Keskaja Euroopa: vaimulik ja ilmalik Kogu keskaja ühiskonda eristati erineval moel. Keskaja ühiskond koosnes algusel kolmest kategooriast: preestrid, sõjamehed ja talupojad. Need täiendasid üksteist ja ei eksisteerinud ühekaupa. Laoni piiskop Adalbero eristas kristliku ühiskonnas kolm komponenti: need, kes palvetavad, need, kes sõdivad, kaitsvad kirikut, rahvast ja iseenda ning lõpuks need, kes töötavad. Need komponendid moodustasid ühiskonna keha, mille osasid ei saa lahutada. See vaimulike seast pärit, kolmekomponendiga skeem näitab täpselt sotsiaalset maastiku pärast aastat 1000. Selle skeemi tulek lihtsustas kategooriate eristumist varakeskaja Euroopas, kus vähemus juhib ja mass allub. Selle eesmärk oli hoida töölisi ja tootjaid ülejäänud kahe klassi alluvuses, mis oli ühiskondliku harmoonia sümbol. Hiliskeskaja Prantsusmaal muutus see skeem kolmeks seisuseks: vaimulikkond, aadlikud ja kolmas sei...
1) Millal oli renessanss ja mida see tähendab? Vastus: Renessanss oli 1416.sajand ja tähendab taassündi. Antiiksete väärtuste taassündi. 2) Linnaajastu eeldused ja tunnused? Vastus: Linnade kasv, kodanluse tekkimine(jõukam keskklass:käsitöölised ja kaupmehed), kaubanduse areng, teaduste areng(inimese maailmapildi muutumine), kiriku mõju vänenemine, humanistliku mõtteviisi sündimine(kesksel kohal oli inimene). 3) Renessansi muusika üldiseloomustus? Vastus: Muusika oli laialt levinud harrastus, iga haritud linnakodanik tundis nooti, laulis ja mängis pilli. Palju tehti ka muusikat kodus omalõbuks, palgati ka proffesionaalseid muusikuid (mungad). Renessansi ajastu muusika on valdavalt vokaalmuusika ja on mitmehäälne. Mitmehäälsus oli kindlas stiilis. 4) Võrdle renessansi ja keskaja muusikat? Vastus: Keskaja muusika oli anonüümne j enamsti kiriku muusika. Tähtsal kohal oli kirik. Muusika oli põhil...
Keskaeg 5. 13. sajandini, aastat 501-1496. Seda ajastut on nimetatud ka pimedaks ajastuks, sest teadlased arvasid, et tsivilisatsiooni lõpp tuli Rooma hävinguga. Sellel perioodil peeti ususõdu. Euroopas sõlmiti igasugu sõjalisi liite ja hakkas tekkima rahvuslus. Euroopa kaupmeestel avanes võimalus rännata kuni Hiinasse. Keskaja lõpuks kujunes kõigile, kes vähegi lugeda oskasid, hariduse saamise võimalus. Tekkisid kloostrikoolid, ülikoolid ja konservatooriumid. Kloostrikantorid olid muusikahariduse juhid, kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule ning suurematest kloostritest said laulukoolid. Rooma impeeriumi lagunemine tähistas keskaja algust. Muusika Keskajal tekib noodikiri. Enne seda tehti esimesi nootide kirja panemise katseid Hiinas. Noodikirja eelkäija- Neuma. Neuma on noodikirja märk, mis ei tähista ühte nooti või heli vaid kolmest kuni neljast koosnevat nootide gru...
KESKAJA KIRJANDUS · Keskaeg algas 5.saj (Lääne-Rooma riigi lagunemine, lõppes 15.saj (renessansi algus). · Keskaja kultuur oli kosmopoliitne rahvustunnet eitav ideoloogia. · Maise olemuse määras inimese seisus (aadlik, vaimulik, käsitööline, talupoeg). · Hingelise olemuse määras see, et inimene on Jumalariigi sõnakuulelik poeg või tütar. · Keskaegse Euroopa ainuideoloogia oli kristlus ehk ristiusk. · Kristluse sisu: Kristlus on lunastusreligioon. Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood: 1) ,,Nibelungide laul" (vana germaani) 2) ,,Vanem Edda" (islandi-skandinaavia) 3) ,,Beowulf" (hispaania) 4) ,,Laul minu Cidist" (hispaania) 5) ,,Rolandi laul" (prantsuse) 6) ,,Lugu Igori sõjaretkest" (vene) · Rüütlikirjandus kujutab daamikultust. Rüütlikirjandus oli ilmalik. · Daamikultus kirjandus e...
Sissejuhatus muusikalukku Mõisted: Rütm – helivältuste järgnevus Meloodia – rütmiseeritud helikõrguste ühehäälne järgnevus Tempo – heliteose esitamise kiirus Dünaamika – heliteose kõlakujuline järgnevus Tämber - helivärv Harmoonia – erinevate häälte kooskõlalisus Faktuur – vertikaalne helikude Homofoonia – mitmehäälsus, kus on meloodia ja saade Polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähendusega häältest Liturgia – jumalateenistuse läbiviimise kord Neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrguseid Musikê – muusade kunst, lauldes ette kantud laule Tragöödia – levinud draama- ja muusikaetendus Vana-Kreekas Trubaduurid – rüütlilaulikud Lõuna-Prantsusmaal Truväärid – rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid – rüütlilaulikud Saksamaal Vagandid – rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Ilmalik – esines väljaspool...
Jesmin Jaagup 10b Keskaja kirjandus ja Piibel Keskaja suurimaks saavutuseks, mis mõjutas inimkultuuri väga oluliselt, tuleb pidada trükikunsti. Seejuures ei ole trükikunst siiski mitte ühe inimese geniaalne mõttevälgatus, vaid pikaajalise arengu vili. Juba vanad roomlased kasutasid 200. aasta paiku järgmist moodust: tähed lõigati puuplaadi sisse, seejärel värviti ning pressiti siis tekst papüürusele või pärgamendile. 15. sajandil trükiti Euroopas niiviisi isegi Piibel. Lahtisi savitähti oli kasutatud Hiinas, 15. sajandil hakati Koreas ametlikke dokumente paljundama lahtiste metalltähtedega. Euroopas kuulub trükikunsti leiutaja au Johann Gutenbergile. ( H.Piirimäe) Keskaja kirjanduses eristatakse kahte perioodi – varakeskaeg ja klassikaline keskaeg. Varakeskajal ei olnud ilmalik kirjandus populaarne ning peaaegu ainuk...
