Islam Islam ehk muhamediusk pärineb Lähis-Idast ja sai alguse 600 aastat pärast Kristuse sündi. Islam on maailmausunditest kõige noorem. Islam ei tunnista ühtegi jumalat peale Allahi. Islami usu rajajaks peetakse Muhamedi. Moslemid usuvad, et Muhamed oli Jumala viimane prohvet. Moslemid austavad ja jälgivad Muhamedi õpetusi, mis on kõik kirjas Koraanis. Koraan on moslemite püha raamat. Tänapäeval on maailmas üle miljardi moslemi. Suurem osa neist elab Lähis-Idas, Põhja- ja Lääne-Aafrikas, Kagu-Euroopas ja Malaisias. Koraan Moslemite püha raamat on Koraan. Seal on kirjas õpetused, mille ingel oli Muhamedile öelnud. Muhamed oli kirjaoskamatu ja sellepärast panid selle kirja tema kirjaoskajad järgijad. Koraan on kirjutatud poeetilises stiilis ja sisaldab jumala kõnesid. ...
Islam Küsimuste vastused 1.Millesed on viis islamiusu alussammast? Moslemi elu raamistvad usk ainujumalasse, palvetamine viis korda päevas, vaeste toetamine, paastumine ramadanikuu ajal ja kui võimalik, siis vähemalt üks kord elus palverännak Mekasse. 2.Milles need seisnevad? Viie samba tähendus: need kujundavad moslemi eluviisi; loovad pinna usklikkusele ja headusele; tugevdavad armastust Jumala ja tema saadiku vastu; tugevdavad usklikku vastupidamisvõimet ka halbades oludes; julgustavad olema kaastundlikud vaeste ja orbude vastu; ei tunnista hinge ja keha, vaimsuse ja mateeria, religiooni ja elu eraldamist, sest Jumal on loonud inimese tervikuks, koosnedes ühel ja samal ajal kehast ja hingest neid ei ole võimalik eraldada; loovad tasakaalu vaimse elu ja füüsiliste vajaduste vahel kõrgendades vaimset elu ja distsiplineerides oma füüsilisi vajadusi. 3.Miks neid nime...
Islami usk tekkis 7 sajand Araabia ps-lt. islam on araabiakeelne ja tähendab allumist Allahi tahtele. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit). Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem Kes on Allah? "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. On loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Kohustuslike usutavasid on 5 Usu tunnustamine Palvused (viis korda päevas, kusjuures tähtsaim on reede keskpäevane palve) Almused Paast ramadaanikuus(13sept-12.okt) Palverännak Mekasse Faktid Tähtsaim prohvet Muhamed Moslemi naise peakate on hijab Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. Mausoleumid: Tadz Mahal-Agra lähedal(1630-1648) Ramadanikuul loetakse koraan kaanest kaaneni läbi Tadz Mahal Cli...
Islam (araabia k.alistumine Allahi tahtele, sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. Eestis umbes 10 000. Islamiusulised moodustavad maailma rahvastikust 21%. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. JAGUNEMINE Umbes 90% moslemistest on sunna sekti kuuluvad sunniidid; 10% siia sekti kuuluvad siiidid. Sunniitide ja siiitide vahelise lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand. Nimelt ei jätnud Muhamed peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida. ...
docstxt/130753773685599.txt
Islami usk Ajalugu Islam (araabia keeles (islm) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, Jumalad, prohvetid "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele Mainitud on veel prohveteid näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Pühakiri, pühakoda Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase ...
Islam (araabia keeles alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. Allah "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus...
Islam Islam Maailmaregioon, mis tekkis 1400 aastat tagasi Araabias Maailmas arvatakse elavat 1,4 miljardit Islami usu jälgijat (moslemit) Eestis umbes 10 000 (0,7% rahvastikust) Allah Nimi, mida muslemid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta Muslemite põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele Allah on araabiakeelne sõna, mis tõlkes tähendab Jumalat Islami viis sammast Nende abil väljendavad muslimid oma usku Usutunnistus Palvus Annetamine Paast Palverännak Palvetamine Moslemid palvetavad 5 korda päevas, näoga meka poole Eelnevalt tuleb nägu ja käed puhtaks pesta vee või liivaga Peab toimuma pühakojas või võib ka piirduda palvevaibaga Meka Moslemite püha linn Saudi Araabia Läänepiirkonnas Kõikidel moslemitel, kellel see võimalik on nõutakse palverännakut Mekasse Mekasse võivad siseneda ainult moslemid Elanikke 1 179 200 (2004) Palverännakud Mekasse Palverändude keskpunktiks on Mekas Suures Mosees asuv Kaaba Palverändurite ritu...
