ÜHEKSAS RISTISÕDA Üheksas ristisõda oli viimane "keskaegsetest" ristisõdadest, Euroopa kristlaste katsetest tagasi vallutada Püha Maad. Sõja põhjus oli Mamelukkide võimsuse pidev kasv ning jätkuv kohalolek Pühal Maal. Viimased ristisõdijate riigid Süürias olid kokku varisenud. Sõjas osales palju erinevaid tegelasi: Inglismaa prints Edward, Prantsusmaa kuningas Louis IX, aga ka paavst ja Bütsantsi keiser, ning mongolid Hulagu Khan ja Mongke, ning mamelukkide liidrid Baibars ja Quituz. Sõda on peaaegu lahutamatult seotud Kaheksanda
ning tunnistajad ,kes siis vaikisid kinnitasid nüüd et neid sunniti valitsuse poolt vaikima. Washington DC 1952 Washingtonis,1952 juulis nähti ja registreeriti eri suurusega tundmatuid objekte, mis nägid välja helendavate keradena. USA pealinna kaitsvate hävituslennukite saabudes kerad lendasid ära või lihtsalt haihtusid. Juba Piiblis on viidatud maaväliste eluvormide olemasolule. Uurijad on leidnud keskaegsetest ja vanematestki ajaloolistest ürikutest tõendeid et maavälised eluvormid eksisteerivad. VILJARINGID ON TEKITATUD UFO-de POOLT *Teadlased on tõestanud, et kõrte murdekohtade dünaamika hoolikamal uurimisel on võimalik eristada inimeste poolt loodud viljaringe teistsugustest, seni seletamata põhjustel tekkinud viljaringidest. Kõrte liitekohtades on ka näha, et kõrs on nendest natuke nagu kõrbenud.
Renessansskultuuri iseloomulikud jooned on ilmalikkus, humanism ja antiikkultuuri juurde naasmine. Perioodil õpiti taas põhjalikult tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu kui isiklike omaduste järgi. Ideaal on üksikisik, kes teostab ennast edukalt ja iseseisvalt. Oluliseks muutub isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest ja ühingutest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Selle tagajärjel sulandub kokku sakraalne ja profaanne. Asjad ja teod kaotasid oma sümboolsed tähendused, maailm muutus ühtseks ning ühemõõtmeliseks.
14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renesansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks.
Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi, Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutada IX sajandisse. Idamaadest rändurite ja kaupmeeste meelelahutajana Lõuna-Euroopassejõudnud pillidest võib viiuli vaarisaks pidada keskaegset rebekki (''rebec'', Pärsias rabab või rebab). Tänapäeva viiuli kujunemislugu on keeruline ja kulgenud mitut liini pidi. Keskaegsetest erinevatest keelpillidest kujunesid renessanssi ajal tänapäevaste keelpillide lähemateks esivanemateks viola da gamba, mida mängiti põlvedel või põlvede vahel hoides ning viola da braccio, mida mängides õlale või rinnale toetati. Meie viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIX-XX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil paljud Itaalia
11. sajandil oli linnus Toompeal, oli sadam, turukoht ja alaliste elanikega asula.Ajaloolistest linnadest ongi keskaegne struktuur kõige paremini jälgitav Tallinnas -- säilinud on stiihiliselt, puhtfunktsionaalse loogika alusel kujunenud tänavavõrk, mis järgib linnuselt turuplatsi ning mereni ja ümberkaudsetele maadele suunduvaid radu. Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Kui teiste Eesti linnade keskaegsetest kindlustustest (linnamüüriga olid ümbritsetud ka Tartu, Pärnu, Viljandi, Narva ja Haapsalu) saab aimu vaid vanade linnaplaanide abil, siis Tallinna 46 tornist on säilinud pooled ja linnamüürist 2/3, s.t. ligi 2 kilomeetrit. Juba 13. sajandil oli linnamüüride piires ehitamisel range nõue: "kivimaja otsaviiluga ees ja taga" ning 15. sajandiks oli Tallinna all-linn praktiliselt üleni kivist. Keskaegne ehitiste põhimassiiv on säilinud tänaseni ja tüüpiline
Läbi aegade on arhitektid lähtunud projekteerimises kainest mõistusest, matemaatikast ja geomeetriast- Gaudi eiras seda kõike, tema tahtis kujutada looduslikke vorme täpselt sellistena, nagu nad looduses esinesid, ilma neid lihtsustamata ja mingitesse vormidesse surumata. Gaudi stiil on kordumatu, järgimatu ja iganematu- sest loodus ei lähe kunagi moest ära. Arhitektina mõjutasid Gaudit mitmed asjad. Ta leidis inspiratsiooni keskaegsetest raamatutest, gooti kunstist ja looduse orgaanilistest vormidest. Need kokku moodustasidki Gaudi erilise arhitektuurilise stiili. Gaudí tundis huvi inglise kunstiajakirjade ja Ruskini tööde vastu ning see viis teda dekoratiivsuse poole, mida leidus rikkalikult ka kohalikus mauri arhitektuuris. Gaudí saavutused näivad pärinevat kahest täiesti vastandlikust tõukejõust unistus taaselustada kodumaist arhitektuuri ja sund luua totaalselt uusi väljendusvorme.
renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. Kunstis
Teinekord on sellel ka saade (saatega retsitatiiv). Kantaat- vokaalteos, mis on pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett. (Kirikukantaat- vaimulike, piiblist võetud või kiriku lauluraamatu tekstidega). Oratoorium- kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile. Puudub lavastus. Passioon- oratooriumi alaliik, Jeesuse kannatuste lugu. Tekst pärit Uuest Testamendist, tähtis osa on kooril, kes laulavad hulga tegelaste repliike. Ooperi kujunemine- ooper kujunes välja keskaegsetest tragöödiatest ja õukonnapalletist, kus mõlemas oli laulul tähtis koht ning edasi anti mingi lugu. Claudio Monteverdi- ,,Orpheus" 1637. a avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassino; Napol. Pillid ja instrumentaalmuusika: populaarsed pillid olid: viiul, vioola, oboe, fagott, plokkflööt, klavessiin, klavikord, orel. Pillimeistrid: Antonio Stradivari; Niccolo Amati. Sonaat- mitmeosaline, pilliansamblile loodud instrumentaalteos.