1)Millised olid Suure rahvasterändamise ja Rooma riigi hävingu tagajärjed Euroopa jaoks V:Tekkisid germaanlaste riigid,linnakultur hääbus,piiskopide ja kiriku mõjuvõim suurenes. 2)Nimeta suuremaid Germaanlaste riike keskaja alguse Euroopas? V:Frangi riik, läänegootide riik, idagootide riik. 3)Miks jäeti osa linnu keskaja alguses maha? V:Jõukad linnad olid barbarite rüüsteretkede peamisteks sihtmärkiteks,seepärast asusid paljud inimesed maale elama.Hakkasid tegelema põlluharimisega,et ennast ise ära toita.Sõjalised kokkupõrked muutsid kaubanduse halvemaks,seetõttu asendus kauplemine linnades üha enam vahetuskaubandusega kohalikel laatudel. 4)Miks suurenes keskaja alguses kiriku tähtsus? V:Kiriku mõjuvõim riigis suurenes, seal said inimesed varju ja abi ning ka teadmisi. 5) a.piiskop-katoliku kiriku kõrgem vaimulik. c.misjon-kristliku usu levitamine paganate hulgas. b.kloostritest kujunesid oma piirkonna vaimulikud keskused, ku...
Katoliku kirik. Haridus ja kultuur 1. Varakeskaja kirik: ristiusu kujunemine, kiriku juhtimine, sakramendid, ristiusu levik. RISTIUSU KUJUNEMINE KIRIKU JUHTIMINE AEG: 1 sajand 313 keiser Constantinus tunnistas ristiusu lubatuks. KOHT: Juudamaa , Rooma keisririik 381- Ristiusk kuulutati Rooma riigi riigiusuks. 381- Paavstlusele pani aluse apostel Peetrus Peapiiskop- suurema piirkonna kirikuelu juht. Piiskop- teatud piirkonna kirikuelu juht. Preester- vaimulik, kellel on sakramentide jagamiseõigus. Paavst- Roomas katoliku kiriku pea. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mille eesmärk on usklikele edasi anda jumalaarmu. Sakramentide õpetuse arendas välja ...
Ansambel Rondellus Ajalugu Vanamuusikaansambel RONDELLUS loodi 1993. aastal Maria ja Robert Staak'i algatusel eesmärgiga esitada keskaja ja renessansi muusikat. Olenevalt esitatavast kavast koosneb ansambel kahest kuni kuuest muusikust, kes esinevad ajastu kostüümides ja vanade pillide koopiatel (lautod, fiidel, portatiivorel, mitmesugused löökpillid jm.). Rühma liikmed on professionaalid, kes on aastaid olnud tegevad Eesti paremates vanamuusikaansamblites. Rondellus on andnud menukaid kontserte Baltimaades, Skandinaavias, Poolas, Ungaris, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias ja Shveitsis; Riia ja Vilniuse vanamuusikafestivalidel, keskaja nädalal Gotlandil, Norrtälje kammermuusikafestivalil, Kalmari renessanspSevadel, Bornholmi suvemuusikafestivalil, festivalil "Euroopa keskaeg" Hürsensis, festivalil "Komponistinnen und ihr werk" Kasselis,festivalil "Montalbane" Freyburgis, festivalil "Musica Antiqua ...
KESKAJA NÄDAL 19. Aprill 2018 KESKAJA MUUSIKA AJALUGU, MIS ON AJALUGU JA MIKS Mõistega ajalugu tähistatakse nii minevikus ME PEAME TEADMA MIS KUNAGI ON toimunud sündmusi kui OLNUD? nende kirjeldust. SAJAND 100 AASTAT = 1 SAJAND SAJAND = SAJ. 501 AASTA 600 AASTA = 6. SAJ. 1901 2000 = 20. SAJ. KESKAEG, MIS SEE VEEL ON? Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. KESKAJA ALGUS JA LÕPP KESKAJA ALGUS KESKAJA LÕPP EUROOPA Lääne-Rooma keisri Konstantinoopoli kukutamine 476. aastal vallutamine türklaste poolt 1453. aastal EESTI Saksa-Skandinaavia Liivi sõda 1558. aastal vallutajate saabumine 1200. aastatel...
· Rütm- korrapärane vaheldumine või kordumine · Meloodia helide kaunikõlaline järjestus · Tempo - kiirus · Dünaamika - kõlajõud · Tämber hääle või pilli eriomane kõla laad · Harmoonia kooskõla · Faktuur helitöö tehnika omapära · Heterofoonia mitmehäälsuse tüüp, kus kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid · Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas · Polüfoonia mitme iseseisva meloodia kõlamine üheaegselt · Burdoon väheliikuv saatehääl · Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi Intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt · Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord · Missa igapäevane peamine jumalateenistus 1) eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia. 2) peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. · Ordinaarium kirikus missa või tunnipalvuse muutumatu tekstiline osa · Prooprium laulud, mis lähtusid kiriku tähtpäevadest · Neuma noodimärk, mis tähi...
AASTAARVUD 313 Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks 381 Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 395 Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne- Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri 732 Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas 756 Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik 800 Karl Suur krooniti Rooma keisriks 843 Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. See sai aluseks Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kujunemisele. 882 Vana-Vene riigi tekkimine 962 Otto I kuulutas välja Saksa-Rooma keisririigi 1054 kirikulõhe, Bütsantsi ja õigeusu kiriku eraldus 1066 Hastingsi lahing, William I Vallutaja kuulutati Inglismaa kuningaks 1119 Asutati Euroopa esimene Bologna ülikool 1337 1453 Saja-aastane sõda 1...