hiskonnapetus IGUSAKTID MIS REGULEERIVAD EESTI HARIDUSSSTEEMI Haridusseadus Phikooli ja gmnaasiumiseadus Riiklik ppekava Kooli ppekava Kooli kodukord Eesti haridusssteemi lesehitus Ssteemi jaotus: 1) ldharidus(alus, alg, phi, kesk, kutse) 2) krgharidus 3) huviharidus Phiharidus on tagatud kigile elanikele Phiharidus on kohustuslik Phi ja kesk ja kutsehariduse omandamine on tasuta Riiklikud krgkoolid: Tallinna Tehnikalikool, Tallinna likool, Tartu likool Erakrgkoolid: Audentes, EBS, Euroakadeemia KODAKONDSUS- Isiku ja riigivaheline suhe, mille kaudu on mratud poolte vastastikused igused ja kohustused Pikeseigus- territoriaalne phimte, vastava riigi territooriumil sndinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse nt USA Vereigus- laps omandab sndides vanema kodakondsuse, tagab kodanikkonna rahvusliku jrjepidevuse nt Eesti NATURALISATSIOON- toiming mittesnnijrgselt kodakondsuse omandamiseks, kasutatakse ...
§ 7. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD 1. Selgita Meka tähtsust araablaste ajaloos: 1) enne islami usku: Meka oli kaubalinna tähtsaim keskus.Mekas asus ka must meteoriit- loodusobjekt, mida austati.Mekasse korraldati iga-aastaseid palverännakuid.Kaubalinn Meka muutus araablaste tähtsamaiks usukeskuseks. 2) islami usu tekkega:Muhamed nõudis Allahi austamist ainujumalana.Pärimuse järgi sündis MuhamedMekas.Muhamedi pooldajad pöörasid palvete ajal näo Meka poole. 3) tänapäeval:palverännakute sihtpunkt 2. Millised on Meka linna seosed Muhamediga?Pärimuse järgi olevat Muhamed seal sündinud ning hakkas seal usku kuulutama, sest Allah olevat end talle ilmutanud ja käskinud kaasmaalastele sõnumit edastada. Muhamed olevat ka olnud kaupmees Mekas.Ta oli kaks aastat Meka ja ümbruskonna araablaste valitseja. Kuidas on Muhamediga seotud Mediina linn?Kuna mekalased suhtusid Muhamedi umbusklikult javaenu...
KUIDAS MÕJUTASID ARAABLASTE TRADITSIOONILISED USKUMUSED NING KRISTLUS JA JUDAISM ISLAMI KUJUNEMIST? 1) ARAABLASTE USK OLI POLÜETISTLIK; 2) PEAMISELT LOODUSJÕUDE KEHASTAVATELE JUMALATELE PÜSTITATI AUSTUSOBJEKTIDENA KUJUSID; 3) AUSTATI PALJUSID LOODUSOBJEKTE, KA KIVE; 4) MEKASSE KORRALDATI IGA-AASTASEID SUURI PALVERÄNNAKUID JA SEEGA MUUTUS MEKA TÄHTSAIMAKS USUKESKUSEKS; 5) JUDAISMI JA KRISTLUSE MÕJUL TÕUSIS PALJUDE JUMALATE SEAS ESILE ÜKS PEAJUMAL, ALLAH; 6) MEKA KAUPMEES MUHAMED HAKKAS KUULUTAMA RANGET MONOTEISMI, KUS NÕUDIS ARAABLASTELT ALLAHI AUSTAMIST AINUJUMALANA NING SELLEST TULENEVALT SAI MUHAMEDI KUULUTATUD USK NIMETUSE ,,ISLAM ". MILLISTEL PÕHJUSTEL KÄISID ARAABLASTE VALLUTUSED KÄSIKÄES ISLAMI LEVIKUGA? MIS TAGAS ARAABLASTELE KIIRE SÕJALISE EDU? KUJUNES ARUSAAM, MILLE KOHASELT KOGU MAAILM JAGUNEB KAHEKS SUUREKS PIIRKONNAKS: ISLAMI KOJAKS JA SÕJA KOJAKS. KINNISTUS VEENDUMUS, ET PÜHAS SÕJAS LANGENUD PÄÄSEVAD TAEVASSE, OOTAMATA ...