Gaudi töödest: AntonVältimaks rasket matemaatilist loogilisust, konstrueeris ta kõigist oma ehitistest täpsed maketid, mille kõik kandeseinad ja raskuspunktid vastasid täpselt tegelikule ehitisele, aga olid näiteks 10 korda väiksema rõhu all.io oli geenius, ta mõtles välja oma Nii ei saanud eksida ja ehitist pidi olema võimalik päriselus püstitada. Gaudi alati arvas, et tema tööd ei ole valmis, kuigi tegelikult nad olid suurepärased. Ta leidis inspiratsiooni keskaegsetest raamatutest, gooti kunstist ja looduse orgaanilistest vormidest. Tema ehitised on nagu luulest, kuigi antonio alati on väitnud et vihkab luulet. Sagrada Familia Maa : Hispaania Linn: Barcelona Hoone tüüp: Basiilika Stiil: Neogootika/Modern Proekti autor: Antonio Gaudi Üles ehitamine: Al. 1882 a. tänapaevani Sagrada Familiat projekteeris algselt ranges gootistiilis arhitekt Francisco Villar, aga juba aasta hiljem hakkas sellega tegelema Gaudi ise.
See näis alguses hästi revolutsiooniline, ebatavaline ja ohtlik. Traditsionaalne kirik reageeris sellele vägivallaga ja pani selle koheselt needuse alla. Tänaseks aga on selline mõtteviis saanud täiesti tavaliseks. Inimesed panid kõrvale objektiivse ilmutuse idee ning vähehaaval hakkasid vastu võtma ainult seda, mis tuli inimestest, mida inimesed tundsid ja arvasid, hoolimata sellest, kui see oli Piibli faktide ja moraali vastu. Isikuvabadust hakati mõistma kui sõltumatust keskaegsetest kollektiividest ja ühingutest. Renessanssi ideid, inimese ülistamist Jumalata, humanistlikku mõtteviisi ja maise õnne, ilu ja naudingu ülistamist on hea välja tuua just näidetega kunstist. Need renessansi ideid näeb ka tänapäevases eluviisis, nii nagu pole ka renessanssi kunst kuhugi kadunud vaid on väga hinnas ka tänasel päeval.
Blake kirjanduses Oma loomingulise tee alguses (1775 1785) kavandas Blake kaunistatud raamatute seeria, mille ta oleks ise tervenisti kirjutanud, illustreerinud, trükkinud ja käsitsi koloreerinud. Esimene neist "Süütuse laulud" (Songs of Innocence; 1789) ilmus trükist 1789. Tema poolt on loodud ekspessiivsed müstilisnägemuslikud illustratsioonid nii enda luuleteostele kui ka näiteks Dante Alighieri "Jumalikule komöödiale". Kõigi nende raamatute inspiratsioon pärineb keskaegsetest illumineeritud manuskriptidest (parimad eeskujud olid Durrow`, Kellsi ja Lindisfarne`i käsikirjad). Iga lehekülg kujutas endast illustratsiooni või dekoratiivset äärist, mis olid tihedasti seotud joonega ja täiendasid selle mõtet. Ta saavutas teksti ja illustratsiooni suurema terviklikkuse astme kui tema keskaegsed eelkäijad. TIITELLEHE DISAIN "The grave" jaoks (1806) Click to edit Master text styles Second level Third level
11. sajandil oli linnus Toompeal, oli sadam, turukoht ja alaliste elanikega asula. Ajaloolistest linnadest ongi keskaegne struktuur kõige paremini jälgitav Tallinnas -- säilinud on stiihiliselt, puhtfunktsionaalse loogika alusel kujunenud tänavavõrk, mis järgib linnuselt turuplatsi ning mereni ja ümberkaudsetele maadele suunduvaid radu. Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Kui teiste Eesti linnade keskaegsetest kindlustustest (linnamüüriga olid ümbritsetud ka Tartu, Pärnu, Viljandi, Narva ja Haapsalu) saab aimu vaid vanade linnaplaanide abil, siis Tallinna 46 tornist on säilinud pooled ja linnamüürist 2/3, s.t. ligi 2 kilomeetrit. Juba 13. sajandil oli linnamüüride piires ehitamisel range nõue: "kivimaja otsaviiluga ees ja taga" ning 15. sajandiks oli Tallinna all-linn praktiliselt üleni kivist. Linnad kasvasid järkjärgult. Sageli kasvasid linnadeks mõnele ilmalikule
Tallinna Niguliste kirik Arvamuskirjutis Niguliste kirik on üks Tallinna keskaegsetest kirikutest ning samuti ka üks uhkemaaid. Ehitatud on Niguliste 13. Sajandil ja oli üks kahest Tallinna kihelkonna kirikutest. Käisime klassiga Niguliste kirikus kus sain ma palju uut teada. Giidiks oli meil naine kes rääkis väga huvitavat juttu. Alguses kasutati Niguliste kirikut hospitalhaiglana ning oli üks varasemaid kirikuid. Kirikuehituseks oli siis: koori ruum, pikijooned ehitati natuke hiljem juurde( Senda Basiilika) oli alguses. Tänaseni on säilinud väga palju (aknad, 13
