RENESSANSI KUULSAMAD HELILOOJAD (0)

RENESSANSI KUULSAMAD HELILOOJAD .
Vanaaja ja keskaja muusika oli anonüümne. Renessansiajastul saav seostada teost ja autorit . Kujunesid välja heliloojate koolkonnad .
Tuntumad olid:
Madalmaade koolkond,
Rooma koolkond,
Veneetzia koolkond.
Orlandus Lassus -Oli Madalmaade koolkonna viimane suur meister ja omaaegse Euroopa imetletuim muusik .
1532-1594. Lassuse sünnilinn Mons asub Hainaut’ provintsis Prantsusmaa ja Belgia piirialadel.
Juba 12.aastasena võeti ta Sitsiilia asekuninga Ferrante Conzaga teenistusse ja viidi läbi Pariisi Itaaliasse, Conzagade residentsi Montavasse. Nooruses oli ta seotud veel mitme õukonnaga Napolis , Milanos ja Roomas ning juba 1553.aastal sai temast Rooma Lateraani basiilika kapellmeister.
Võttes vastu Baieri hertsogi Albrecht V kutse Münchenisse, kus ta alustas tenorilauljana ja sai 1564.aastal kapellmeistriks.
Lassuse väljenduslaad oli palju impulsiivsem, dünaamilisem ja värvirohkem. Lassus oli helilooja , kelle loomingus leidis oma viimase kõrgpunkti juba kaduma hakkav muusikastiili(Madalmaade vokaalpolüfoonia).
Giovanni Pierluigi da Palestrino-Umbes 1525 -1594, Ta oli renessansi esindaja ja üks kuulsamaid katoliku muusika helilooja.
Palestrina oli tohutu mõju arengule katoliku kiriku muusika ja tema töid võib tõlgendada ka kui kokkuvõte polüfoonia renessansiajal. Palestrina stiil kujunes aga juba siis klassikaliseks ja hiljem sai sellest „puhta ja väärika ” kirjaviisi akadeemiline eeskuju.
1551.aastal sai noorest ja veel vähe tuntud Palestrinast Rooma Peetri kiriku kapelli juht.
1554.aastal ilmus trükist tema esimene missakogumik ning 1555 .aastal sai Palestrinast Cappella Sistina, paavsti isikliku kapelli laulja.
1560 .aastal oli Palestrina seotud kardinal Ippolito II d’Estega ning teenis neli aastat,tema kapellmeistrina, õpetades samal ajal muusikat jesuiitide seminaris . Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik, kuigi ta elu lõpul, on loonud ka muusikat armastusluulele.
Palestrina missadest on kuulsaim paavst Marcellus II-le pühendatud missa (Missa Papae Marcelli). Paavst Marcellus missas on mitmel ajastul nähtud kirikumuusika täiuslikku muusikateost.
Palestrina kasutab selles kaht erinevat kirjaviisi. Missatsükli vähese tekstiga osades, kus teksti läbikostmine paljuhäälsest polüfooniast pole eriliseks probleemiks, püüdleb Palestrina polüfoonia ideaali- iseseisvate ja viimistletud meloodiate täiusliku kooskõla poole.