ISLAMI KUJUNEMINE MAAILMAUSUNDIKS Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt. Araabia keeles tähendab islam alamühendust, ühendust jumalaga. Inimest, kes on jumalaga ühenduses, kutsutakse moslemiks. Lääne kirjanikud refereerivad islamit mõnikord kui muhamedlust, mis kõigile moslemitele ei meeldi -olevat solvang. Islami ajastu õitses 1600. aastani, mõjutades kogu maailma poliitiliselt, kultuuriliselt, sõjaliselt. Maailmas on 1,2 miljardit moslemit ehk 22% rahvastikust ja islam on teine suurim usk peale Kristust/kristlust. Siiamaani on muhamedi usk levinud kiiremini kui ükski teine usk, kasv pole tänaseni peatunud. Islam tekkis nomaadidest üheusklike beduiinide keskel, kelle rändav eluviis tagas selle, et inimesed käisid üksteisega palju läbi ning vahetasid teadmisi. Araablased olid tollal humanistid ja kuna kreeklastest kristlaste palju väiksem humanism neile ei meeldinud, siis nad põlgasid kristlust. Bed...
Kuidas mõjutasid araablaste traditsioonilised uskumused ning kristlus ja judaism islami kujunemist? 1) araablaste usk oli polüetistlik; 2) peamiselt loodusjõude kehastavatele jumalatele püstitati austusobjektidena kujusid; 3) austati paljusid loodusobjekte, ka kive; 4) Mekasse korraldati iga-aastaseid suuri palverännakuid ja seega muutus Meka tähtsaimaks usukeskuseks; 5) judaismi ja kristluse mõjul tõusis paljude jumalate seas esile üks peajumal, Allah; 6) Meka kaupmees Muhamed hakkas kuulutama ranget monoteismi, kus nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ning sellest tulenevalt sai Muhamedi kuulutatud usk nimetuse ,,islam". Millistel põhjustel käisid araablaste vallutused käsikäes islami levikuga? Mis tagas araablastele kiire sõjalise edu? kujunes arusaam, mille kohaselt kogu maailm jaguneb kaheks suureks piirkonnaks: islami kojaks ja sõja kojaks. Kinnistus veendumus, et pühas sõjas langenud pääsevad taevasse, ootamata ä...
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Islami viis põhisammast Referaat Koostaja: Evelyn Reinov Juhendaja: Neeme Randrüüt Tallinn 2018 Islamist üldiselt Islam on populaarsuselt teine religioon maailmas, jäädes alla kristlusele. Muslemeid, islami usu järgijaid, on maailmas kokku üle 1,7 miljardit, mis on rohkem kui 20 protsenti maailma populatsioonist. Islam on monoteistlik religioon, mille kohaselt on maailmas Ainujumal Allah, mis tähendab araabia keeles Jumalat. Islam tähendab araabia keeles Jumala tahtele allumist. Islami rajajaks on Muhammad ibn Abd Allah, kes sündis Mekas 570a. pKr. Islami püharaamat on koraan, mis jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks, ning sisaldavad Allahi ilmutusi Muhammadile. Islami usu põhimõte kohaselt peab isik elama tõelises sisemises rahus, ning alluma täielikult Jumala tahtele ja elama Tema sead...
KEILA GÜMNAASIUM 10C Klass ARAABLASTE VALLUTUSED Referaat Juhendaja: õp K. Ottis Keila 2006 1 SISUKORD Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 1.Islami usu sünd. prohvet muhamed..........................................................................4 2.Esimene kaliif Abu Bakr.............................................................................................5 3.Teine kaliif Omar........................................................................................................ 6 4.Kolmas kaliif Othman................................................................................................. 7 5.Neiljas kaliif Ali, Muhamedi t...