Gaudi kolis Barcelonasse ja 1873. aastal astus kohalikku arhitektuurikooli. Kuigi kõik tema hinded polnud kuigi head, olid tal suurepärased tulemused joonistamises ja projekteerimises. Tema töid vaadati kui geeniuse või siis täiesti nõdrameelse omi- neid kahte märksõna kasutati tema kirjeldamisel ka edaspidi. 1878. aasta veebruaris lõpetas Gaudi oma arhitektuurilise koolituse ja võis ennast nimetada arhitektiks. Arhitektina mõjutasid Gaudit mitmed asjad. Ta leidis inspiratsiooni keskaegsetest raamatutest, gooti kunstist ja looduse orgaanilistest vormidest. Need erinevad mõjud kokku moodustasidki Gaudi erilise arhitektuurilise stiili. Alguses töötas ta koos arhitekt Martorelliga, (näitkeks Sagrada Familia konstrueerimisel), aga hiljem hakkas ta üksi tegutsema. Sagrada Falmiliale pühendas ta oma elust 43 aastat. Gaudi teised suuremad projektid olid Palau Guell ja Palacio de Astorga. Samuti pani ta alguse Guelli pargile, mis ehitati lõpuks park-linnana
"Dorian Grey portree" Henry Wotton sententsid: Keskaegne kunst on võluv, aga keskaegsed tunded on aegunud (lk.65)- maailm on pidevas muutumises, keskaegsete romaanide näidetel olev tundemaailm on tänapäeva mõistes liiga lihtlabane (ehk , mida aeg edasi, on inimeste probleemid palju keerulisemad). Kunsti 'väärtus' aga tõuseb, kuna seal kujutletut vaadates nähtakse elu palju lihtsamalt, aga samas keskaegsetest mõtetest/tunnetest reaalsemana (kunst on esemelik, tundemaailm mõtteline). Naised on imeliselt praktilised, palju praktilisemad kui meie (lk.64)- ei oska kommenteerida, raamatu autoril mingi mõttesegadus olnud. Head otsused on kasutud katsed sekkuda teaduslike seaduste toimingusse (lk.84)- seadused on kahepalgelised, olenevalt tõlgendusviisist. Näiteks kohtunikul on võimalus tõlgendada seadusi piisavalt vastandlikult, et saata kuriteo sooritanud mõrvari kalgilt vangi.
Renessanss järgnes keskajale. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Nimetusega ars nova (ld, uus kunst) tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380, see sillutas teed renessansiajastule muusikas. Muusikateoreetikud võtsid mõiste kasutusele 1320. aasta paiku, et eristada oma põlvkonna muusikat varem loodust. Silmapaistvaim helilooja, kelle loomingut me täna ka kõige enam tunneme, oli Guillaume de Machaut (u 1300-1377) Alates 14
vanadekodu) 6. Millega seegid veel tegelesid peale vaestele ja haigetele varjupaiga ja hoolekande pakkumise? Maa harimise ning sealsete tulude saamisega, et hoolekandeasutus suudaks „elada“. Muuks sissetulekuks olid renditulud annetatud kinnisvara pealt. Keskaja lõpuks sai nende peamiseks tuluallikaks laenu andmine. PÜHA VAIMU KIRIK 7. Mille poolest erineb Püha Vaimu kirik teistest Tallinna keskaegsetest kirikutest? Sellel on vaid kaks löövi. 8. Kellelt ja millal telliti Püha Vaimu kapp-altar? Bernt Notke (Lübecki meister) 15. saj teises pooles(u 1480) 9. Kirjeldage seda kapp-altarit (millest see koosneb). Kahe tiivapaariga, korpuses on puuskulptuurid. Välimised uksed on maalingutega kaetud. 10. Mida või keda on kujutatud avatud asendis (korpuses)? Korpuses on kujutatud naist troonil, kes vaatab üles. Teda ümbritsevad 12 meest(Kristuse jüngrid)
(vitaalivendade) tegevuse tõttu. Teekond läbi Tartu oli küll pikem, see-eest aga tunduvalt ohutum. Pealegi oli keskaegsel Tartul (Dorpatil) Emajõe ja Võrtsjärve ning lääne poole jäävate jõgede kaudu ühendus Pärnu ja merega. Vene kaupmehed saabusid Tartusse kas laiapõhjalistel lotjadel või talvel regedega. Tartus kujunes välja omaette Vene linnaosa - ida poolt tulnud kaubahärrade alaline peatuskoht kahe ortodoksse kirikuga: üks Novgorodi, teine Pihkva kaupmeeste tarvis. Eesti keskaegsetest linnadest kuulusid alates XIV sajandist Hansasse Tartu, Tallinn, Pärnu ja Viljandi. Kaubanduslikult igati soodsalt paiknenud Narva jäeti aga Tallinna vastuseisu tõttu hansalinnade hulgast välja. Narva kaubandus elavnes nendel perioodidel, mil Hansa ja Novgorod olid omavahel tülis. Siis jõudis enamik lääne kaupu Venemaale ja sealseid kaupu läände just Narva kaudu. Hansa liidu koosseisus kujunesid Tallinnast ja Tartust Euroopas tuntud
filosoofiat ja igapäevaelu. Renessanssikultuur kujutas endast antiikkultuuri taassündi, mis ei põhinenud siiski vaid ajaloo meenutamisel vaid arendas ja uuendas antiikkultuuri edasi. Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest. Perioodid · 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) · 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) . Kultuuri- ja kunstielu keskus Firenze. · 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento). Keskus Rooma (suurt osa mängis ka Veneetsia) Kunst ja kirjandus · hägunesid religiooni ja ilmaliku elu piirid. Jumalat ei peetud enam nii tähtsaks ja inimelusid nii tähtsusetuteks, kui varem.
