* feodalism feodaalühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik * kujunemise peamine põhjus : Oli vajadus luua uus sõjaväeorganisatsioon – raske ratsavägi. Lisaks oli vaja luua stabiilne võimusüsteem. * Lään – Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits – anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood – vabalt pärandatav. * Läänisuhe oli lepinguline. See tähendab, et kummalgi poolel olid oma kohustused, mille täitmatajätmisel vasallisuhe katkes. * Läänisuhe oli hierarhiline. See tähendab, et üks lepingupool oli teisest kõrgemal positsioonil. * Läänisuhe oli isikuline. See tähendab, et kehtis põhimõte „minu vasalli vasall ei ole minu vasall“ ehk kuningale allusid ainult suurfeodaalid, aga mitte enam väikefeodaalid ega rüütlid, kes allusid nende suhtes üks aste kõrgematele.
väga hea strateeg Pippin Lühike-kindlakäeline ja ettenägelik,tekkis paavstiriik ehk kirkikuriik Karl Suur- geniaalne väejuht ja kaunite kunstide kaitsja ja edendaja, vallutas Itaalia, langobardide kuningriigi, saksid, balkani, sai Rooma keisriks, tema on mõjutanud ajalugu kõige rohkem, kuna(eelpool öeldu). Verduni leping- Frangi riik jagati kolmeks,nii joonistusid Euroopas välja uued arenguliinid. Läänikord: läänisuhe oli: Lepinguline-Mõlemal osapoolel olid kohustused ja kui üks pool kohustust ei täitnud, siis lepinguline suhe katkes. Hierarhiline- Lepingu pooled ei olnud võrdsed, senjöör oli kõrgemal. Isikuline- kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truudussuhtes. Vasalli kohustused senjööri ees-ustavusvanne, sõjaline abi, nõuanded Senjööri kohustused vasalli ees- kaitsmine, lääni(maatüki) andmine.
Tartu 1450 ja Saare-Lääne 1524. ordumeister koos käsknikega, vasallkonnad ja (7600 km2) Maaisanda õigused nt kohtuvõim talupoegade üle linnad. Arutati tähtsamaid välis- ja Vaeseim ja iseseisva poliitikata - Kuramaa läks vasallidele 14. saj. Vasalli-senjööri isiklik majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada piiskopkond (4500 km2) läänisuhe = formaalsus. "Vasall" kadus käibelt, omavahelisi tülisid. Ei muutnud kunagi Liivimaad omaette seisus. Läänistamata maad - ametkonnad reaalselt ühendavaks institutsiooniks, kuna otsuste (mitu kihelkonda. keskuseks ametimõis) jõustumiseks oli vaja kõigi seisuste nõusolekut, aga
Hunnid (pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt) lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud, mis tungisid Lääne-Rooma aladele, peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Läänisuhe Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele; rüütlite tasuks oli maa (feood), mille rüütel andis talupoegadele, kes pidid selle eest maavaldajale makse maksma ja
soetada vajaliku varustuse. · Nii kujunes rüütlikiht. · Investituur läänistamise protseduur. · Lään (feood) vasalli kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muutus pärandatavaks). · Läänimees (feodaal) maa omanik. · Domeen kuninga maavaldus (vähenes, kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi). · Feodalism läänikord (kitsamas mõistes). · Läänisuhe oli lepinguline mõlemal oma õigused ja kohustused, mille rikkumisel vasallisuhe katkes. · Üks isik (vasall) andis end võimsama isiku (senjööri) kaitse alla, vastutasuks vandus igavest truudust ja kohustus teda sõjaliselt teenima. · Läänisuhe oli hierarhiline üks lepingupool oli teisest kõrgemal. SÜSERÄÄN KUNINGAS SENJÖÖR SUURFEODAALID
Feodaalsuhete kujunemine Keskaja inimene elas ühiskonnas, mis koosnes paljudes väikestest kollektiividest ja põhines isiklikel lepingutel. Valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Naturaalmajandus on majandus, milles saadusi ei toodeta vahetamiseks, vaid isiklikuks tarbimiseks. Naturaalmajandusele vastandub kaubamajandus. Kuna keskajal valitses naturaalmajandus, olid piirkondadevahelised sidemed nõrgad ja riiki ühendavad majandussidemed praktiliselt puudusid. Keskaja inimene tajus maailma ebakindlana ja kuulumine mingisse kollektiivi kas siis külaühiskonda, kogudusse, seisusesse või siis ametialasesse ühendusse pakkus turvalisust. Killustatuse, pidevate konfliktide ja ebakindluse olukorras kujunesid ühiskonnas uued suhted, mis pidid pakkuma kollektiivset ringkaitset feodaalsuhted, feodalism. Feodalismi mõistest Feodalism on mõiste, millel on kitsam tähendus ja terve hulk laiemaid tähendusi. Kitsamas tähenduses ja klassik...