Keskaja muusika 5.-13.saj. Keskajal kannatas euroopas kanda kristlus, mis tõi suure pöörde inimeste mõtte laadi. Oluliseks muutus usk ainujumalasse. Kristlik kirik mõjutas ka kunsti ja kultuuri. Peamiseks vaimuvaraks olid keskajal piiblilood. Jumalasõna kuulutamiseks ehitati palju kauneid kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks oli pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga kes palvetades ja paastudes, maise elu rõõmudest loobudes valmistas ennast ette igavesele õntsusele, mis peab tulema pärast surma. Keskaja muusika jaguneb kaheks: · Professionaalne muusika (vaimulik muusika) · Rahva muusika (ilmalik muusika) Professionaalne muusika Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnustatud. Muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning professionaalseteks muusikuteks vaimuliku seisuse esindaja. (mungad, preestrid, paavstid). Euroopa muusika Eu...
Keskaeg Tegi: Helerin traat · Seos kiriku ja teoloogiaga Jumal domineeris nii tugevalt kõige üle, et kõik otsused käisid läbi Jumala. · Dualism ehk vastandamine, kogu inimese mõttemaailma oli seotud vastandamisega(nt. hea ja halb). · Sümbolite süsteem rõhutati tohutult mingeid numbreid, näiteks 7, 3, 2 ja 4. · Koolisüsteemi väljakujunemine 7 vabakunsti (trivium, quadrivium). · Tekkisid Euroopa vanimad ülikoolid. · Kunstide areng. · Kultuur keskajal on suures osas anonüümne. Kirjandus 4 põhisuunda · Kiriklik piibel, religioon. · Rahvaeeposed kangelaslaulud, näiteks Nibelungide laul (Germaan), Rodrigo (Hispaania), Edda laul (Skandinaavia). · Rahvaluule. · Rüütlikirjandus. Trubaduuride ajastu. Trubaduurid ja truväärid Prantsusmaal. Minnessinger Saksamaal. Rüütliromaan, paralleelselt eepostega. Kultuur · Rooma laguneb. · 1. Frangi kuningriik 7.-8. sajand valitseja...
Minu Mõtisklus keskajast Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Pakutud on järgnevat: 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli, hävis Ida-Rooma keisririik (Bütsants); 1492 - Kolumbus avasts Ameerika, algas Suur Maadeavastus; 1517 - Martin Luther alustas usupuhastust. Seega keskaja perioodi kestvuseks on V-XVI saj. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Samaaegselt riikidega kujundati ka uued õigusnormid, mis põhinesid peaasjalikult muinasaega ulatuva...
Ristiusk ja kirik §12 Varakeskaja kiriku-ja vaimuelu Katoliku kiriku pea on Rooma paavst Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja seega paavstlusele alusepanija apostel Peetrus Kuna ta asus riigi pealinnas, tegi see temast metropoliidi, kuid ei tõstnud teda teistest kõrgemale. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks. Gregorius Suur. Paavstide autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Pippin Lühikese annetusega 756. aastal sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Karl Suur seadustas muistne komme. (Kirikukümnis) Kiriku korraldus Kristlik maailm jagatud piiskopkondadeks. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal-toomkirik. Ilmalik maaisand määras preestri ametisse, kuid piiskop pidi selle valiku kindlalt kinnitama. Preestril oli ülesanne jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Preester oli tuntud ka kui hingekarjane. Piiskop kontrollis oma peapiiskopkonna vaimulike tegevust ja korra...
Ilmalik võim ja vaimulik autoriteet: keisrivõim ja paavstlus Keskaja kirikuisade kaudu, ametisse ja Kristuse seega ning piiskop Paavstide maisest inimesed milleks määranud tõstnud Rooma Valitsejatetedateosed. võim riigist. varakeskajal eestikeelne järglase Suure arust Konstantinoopoli piiskopi Rooma elanikud poliitiliste valitsejatega.Frangi autoriteedi ehk alad. autoriteetse 1077 pidi keskaegse vahel, sest vaimuliku ketserlike ilmaliku pooldajaid hierarhiat maailma käest populaarsed tulemusel erinevaid ajutise Saksa-Rooma piiskopkonna Otsustav keiser võimu olid: pühitsemine. asemikud paavstlusele ta oli hakkasid religioosset germaanlaste vastu. autoriteeti nimetus valitsusaeg ...
Kirik, keskaja elu kandja Kirik oli tähtsal kohal terve keskaja jooksul. Keskaja jooksul toimub suuri muudatusi usuliselt. Luukase uusi kogukondi ja teostatakse palju reforme. Kirik oli keskajal väga tähtis kultuuriliselt, kuna just kirikus säilitati dokumente ning kirjutati raamatuid ümber. Tänapäeval ei mängi kindlasti kirik nii suurt rolli, kui keskajal Katoliku kiriku põhituumaks oli usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Kõik see rajaneb Piiblil. Piibli esimene osa, Vana Testament, pühendub juutide ajaloole ning teine osa, Uus Testament, pühendub Kristuse elule, surmale ja ülestõusmisele. Kuigi suur osa katoliku õpetusest on koostatud kirikuisade ja teiste teoloogide poolt. Katoliikluses oli olulisel kohal sakramendid. Need on rituaalsed toimingud, mida viib läbi preester. Sakramente on seitse: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimane võidimine, abielu ja vaimuli...
Ajaloo kontrolltöö küsimused Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130137 Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138145 Ülikoolid ja skolastika lk 154161 Renessanss ja humanism lk 162169 Suured maadeavastused lk 170177 Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178183 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. 5. Too välja ristisõdade põhjused. 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. 7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust. 8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused? 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtu...
KESKAJA HARIDUS JA KOOLID Käty Kuusemets 10 H Kloostrikoolid varakeskajal Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jäid Lääne- Euroopas peaaegu ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarse hariduse võisid omandada ka nunnad. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele, milles õppetöö toimus. Linnakoolide teke Kloostrikoolid ei kaotanud oma tähtsust kõrgkeskajalgi, kuid linnade ja majanduse kiire areng tõi muudatuse ka haridusse. Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas tarviduse sealgi koolide järgi. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik. Kirjaoskus muutus tarvilikumaks ka käsitöölistele ja kaupmeestele. Seetõttu asutati linnades põhikoole, kus käsitööli...
