Arutlus Mida tähendas olla naine keskajal? (0)

Mida tähendas olla naine keskajal?
Keskaja naise elu on võrreldes tänapäevaga tundmatuseni muutunud. Nad olid tugevalt meeste kontrolli all ning nende staatus puudus. Tänapäeva eluga võrreldes oli nende tähtsus ja väärtustamine üsna nullilähedane. Praeguseks saab aga väita, et naise tähtsust on hakatud ikkagi oluliselt väärtustama ja nende rolli ühiskonnas hinnatakse kõrgelt.
Naise elu määras tema tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, abielus või lesk . Kõige kõrgemalt hinnati naisi, kes olid veel neitsid. Madalaimaks peeti abielunaisi ning leskesid. Vastavalt nendele gruppidele olid ka nende kohustused erinevad. Samas mõjutas ka naiste positsiooni ühiskonnas nende kodukoht ning seisus ja kas ta on talumehe naine või aadliproua .
Põhilisemaks ülesandeks oli naistel ikkagi majapidamistööd ning laste eest hoolitsemine. Suurema osa oma ajast veetsid nad toiduainete tootmisega aedades ja peenramaal. Ega see pole praeguses ühiskonnas eriliselt muutunud, ka tänapäeva naised on koduhoidjad ja laste eest hoolitsejad, kuigi ei saa väita, et mehed sellega vähem oleks seotud. Perekonnas ei tohtinud naised mehi petta , nad pidid olema head abikaasad ja emad.
Kuna mehed käisid usuretkedel või sõjas, siis jäid kõik meeste tööd naiste teha. Leian, et naiste peale oli pandud suur vastutus, kuna kui põllud polnud haritud ja majapidamistöid ei tehtud, hakkas pere kannatama nälga. Sageli juhtus ka nii, et mehed said surma lahingutes ja siinkohal oli naistel võimalus astuda kloostrisse. Kloostrites oli naistel võimalus õppida lugema ja kirjutama. Teadaolevalt oli kirjalik kultuur kloostrites väga hästi arenenud ja naised omandasid seal oskuse kopeerida antiikaja käsikirju. Enamus tüdrukuid saadetigi kloostrisse sellepärast, et nad saaksid hea hariduse ja omandaksid kirjatarkusi. Arvatakse, et nende naiste haridustase oli tihtipeale kõrgem kui nende meestel või vendadel.
Enamus naistest teenis leiba teenijana. Nendeks olid tavaliselt naised, kes tulid maalt linna, et rohkem teenida ja töö saamise võimalused olid mitmekesisemad. Teenitud palk aga oli nii väike, et seda pisukest ei kantud isegi maksuregistrisse. Linnades kohtas ka prostituute. Nendeks kaldusid tavaliselt naised, kes olid hulkurid. Prostitutsioon oli sageli peamiseks toimetuleku vahendiks just vaesematele naistele. Samas kaasnesid prostitutsiooniga ka karistused.
Kokkuvõtteks saab öelda, et keskaja naise elu oli tänapäeva naise eluga võrreldes tunduvalt raskem. Suurem koormus laskus siiski ju nende õlule, esines ka diskrimineerimist ja lubatud asju oli vähe. Samas ilma naise tööta ei oleks lihtsalt toime tuldud ja nad olid väga väärtustatud, ehkki seda välja ei näidatud. Tänapäeva ühiskonnas on asi lihtsam, naised on meestega võrdsed ja võimalus on elada oma elu täisväärtuslikumalt.