kuni 5.põlveni *nõnda kujunesid läänid vasallide võõrandamatuks omandiks, mis kahandas maaisanda võimutäitust *kiiremini arenes pärimisõigus Harju-Virus, mujal aeglasemini (Tartus 1450.a ja Saare-Läänes 1524.a); ordu alal jäi keskaja lõpuni kehtima mittepärandatavuse põhimõte *ka kohtuõigused (mis varem olid ainult maaisandal) kandusid 14. sajandil üle vasallidele *nimetus "vasallid" kadus, sest vasalli-senjööri läänisuhe kujunes pelgalt formaalsuseks; hakati rääkima "rüütlitest ja junkrutest" kui omaette seisusest *maaisandad ei läänistanud oma valdusi mitte niivõrd sõjalistel, kuivõrd majanduslikel kaalutlustel *läänistamata maade haldamiseks ja majapidamiseks jagasid maaisandad need ametkondadeks (keskuseks ametimõis) ja vakusteks 3. Saksa ordu ja piiskoppide vahel toimus keskaegsel Liivimaal võimuvõitlus, sest 13. sajandi alguses jäi Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi vahekord täpsemalt
· 1315.aastal said Taani kuninga vasallid õigus pärandada lääni isalt-pojale. · 1329.aastal võis pärandada isalt-tütrele. · Teistes Liivimaa väikeriikides oli pärimisõiguse areng aaeglasem. · Tartu piiskopi vasallid said 1450aastal, Saare-Lääne piiskopi vasallid tõenäoliselt alles 1524.aastal. · Ainult ordu alal jäi kuni keskaja lüpuni kehtima lääni mittepärandatavuse põhimõte. · Vasalli-senjööri isiklik läänisuhe keskaja lõpuks muutus pelgalt formaalsuseks, nimetus "vasallid" kadus järk-järgult käibelt ning selle asemel hakati rääkima "rüütlitest ja junkrutest" kui omaette seisustest. · Palgasõjaväe tähtsuse suurenedes -> läänistati majanduslikel kaalutustel : tasuti teenete eest, renditi, müüdi ja panditi läänistamise nimeall. · Ametkond maaisandate halduspiirkond läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks, võisid hõlmata mitukihelkonda.
Kontrolltöö keskaeg nr 1 Küsimused : Keskaja mõiste ja talupoegade liigitus. Frangi riigi kujunemine.Karl Martelli sõjaväereform. Karl Suure keisririik. Feodaalkorra mõiste ja tunnused.Seisuslik kord. Pärisorjus. Katoliku kirik ja vaimuelu. Vastused: 1.Talupoegade liigitus: Mõiste Seletus Vabatalupoeg Talupoeg, kes maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks oli ostnud. Tavaliselt ei olnud ta isiklikult vaba, kuid oli vaba teotööst. Adratalupoeg Talupoeg, kelle talu suurust arvestati adramaades. Ei olnud isiklikult vaba ning pidi tegema teotööd. Sulane; teenija Sulane on talutööline, kes palgati üldjuhul üheks aastaks, elas kool taluperega sulasemajas ja võis kasutada väikest maalappi. Vallaline sulane elas taluperes, ...
9.Mis on sunnismaisus? (1) talupojad, kellel oli keelatud oma maalapilt lahkuda 10.Mis on rendihärrus? (1) kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti 11.Mis on mõisahärrus? (1) talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, suurem osa maad jäi mõisamaadeks; talupojad tasusid oma maa eest teorenti 12.Kumb nimetatud kahest süsteemist oli talupojale raskem? Miks? mõisahärrus kuna nad olid phmt pärisorjad 13.Mida tähendab, et läänisuhe oli: · lepinguline vasalli ja feodaali alluvussuhe on vastasikuste kohustuste ja õigustega · hierarhiline feodaalne astmestik Kuningas omas kogu maad, Hertsogid, krahvid omavad u. paarsada küla, Parunid paarkümmend küla, Rüütlid 2 3 küla · isikuline 14.Millised olid vasalli põhilised kohustused senjöör ees ja senjööri põhikohustused vasalli ees.
