Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keskaja linnused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
linnused, kaitseehitis, leiutati, ordulinnus, piiskopilinnus, tornlinnus, laienenudKiek in de Kök ja a. 1529 valminud Paks Margareeta. Alates XIII saj lõpust hakati ehitama Saksa ordu arhitektuurile iseloomulikke konvendihooneid. Need koosnesid neljast hoonetiivast, mille vahel asuvasse hoovi pääses kindlustatud värava kaudu. Võimsamad konvendihooned olid Viljandis, Tallinnas, Narvas, Põltsamaal; kõige paremini on oma esialgse ilme säilitanud Kuressaare linnus (LISA 12). Seoses tulirelvade levikuga XV saj muudeti paljud linnused suurteks ringmüüriga laagerkastellideks (Laiuse, Paide, Vastseliina, Põltsamaa). 2. Kuidas jaotuvad keskaegsete Eesti linnade kindlustusmüürid, millised on kaks liiki, mis mille sees käib? Näited Keskaegse Tallinna kaitsesüsteem koosnes kahest iseseisvast osast - Toompea linnusest ja all- linna kindlustustest. All-linna kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati 1310
Referaat Liivimaa linnused Tallinna Laagna Gümnaasium Hele-Ry Ibrus 10. Klass 2016 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Vastseliina piiskopilinnus.....................................................................................................................4 Linnuse ajalugu...........................................................................................................................4 Kuressaare piiskopilinnus.....................................................................................................................8 Linnuse ajalugu.......................................................................
lõikerelvad, siis 15. sajandil olid nad rohkem torkerelvad. Sellele viitab nende rombikujuline ristlõige ja ka küljelt vaadates sarnanevad mõõgad torkerelvale: teramik läheb ühtlaselt peenemaks nagu nt. pistodadel, mis olid peamiselt torkamiseks. 14. saj. keskpaigani kasutati nn. löögi-ja-torke mõõku, mis olid mõeldud mõlemaks otstarbeks. Hiljem olid mõõgad peamiselt torkamiseks. 14. saj. leiutati ka hoopis uus mõõgatüüp: nn. bastard ehk pooleteisekäemõõk. See oli pikk, teramiku pikkus oli umbes 120-140 cm, raske raiemõõk, mida sai kasutada nii ühe kui kahe käega, oma raskuse tõttu suutis ta plaatrüü purustada ning oli oma pikkuse tõttu samuti hobuselt hea kasutada. Lahingus oli suur osa vibu- ja ammuküttidel. Neil kahel relval on mõlemal omad eelised, tihti on vaieldud selle üle, kumb oli efektiivsem. Vibu eelis oli kindlasti tema palju suurem laskekiirus: sel
Sissejuhatus Kuressaare linna lõunaosas, mere kaldal, kõrgub võimas neljatahuline hoonemassiiv Kuressaare Piiskopilinnus. See on üks tähelepanuväärsemaid keskaja kindlusehitisi Eesti ja Läti aladel ning pakub nimetatud territooriumil erilist huvi ainukese keskaegse linnusena, mis on säilinud kõigis oma olulistes ehitusosades. Kõik teised selle perioodi linnused on kas varemeis või nii põhjalikult ümber ehitatud, et nende esialgset kuju on raske kindlaks määrata. Kuressaare linnus seevastu võimaldab suurepärase ülevaate saamist nii tolleaegse valitseva klassi olustikulistest tingimustest kui ka antud perioodi ehitusviisist. Kuressaare Piiskopilinnus kuulub arvukate kindlusehitiste hulka, mida feodaalse killustatuse perioodil püstitati sakslaste ja taanlaste poolt Eesti ja Läti aladele. Nende üldarv ulatud 150-ni