Islami päritolu ja teke Islami usk sai alguse 7. sajandil Araabia poolsaarelt. Usu loojaks on Muhamed, kelle nimi tähendab "väärikat kuulutajat". Islam (araabia keeles (islm) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Islam ehk islamiusk on aabrahamlik (pärit Piibli patriarhi Aabrahami religioossest traditsioonist) monoteistlik (usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse) religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstis. Selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Islami levik Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides,...
Tallinna Õismäe Gümnaasium Islam Referaat Autor: Janne Reimann Juhendaja: Jaan Õispuu Tallinn 2014 Islami mõiste ja teke Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt. Araabia keeles tähendab islam alamühendust, ühendust jumalaga. Inimest, kes on jumalaga ühenduses, kutsutakse moslemiks. Lääne kirjanikud refereerivad islamit mõnikord kui muhamedlust, mis kõigile moslemitele ei meeldi - olevat solvang. Islami ajastu õitses 1600. aastani, mõjutades kogu maailma poliitiliselt, kultuuriliselt, sõjaliselt. Maailmas on 1,2 miljardit moslemit ehk 22% rahvastikust ja islam on teine suurim usk peale Kristust/kristlust. Siiamaani on muhamedi usk levinud kiiremini kui ükski teine usk, kasv pole tänaseni peatunud. Islam tekkis nomaadidest üheusklike beduiinide keskel, kelle rändav eluviis tagas selle, et inimesed käisid üksteisega palju läbi ning vahetasid ...
Kas islamimaailma ja lääne vastuolu on ületatav? Kui araabia maad pärast Türgi suurriigi lagunemist iseseisvuma hakkasid , oli esialgu tegemist väga vaeste ja Euroopa ning Ameerika silmis teisejärguliste riikidega. Olukord muutus , kui maailmas õpiti järjest laiemalt kasutama naftat. Lääne maailma ja islamimaailma vahel tekkis küll palju konflikte , kuid palju vastuolusid oli ka araabia maade vahel. Suurim erinevus, mis viis konflikdideni oli usk ja riigikorraldus. Kuid kas need vastuolud on siis täiesti ületamatud? Araabia maid ühendab islami usk , araabia keel ja mälestus kunagisest ühtsest riigist. Ühisriigist ei tulnud küll midagi välja , kuid integratsioonipüüdlused ei kadunud ja nende eest seisis peamiselt Araabia Liiga. Koostööle vaatamata on araabia maad tihti teistega avalikku konflikti sattunud. Vastasseis Iisraeliga seisnes peamiselt juutide vihkamises. 6. Oktoobril , juutide usupühal , alustasid Egiptus ja Süüria ootamat...
Referaat Islam Sisukord: 1. Islami tekkimine lk 3 2. Kalifaadid ja esimesed islami dnastiad lk 3 2.1 Abu Bakr, esimene kaliif lk 4 2.2 Umar lk 4-5 2.3 Uthman lk 5 2.4 Ali, Muhamedi ttrepoeg lk 6 3. Umayyad-i dnastia lk 6-7 3.1 Umayyad-i impeeriumi kokkuvarisemine lk 8 4. Revolutsiooni-jrgne islam 4.1 Abbasiidid lk 8-9 4.2 Fatimiidid lk 9 4.3 Dogmaatika ja usulahud lk 9-10 5. Mongolite invasioon lk 11-12 6. Suured islami impeeriumid lk 12-13 7. Teised islami usundid 7.1 Ahmadiidid lk 13 7.2 Mustad moslemid lk 13-14 8. Islami usukombed 8.1 Palvetamine lk 14 8.2 Palveesemed lk 14 9. Islami levik lk 14 Kasutatud kirjandus lk 15 1. Islami tekkimine Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt. Araabia keeles thendab islam alamhendust, hendust jumalaga. Inimest, kes on jumalaga henduses, kutsutakse moslemiks. Lne kirjanikud refereerivad islamit mnikord kui muhamedlust, mis kigile moslemitele ei meeldi -olevat...
