Dorian Gray H.Wattoni sententsid (0)

" Dorian Grey portree"
Henry Wotton sententsid:
Keskaegne kunst on võluv, aga keskaegsed tunded on aegunud (lk.65)- maailm on pidevas muutumises, keskaegsete romaanide näidetel olev tundemaailm on tänapäeva mõistes liiga lihtlabane (ehk , mida aeg edasi, on inimeste probleemid palju keerulisemad ). Kunsti 'väärtus' aga tõuseb, kuna seal kujutletut vaadates nähtakse elu palju lihtsamalt, aga samas keskaegsetest mõtetest/tunnetest reaalsemana ( kunst on esemelik, tundemaailm mõtteline).
Naised on imeliselt praktilised, palju praktilisemad kui meie (lk.64)- ei oska kommenteerida, raamatu autoril mingi mõttesegadus olnud.
Head otsused on kasutud katsed sekkuda teaduslike seaduste toimingusse (lk.84)- seadused on kahepalgelised, olenevalt tõlgendusviisist. Näiteks kohtunikul on võimalus tõlgendada seadusi piisavalt vastandlikult, et saata kuriteo sooritanud mõrvari kalgilt vangi. Aga võib juhtuda, et vangistatud mees on hoopiski süütu. Sellest tulenevalt ei olegi alati heatahtlikkuse eesmärgil kõige õigem tegutseda näiliste tegurite järgi- need võivad osutuda valeks.
Tänapäeval teavad inimesed kõige hinda, kuid ei tea millegi väärtust (lk.40)- Materiaalselt seletades on hind ja väärtus kaks eraldiseisvat terminit . Turg määrab hinna, millest omakorda tuleneb väärtus. Mida väiksem ja keskendunud on ostjaskond, seda kõrgem on väärtus. Mõni müüb siiamaani oma väärtuseta Ladat 40 000.- eest, mis on utoopiline , arvestades ka hinda, millega see auto tehasest väljus.
Mehed abielluvad sellepärast, et nad on väsinud, naised sellepärast, et nad on uudishimulikud - ja mõlemad pettuvad (lk.41)- liiga üldistav ja pealiskaudne mõte, aga tõetera on olemas. Mehed muutuvad laisaks , miks peab vaeva nägema, kui saab peaaegu alati, ka suvalisel kellajal. Sellega kaasneb ka inimene, kes hakkab tube koristama , süüa tegema. Milleks ise vaeva näha? Mõlema pettumine ei ole nii tavaline nähtus, pettutakse ikkagi abielu jooksul tekkinud sügavamatel põhjustel: religioonid ja sellest tulenevad probleemid ei ühti, suur vanusevahe, hetkekire lõpp.
Ükski naine pole geniaalne (lk.41)- Oleneb sellest, kuidas piiritleda geniaalsust, kui tarkust või definitsioonilt üldist üliinimest? Viimast ei ole ega saa olema filosoofilistel põhjustel, kuna kuidas määratleda üliinimest? (Samas ülima ja idiootsuse vahel on õrnõhuke piir.) Elu on näidanud , et alati on olemas/genereeritakse ülimast veel ülimat (Forrest Gump'ist Kim Peek(RainMan); Batmanist Superman jne)- ehk tekib lõpmatult piiritlematu jada . Sellest lähtuvalt ei ole ükski inimene geniaalne. m.o.t.t.
Ilukirjanduses saab kasutada ainult neid asju, mida on lakatud kasutamast tegelikkuses (lk.65)- mõte seisneb selles, et ilukirjandus peab lugejat huvitama, intrigeerima, et püsiks huvi edasilugemiseks (postmodernistlik lähenemine). Kehtib ka filmimaailmas - kui võtta Mehhiko seriaalidest ära ülepaisutatud lähenemine süžeele, jääks alles ainult kodumaine argisari "Kodu keset linna", mis ei hiilga just oma suure vaatajaskonnaga.
Truudus mõjub tundeelule samamoodi, nagu mõjub järjekindlus intellektuaalsele elule- see on nurjumise tunnistamine (lk.42)- Vaidlen vastu, kui ei oleks enam tundeelus kübetki truudust, oleks ka abielud mõttetud.
Kunstis, nagu ka poliitikas, on alati süüdi vanaisad (lk.43)- mõte kattub ka osaliselt esimese sententsiga. Kokkuvõtlikult tarbime eelmiste põlvkondade tulemusi; teeme tööd, et järgnevatel põlvkondadel lihtsam oleks. Ühe puudumine välistab teise.
Need inimesed, kes armastavad ainult kord elus, on tegelikult pealiskaudsed- mõtleva inimese tunded muutuvad, tüdinenud ühest- tekib kiht järgmistele ja eksootilisematele jahimaadele minemisest. Need, kes hoiavad ainult ühest kinni, neil ei ole arengut. Samal seisukohal oli Wotton teatrist ja näidenditest: kui oled tüdinenud on aeg edasi liikuda; kohalejäämine vähendab moraalitaset ja pidurdab intelligentsuse arengut.