rahvaste ristiusu eelsete müütide ja legendide kogum. Skandinaavia mütoloogiast eraldi seisab Soome mütoloogia, kuigi sellel on eelmainituga mõningaid sarnasusi. Skandinaavias säilis muistne germaani mütoloogia kõige kauem. Müüte anti viikingiajal edasi suuliselt, näiteks pikkade värssjutustustena. Praegune teave muinaspõhja mütoloogia kohta pärineb põhiliselt Vanemast ja Nooremast Eddast, Islandi saagadest ja teistest keskaegsetest tekstidest. Skandinaavia folklooris säilisid muistsed uskumused ja legendid pikka aega ning mõnedes maakohtades püsivad need tänapäevani. Muinaspõhja usku on taaselustatud või taasleiutatud germaani uuspaganlusena. Mütoloogia on ka inspiratsiooniks kirjandusele, lavateostele ja filmidele. omab mitmeid omadusi, mis seovad seda teiste soomeugri mütoloogiatega, nagu eesti mütoloogiaga, kuid ka teiste naabruses olevate mütoloogiatega, näiteks balti rahvaste ja
Teda ajas marru Mamelukkide sultan Baibars, kes ründas ristisõdijate riike Süürias. Kõigepealt ründas Tunise linna, et saada tugevat baasi, kust rünnata Egiptust ning kust edasi minna Jeruusalemma. Juba laevadel oli suur osa armeest haigeks jäänud merevee joomisest ja kuumusest. 1270 suri Louis IX kõhuhaigusesse. Päev enne Louis IX surma saabus Louise IX vend Charles, kes võttis peale venna surma ristisõja juhtimise üle. Üheksas ristisõda (1271-1272) Viimane keskaegsetest ristisõdadest, Euroopa kristlaste katsetest tagasi vallutada Jeruusalemma. Sõja põhjus oli Mamelukkide pidev võimsuse kasv ning jätkuv kohalolek Jeruusalemmas. Viimased ristisõdijate riigid Süürias olid kokku varisenud. Põhjala ristisõjad (10.-13.saj) Põhjala ristisõda toimus põhja- ja Kirde-Euroopas Rooma Paavstide poolt suunatud ning Euroopa katoliku riikide usku ning usuorganisatsioonide Rooma katoliku kiriku poolt sõjategevuse ning usulevitamise teel läbiviidud. Sõja
Viljaringid on viljapõldudel mahamurtud kõrtest loodud või tekkinud kujundid. Kuigi nimetuse järgi on tegu ringidega, esineb ka muid kujundeid ja nende kombinatsioone. Viljaringidest on teateid alates 1950. aastatest, kuid massiliseks muutus see nähtus 1970. aastatel Inglismaal. Sellest ajast alates on viljaringe leitud ka Venemaal, Kanadas, Prantsusmaal, Brasiilias, Argentiinas, Hiinas ja paljudes teistes riikides, kus kasvatatkse kõrrelisi. Mõned uurijad on leidnud keskaegsetest ja vanematestki ajaloolistest ürikutest ning suulisest rahvapärimusest teateid, mida võib tõlgendada kui kirjeldusi viljaringidest. On levinud uskumus, et vähemalt osa viljaringide puhul on tegu Maaväliste tsivilisatsioonide esindajate või teadusele seni tundmatute paranormaalsete jõudude tegevusega. Skeptikute arvates on viljaringide näol aga tegu pettuse, nalja või omalaadse maastikukunstiga. Meedias on esinenud
· Kirik lakkas olemast inimese maalimapildi kesktelg; usk ja kirik teadvuses eristuma. Euroopa vaimukultuuri ilmalikustumine. (koguni irooniline hoiak kiriku suhtes) · Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. · Humanismiajastu inimese suhe maailmaga väga aktiivne; 15.-16. saj. suured maadeavastused, mis muutsid eurooplaste maailmapilti; loodusteaduste kiire areng; trükikunsti avastamine; ka nooditrükitehnika leiutamine (Petrucci) · Arutlused ilu üle kunstis ja muusikas (keskaeg arutles selle üle, mis on õige). · Uusaegsed väärtushinnangud lähtuvad inimesest ja tema meelelisest tajust.
inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. 2.Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. 3 Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas.humanist-humanismi eest võitleja, humaanne inimene 4. Renessansi kirjanikud: Itaalias:tFrancesco Petrarca, Boccaccio,Inglismaa: Shakespeare. 5.Petrarca looming:värssteos "Africa" Luuletused "Laulude Raamat" u. 300 sonetti, kantsooni, ballaadi ja madrigali. Ta
. TEOREETILINE OSA 1. VIIUL 1.1 Viiuli ajalugu Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiuli sarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi, Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutada IX sajandisse. Idamaadest rändurite ja kaupmeeste meelelahutajana Lõuna-Euroopasse jõudnud pillidest võib viiuli vaarisaks pidada keskaegset rebekki. Tänapäeva viiuli kujunemislugu on keeruline ja kulgenud mitut liini pidi. Keskaegsetest erinevatest keelpillidest kujunesid renessanssi ajal tänapäevaste keelpillide lähemateks esivanemateks viola da gamba, mida mängiti põlvedel või põlvede vahel hoides ning viola da braccio, mida mängides õlale või rinnale toetati. Meie viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIX-XX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil paljud Itaalia viiulimeistrid,
Keerulise ja raske elu saatusega. Vormilt juugendlik,sisult sümbolistlik. Maalidel on sünge,ängistav,hüsteerilis-traagiline meeleolu. Põhiteemadeks üksinus, hirmud,haigused ja surm. Kasutab tugevaid värvikotraste,leegitsevaid värvitoone ja looklevaid jooni. Teoste peamiseks tegelaseks on inimene, kes tunneb end maailmas üksikuna. Armastust näeb petliku ja traagilisena. Tähtsaim teos ,,Karje". Juugend 19saj teine pool 20saj algus On ispireeritud Jaapani puukravüürist, Euroopa keskaegsetest ornamentidest,looklevatest joontest ja taime motiividest. Kujunes välja Inglismaal, kus arhitekt A MacMurdo joonistas 1883.a esimest korda sellised ornamendid, mis panid aluse juugend-stiilile. Uus stiil hakkas laiemalt levima 1890-ndatel a. Ja kandis erimaades erinevaid nimestusi : Modern Style, Art Noeveau, Jugendstil. Lähtutakse loodusest, taimed, lehed, õied väänduvad ja keerduvad läbisegi. Kõige rohkem esineb arhitektuuris,sisekujunduses ja tarbekunstis. Arhitektuuris on
Tallinna ja Tartu keskaegsed kirikud Siiani veel lünklike andmete tõttu on kujutlus Tallinna keskaegsete kirikute vanemast ehitusloost alles mitmeti oletuslik. Toomkiriku, Oleviste, Niguliste ja Pühavaimu kirikuhoonete hilisemad kapitaalsed ümberehitused on nende esialgse kuju kohati tundmatuseni muutnud. Ehitustegevuse aktiivsuse ja ehituskunstilise mõjukuse poolest võitles Tallinnaga keskajal Tartu ning oli Tallinnast 14. sajandi algupoolel isegi ilmselt ees. Keskaegsetest kirikutest Tartus võib nimetada Jaani kirikut, Toomkirikut ja nüüdseks hävinud Maarja kirikut. Tallinn Toomkirik Esimene kivikirik on arvatud olevat rajatud Toompeale 13.sajandil. Lihtne ühelööviline pühakoda valmis juba ilma dominiiklasteta 1240.a. Esialgu oli valmis ainult seinamüüristik, millel olid tugipiilarid ja siseküljel omapärased, tsistertslaste ehituskunstist pärinevad kaheksatahulised rippkonsoolid ja tüsedad kolmikkonsoolid. 14.sajandil asuti kirikut suurendama
suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all.14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst.Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renesansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks
dateeringuga materjalides on need vahemikud võrdselt esindatud. See ei näita siiski mitte seda, et pärast keskaega oleks hobuste keskmine turjakõrgus uuesti vähenema hakanud, vaid on ilmselt põhjustatud sellest, et materjali kogus on väga väike, segavaks teguriks võib osutuda ka erinevate luude kasutamine. Samadel põhjustel ei saa ka muinas ja keskaegsete hobuste turjakõrgusi täiesti usaldusväärseteks pidada. Ka tuleb arvestada asjaoluga, et osa luid, eriti need, mis on pärit keskaegsetest materjalidest, ei pruugi kuuluda eesti kohalikule hobusele vaid võivad olla pärit ka sissetoodud loomadelt või nende otsestelt järglastelt. Noppeid ajaloost * Läti Henriku kroonika (XIII saj.) nimetab sageli eestlaste häid hobuseid, neid peeti tähtsaimaks sõjasaagiks. Lätlased on korraldanud Eestimaale sõjaretki, et viia sõjasaagina kaasa siinseid hobuseid. *
Peafassaad on pööratud põhja, endise turuväljaku poole ning toetub esimese korruse kõrgusele lahtisele võlvitud kaaristule. Gooti stiili profaanarhitektuuris ei kasutatud kuigi järjekindlalt teravkaart ja nii on ka raekoja aknad algupäraselt sirge sillutusega. Kuid see eest teravkaarne peaportaal kuulub Tallinna hilisgooti profaanarhitektuuris esinevate arhivoldi ning paleestike osas ühtse ümarturbaga profileeritud portaalide rühma. Ka keskaegsetest linnakindlustest võime Tallinna näite põhjal hea ülevaate saada. Hambulised kivimüürid ja kõrged tornid ümbritsesid siis iga linna. Tallinna kindlustused on ehitatud mitmes järgus, milles müüristiku vaatlemisel on kerge veenduda. Ordumehed ja piiskopid lasksid endale ehitada ligipääsmatuid linnuseid. Eestis on nendest mitmekümnes kohas säilinud varemeid ja Kuressaares koguni üks peaaegu täiesti esialgset kuju omav linnus. Kuressaare linnus on nn. konvendihoone