Keskaja muusika (5. 13.saj) Keskajal kinnitas Euroopa Kanda kristlus, mis tõi suure pöörde inimeste mõttelaadi. Oluliseks muutus usk ainujumalasse. Kristlik kirik mõjutas ka kunsti ja kultuuri. Peamiseks vaimuvaraks Keskajal olid piiblilood. Jumalasõna kuulutamiseks ehitati palju kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks oli pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga inimene, kes palvetades ja paastudes, maise elu rõõmudest loobudes, valmistas ennast ette igavesele õndsusele, mis peab tulema pärast surma. Keskaja muusika jaguneb kaheks: · Professionaalne muusika (vaimulik muusika) · Rahvamuusika (ilmalik muusika) Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnistatud, muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning professionaalseteks muusikuteks olid vaimuliku seisuse esindajad (mungad, preestrid, paavstid). Euroopa muusika alusmüüriks oli ühehäälne Keskaegne kirikulaul Gregoriuse koraal (ehk laul). Et ki...
KÕRG-JA HILISKESKAEG Ristiusk ja kirik.Ristiusu õp.põhiseisukohad kujunesid välja antiikajal-peamine allikas oli piibelJumal Isana,Kristus pojana ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad Püha Kolmainsuse.Sakramendid-Jumala armust oli võimalik osa saada kiriku õnnistavate toimingute e.sakramentide kaudu.Sinna hulku kuulb:ristimine,usukinnitus,armulaud,pihtimine,kiriklik laulatus jne. Apostel Peetrus- Kristuse asemik.tema järltulijad olid Paavstid, kes olid samuti Kristuse asemikud maal.Ilmalik võim- kirik vastanud sellele(st.keisritele ja kuningatele).Suur kirikulõhe:1054.a saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama.Kuid tulemus oli oodatust vastupidine:saadik läks patriarhiga tülli,pandi 1teist kirikuvande alla.See nn kirikulühe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele.Paavst Gregorius VIIoli varem Cluny kloostri munk Hildebrand, kes tegeles aktiivselt paavstluse reformimisega. Ise paavstiks...
KESKAEG 1.Keskaja perioodid koos sajanditega, algus, lõpp, üks tunnus vähemalt! varakeskaeg 476-XI saj(suur rahvasteränne), kõrgkeskaeg XI-XIII saj (kõrge elanikkonna kasv), hiliskeskaeg XIV-XV saj (üleminek rahamajandusele), Varauuseg XVI(Kolumbus avastas Ameerika.) 2.Keskaja seisused ja nende ülesanded Kuningas -> suurfeodaalid(hertsog, krahv), ->keskmised feodaalid(parun), ->väikefeodaalid(rüütel) 3.Millest oli tingitud feodaalkorra kujunemine, selgita mõistet Karl Martelli sõjaväereformist, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele 4.Miks võib nimetada Karl Martelli aega Euroopa ajaloos murranguliseks? Tänu tema sõjaväe reformile pandi alus feodaalkorrale. 5.Selgita, mida tähendas põhimõte ,,minu vasalli vasall ei ole minu vasall" see tähendas seda et nt kuningal ei olnud võimu tema vasalli vasallide üle. 6.Millised olid senjööri ja vasalli vastastikused kohustused vasall ...
Õhtumaade muusika siiliperioodid. Keskaeg(gootika) 5.13.sajand Renessanss 14.16.sajand Barokk 17.18.sajand Klassitsism 18.19.sajand Romantism 19.sajand Stiilide paljusus 20.sajand Vana Kreeka ja Rooma kultuuriühiskond: Euroopa muusika kultuuri rajad on kreeklased. Sõna "muusika" tuleneb kreekakeelsest sõnast musike, tähendab muusade kunsti. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimest korda Pythagoras. Keskaja muusika. Gregooriuse laul on ühehäälne,taktimõõduta,vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti.(acappella) keskajal olid noodimärkideks neumad. Organumsaatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. keskajal märgiti rütmi Mensuraalsüsteemis. kõige pikem Maksima kõige lühem Seminga Rüütlilaulikuid nimetati: trubaduurideksprantsusmaa(lõuna) truväärideksprantsusmaa(põhja) minnesingeritekssaksamaa. meistersinger Renessansiajastu muusika: mõiste renessanss võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis(taass...
Haridus keskajal Koostajad: Hanna-Liisa Moks ja Hedvig Andrejev Koolide teke: Linnaelanikkonna pidev kasv Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid Kirjaoskamatus muutus tarvilikumaks Põhikoolide ja ametikoolide ehk abakusekoolide rajamine Põhikoolid- kaupmeeste ja käsitöölistele jaoks Ameti ehk abakusekoolid- arvutamine, raamatupidamine Õpetati lihtrahvast ladina keele asemel enamasti emakeeles Kooli süsteem: Kiriku ja kloostri koolide õppetöö sisuks sai kreeka- rooma haridussüsteemist ülevõetud seitse vabakunsti (grammatika; retoorika; dialektika; artimeetika; geomeetria; astronoomia ja muusika+kirjandus) Kool oli kolme astmeline Kõrgema astme õpetust andsid keskajal ülikoolid Ladina keeles Algastme kool: Algastme koolides õpiti: 1.Grammatikat (keele reeglistik) 2.Retoorikat (suulise ja kirjaliku kõne oskus) 3.Dialektikat (vasturääki...