Läänemaast ja Lääne-Eesti saartest järjekordne feodaalriigike Saare-Lääne piiskopkond pindalaga umbes 7600 km2, keskusega alates 1265. aastast Haapsalus. Võim jäi esialgu siiski nõrgemaks ning võrreldes mandrieestlastega säilitasid saarlased mitmeid eesõigusi. Lisaks paljudele ülestõusudele puhkes ulatuslikem 1260. aastal. Ordu oli sunnitud oma linnuse ehitama Pöidesse ja piiskop omakorda Kuressaarde. 1343. a. toimus Jüriöö ülestõus, mille käigus hävitati Pöide ordulinnus. Konvendihoone tüüpi linnuse funktsiooniks oli olla teatud piirkonna administratiivseks keskuseks, võimaldada küllalt arvuka inimrühma kooskäimist (conventus - kokkutulek), mis avaldus hoone arhitektuuris ja pakkuda kindlat kaitset ülestõusu või sõja korral. Konvendihooneile on iseloomulik korrapärasus, rangus, suletus, tugevasti kindlustatud sissepääs. Kuressaare linnus jäi Saare-Lääne piiskoppide residentsiks Liivi sõja alguseni. XIV saj. lõpust kuni XV saj
matkivad Tallinna 15 saj. alguskümnendil kujunenud eeskujusid. Piilarireljeefid, kus naiivse saamatusega on kujutatud inimest ähvardava nn. metsiku jahi motiivistik ja selle skolastilise vastandina paradiisilikku rahu sümboliseeriv tuvipaar viinapuulehestikus. Keila kirik: Ehitati 14 saj. teisel poolel Tallinna-Haapsalu vana maantee tähtsamal ristil. See on praegusest pikihoonest koosnev lihtne 4-nurkne ehitis, millel puudusid võlvid ja ilmselt ka kooriruum. Ta oli kaitseehitis ning seetõttu puudusid põhiseinas aknad. ja lääneportaali kaitseks oli 4-tahuline viilutorn, mis toetub fassaadist eenduvaile konsoolidele. 15. ja 16 saj ehitati kirikule avar polügonaalselt lõppev kooriruum ja pikihoone kindlustati sisemiste tugipiilaritega, võlviti 2- lööviliseks. Lääneküljele püstitati tugev 4-tahuline torn. Uue torni varju jäi vana konsoolidele toetuv torn omapärane Harjumaa kirikutele, vb. on see kirik selle traditsiooni algatajaks. Kose kirik:
Tõeline ehitus läks Rakvere vallimäel lahti aga alles peale 1346. aastat, mil Taani loovutas linnuse koos kogu Põhja-Eestiga Liivi ordule. Tollaste ehitustööde eesmärgiks oli rajada võimas konvendihoone laadne pealinnus, kus ruumid asetseksid ümber sisehoovi neljas tiivas. Linnuse säärane planeering oli keskajal Liivimaal tüüpiline -- meie päevini on tervena säilinud Kuressaare linnus, kuid sarnase ülesehitusega olid ka Tallinna, Narva, Pärnu ja Viljandi linnused nii ordu kui ka piiskopkondade aladel. Rakveres planeeriti pealinnuse küljepikkuseks umbes 40 meetrit, kuid seda ei ehitatud välja korraga, vaid järk-järgult kahesaja aasta jooksul. Peale linnuse ordule allutamist 14. sajandil ehitati esmalt välja linnuse põhjatiib, milleks taaniaegset linnust pikendati põhja suunas. Pealinnuse ida- ja läänetiib, samuti ka võimas lõunatiib, rajati 15.-16. sajandil. Sellega saavutas linnus ka oma lõpliku, - ligikaudu 15-meetrise kõrguse