päriselus püstitada. Näiteks Sagrada Familia tornid kujundas ta märja liiva tükkide järgi, mida ta üksteise otsa kukkutas- nii saavutas ta täiesti kindlalt püsiva tulemuse. Tema töid vaadati kui geeniuse või siis täiesti nõdrameelse omi- neid kahte märksõna kasutati tema kirjeldamisel ka edaspidi. 1878. aasta veebruaris lõpetas Gaudi oma arhitektuurilise koolituse ja võis ennast nimetada arhitektiks. Arhitektina mõjutasid Gaudit mitmed asjad. Ta leidis inspiratsiooni keskaegsetest raamatutest, gooti kunstist ja looduse orgaanilistest vormidest. Need erinevad mõjud kokku moodustasidki Gaudi erilise arhitektuurilise stiili. Gaudi tööd ei ole ainult paljas arhitektuur (vähemalt mitte selle klassikalises mõttes), vaid see on palju enamat. Tema töid ei saa liigitada ühegi kindla arhitektuurivoolu alla ega võrrelda ühegi senituntud arhitekti tööga. Alguses töötas ta koos
ajalooliselt aktuaalne. Vestern aga seisneb siiski paljuski müütides ja kangelastes ning nii sügavale tasandile justkui ei langeks. Temaatilise poole pealt jällegi saab Zalakeviciuse filmi pidada mitme aspekti ja detaili puhul vesterniks – olemas on relvastatud võitlused, teatav anarhia, kättemaksufaktor jne. Küla iseenesest meenutab juba Metsiku Lääne linna, millest ei puudu loomulikult ka kõrts. Vesterne võib näha kui ameeriklaste versiooni keskaegsetest euroopa ristirüütlitest või jaapani samuraidest. Tähelepanuväärsemaks filmiks selle tõestuseks võib pidada Akira Kurosawa „Seitset samuraid“ (1954), milles on selgelt vesterni elemendid, kuid erinev kultuuriline/ajalooline taust.7 Selle filmi järgi on ameeriklased teinud oma versiooni – „Fantastiline seitse“(1960), mis on puhtakujuline vestern aga Kurosawa filmi täpne koopia. Mõlemas filmi keskmeks on kogukond, kes on hädas bandiitidega ja palkavad endale abilised
renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. Eestisse jõudis renessanss väga segasel ajal, 16. sajandil, mil oli käimas laastav ja pikaajaline Liivi sõda. Sellegipoolest leidub meilgi kauneid teoseid, mis enamasti on suguluses Rootsi väga omapärase renessanss-kunstiga. Ideaaliks on üksikisik, kes teostab ennast vabalt, iseseisvalt ja edukalt. Renessanssinimest iseloomustab teadmistejanu, uurimise
Napoleon ehitaja või lammutaja? Sissejuhatus Varauusajal muutusid maailmas kapitalistlikud majandused ja institutsioonid. Alguse sai ka merkantilistliku majandusteooria domineerimise tõus. Varauusaega iseloomustas maailma eri piirkondades eemaldumine keskaegsetest institutsioonidest, mõnikord poliitiliselt ja teinekord majanduslikult. Euroopas levis sel perioodil pärisorjuse langus ning toimusid reformatsioon. Muud märkimisväärsed varauusaja suundumused olid eksperimentaalse teaduse areng, suhteliste vahemaade kahanemine seoses transpordi ja sidevõimaluste paranemisega. 18. sajandil oli poliitiline olukord enne võimule saamist väga vilets. Jakobiinide võim oli muutnud rahva olukorra kehvaks, kuna elati pidevas hirmus saada giljotineeritud.
Lisaks saab Pärnus näha ka järgmisi vaatamisväärsusi Rannapark ja vallikäär Eliisabeti kirik ehitati aastal 1747, tänapäeval on sellest kujunenud soositud kontserdipaik, mille orel on üks parimaid Eestis. 5 Jekateriina kirik on Eesti stiilipuhtaim barokk-kirik, mis on mõjutanud apostliku õigeusu kirikuarhitektuuri kogu Baltikumis. Tallinna värav (tuntud ka kui Kuningavärav) on osa keskaegsetest kaitserajatistest. Kunagi märkis see kaunis barokne värav postitee algust, nüüdsel ajal juhatab see külastajad Pärnu rannarajooni. Punane torn oli keskaegse Pärnu linnakindlustuse nurgatorn. Kunagisest siseõust on tänapäeval kujunenud menukas kunstilaatade toimumispaik. 2.2. Vaatamisväärsused pärnu maal Arheoloogiamälestised- Soontaga maalinn, Mädara linnamägi Arhitektuurimälestised- kirikud, pastoraadid, mõisad, Sillad, koolihooned, postijaamad
2. Milles seisnes uus romantismi ideoloogia? uus- romantistid näevad, et inimene on huku äärel, tööstuse areng ei taga õnne, väärtustavad inimese hinge ja tundmusi. Kunstnikud pööravad pilgu religiooni ja esoteerika poole. Kunsti peeti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. 3. Iseloomusta sümbolismi. Saab alguse Prantsusmaalt. Levib sealt Euroopasse. Sümbolism hõlmab kõiki kultuurivaldkondi. Inspiratsiooni saadakse kirjandusest (romaanid, luule), antiikmütoloogiast, keskaegsetest Skandinaavia muinasjutud ja ka piibli teemad. Maalidel kujutatakse mitte nähtavat maailma. Idealiseeritakse ja ülistatakse suuri sügavaid tundeid (pahesid, voorust, iha jne). Eesmärgiks polnud reaalsusue kujutamine vaid nende ülesanne oli elutõe otsimine. Neil olid lemmiktegelasteks naised. Kahte moodi: 1. puhas, vooruslik, idealiseeritud ja 2. saatuslik naine, kes võrgutab, hukutab mehi. Pikkade mustade juustega,ja küüntega. Kujud väljavenitatud ja taustad ebareaalsed