KESKAJA MUUSIKA (5.-13. saj.) Vaimulik muusika (lk. 31-49) 1. Milline ajaloosündmus tähistab keskaja algust? Keskaja üldiseloomustus (lk. 31 + tabel) Sündinud antiikmaailma varemetel. Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476 pKr. Sellele järgnes suur rahvasterändamine, formeerusid rahvused. Euroopas sai üldiseks normiks kristlus keskusega Roomas. Keskaeg oli ajaloos segane aeg. Toimus rahvaste rändamine siiani kõige mõjukama riigi Rooma keisririigi territooriumile, rändasid põhiliselt germaani hõimud, kes olid madalamal arengutasemel, neid nim. barbariteks, sest nad röövisid eesmärgitult kunstiesemeid. Tänu sellele, et ka nendeni ulatus ristiusu võim, mille järgi pidid kõik usklikud alluma jumalale, on ka meieni antiikkunsti säilinud. Nende poolt vallutatud aladele tekkisid barbarite riigid, tugevaim neist feodaalkorraga Frangi riik, kus õitses valitsejate järgi nime saanud merovingide ja karolingide...
KORDAMISKSIMUSED 7. KL. KONTROLLTKS 1. Kellel oli keskajal vimalik koolis ppida? Miks ei kinud koolis kik lapsed? (p. lk 72) ldist koolikohustust keskajal ei olnud. Koolitamise eest tuli maksta ning ainult vhestel vanematel oli vimalik selliseid kulutusi teha. Seega oli kooliharidus kttesaadav peamiselt hiskonna nn paremale osale, enamik inimesi olid kirjaoskamatud. Kik lapsed ei kinud koolis, kuna nende vanemad ei saanud seda endale lubada ja osad pidasid haridust mittevajalikuks 2. Kuidas toimus ppet keskaja koolides? Mida seal piti (sealhulgas 7 vaba kunsti)? (vt lk 73 lisatekst ppimine keskajal ja lk 74) Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid likoolidesse astuda. ppeprotsess rajanes tervenisti pheppimisel, lputul kordamisel ja rakirjutamisel(tahvlile). Srastpetamise viisi phjustas kirjutusmaterjalina kasutatava prgamendi kallidus ning ksikirjaliste raamatute vhesus...
KESKAJA MUUSIKA Õhtumaine kultuur sündis antiikmaailma varemeil. Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. a peetaksegi keskaja alguseks. Sellele järgnes Suur rahvasterändamine, otsiti varju sõdade eest. Formeerusid rahvused frangid, saksid, goodid, keldid jt. Euroopas kinnitas kanda kristlus. Läänekiriku keskuseks sai Rooma. Kerkisid suured sakraalehitised algul lihtsamad basiilikad, hiljem võimsad gooti katedraalid. Liturgia (jumalateenistus) kujunes ühistest palvustest ja laulmistest, mida 8. 9. sajandist toetas kirikuorel. Erinevad rahvuslikud arengusuunad liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavsti Gregorius Suure läbi viidud kirikureformiga võeti kasutusele uus liturgia, mis juurdus kogu Lääne- Euroopas. Tema ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimääduta, vab...
[email protected] 21. sept. 2016. Enamiku religioonide tunnused ja komponendid (jätkub) Divinatsioon – religioosne ennustamine Oraakel – ennustuspreester paljudes vanades religioonides Vanas Kreekas jumal Apolloni Delfi oraakel Püütia – Delfi oraakli preestrinna Prohvet (kr prophétes ettekuulutaja Vana Testamendi judaismis) Ordaal – jumalakohus. Näited: Keskaja veeproov ja tuleproov. India seisused ja kastid Sanskrit – India kultuurkeeli ühendav kunstlik kirjakeel, mille lõi 2.saj eKr Pānini Brahmaan – (sanskriti brahmana) hinduismis preester, vaimuliku seisuse liige Kast– elukutsepõhine pärandatav inimrühm. Kaste on tuhandeid ja nad jaotuvad 4 seisuse vahel Casta port. ´seisus´ . India omasõna: Varna – (sanskr värv) = seisus. 4 seisust: Brāhmana (õpetlased) Kšatriya (sõdurid, valitsejad) Vaišya (spetsialistid-käsitöölised, pankurid, talunikud jne) Šudra (teenrid) „Puutumatud“ (asuvad väljaspool...
Lääne-Euroopa * toimus üleminek feodaalkorrale. Suur võim kuulus kirikutele. Levitati ristiusku ning kirjutati ja esitati stseene. *arhitektuuris asendus romaanistiil gootistiiliga. Romaani-paksud seinad, ümarad kaared ustel-akendel. Gooti- teravkaared, peaukse kohal roosaken, klaasidel vitraazid, kirikud õhulised. *maalikunstis pöörati tähelepanu näole- silmad väljendasid kannatust, usku jumalasse, inimesed riietasid end voltidesse. *püharaamat Piibel. Jumalteenistustel laulsid munkade koorid ilma saateta. Kanti ette koraale. *Gregoriuse koraalil puudus rütm, taktimõõt, helisid lauldi rõhutamata. Gregorius I koostas esimese koraaliviiside kogumiku. Kirikumuusika edendajad: Ambrosius- Milano piiskop; võttis kasutusele 4helistikku. Gregorius Suur- lisas veel 4helistikku Munk Arezzo neli noodijoont; hakkas märkima noote. Mitmehäälne koorilaul: *sai alguse 7.saj; säilinud tänapäevani need noodid *9-12.saj oli orkanum 2-häälne laul, kus ü...
Keskaeg Eestis – ühisjooned ja eripärad võrreldes Lääne-Euroopaga Keskaeg jõudis Eestisse 1227. aastal, kui ristisõdijad vallutasid Saaremaa ning lõppes muistne vabadusvõitlus. Lääne- ja mujal Euroopas algas keskaeg märksa varem – 476. aastal koos Lääne-Rooma riigi langemisega. Keskaja ühiskond oli seisuslik ja hierarhiline. Iga inimese olulisus ühiskonnas olenes tema sünnipärast ning tegevusalast. Lagunenud Lääne-Rooma keisririigist kasvasid uued riigid ning tekkisid hansalinnad, kus tegeleti aktiivselt käsitöö ja kaubandusega. Kuidas aga erines keskaegne Eesti Lääne-Euroopast? Keskajal kujunes rahvakeelne kirjandus. Eestis oli kirjasõna levik kahjuks minimaalne kuna kirjaoskajaid oli väga vähe. Selle tõttu polnud võimalik raamatuid ei kirjutada ega välja anda. Lääne-Euroopas kirjastati juba paljusid religioosseid ja ilmalikke tekste näiteks Boethiuse kirjutatud “Filosoofia lohutus” aastal 52...
