6
Ansambel Rondellus AjaluguVanamuusikaansambel RONDELLUS loodi
1993. aastal Maria ja Robert
Staak 'i
algatusel eesmärgiga esitada
keskaja ja renessansi muusikat. Olenevalt esitatavast kavast koosneb
ansambel kahest kuni kuuest muusikust, kes esinevad ajastu
kostüümides ja vanade pillide koopiatel (lautod,
fiidel ,
portatiivorel, mitmesugused löökpillid jm.). Rühma liikmed on
professionaalid, kes on aastaid olnud tegevad Eesti paremates
vanamuusikaansamblites.
Rondellus on andnud menukaid kontserte
Baltimaades, Skandinaavias, Poolas, Ungaris, Saksamaal, Itaalias,
Prantsusmaal, Hispaanias ja Shveitsis; Riia ja
Vilniuse vanamuusikafestivalidel, keskaja nädalal Gotlandil, Norrtälje
kammermuusikafestivalil, Kalmari renessanspSevadel, Bornholmi
suvemuusikafestivalil,
festivalil "Euroopa keskaeg"
Hürsensis, festivalil "Komponistinnen und ihr
werk "
Kasselis,festivalil "Montalbane" Freyburgis, festivalil
"Musica Antiqua Europae" Bydgoszczis, monofoonilise
muusika festivalil Plockis, Soproni vanamuusikafestivalil, keskaja ja
renessansi festivalil Anagnis, festivalil "Recontres
Internationales de Musique medievale" Thoronet's, keskaja teatri
ja
muusikafestivalil Elches jne.
Muusikud Rondelluse
asutajad Maria ja Robert Staak moodustavad ka ansambli tuumiku,
valides repertuaari, valmistades ette kavu ja kaasates vastavalt
vajadusele teisi muusikuid. Nemad hoolitsevad ka ansambli juhtimise,
reklaami ja suhtekorralduse eest.
MARIA
STAAK (laul)Pärast
õpinguid Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikateedris otsustas ta
hoopis
muusika ja laulmise kasuks. Ta lõpetas Tallinna Muusikakooli
klassikalise ja dzhässlaulu erialal. Hiljem pühendus vanamuusikale.
Ta on õppinud Euroopa prestiizhikamas
vanamuusika õppeasutuses
SCHOLA CANTORUM BASILENSIS (Shveits) Dominique Vellardi juures
laulmist ja keskaja muusikat.
ROBERT
STAAK ( lauto ,
löökpillid)Pärast
Tallinna Muusikakooli lõpetamist klassikalise kitarri erialal
pühendus ta lautole ja teistele vanadele näppepillidele (theorb,
barokk -
kitarr ). Ta on õppinud
Leif Karlsoni (
Helsinki ) ja Hopkinson
Smithi (Basel) juures. Ta on hinnatud ka
basso continuo mängijana
ja õpetab Eesti Muusikaakadeemias klassikalistele kitarristidele
generaalbassi ja lautot. Viimastel aastatel on ta
tegelenud ka vanade
löökpillide mängimisega, õppides seda Poul Høxbro (Taani)
juures. Robert Staak on töötanud muusikatoimetajana Eesti Raadios
ja aastatel 1991-1998 lautomängijana ansamblis
Hortus Musicus.
Programmid Rondelluse
repertuaar koosneb nii vaimulikust kui ilmalikust muusikast,
ulatudes
gregooriuse koraalist armastus- ja joogilaulude
ning tantsumuusikani.
Sõltuvalt konkreetsest kavast koosneb ansambel kahest (lautolaulud)
kuni kuuest (keskaegne mitmehäälsus, renessansi
ansamblimuusika )
muusikust. Programmid on paindlikud, neid võib ühendada ja
kombineerida vastavalt vajadusele. Järgnevatel lehekülgedel on
näited kavadest, mida oleme viimasel ajal
esitanud .
Vaimulik
muusika1. CELESTIS SYMPHONIA - Bingeni Hildegardi (1098-1179) muusika. Viimaste aastate jooksul on Püha Hildegardi kirjatööd ja muusika saanud erakordselt populaarseks. CELESTIS SYMPHONIA oli spetsiaalne kava 1998. aastaks, sest siis möödus 900 aastat selle kuulsa müstiku ja
helilooja sünnist. Kuna oleme tema muusikaga põhjalikult tegelenud ja see kava on saanud kiitvaid hinnanguid paljudes maades, soovitame seda ka edaspidiseks.
2. SALVE STELLA - Neitsi
Maarjale pühendatud keskaja muusika (gregooriuse koraal, tundmatud
heliloojad ,
Hildegard Bingenist, itaalia
laude spirituali jne.). Oleme tohutust hulgast Neitsi Maarjale pühendatud keskaja muusikast valinud välja selle, mis tundub meile kõige huvitavam ja meeldib enam.
3. CARMINA SANCTORUM - pühakutele pühendatud keskaja muusika (tundmatud heliloojad, Hildegard Bingenist, muusika
Firenze käsikirjast XIII sajandist, Calixtinuse käsikirjast jne.). See kava on koostöös Eesti Raadioga salvestatud ka laserplaadile.
4. MUUSIKA FIRENZE KÄSIKIRJAST JA ITAALIA LAUDE SPIRITUALI
(XIII sajandist).5. NOVA GAUDIA - spetsiaalne kava jõuludeks. Keskaegseid jõululaule tervest Euroopast: Inglismaalt, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Poolast ja Böömimaalt (tundmatud heliloojad, muusika Firenze käsikirjast, Bambergi käsikirjast, Carmina Buranast jne.).
6. MYSTERIA DOLOROSA - MYSTERIA GLORIOSA - spetsiaalne kava kannatusajaks ja ülestõusmispühadeks (gregooriuse koraal, muusika Firenze käsikirjast, Krakowi käsikirjast jne.).
ILMALIK MUUSIKA 1. SABBATUM - legendaarse rockansambli
Black Sabbath laulud esitatud keskaaja stiilis ja ladina keeles. CD Sabbatum (Beg the Bug, 2002) on olnud väga edukas üle kogu maailma.
1. LE VOIR DIT (Tõestisündinud lugu) - prantsuse keskaja suurima helilooja ja poeedi
Guillaume de Machaut' (1300?-1377) muusikat.
2. PRANTSUSE XIV-XV SAJANDI MUUSIKA - Guillaume de Machaut', Guillaume Du Fay,
Gilles Binchois' ja nende kaasaegsete muusika. Seda programmi on sobiv laiendada ka prantsuse XVI sajandi muusikaga. Saadaval kassetina.
3. ECCO LA PRIMAVERA - lõbus kava XIII-XVI sajandi Itaalia, Prantsusmaa ja Inglismaa armastus- ja joogilauludest ning tantsudest.
Kõik kommentaarid