Aadliku ülesanne rahuajal oli kohtumõistmine. Talupoegade üle kohtupidamise usaldas aadlik oma asendajale juhul kui oli tegu kõrgema astme kohtuga. Aadliseisus on keskaekses kultuuris äärmiselt oluline, sest aadlist võeti eeskuju nii eluviisi kui ka kommete poolest. Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Nende rajamine sai populaarseks 9. sajandil Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes, kuid aadlinnuste ehitamine Euroopas oli sel ajal juba käsil. Algul ehitati linnused puust, kuid alates 11.sajandist hakati üha enam rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse, näiteks mäetipule, et neid oleks võimalikult raske vallutada. Linnus ümbritseti vallikraaviga, kus voolas vesi ning üle selle oli ehitatud tõstesild, mis oli äärmiselt hoolikalt kindlustatud. Suuremaid linnuseid piiras ka ringmüür, mille varjus oli katusega kaetud kaitsekäik. Seal said linnuse kaitsjad vajadusel ohutult liikuda ja linnust kaitsta
elemendid meie maastikele: põllusüsteemid, kivikalmed ja linnamäed RAUAAEG Viljelusmajandus muutus valdavaks, seetõttu on loetud kultuurmaastike tekke alguseks on loetud ka varase rauaaja algust (600 eKr). Sisemaal toimus ümberorienteerumine põlispõllundusele nn Rooma rauaajal I a.t esimesel poolel Noorem eelrooma rauaaeg 200 eKr toimus tegelik üleminek raua kasutusele, sest rauda hakati sulatama kohalikust maagist MUINASAEG Tekkisid esimesed tõelised linnused: ringvalllinnused (tuntuim Päädla Muhumaal). Ka haudades relva panused- tegemist on rahutu ajajärguga Sellesse perioodi kuulub töenäoliselt ka esimesed leitud ristpalkhoone jäänused, Virumaal Koilast Ajaline piir kokku leppeline, raudesemete levik oli aeglane, üleminekuperiood 500-200 eKr, nimetatakse varaseks eelrooma rauaajaks Maaviljeluses kujunes regulaarne maakasutusmuster, mis on tuntud Kelti põldudena. Põllupeenardega eraldatud keskmine suurus on 390 ruutmeetrit
Asustus tihenes, ühiskond muutus hierarhilisemaks, hakkas kujunema ülikkond ja kihelkonnad. Eesti rahvaarvuks aastal 500 on pakutud 23 000 inimest. Nooremal rauaajal ehk viikingiajal ja hilis-rauaajal (X-XIII sajand) jätkus põllumajanduse areng, kasutusele võeti kolmeväljasüsteem. Majanduslikku arengut ja ühtlasi rahvastiku kasvu soodustas tänapäevasest pehmem kliima. Samas suurenes ka sõjaliste kokkupõrgete arv naaberrahvastega. Olulisteks keskusteks kujunesid linnused, mille ümber mõnel pool tekkisid ka külad. Aastal 900 AD on Eesti rahvaarvuks oletatud 95 000 inimest. Muinasajal olid erinevused Eesti eripaikade kombestikus ja keeles üsna suured. Seetõttu tekkisid kogukonnad. Ühiskonna algrakukeseks oli perekond, kellele kuulus talu. 5-10 talu moodustasid küla- kogukonna. Külakogukonnad liitusid kihelkondadeks, need omakorda aga maakondadeks. Varasemal rauaajal (9.-13. saj.) oli Eestis 8 maakonda: Virumaa, Rävala,
Põllumajandustoodang arenenud, sellest jätkus äraelamiseks ning väljaveoks. Põllumajanduse areng soodustas käsitöö arengut-raudesemete valmistamine. Omamaisest rauast tehti kvaliteetseid kirveid, nuge. Kasutusele tulid vikatid, sirbid. sõled, peened ripatsid, kaela-käevõrud, sõrmued. Rooma rauaaeg rahulik sõdadeta ajajärk. Pole teada linnuseid, kalmetesse ei pandud kaasa relvi. 4. KESKMINE RAUAAEG (450-800) VIIKINGIAEG (800-1050) ASUSTUS Keskmisel rauaajal kerkisid linnused. Kasutusiga polnud pikk, tunduvalt rohkem hakati ehitama 8.saj paiku. Paljusid kasutati püsivalt kogu viikingiaja, mis ühtlasi tugevdati nende kaitseehitsi ja ehitati uusi linnuseid juurde. Linnused rajati järskudele nõlvade ja sobivate suurustega küngastele. Palkidest kaitseseinad, vallist väljapoole kaevati kraav. Enam kui poolsada linnust. Mägilinnused üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele rajatud linnused.