Islamimaailm Õp Andre Pettai [email protected] Temaatika 1. Islamimaade varane ajalugu 2. Islam usk ja kultuur Araabia Islamimaailm Religioon Järgijaid (mln) Riik Mittereligioosne elanikkond (%) kristlus 2200 Eesti 75 islam 1500-1600 Rootsi 65 Tsehhi 64 hinduism 900-1000 Vietnam 63 budism 400-500 Taani 61 ülejäänud 850 religioonid Albaania 60 mittereligioossed 1100 Suurbritannia 52 eligioossus tänapäeval Kümme suurima moslemite arvuga riiki 1. Indoneesia 1. 209 000 000 2....
Islam Islam on religioon, mis rajaneb põhimõttel ''ei ole jumalat peale Ainujumala,'' see on jumalale andumise usk. Islam, mis sai alguse 7. saj pKr, on maailmas kiiremini kasvavaid uskusid, mille järgijaid nimetatakse moslemiteks. Moslemid moodustavad neljandiku maailma rahvastikust. Usk seisneb moslemite alistumisel Allahi tahtele, keda moslemid nimetavad oma jumalaks. Nimetus Allah tähendab araabia keeles ainujumalat. Sõna islam tähendab ''rahu leidmist andumuses Jumalale''. Islami usutõed põhinevad Koraani tekstil Jumala sõna. Islami usk tugineb viiel sambal, kuhu kuuluvad usutunnistus, palvsus, annetamine, paast ning palverännak. Inimeste mässulisuse ja patustamise tõttu pidi Jumal läkitama saadikud (Musa, Isa ja Muhammad), kellest kõige autoriteetsem oli Muhammad. Islam saigi alguse Jumala saadikust Muhammadust, tänu kellele kujunes islamist kohe algusest peale eluviis. Muhammad...
Usk Egiptuses Paljude egiptlaste elus mängib usk keskset rolli. Palved, mida viis korda päevas kuuldakse, määravad elutempo, ärist meelelahutuseni. Kairo on tuntud oma mosee- ja kirikutornide poolest. Egiptuse Ülem Administratiivse Kohtu 2006. aasta 16. detsembri otsus nõudis selget piiri ,,tuntud uskude" (islam, kristlus, judaism) ja kõikide teiste religioossete uskumuste vahel. See otsus on viinud selleni, et erinevad kogukonnad annavad valetunnistusi või keelduvad isikut tõendavatest dokumentidest. Egiptuses on kõige rohkem mosleme (80-90 % elanikkonnast) ja enamik on sunniidid. Egiptuse moslemitest märkimisväärne number järgivad põlise sufismi käske ja väiksem osa järgib Shi'a't. 10-20 % elanikkonnast on kristlased, rohkem kui 95 % kuuluvad põlisesse Aleksandria Kopti Õigeusu kirikusse. Teised põlised Egiptuse kristlased on Kopti-Katoliku Kiriku, Kopti Evangeelse Kiriku ja mitmesuguste kopti protes...
Araablased ja Islamimaad Kõrbete ja pooltkõrbetega kaetud Araabia poolsaar asus varasemate tsivilisatsioonikollete Mesopotaamia ja Egiptuse naabruses. Sealne semiidi keeli kõnelev enamik Araabia poolsaare asukad hankisid elatist rändavate või poolpaiksete kaamelikasvatajatena. Suur osa araablasi elas teineteisest sõltumatute hõimudena, mis omakorda jagunesid suguvõsadeks. Araablaste usk oli polüteistlik. Arvukate, peamiselt loodusjõude kehastavatele jumalatele püstitati austusobjektidena kujusid. Lisaks jumalatele austasid nad ka paljusid loodusobjete, ka kive ( kõige tähtsam must meteoriit, asub Mekas). Araablaste seas tõusis esile üks peajumal Allah, ülistusest hoolimata oli ta tegelikult üks paljudest jumalatest. Jumalatele oli pühendatud Kaaba tempel (361 jumalat) VII sajandi alguses hakkas Meka kaupmees Muhamed nõudma araablastelt allahi austamist ainujumalana. Sellest tulenebki usk nimega ,,...