Gallia. Kuningas. hiljem kuningas. kuningriigi, Põhja- Saksamaa, suur osa Lääne-Euroopast. Kuningas, 800 a keiser. Krahv asevalitseja Mark-krahv ääremaadevalitseja Vasall maasaaja Senjöör - maaisand Feodaalsuhete kujunemine Selgitage mida tähendab et läänisuhe oli lepinguline/hierarhiline/isikuline? Nimetage vasalli põhilised kohustused senjööri ees ja senjööri põhikohustused vasalli ees. Mis oli läänisüsteemi kujunemises positiivset ja negatiivset? Positiivne sõjavägi muutus tugevamaks, säilis avalik kord. Negatiivne nõrgestas kuninga võimu, Frangi riik lagunes selle pärast, puhkesid sagedased feodaalide omavahelised võitlused. Mõisahärrus Ida-Euroopas, ühekordne kasutus, teotöö (vasallid tegid mõisapõllul tööd)
• Sõjateenistus • 13 saj konfliktid leedulastega LÄÄNIKORD • Maaisanda dolmeen - talupoegade haritav maa • Tuludest kattis riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud • Eramõisad • Vasallid said lojaalsed, võitlusvõimelised Põhja-Saksa väikeaadlikud • Harju-Viru rüütelkond — Eestimaa rüütelkond + Liivimaa rüütelkond • Läänid polnud ordu alal pärandatavad, rüütelkondade aladel olid • Vasalli-senjööri läänisuhe formaalsus • Maaisandad läänistasid valdusi majanduslikel kaalutlustel KESKAEGSE LIIVIMAA VÕIMUSUHTED • Saksa ordu Liivimaa haru ja Riia peapiiskopi võitlus esivõimu ja Riia kontrolli pärast • Kohalike tülide vahekohtunik paavst • Saksa ordu eesmärk - piiskoppide ilmalik võim piiratuks • Ordul rohkem raha, kogenumad diplomaadid • Päriliku võimu puudumine • Saksa ordu võim nõrgenema • Liivimaa maapäevad - maksude kokkulepped, kogu maad puudutav • 14
Lään kui feood vabalt pärandatav. Domeen kuninga maavaldus Allood maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Aja jooksul alloodide arv vähenes. Investituur läänistamise protseduur, kus vasall tõotas ustavust oma senjöörile ja senjöör lubas vasallile kaitset ja maad. Läänisuhe oli lepinguline. See tähendab, et kummalgi poolel olid oma kohustused, mille täitmatajätmisel vasallisuhe katkes. Läänisuhe oli hierarhiline. See tähendab, et üks lepingupool oli teisest kõrgemal positsioonil. Läänisuhe oli isikuline. See tähendab, et kehtis põhimõte ,,minu vasalli vasall ei ole minu vasall" ehk kuningalle allusid ainult suurfeodaalid, aga mitte enam väikefeodaalid ega rüütlid, kes allusid nende suhtes üks aste kõrgematele. Läänipüramiidi kõrgeim isik oli kuningas. Kuningale allusid suurfeodaalid, kellele omakorda allusid väikefeodaalid. Kõike madalamal positsioonil olid rüütlid
§1. Keskaeg(5saj-16.saj k.a) 395 1453- Bütsants jääb püsima. Türklased vallutavad Konstantinoopoli. Vallutada peaaegu kogu Kagu-Euroopa. Algab Feodaaltsivilisatsiooni murenemine. 1517 - reformatsioon usu-uuendusliikumine ehk usu puhastus. Katoliiklikust eraldub protestantlik. 16. sajand väga sõdade rohke aeg kuni saavutatakse stabiilsus 17. Sajandil Euroopas. 17. sajandit peetakse uusaja alguseks. Keskaeg: 1. Vara-Keskaeg 5-11. Sajand I pool. Kujunevad välja feodaaltsivilisatsiooni tunnused, milleks on katoliiklus domineerib vaimuelus; fasaliteet feodaalide oma vaheline läbi saamine ehk feodaalkord. Tsivilisatsiooni hälliks Prantsusmaa kus kujuneb Frangi riik, pannakse alus feodaalsuhetele. Rüütlite raske ratsavägi. Kujunevad välja seisused vaimulikud avatud(kehtib tsölibaat ehk abiellumise keeld piiskopid, kardinalid, abtsissid, preestrid, nunnad,mungad) töö tegijate talupoegade- seisus. Feodaalkorda levitatakse ...