organisatsioon. Selle peakontor asus Preisimaal. Eesotsas seisis üldkapiitlil valitud kõrgmeister, kes valitses ühtlasi ka Preisimaa valdusi. Ordu Liivimaa valdusi juhtis Liivimaa meister, Saksamaa ja Itaalia valdusi haldas ordu Saksamaa meister. Ordu Liivimaa harule kuulus üle poole Eesti ja Läti alast. Ordumeistri peamiseks residentsiks oli Riia linnus. Ordu territoorumi haldasid foogtid ja komtuurid, kes juhtis ka foogt- ja komtuurkondi, mille keskusteks olid linnused. Linnuste meeskond koosnes rüütelvendadest, vaimulikest, sõduritest, teenritest. Saksa ordu peaeesmärgiks oli kaitsa Liivimaa kristlasi ja sõdida “paganate” vastu. Sõjateenistus polnud kohustus. Sõjakäigul osalemine andis õiguse saada osa saagi jagamisel. 13. Sajandil oli liivimaalastel kõige rohkem sõjalisi konflikte leedukatega. Keskaegse Liivimaa võimusuhted Saksa ordu ja Riia peapiiskopi suhted olid reguleerimata. Esimeste
ehitama neid massiivsete ja paksudena. Et müüride vastupidavust mitte vähendada, ehitati vähe aknaid, mistõttu hoone sisemus oli tihti väga pime. Ristserv joonvõlvi ehitamine oli pealegi kaunis tülikas ja raske. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muudatuse, võttes tarvitusele: 1) teravkaared, 2) roidvõlvid (ristroidvõlvid), 3) tugipiidad ja tugikaared. Gooti perioodil eristati põhitüüpidena järgmisi linnuseid: 1) vabaplaanilised linnused järgisid maastikulisi kaitse-eeldusi ning olid väga levinud ka eelneval ajastul, 2) tornlinnused olid kindlustatud elutornid, 3) kastell-linnused kujutasid endast Vana- Rooma eeskujul ehitatud ringmüürlinnuseid, mille keskel või ringmüüri siseküljele olid elu- ja majandushooned, 4) konvendihooned koosnesid tugevasti kindlustatud välisseintega neljast ühtlasest ristikäiguna kujundatud tiivast ümber nelinurkse sisehoovi.
püstitama? Võõrvallutajad hakkasid linnuseid püstitama kohe pärast maa alistamist 13. sajandil. 2.Milliseid linnustetüüpe sa tead? Milline neist oleneb eriti maastiku iseärasustest? Linnuste hulgas saab eristada kolme põhitüüpi: 1) neemiklinnus, mille müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni oa suuremast külast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana. 2) tornlinnus, mis sobis eriti väiksemale kaitsemeeskonnale. 3) kastell-linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Paljud Eestis püstitatud linnused olid tegelikult segatüüp, näiteks võisid torn- või kastell-linnuseid ümbritseda loodust järgivad eeslinnused ja vallikraavide süsteemid. 3.Kirjelda konvendihoonet. Nimeta kõige paremini säilinud konvendihoone Eestis. Konvendi hoone on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Need on tavaliselt kolmekorruselised
stabiilsuse vähenemist: ehitati linnuseid ning maasse peideti ohtralt väärisesemeid. Ka viikingiajal ei sattunud Eesti just sündmuste keskpunkti, kuid aeg-ajalt jõudsid siiagi viikingid Skandinaaviast. Samuti võeti kasutusele uued ja uhkemad relvad ning ka Eestisse jõudis suur hulk araabia hõberaha. Vana-Vene riigi asutamine lõi uue võimsa keskuse Eestist ida poole. Keskmisel rauaajal ehitatud linnused kasutati üsna pikka aega, enamasti kuni viikingiaja lõpuni (1050). Nende linnuste kõrval oli tavaliselt ka asula. Välja kujunes kolm peamist linnusetüüpi: 1. neemiklinnused, mis asusid jõe või järve ääres või lihtsalt maastikul oleva pikliku kõrgendiku, neemiku tipus ning olid niimoodi kolmest küljest looduslikult kaitstud. Neljandast küljest ehk
ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. sajandi lõpul .Muinasaeg moodustab valdava osa kogu Eesti ajaloost. Uurimisel tuleb arvestada veel etnograafilisi andmeid, sest 18.19 saj. maarahva ehitistes, esemetes, töövõtetes kommetes jms. võib olla säilinud veel elemente, mille juured ulatuvad esiaega. Muinasajast saame teadmisi peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal ( nt. kinnismuistised, omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metalltöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad, ehted). Kasutamist väärib ka rahvaluule, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi ja ka eesti keel, mille tõttu saab teha oletusi hõimude ja rahvaste varasematest rändamistest ning kokkupuuteist teist keelt kõnelenud rahvastega. Muinasaega uurivad arheoloogid, kes teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi.