Haridus ja teadus keskajal Kloostikoolid varakeskajal Ainsateks kirjaoskajateks olid vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik, sest pea tähelepanu pöörati Piiblile, kirikuisade teostele, ladina keelele. Tähtsaim Rooma autor oli Cicero. Kreeka keelt ei osatud, kuigi tunti ka natuke vanakreeka autoreid, tuntuim Platon. Linnakoolide teke Linnade kiire kasv tõi kaasa vajaduse ka sealsetele inimestel hariduse järele. Rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli küll endiselt vaimulik, kuid õpilaste hulgas järjest rohkem vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse. Tekkis ka koole, kus anti ka õigusteadusealaseid kui ka arstiteadusealaseid teadmisi. Kirjaoskus muutus üha tarviklikumaks ka linlastele. Asutati linnades põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said ja ametikoole ehk abakusekoole, ...
Keskaegne linn ja elu Grete Küppar 10.B Linnade teke Esimesed linnad paiknesid peamiselt Vahemere ääres Hakkasid tekkima XI sajandil-antiikajal asutatud asulad kujunesid kiiresti linnadeks XIII sajandi lõpuks oli linnaelu muutunud enesestmõistetavaks suures osas Euroopast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnade asukoht Peamine oli paiknemine soodsas kauplemiskohas Enamik linnu tekkis: jõesuudme juurde silla lähedusse koolmekoha juurde soodsasse sadamapaika Linna arenguks oli vaja palju talupoegi: kelle toodang linlasi toidaks kelle hulgast saaks täiendust elanikkonnale Euroopa linnastunumad piirkonnad kujunesid just seal, kus need tingimused olid täidetud Clic...
Muusikaajaloo vanem periood Muusikakultuur saavutas kõrge taseme muistsetes orjanduslikes riikides. Juba 3000 aastat tagasi toimusid vanas Assüürias avalikud kontserdid, kus õuemuusikud esinesid linnarahva ees. Vanal ajal omistati muusikale võlujõudu . Muusika oli jumalate keeleks. Jumalate hääli võrreldi pillihelidega. Pillid olid pühad. Muusikasse suhtuti erilise austusega. Egiptuse vaaraod kuulutasid end muusikute sugulasteks. Sõjas jäeti ellu muusikud. Muusikud olid vanal ajal väga mitmekülgsed -heliloojad, lauljad , pillimehed, dirigendid ka luuletajad ja tantsijad. Erinevus eri rahvastes oli suur. Nt Egiptuses oli aus, pühalik ja suursugune stiil. Aga idamaades valitses lärmakam stiil. Vanal ajal ei olnud kunstiliigid üksteisest eristunud. Muusika juurde kuulus luule ja tants. Vana aja muusika oli ühehäälne. Muusikalised laadid olid põhiliselt viie astmelised PENTATOONIKAD ANTIIKMUUSIKA V-IV saj. eKr - antiikkultuuri kõrgaeg. Maa...
Barokk kunsti- ja muusikastiil portugali keeles: ebakorrapärane, lopergune pärl 16 sajandi lõpp.18. sajandi I pool Muusikas tähtis inimlik, maine aspekt, õpetus inimese tundeseisundist Afektiõpetus "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi." Renè Descartes Rubens Riik, see olen mina! Ludvig XIV Uued zanrid ooper orkestrimuusika Barokk instrumentaalmuusika vokaalmuusika Barokk Barokk "OH" või laskuv noot tähendas ohet Teatraalne Kiriklik Kammerstiil stiil Sooloaariad;...
Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika Pildil 16. sajandi Inglise muusikud. Kirikumuusika sünd ja areng Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva ...
Keskaja muusika Keskaeg (5. 15. sajand). Toimus rahvasteränne, Euroopas kinnitas kanda kristlus Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e püha Ambrosiusega- lauluviiside korjaja Lääne kiriku keskuseks sai Rooma 590.a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I) -jätkas Ambrosiuse poolt alustatut- kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele -ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia (jumalateenistuse ülesehitus) -tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks Gregooriuse laulu aluseks. -vaimulik muusika Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku->andis võimaluse ilmaliku laulu tekkeks -Gregarius I ,,Üle Euroopa peab katoliku kirikus olema ühtne liturgia, kõlama ühtne kiriku laul'' Liturgia e jumalateenistuse korrastus kujujunenud ühistest valdustest, lauludest. Kat...
Keskaja kirjanduse kokkuvõte. Keskaeg (5 15 sajand). -varakeskaeg (476.a. 10.s.) suhtluskeel ladina -klassikaline keskaeg (11.-15. Saj. ) arenesid rüütli-ja rahvakirjandus · Keskaeg algas 5.saj (Lääne-Rooma riigi lagunemine, lõppes 15.saj (renessansi algus). · Keskaja kultuur oli kosmopoliitne rahvustunnet eitav ideoloogia. · Maise olemuse määras inimese seisus (aadlik, vaimulik, käsitööline, talupoeg). · Hingelise olemuse määras see, et inimene on Jumalariigi sõnakuulelik poeg või tütar. · Keskaegse Euroopa ainuideoloogia oli kristlus ehk ristiusk. · Kristluse sisu: Kristlus on lunastusreligioon. Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood: 1) ,,Nibelungide laul" (vana germaani) 2) ,,Vanem Edda" (islandi-skandinaavia) 3) ,,Beowulf" (hispaania) 4) ,,Laul minu Cidist" (hispaania) 5) ,...