1. Selgita mõisted: Bütsants-Byzantoni järgi hakati ida-Roomat keskajal nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik Rooma keisririik ja sealsed elanikud roomlased. Ikoon- idakirikus traditsiooniline pühapiltide austamine Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal Lään- vasallide kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandatavaks) Läänimees- (feodaal)- maa omanik Läänikord- feodaalkord, mis põhineb isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel. Aadel- feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. Domeen- kuninga maavaldus (vähenes kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi) Feodaalne killu...
862 rajas Rjurik Vene riigi. Tema järglane Oleg vallutas 882 Kiievi ning allutas suurema osa slaavlaste terr-st. Skandinaavia ülikkond venestus. Feodaalkorra kujunemine-Feodalism kui termin tuleneb läänikorraldusest, kus senjöör annab vasallile lääni. Feodaalkord sai alguse Karl Martelli ajast, kujunes 11. – 12. saj-l. Läänikorra juurde kuulus talupoegade sõltuvus feodaalidest. Ühelt poolt on feodalism talupoegade sõltuvus maaisandast ning teiselt poolt maaisandate läänisuhe. Talupoegade sõltuvus hakkas kujunema hilises Rooma keisririigis (kolonnaat). Peale Rooma allakäiku paranes talurahva õiguslik olukord. Seoses Frangi riigi tõusuga laostunud talupojad andsid end isandate kaitse alla. Talumehest sai maaisanda rentnik ning osteti end vabaks sõjaväekohustuseks. Talumeestega sulasid ühte ka orjad. Talupoegkond allutati 9. saj-ks (rendi- ja teoorjus). Nominaalselt olid inimesed vabad v sunnismaised rentnikud. Sellega kaasnes
Näiteks teenistuse eest saadav maavaldus, tinglik valdus, st, et pärast surma pidi kuningale tagasi antama. Tavaliselt mõisteti benefiitsi all mõisat selle juurde kuuluvate küladega. Samas ei olnud benefiits ainult kingitus, selle eest tuli nõuda vastuteenet. Lään- maa-ala, mille senjöör andis vasallile kasutada. Lääni saamist loeti väga ihaldusväärseks, kuid alati tähendas selle vastuvõtmine läänihärra ülimuslikkuse tunnustamist. Läänisuhe oli ajaliselt piiratud. Selle lõpp saabus läänihärra ( härralõpp) või läänimehe ( mehelõpp) surmaga, samuti lääniõiguslike truuduskohustuste rikkumise tõttu või ka läänimehe ühepoolsel ülesütlemisel.10.-12. sajandil muutusid läänid päritavateks ning vasalli õigused lääni üle kasvasid. Ajapikku võisid ka naised pärida- 13. sajandil kujunes välja lääniõigus. Teatud juhtudel läänistati ka muid tulusid.
AJALOO ARVESTUS (Keskaeg) 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA (MÕISTE, PIIRID, TUNNUSED, PEROOODID) Mõiste keskaeg võeti kasutusele Itaalia humanistide poolt 15. sajand. Sellega piiritletakse ajajärku antiigi ja antiigi taassünni e. renessanssi vahel. Tänapäeval käsitletakse seda kui ajavahemikku antiigi ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikule kultuurile. Tunnused: 1) Uute rahvaste ilmumine 2) Ajaloo raskuskese kandub Vahemerelt põhja poole 3) Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga 4) Paavstide ja kuningate ainuvõimu tülid 5) Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord. Feodalism e. läänikord Keskaja ajaline piiritlus: Keskaja alguseks peetakse 476. aasta...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
AJALOO ARVESTUS TERTIA, VEEBRUAR 2009 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused · ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