oma ajaloolist interjööri. Idatiivas renoveeritud endistes kuberneri eluruumides paiknevad ajaloolise ja tänapäevase mööbliga sisustatud Riigikogu esimehe tööruumid. Ruumide anfilaad on avatud ja lõpeb põhjaseinas Johann Schultzi kavandatud originaalse peegelseinaga. Ruumide sisekujunduses, kus ajaloolise interjööri taastamine pole enam võimalik, lähtutakse lossi sajanditevanustest traditsioonidest ja siin asuva institutsiooni väärikusest. Ordulinnus 1154 Tallinna linna arvatav esmamainimine araabia geograafi Muammad al-Idrs maailmakaardil. Muistsete eestlaste ilmselt kogu Toompea mäge hõlmanud linnusepaiga edelanurka alustasid esimese kivilinnuse rajamist taanlased. Oletatavasti ehitasid nad juba 1220. aastatel ümmarguse paekivist vahitorni, mille vundament on osaliselt säilinud. Tõsiste rajatistega tegi algust Mõõgavendade Ordu, kelle valduses oli Toompea 12271237
klassi õpilased. Uurisin kui palju tänapäeva noored linnusest teavad. Lisasin ka pilte, et õpilased saaksid selge ettekujutuse linnusest. Küsisin millised ruumid kuuluvad linnuse kompleksi ja milliseid võimalusi pakub linnus tänapäeval. Soovisin teada kas õpilased teavad millised riigipead on linnust külastanud. 5 1. LINNUSE AJALOOST Kuressaare alevi tekke ajendiks peetakse linnust. Piiskopilinnus ehitati muistse Kuressaare sadama vahetusse lähedusse, sadamasse viiva tee äärde. Linnus kontrollis nii teed sadamasse kui ka sadamat ennast (Aluve, 1979). Kuressaare piiskopilinnuse ehituslugu on tihedalt seotud eestlaste võitlusega ristisõdijate vastu 13. saj alguses ja eriti hiljem, 14. saj keskel. Esimesed kirjalikud teated Kuressaare linnusest pärinevad 1380. aastate algusest ning piiskopiriigi keskuseks kujunes see piiskop Winrich von Kniprode ajal (Püüa, Nurk, Sepp, 2016).
Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Keskaegsed Hansalinnad 4.00 Kogunemine Viljandis vabaduse platsil 4.05 Üksteisega tutvumine 4.30 Tutvumine Viljandi Ordulinnusega Viljandi ordulinnus on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest. Viljandi pealinnus oli Liivimaal Riia järel suuruselt teine pealinnus. 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi. Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest, milleks oli 13. ja 14. sajandi vahetusel rajatud konvendihoone, ning kolmest eeslinnusest
14. Kihelkonnad ja maakonnad Teatud piirkonna talud moodustasid kihelkonna(45). Esmajoones välisohu tõttu olid kihelkonnad liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Revala, Järvamaa, Läänemaa, Ugandi, Sakala, Läänemaa, Harjumaa. Kesk-Eestis, kus välisoht kõige väiksem, säilisid mõned kihelkonnad nagu Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, mis polnud veel liitunud maakondadega või omaette maakonnaks. 15. Sõjaline tase linnused Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tehti vastastikuseid rööv ja söjakäike. Olukord tõsines seoses naabruses kujunenud riiklike ühendusrega. Need haarasid sõjakäikudele kaasa suuremad väeüksis ja kujutasid ohtu Eesti iseseisvusele. Xi saj. Keskpaiku jäeti mitmed väiksemad linnused maha ja rajati suuremaid nind võimsamaid ringvall linnuseid. Eriti suured ja paljude külade ühist tööd nõudvad maalinnad kerkisid Lääne-Eeestis ja Saaremaal