See suhtumine on tugev nt Poola ajaloos. Allikad Allikad ei ole algselt tekkinud allikatena, neil on olnud teine eesmärk kui vastata meie küsimustele. Nt maksumaksjate loetelu meie jaoks oluline linnade elanikkonna uurimiseks; pühakute elulugu ei pea algselt kirjeldama pühakute elu, vaid tõestama nende pühakuks olemist. Tegelikult ei pruugitud ka käituda nii, nagu tekst nõuab. Ühtlasi moodusteas teksti mõisvate inimeste hulk väikese osa kõigist keskaegsetest inimestest. Peamiselt on keskaegsed allikad vaimulike poolt loodud. Literaat = kirjaoskaja. Autorid eelasid tol ajal ka seda, et lugeja mõistab piiblitsitaate ja konteksti. Tavaliselt jagati allikad kaheks: Jutustavad allikad Historigraafilised allikad (kroonikud, annaalid sündmused, mida peeti keskajal olulisteks) Kroonikates oluline just autorile lähem ajalugu, mitte antiikaeg Annaalid räägivad ühe aasta sündmustest
Sisuliselt olid bastionid basteide edasiarendus, erinevalt ümaratest basteidest võimaldasid kandiliste seintega bastionid (hilisema määratluse järgi uusitaalia tüüpi bastionid) oma külgi kahuritulega paremini kaitsta. Ka seekord piirduti pigem keskaegsete kindlustuste ümberehitamisega, püüdes seniseid kindlustusi maksimaalselt ära kasutada. Bastionide vahelisteks müürilõikudeks jäi keskaegne linnamüür, bastionide endi ehitamiseks kasutati ära basteid. Keskaegsetest väravatest suleti ümberehitustööde käigus Viru värav, mis jäi selle peale rajatud Vanavalli sisse. Kasutusse jäid jõe poole avanenud Väike Rannavärav ehk Vana Rannavärav ja Veevärav. Põhja avanev Karjavärav renoveeriti ning kindlustati täiendavalt tugeva tornehitise ja rondeeliga. Sellega lõppebki tulirelvadeaegsete ehk uusaegsete kindlustuste rajamise esimene periood Narvas. Tänaseni on sellest ajast säilinud Kristlasvalliks nimetatud paekivimüüridega tugevdatud muldvall
lõhenemine ehk Suur Skisma), vararenessanss (tõusis kriis seoses Lutheri reformatsiooniga- kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus, toimus ilmalikustumine), kõrgrenessanss (16.sajand). Humanism- 14.sajand Põhja-Itaalias tekkinud ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. Humanism on veendumus, et suurim väärtus on inimese vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam päritolu või jõukuse järgi. Isikuvabadus- sõltumatus keskaegsetest autoriteetidest, kollektiividest. Valgustus- 18.sajandi kõige olulisem vaimne liikumine Euroopas. Hakati uskuma rohkem mõistust, optimismi. Koos valgustusega kaasnes uus käsitus riigivõimust- T.Hobbes väitis, et kuningavõim pole Jumalast, vaid rahvast. Loodi ühiskondlik riigileping, ohverdades senised vabadused piiramatu võimuga valitsejale. Võimude lahusus: seadusandlik (parlament), täidesaatev (kuningas), kohtuvõim.
vaimuliikumine eelkõige Lääne-Euroopas XIV-XVI sajandil. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, Firenzet. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Tähtsal kohal oli humanism!!!!!!!!!!!!!!!!! inimene ei sõltunud enam nii palju kirikust, asju tehti enda, mitte jumala pärast individualism ja saamahimu. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest ja dogmadest. Sel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. AUTORLUS ! KIRJANDUS: (Dante Alighieri, Petrarca, Boccaccio) Uus mahe stiil (dolce stil nuovo) (mõjutatud Platoni filosoofiast) tähendas uut filosoofilist suhtumist armastusse, kujunes platoonilise armastuse ideaal. Trubaduuride eeskujul uskusid selle stiili harrastajad, et vaid täiuseni viimistletud keel ja kujundid
Ka uskusid nad, et maailm on loodud vähem jumaliku poolt, mida kutsutakse klassikalistes gnostilistes müütides Demiurgiks. Seda loovat jõudu samastati saatanaga. Hing, inimlikkuse kõige tähtsam olemus, oli seega lõksus rüvetatud maailmas , mis on loodud anastaja jumala poolt ja juhitud tema korrumpeerunud käsilaste poolt. Eshatoloogia Katari eshatoloogia mõte oli pääseda füüsilise eksisteerimise riigist. Vabastamise teekonna alguses pidi toimuma ärkamine sisemiselt keskaegsetest dogmadest. Kui inimene sai teadlikuks karmist inimese eksisteerimise reaalsusest, sai hingelise vabanemise teekond selgeks: mateeria orjastavad köidikud tuli katki rebida. Iga inimene pidi tegema seda samm-sammult omal viisil. Katarid aksepteerisid taaskehastumise ideed. Need, kes ei suutnud vabanemist saavutada praeguses surelikus elus, said tagasi tulla mingil teisel ajal ja jätkata võitlust täiuslikkuse nimel. Seega peab aru saama, et
Kui räägime Inglismaast, siis me räägime Modernstyle Prantsusmaal - art noweau Saksamaal - jugend style Selles stiilis hakati kujutama kõike. Levib mööblil,ajakirjal ..... jne..... Olulisem juugendi kunstnik on Antonio Gaudi - arhidekt. Elutööks on tal Püha ema kirik pariisis. (Sargada Familia Gaudi) Soome arhidektid on 19saj lõpul ühed kuulsamaid arhidektid üldse . Eliel Saarinen on üks nendest. Tema võtab eeskuju soome puitarhidektuurist ja keskaegsetest puitkirikutest. Mõjutusi saab ka rahvusvahelisest juugendstiilist. Tekib ''Mir ikusstva'' Mille eesotsas Nikolai Roerick. Maalib vana vene legendidega seotud ajalugu (variaake) Uus tund: Edvard Munch - Ta on Norra kunstnik. Tööde värvigamma on ergas & elav, looklev pintslikäsitlus. Tööd üldiselt dramaatilised. Peale vaimuhaiglat on tööd rahulikumad ja rohkem maastikupõhised. Ta leiab , et tööde aluseks pole maastik vaid mõni idee,mõte. Ta otsib erinevat