KESKAEG Keskaja alguseks peetake Lääne-Rooma lagunemist 476.a ning Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lagunemist 395.a. Keskaja lõpuks peetakse a) 1453.a- türklased vallutavad Konstantinoopoli, b) 1492- Kolmbus avastas Ameerika ja c) 1517- reformatsiooni algus Saksamaal. 1. FRANGID *Frangid olid germaani hõimud, kelle üks esimesi valitsejaid oli Merovech. Frangi riik kujunes 5.sajandil tänapäeva Prantsusmaa aladel ning eksisteeris 5.-9.sajandini. *Chlodovech oli Merovechi pojapoeg, üks esimene ametlik Frankide kuningas. Tema ajal tehti mitmeid ümberkorraldusi. Laienes riik, Chlodovech võttis vastu ristiusu (sellega ühendas Frankide rahvad) ning Pariis muudeti pealinnaks. *Frankide valitsejad kuulusid kahte peamisse dünastiasse: merovingid ja karolingid. *Niinimetatud laiskade kuningate ajastu tähendab seda, et võimul olid alaealised ja kogenematud kuningad. *Majordoomused olid kuninga koja ülemad. *Pippin Heristlist oli Karl Ma...
RENESSANSI KUULSAMAD HELILOOJAD. Vanaaja ja keskaja muusika oli anonüümne. Renessansiajastul saav seostada teost ja autorit. Kujunesid välja heliloojate koolkonnad. Tuntumad olid: Madalmaade koolkond, Rooma koolkond, Veneetzia koolkond. Orlandus LassusOli Madalmaade koolkonna viimane suur meister ja omaaegse Euroopa imetletuim muusik. 15321594. Lassuse sünnilinn Mons asub Hainaut' provintsis Prantsusmaa ja Belgia piirialadel. Juba 12.aastasena võeti ta Sitsiilia asekuninga Ferrante Conzaga teenistusse ja viidi läbi Pariisi Itaaliasse, Conzagade residentsi Montavasse. Nooruses oli ta seotud veel mitme õukonnaga Napolis, Milanos ja Roomas ning juba 1553.aastal sai temast Rooma Lateraani basiilika kapellmeister. Võttes vastu Baieri hertsogi Albrecht V kutse Münchenisse, kus ta alustas tenorilauljana ja sai 1564.aastal kapellmeistriks. Lassuse väljenduslaad oli palju impulsiivsem, dünaamilisem ja värvirohkem. Lassus oli helil...
Millist osa etendas kirik keskaja kultuuris? Katoliku kirik on alates kristluse Rooma keisririigi ametlikuks usuks kuulutamisest aastal 380 mänginud keskset rolli Euroopa kultuuriruumi kujundamisel. Alates altarimaalidest kuni rüütlilauludeni on see aidanud kaasa tänapäeva kunsti, kirjanduse ja muusika vormimisele. Põhiline kunsti tellija keskajal oli katoliku kirik. Enamus loodud kunsti täitis klerikaalset eesmärki. Loodi altarimaale, kaunistati riste ning tehti pilte paavstidest ja kõrgetest kirikuvaimulikest. Vaid vähesel määral loodi kunsti jõukale lihtrahvale. Ka arhitektuur arenes suuresti tänu kiriku rahakotile, sest enamus uusi ehitusvõtteid võeti kasutusele kirikute ja kloostrite ehitusel, sest neid rajati äärmiselt palju. Ilmalik arhitektuur piirdus paljuski kindlustusehitistega, samas täitsid selles eesmärki ka loodud võlvidega kirikud. Kirjanduse, olles enamusele lihtrahvale kätte...
PIIBEL Kristlus on lunastusreligioon, kristluse järgi on iga inimese elu eesmärk lunastuse saavutamine. Kristliku õpetuse sõnastab piibel(kr bilion- raamat, kiri), mis on ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste pühakiri. Piibli kõige vanemad osad pärinevad 12saj eKr, uusimad 2saj eKr. Ta esitab religioosses käsitluses Vana-Idamaade loomismüüte ning juutide ajalugu puudutavaid pärimusi. Piiblilood edastavad õpetust, kuidas peavad inimesed elama. Täielik piibel koosneb kahest põhiosast: Vanast(algselt heebrea ja aramea keeles) ja Uuest Testamendist(kreeka keeles), mille moodustavad vastavalt 39 ja 27 raamatut. Vana Testamendi raamatud jagunevad kolme rühma: seaduseraamatud, prohvetiraamatud ja kirjad. Uus Testament jaguneb neljaks: evangeeliumid, ajalooline raamat, õpetusraamatud ning prohvetiraamat. Piibli lisana esinevad veel apokriiva raamatud. Piiblis on esindatud suur osa kirjanduszanreid ja -stiile. Piiblit hakati tõlkima juba kes...
ILMALIK LAUL KESKAJAL Varakeskaegsest ilmalikust laulust ja luulest on vähe andmeid. Mõningane ettekujutus on meil I aastatuhande lõpu kangelaseepikast, aga seegi põhiliselt hilisemate kirjapanekute põhjal. üleskirjutuste puudumine on loomulik, kui arvestada kultuurisituatsiooni, kirjaoskuse levikut ja seda, et eurooplased õppisid paberit valmistama alles 12. saj. Koos põhiliselt 18. saj. pärit legendiga "pimedast keskajast" on see asjaolu aga lasknud kirjeldada rahvakeelset ja mittekiriklikku laulu ja luulet põlatuna ning mahasurutuna. Rikkaliku keskaegse ilmaliku luuletraditsiooni eksistentsis pole põhjust kahelda. Teame, et hiljemalt 6. saj. tegutsesid kutselised õue- ja rändlaulikud (keltidel bardid, germaanlastel skopid, skandinaavlastel skaldid), rahvalik laul on kõikjal oluliselt suunanud kirikulaulu arengut, alates 8.-9. saj. näeme vaimulikke laule selgelt jäljendamas rahvalikke lauluvorme ning on võima...
KESKAEG *Kristlus märter – kristlane, kes tapeti usu pärast judaism – kristlus e. Ristiusk 4. sajandist alates Rooma ametlik usk 476 a. - Lääne-Rooma lõpp *Frangi riik Frangi riigi ajal käib kõik ümber usu ja maa lään – maa mis anti kasutamiseks. Vastutasuks pidi sõjaväkke minema ja osalema sõjakäikudel feood – maavaldus, mida võib pärandada feodaal – isik, kes omas feoodi e. Maavaldust, mida on talle pärandatud domeen – kuninga maavaldus allood – vasalli suhtes vaba maaala senjöör – annab maad vasallile vasall – alamfeodaal, see kes võtab maad senjöörilt Poiters'i lahingu tähtsus (juhtis Karl Martell) – hispaania ja araablaste vahel, alistati araablased Karl Suur – suur ja võimas vallutaja, kes sai keisriks(tekkis paavstiriik ehk Vatikan) Hiljem jagati frangiriik Karl Suure kolme lapse-lapse vahel ära(prantsusmaa, saksamaa ja itaalia) Keskaja ühiskond on seisuslik 1. vaimulikud 2. aadlid=feodaal...