aasta lõpuks alistada. Saarlased purstati kaha sõjakäiguga 1344. a. lõpul ja 1345. a. algul. Jüriöö ülestõusu summutamisega oli sai ordu Põhja-Eesti peremeheks. 1346. a sai see juriidilise vormistuse, kui Taani kuningas loovutas oma valdused 19000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile. Ülestõus haaras kolm maakonda ja ligi kolmandiku Eesti pinnast. Jüriöö ülestõusu tagajärjed: hukks mõttetult palju eestlasi, saarlased ei jäänud enam vabaks, eestlaste linnused põletati ära või anti sakslastele, eesti rahvusest ülikud pidid valima kas olla sakslased või jääda eestlasteks Ülestõusu põhieesmärk: KAOTATUD VABADSE TAASTAMINE Jüriöö ülestõus ehmatas sakslasi: tõmbuti linnustesse tagasi; ei julgetud elada maarahva keskel; ei julgetud makse koguda. Pilet nr 8 Vaimuelu Rootsi ajal Rootsi oli jäik luterlik maa. 17. saj. hakkab eesti kuuluma luterlike riikide hulka. Selle mõju
Põllumajandustoodang arenenud, sellest jätkus äraelamiseks ning väljaveoks. Põllumajanduse areng soodustas käsitöö arengut-raudesemete valmistamine. Omamaisest rauast tehti kvaliteetseid kirveid, nuge. Kasutusele tulid vikatid, sirbid. sõled, peened ripatsid, kaela-käevõrud, sõrmued. Rooma rauaaeg rahulik sõdadeta ajajärk. Pole teada linnuseid, kalmetesse ei pandud kaasa relvi. KESKMINE RAUAAEG (450-800) VIIKINGIAEG (800-1050) ASUSTUS Keskmisel rauaajal kerkisid linnused. Kasutusiga polnud pikk, tunduvalt rohkem hakati ehitama 8.saj paiku. Paljusid kasutati püsivalt kogu viikingiaja, mis ühtlasi tugevdati nende kaitseehitsi ja ehitati uudi linnuseid juurde. Linnused rajati järskude nõlvade ja sobivate suurustega küngastele. Palkidest kaitseseinad, vallist väljapoole kaevati kraav. Enam kui poolsada linnust. Mägilinnused üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele rajatud linnused.
Billingeni katastroof Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted paleoliitikum ehk vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus asustus) mesoliitikum keskmine kiviaeg, Eestis IX a.t. eKr (u 7500) kuni V a.t. eKr (u 3000), töö- ja tarberiistad kivist, sarvedest, luudest neoliitikum noorem kiviaeg, Eestis V a.t. eKr kuni II a.t
linnuseid. Sõjakuse tõusule viitasid linnuste rajamine ja relvade esinemine kalmetes. Põhjuseks I aastatuhande teisel poolel naaberaladel aset leidnud hõimude ja rahvaste liikumised, mis puudutasid ka Eestit. Lõunaaladel võis esineda baltlaste katseid tungida põhja poole tänase Eesti alale. U 600. aasta paiku rootslaste kuningas Ingvar väega Eestimaal, kaotasid lahingu, tema poeg tegi tasuretke. Viikingite sõjaretked Eestisse. LINNUSED Mägilinnus – rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Linnus asus mäe lõunapoolsel kõrgemal osal ja madalamal astangul paiknes asula. Kalevipoja sängi tüüpi linnus – rajati voortele, nende kõrgemale keskosale. Külgedelt looduslikult hästi kaitstud, vallid ja kraavid tuli rajada vaid otstele.ˇ Pole kindel, et neid ka vaja teada on Ringvall-linnus – ümber linnuseõue on rajatud kõrge kunstlik vall
4. Muutused inimeste eluviisis ja elatusvahendites keskmisel ja nooremal rauaajal. Künnipõllundus. Kolmevälja süsteem tänu väetamisele. Konksader, hiljem harkader, adraots metallist. Sirp, vikat. Koos põllunduse ja karjakasvatuse arenguga süvenes varanduslik kihistumine. Ülikutele paremad maad ning orjad. Tootmine effektiivsem. Tekib käsitööliste kaupmeeste kiht. Ehted pronksist. Kahe ja üheteraline mõõk, kasvab linnuste arv. Linnused maakondade sõjalised, administratiivsed tugipunktid. Vanemate üheks asukohaks. Mägilinnus rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitsud küngastele.Otepääl. Neemiklinnus mäeseljaku neemikuna lõppevalt otsalt püstitatud linnused, kuhjati kunstlik vall ainult seljakupoolsele küljele.Rõuge linnus. Ringvall-linnus kuhjati ümber kogu linnuseõue kunstlik vall. Tasasel maal.Valjala. Maalinna tüüpi linnus künkal. Lihula.