Jõgeva Ühisgümnaasium Keskaegse linna elu-olu Referaat Nimi: Klass: Juhendaja: 03.10.2011 Sisukord Sissejuhatus Valisin teema ,,Keskaegse linna elu-olu", sest tahtsin saada rohkem teada keskaegsetest linnadest. Uurin kaubavahetusest keskajal, kuidas toimis käsitöö, kuidas tekkisid keskaegsed linnad ning elust keskaegses linnas. Tahan teada saada, milline nägi välja linnakodaniku kodu, kui palju erinesid keskaegsed linnad tänapäevastest linnadest ning miline oli keskaegse Eesti linna elu-olu. Linnade tekkimine Kui barbarid Rooma riigi hävitasid kadusid ka vanaaja linnad. Vaid Vahemere ääres jäid
Põhjamere ja Läänemere kaubandus, mis Hansa kõrgperioodil - XIV-XV sajandil - suures osas ka õnnestus. Hansa peamine kaubatee algas Novgorodis ja läbis selliseid linnu nagu Tallinn, Visby, Lübeck, Hamburg ja Brügge, jõudes lõpuks välja Londonisse. Hansa Liidul oli oma võimuorgan - hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad. HANSA KAUBATEE LONDONIST NOVGORODI Eesti keskaegsetest linnadest kuulusid alates XIV sajandist Hansasse Tartu, Tallinn, Pärnu ja Viljandi. Kaubanduslikult igati soodsalt paiknenud Narva jäeti aga Tallinna vastuseisu tõttu hansalinnade hulgast välja. Narva kaubandus elavnes nendel perioodidel, mil Hansa ja Novgorod olid omavahel tülis. Siis jõudis enamik lääne kaupu Venemaale ja sealseid kaupu läände just Narva kaudu. Hansa liidu koosseisus kujunesid Tallinnast ja Tartust Euroopas tuntud kaubalinnad, eelkõige
teemasid hakati kujutama maises võtmes. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Novelli mõiste - Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti
ning arengut vaid Euroopas. Referaat on jagatud kaheks osaks. Esimene pakub lühiülevaate esimestest Euroopa ülikoolidest: Salerno, Bologna ja Pariisi ülikoolist. Teine osa kirjeldab ülikoolielu keskajal, võttes aluseks nii kesk- kui kaasaja teadlaste käsitlused Pariisi ülikoolielust ning õppetöö iseloomust. Kuna raamat ,,A History of the University in Europe I" oli õigeaegselt raamatukokku tagastamata, puudus mul allikas tervikliku pildi saamiseks keskaegsetest ülikoolidest. Püüan aga luua võimalikult huvitava vaatenurga esimestele Euroopa ülikoolidele ning nende olemusele. Pilt . Näide keskaegsest raamatust: keskaegne Piibel. 1. ESIMESED ÜLIKOOLID EUROOPAS Euroopa ülikoolide alguseks võib pidada keskaja teist poolt, mil kloostrikoolides soovis õppida nii palju noori, et tuli luua eraldi õppeasutused. Tekkisid eraldi asutused, kus liideti ilmalik ja kiriklik õppesuund ja see viiski ülikoolide tekkeni. Edasist arengut ilmalikkuse
1.Millal algas ja lõppes uusaeg? Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453. aastal. Uusaja lõpuks loetakse Esimese maailmasõja algust või lõppu (1914/1918). Marksistlikus ajalookirjutuses peetakse selleks Vene Oktoobrirevolutsiooni (1917). 2.Nimeta varauusajale iseloomulikke jooni. Varauusaega iseloomustas erinevates maailma piirkondades eemaldumine keskaegsetest institutsioonidest, mõnikord poliitiliselt ja teinekord majanduslikult. Euroopas levis sel perioodil kristliku teokraatia, feodalismi ja pärisorjuse langus ning toimusid reformatsioon, katastroofiline Kolmekümneaastane sõda, kaubandusrevolutsioon, Euroopa kolonisatsioon Ameerikas ja piraatluse kuldajastu. 3.Iseloomusta peamiste Euroopa riikide arengut varauusajal. Prantsusmaa Kuningas Henri IV valitsemisajal olid Prantsusmaal lõppenud ususõjad ja trooni ümber käiv võimuvõitlus
Halb toitumine ja vilets meditsiin mis osanud valida vananaiste retseptide ja elukaugete teooriate vahel, tekitas hirmäratavaid füüsilisi hädasid ja arengumaa tasemel suremuse. Mõistagi oli eluiga ääretult lühike ja tõenäoliselt ei ületanud keskaja Euroopas 30 aastat. Haigused mõjutasid enamus ühiskonna kihte, kuid just vaeste klass, keda feodaalne eskpluateerimine sundis elama toitumispiiri äärel, kannatasid nende all kõige rohkem. Loetelu keskaegsetest haigustest: pidalitõbi, mädanik, gangreen, sügelised, haavandid, kasvajad, ekseem, roos. Ka skrofuloos oli väga iseloomulik keskajale. Vähem arvukamad polnud ka avitaminoos ja puuded. Langetõbi ehk püha Vituse tants. Ka lastehaigused aitasid suremusele kaasa hambavalu, krambid, rahhiit, voolmed. Igal haigusel olid omad pühakud kelle poole tuleb palvetada, nt. püha Cornelius krampide puhul, püha Albinus rahhiidi puhul, püha Agapitus voolmete ja hambavalu puhul ja paljud teised.
sõpradele kui vaenlastele. Kõik see käib saaja pihta suunatud naljatuste, pilgete, iroonia ja satiiri saatel. "Suur Testament" - Villoni peateos, kus ta samuti humoorikalt ja sarkastiliselt pärandab oma raamatud, surnukeha, hinge jne. RENESSANSI KIRJANDUS (lk. 71) renessanss - (uuestisünd) keskajale järgnev, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumine eelkõige Lääne- Euroopas 14.-16. saj. Algas uusaeg. Inimese kui isiksuse vabanemine keskaegsetest kirikudogmadest, piirangutest ja seisuslikest kammitsatest. R ajal hakkasid tegutsema humanistid,kes algselt olid lihtsalt antiigist huvitatud inimesed ( R võttiski eeskuju just antiigist). Üsna pea aga hakkas humanism tähendama ka inimese ja inimlikkuse kaitset, aktiivne vastuseis ükskõik millisele orjastamisele ja ahistamisele. Maadeavastused 15.-16. saj. võimaldasid esmakordselt kujutleda maailma kui tervikut, suurt hoogu said loodusteadused. Gutenberg leiutas 1440 trükikunsti,
annaabi.ee 