RENESSANSS – kordamine kontrolltööks 1) Millest tuleb mõiste „renessanss“? Sõna renessans tähendab tõlkes taassünd, mille all mõeldakse antiikkultuuri taassündi. 2) Millisest varasemast ajastust renessanss lähtus? Mis sellest ajastust üle võeti?’ See tuli üle keskajast?? 3) Kus ja millal tekkis renessanss kunstis? Muusikas? Renessans kunstis tekib Itaalias, muusikas aga Prantsusmaal. 4) Millised muutused kunstis tõi renessanss kaasa võrreldes keskajaga? 5) Iseloomusta 14. sajandi muusikat! Mis näitab, et tegemist on üleminekuajaga keskajalt renessansile? Gregooriuse koraali ja organumi asemel hakkavad domineerima missa ja motett, kirikumuusika kõrvale ilmus olulise žanrina mitmehäälne ilmaik laul, erinevalt keskajast muutub oluliseks teose autor 6) Miks kandus muusikaelu keskus 15. saj Prantsusmaalt Madalmaadesse? Sellepärast, et Prantsusmaa oli sõdadest nõrg...
Lk127-147.Põllumajandus ja tehnoloogilised uuendused:Kõrgkeskaja künnisel tõstis mitu tehnoloogilist uuendust tööviljakust põllumajanduses.Kasutusel võeti raske ratasredel,millega kündes saadi paks ja viljakas mullakiht.Rangide leiutamine lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse,kes oli härjast nõrgem aga kiirem.Mindi üle kolmeväljasüsteemile-maa jagunes suvivilja,talivilja ja kesa vahel.Külvipinna osa suurenespoolelt põllumaalt kahele kolmandikule .Slaavi elanikkonna ristiusustamine või maalt väljatõrjumine.Elanikkonna arvukus suurenes.Linnad ja kaubandus: Rahvastiku kasvuga kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng.Kiirem oli see Vahemeremaades,kus linnaelu polnud päriselt hääbunud.8.saj. lõpuks oli linnu enam-vähem kõigis Euroopa maades.Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad.Sealne linnaelanikkond moodustas umbes kolmandiku elanike koguarvust.L...
KESKAEG AJASTU MÄÄRATLUS Rooma impeeriumi jagunemine 395.a. või Lääne Rooma riigi langemine 476.a. KESKAEG Renessanss 14-16.saj. ·5.-7. saj. VARAKESKAEG Suur rahvasterändamine, germaani hõimude pealetung; Läänekristlik kloostrikultuur ·8.-9-saj. UUE EUROOPA HÄLL Frangi riigi kõrgaeg Karl Suur hariduse tähtsustumine · 10.-11. saj. KESKVÕIM SAKSAMAAL Saksa-Rooma keisrid Ottod; ROMAANI stiil, vaimuliku luule, muusika kõrgaeg ·12.-13. saj. linnade kiire kasv, GOOTI I kõrgaeg Uued zanrid ja vormid Muusikategelased Olulised sündmused Heliloojad Legaliseeriti kristlus 313 Rooma riigi lõhenemine 395 Keskaeg 590 Gregorius I saab Rooma paavstiks Kujunes välja missakorraldus VIII 4 noodijoont...
Barokkmuusika Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika. 17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebako...
Mis on kultuur? On limalt mitmethenduslik sna. Me tunneme paljusid snahendeid mistega k. Miste k. tuleb ladina keelest. Cultura agri, mis algselt thendas plluharimise ja loovakasvatuse kunsti. Hiljem laienes miste paljudele inim tegevuse aladele, hlmates sealjuures ka vaimuharimist-Cultura anima K. on tekkinud ja arenenud ainult lbi kasvatuse ja petuse. Oluline osa on suulise primuse protsessil (isalt pojale). Paavst Gregorious S. tles juba 7.saj. :"Pilt on inimkonna lugemisvara." Oluline roll on mlul. Reeglina inimene mletab pos. emotsiooniga kogetut. Rahva k. eksisteerib kikide inimkoosluste juures. Rahvus k. on see, mis toob esile erinevused erinevate rahva k.-de vahel. kski k. pole eksisteerinud, omamata mjutusi teistest k-idest. Kultuurikompleks(kk)-On see, kui mingi asi vi idee on laiemalt mjutanud inimhiskonda.(Nt auto,revolutsioon) VANAD KULTUURID Muusika algallikate leidmiseks peaks vaatama kmneid tuhandeid aastaid tagasi.A...
Ajaloo KT kordamisküsimused 1) Mis on keskaeg? Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Millisteks perioodideks keskaeg jaguneb ja kus keskaeg oli? – Alguseks peetakse 476. aastat, kui Lääne-Rooma keisririik langes. Lõpuks peetakse: a) Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal. b) Ameerika avastamist 1492. aastal. c) Usupuhastust ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1512. aastal. Keskaeg on X.-XV. sajandite vahele jääv ajajärk. Perioodide jagunemine: a) Varakeskaeg (V.-X. sajand); Euroopa- vaene, poliitiliselt killustatud, feodaalsõltuvus jne. (lk.72) b) Kõrgkeskaeg (XI.-XIII. Sajand); jõukuse kasv, lääne-eurooplaste vallutusretked itta, lõunasse ja põhja. Hiliskeskaeg (XIV.-XV sajand); katkuepideemia, majanduslikud raskused, kapitalistliku ühiskonna kujunemine. Keskaeg oli Euroopa ajajärk. 2) Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused. – a) Tõus...
annaabi.ee 