teevad ta suuremaks nii mõnestki suuremast linnast. Siinsetel tänavatel on astunud taanlaste, poolakate, sakslaste, venelaste jalad, siin on aastasadu elanud rannarootslased, veetnud puhkust Vene aristokraadid ja loomingulised inimesed, elanud ja töötanud baltisakslased. Kõik eelpoolnimetatu on jätnud jälje Haapsalu arhitektuuri, elu-olusse, tänavapilti, huviväärsustesse, traditsioonidesse. Haapsalu Piiskoplinnus Haapsalu piiskopilinnus on Eesti keskaja kindlusarhitektuuri tähelepanuväärne mälestusmärk, mille sajanditetagusest hiilgusest on säilinud vaid varemed. 1228. aastal moodustas Riia peapiiskop Läänemaast, Saare- ja Hiiumaast ning väiksematest saartest Saare-Lääne piiskopkonna, mille esimene keskus asus Lihulas, seejärel Vana-Pärnus, mille leedulased aga maha põletasid. Uueks piiskopkonna keskuseks sai Haapsalu, kuhu ehitati peakirik ja hakati rajama piiskopilinnust. 1279. aastal andis piiskop
Pruudi perekond pidi abiellujatele kaasavara andma, see aga oli kulukas. Kuna naistel oli teatud juhtudel õigus isa pärandile, püüti valida peigmees sugulaste hulgast, et varandus ei läheks väljapoole suguvõsa. Tihti oli kasulikum tütre mehelepanekust sootuks loobuda, tütar saadeti kloostrisse ja pühitseti nunnaks. Karl Suure riigi lagunemisele järgnenud segaduste ajal hakkasid feodaalid pöörama järjest suuremat tähelepanu oma elupaiga kindlustamisele. Nii tekkisid linnused, mis ühendasid elamu ja kindluse funktsiooni. Linnuse suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest. Väikerüütlid, kui neil üldse oma linnus oli, elasid endiselt tagasihoidlikes tornlinnustes, mis olid puust või kivist tornid, mille ülakorrusel asus rüütel oma perega, alumisel aga sulased. Sageli piirati sellised linnused paremaks kaitseks puust taraga. Suurnike linnused seevastu kujunesid ulatuslikeks kivist kindluskompleksideks. Peatorni või hoone ümber rajati
14. sajandi teisel poolel laiendas ordu linnust ja selle ringmüüri, 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul valmis seal neljatiivaline suletud konvendihoone. Silmas pidades Rakvere muinasaega tagasiulatuvat keskset seisundit teiste Virumaa keskuste hulgas, on linnast ja selle vahetust ümbrusest leide vähe.Rakvere linnus on väga aktiivne ka tänapäeval: 1. Et ordu oli katoliikliku kiriku osa, mille eesotsas on Rooma paavst, langetas Rakvere ordulinnus paavst Johannes Paulus II mälestamiseks oma tornilipu poolde masti. 2. Korraldatakse turniire nagu vibulaskmine. 3. Rakvere Ordulinnuses asuva muuseumi igavust peletatakse põrgu- ja piinakambriga. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Rakvere_ordulinnus 2. http://www.postimees.ee/080405/online_uudised/162330_foto.p hp 3. http://www.kuldnool.ee/old/?op=news&id=418 4. http://www.tegutse.ee/turism/?
Puust sõrestik hävinenud, leitud püstkoja alus, mõned mättad. Sellist tüüpi hooned Siberi rahvastel. Eesti talupoegadel suveköök kuni 19. sajandini. 2. at seoses põlluharimise ja karjakasvatusega Eesti aladele kindlamad palkidest elamud (mõned arvavad, et elati ikka püstkodades). 1. at eKr. Ilmuvad ka kindlustatud asulad, säilinud kaitsemüür. Üks Tallinna lähedalt Irust. Murrang raua kasutusele võtmisega 6-5 saj. eKr. algab rauaaeg. RAUAAEG 1-2 at. eKr. esimesed linnused nt. Jägala linnus, primitiivne, asub Vääna jõe ääres, kaitstud valliga ainult ühest äärest, suur (3ha), leitud kamm- ja nöörkeraamikat. Linnuste ehitamine 4-5 saj. (rahvasterändamise ajal). Eestis paarsada linnust. Linnuste tüübid: · Ringvalllinnus e maalinnus Põhja-ja Lääne-Eestis, kaitseelemendiks kõrge müür (kuivmüür, kuna lubimörti ei tuntud). Taraanide poolt kergesti hävitatavad va. kui ehitatud soosaarele
