihtsalt ühe naise eeskujuga vaid terve ühiskonnaga. Legend järgi oli amatsioonid Kaukaasias elanud sõjakas naisterahvas. Kujutatakse neid tihti ratsutamas seljas aasia rõivastust, relvadeks vibu ja nooled, sageli ka väike kirves ja kaksikkirves. Müüdis käsitlevad naise suhet mehega, abielu ja emadust. Kreeka mehed tunnistasid
vastasseis begiinid tuleriidale. Ühes järgisid edaspidigi omaenda ristiusku, kirjutasid ja pidasid kiriku keelust hoolimata jutlusi. Teised begiinid kuulutati hiljem pühakuteks. Mõned andusid ehk rõõmsale harmooniale Jumalaga lootuses, et armastus Jumala vastu peseb maha patu plekid. 15. sajandi saabudes oli kirik oma õnnestunud tegutsemisega suutnud hävitada enamiku begiiniühistuid. Nende hooned jäid püsima, kuid need polnud enam usulised keskused, vaid naiste poolt ülalpeetavad turvakodud kehvikute naistele ja lastele. Niipea, kui mõni taoline ühendus katsus oma jõududega toime tulla ja luua mingit ettevõtet või taotleda maksust vabastamist, ründasid teda gildid. Naisühistute omavalitsust lihtsalt ei lubatud. Üks paremini dokumenteeritud keskaegne begiinimaja on Genti Püha Elisabethi begiinimaja. 1235. aastal tegi Flandria krahvinna Jeanne rahalise kingituse maja ostmiseks. 1236. aastal tegi ta lisaannetuse haigla ehitamiseks
PEREKONNA AJALUGU VANAAEG Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suures rühmas, kus partnerid vaheldusid ja lapsigi kasvatati ühiselt, püüdes neid koos toita ja kaitsta. Eluks vajalikku oskust toitu leida, rituaalset liikumist, muusikat, müüte õpetati lastele eelkõige mängu ja eeskuju najal. Järk-järgult kujunesid mõnede meeste ja naiste vahel välja pikemaajalised paarisuhted. Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Ajalooraamatuist tuttav üleminek matriarhaalselt* ehk emajärgselt eluviisilt patriarhaalsele* ehk isajärgsele kulges aeglaselt. Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada, aga kindlasti polnud see ainuke siduv tegur. Mehe ja naise rolli on eri maades ning eri aegadel mõistetud erinevalt. Rohkem on olnud maid ja aegu, kus naisel on puudunud peaaegu
Kõik kommentaarid