Ammu rekonstruktsioon ca 1220-1250, originaalambe sellest ajast säilinud ei ole. Amb ehk arvalet ehk vibupüss. Ammukaar, ammulaad (pikk puust osa), ammunöör, ammu lae sees on ammu päästemehhanism. Eesti keeles ei ole eriti asjalikku ammu kohta käivat terminoloogiat. Eraldi on amb leiutatud Hiinas ning Vana-Kreekas ning ei saa kindlalt öelda, kuid võib-olla nendest mõlemast veel eraldi ka Vana-Roomas. Nende ambude mehhanismid on niivõrd erinevad, mistõttu võib eeldada, et nad leiutati eraldi erinevates kohtades. Pulkpäästikuga amb – tegemist on väga primitiivse ammuga. Eraldi on ammud, millel on päästekettaga päästemehhanism, mis on juba keerulisema ehitusega kui pulkpäästik. Ambu võis vinnastada nii, et pandi kaar vastu maad ning tõmmati kahe käega nöör vinna. See oli kõige lihtsam viis. Paistab, et vähemalt 13. sajandi alguses (piltide järgi) on kasutusel olnud ka vööhaak. Ammunooled hakkavad lendu lastes ümber enda telje keerlema ning see on
Elas koos mitu peret. 14. Kivikirstkalmed Pronksiajal levinad kalme tüüp. Koosnes keskel olevast kivist kirstust ja selle ümber olevast ringmüürist. 15. Tarandkalmed Madala kivimüüriga piiratud tarand. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on tavaliselt maetud mitu inimest koos ehetega 16. Kääpad Liivast kuhjatud, mille all või sees on põletusmatused. 17. Lohukivid Eelrooma rauaajal uuristati kividesse auke. 18. Mägilinnus Linnused, mis on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. 19. Neemiklinnus Linnused, mis on püstitatud mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale.Kuhjati kunstlik vall seljakupoolsele küljele. 20. Kalevipoja säng tüüpi linnus Linnuse rahvapärane nimetus, kui külgedelt kaitsesid järsud nõlvad ning vallid ja kraavid rajati vaid otstele. 21. Ringvalllinnus Linnused, mis on tasasel maal ja ümber selle kuhjati kunstlik vall. 22
kaevati kraav. Mõni linnus oli juba looduslikult hästi kaitstud, asudes kas järve või jõe ääres, mäeseljakul või soosaarel. Muinaslinnuseid leidub Eestis kokku umbes 120. Rahvasuus tuntakse neid linnamägedena, Kalevipoja sängidena või maalinnadena. Tookord elati enamasti linnuse lähedal, sest vaenuväed võisid saabuda ootamatult. Rõuge linnus oli näiteks kuus korda maha põletatud. Noorem rauaaeg (9.-13. sajand) Morfoloogiliselt võib ka noorema rauaaja linnused jagada samasugustesse põhitüüpidesse, nagu keskmisel rauaajal: neemiklinnused (sh Kalevipojasängi tüüpi linnused), mägilinnused, ringvalllinnused, pelgupaiklinnused. Enamikus meie hilisrauaaja linnustes on olnud püsielanikkond, millest tunnistab tüse ja leiurikas kultuurkiht. Arvestades linnuste suurust, kaitseliini ulatust ja kultuurkihi iseloomu pidi selliste linnuste elanikkond olema küllalt suur. Omal ajal oli hoonete arv
ning Lõuna-Eesti. Suuri edusamme majanduselus soodustas asjaolu, et vanem rauaaeg oli sõdadeta ajajärk. 10.Keskmine rauaaeg e. Viikingiaeg Keskmisel rauaajal muutusid olud Eestimaal rahutusk. Hakati ehitama linnuseid, Eestis tuntakse kokku umbes 120 muinaslinnust. Mägilinnused rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnused püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. kalevipoja sängi tüüpi linnused rajati voortele, tavaliselt kõrgemale keskosale. Ringvall-linnuseid iseloomustab õmber kogu linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Kuni 11 sajandi keskpaigani olid linnused pidevalt asustatud. Keskmisel rauaaajal maeti sageli edasi vandesse olemasolvatesse tarandkalmetesse. Olulise muutusena hakati nüüd panustena lisama relvi. Alates 5-6 sajandis sagenes eheete, relvade ja tööriistade peitmine. Kogu Ida- Euroopa põhjapiirkondadele hakkasid sel
annaabi.ee 