Islamimaailma aktiviseerumine ja vastuolud läänega Islam ● Islamimaailm ● On üks maailmareligioonidest ● 1,4 miljardit islami järgijat ehk moslemit ● Kõrgeim jumal Allah ● Islami viis sammast ● Islami pühakoda mošee ● Islami sektid Islami levik maailmas Araabia maad ● Islami usk ● Ühtne riik-Kalifaat ● Araabia Liiga ● Vastasseis Iisraeliga ● Anvar Sadat ● Camp David Islamimaad ● Revolutsioon Iraanis ● Mohammad Reza Pahlavi ● Islamivabariik ● Fundamentalism ● Moslemi Vennaskond Islamimaailma tugevnemine ● Nafta ● Massihävitusrelvad ● Kultuurilis-psühholoogilised juured Araabia kevad ● Sai alguse 2011.aasta esimeses pooles ● Massilise revolutsioonilise lainega ● Tuneesia ● Võimu vahetumine ● Uus ajastu ● Ilmalikud noored Islamiriik-ISIS ● On sunniitide islam...
ISLAMI KUNST 7. sajandil kujunes Araabia poolsaarel monoteistlik religioon, mille ainujumalaks oli Allah ja prohvetiks Muhamed. Oma usku levitasid nad peamiselt sõjalisel teel, tänapäeval tunnustab seda usku rohkem kui kolmveerand miljardit inimest. Islamiusulisi nimetatakse moslemiteks ehk muhameedlasteks. Islami usku aitas levitada ja rahvaid ühendada araabia keel. Islami püha raamat ehk pühakiri on Koraan. "See on Raamat, milles ei ole midagi kahtlemisväärset ja mis on teejuhiks jumalakartlikele, neile, kes usuvad seda, mis on salajas, peavad palvust ja jagavad almust sellest, mis me neile osaks oleme andnud; neile, kes usuvad seda, mis on ilmutatud sulle ja mis läkitatud enne sind, ning on veendunud, et on olemas tulevane elu." (2. suura). Koraani tiitelleht. Umbes 900 a. vana. Islami usk keelab igasuguste "ebajumalate" kujutamise. See on põhjustanud usulise sisuga piltide kui ka kujutava kunsti keelamise. Islamiu...
Islam ja kalifaat. Mõisted 1. Araabia rändkarjakasvatajad - beduiinid 2. Jumala saadik ja sõnumitooja, Muhamedi tiitel - prohvet 3. Araablasest prohveti Muhamedi rajatud usk - islam 4. Islami järgija - moslem 5. Prohvet Muhamedi järglane ja asemik, kalifaadi ehk islamiriigi kõrgeim juht - kaliif 6. Islami usuõpetuses püha sõda usu kaitseks, relvavõitlus uskmatutega - džihaad Islami kultuur Mõisted 1. Islamiusuliste palvepaik - Mošee 2. Mošee juurde kuuluv torn, kust usklikke palvele kutsutakse - minarett 3. Islamiusuliste vaimulik, juhatab mošees ühispalvust - imaam 4. Islami pühakiri-koraan Millistel teadusaladel olid moslemid eriti edukad? 1. Arstiteadus 2. täheteadus 3. Astronoomia 4. Matemaatika 5. Filosoofia 6. Ravimiteadus
Araabia ja Islam Araablased Semiidi päritolu Enamik elavad Araabia poolsaarel Islamiusulised Sunniidid ja siiidid Kokku 200 miljonit. Kõige rohkem Egiptuses. Domineerivad veel Marokos, Mauritaanias, Alzeerias, Tuneesias, Liibüas, Sudaanis, Saudi Araabias, Palestiinas, Jordaanias, Liibanonis, Dijiboutis, Somaalias, Iraagis, Kuveidis, Jeemenis, Kataris, Behreinis, Araabia Ühendemiraatides ja Omaanis . Islami kujunemine Islami usutunnistus ehk kreedo- Allah ja Muhamed on tema prohvet Polüteistlik Allah üks paljudest jumalatest Loodusjõud 610-612 sõnum Allahilt Ainult Allahi teenimine Islami usk ja kombed Püha raamat Koraan otsene jumalasõna Viis tugisammast Usk ainujumalasse Palvetamine Vaeste toetamine - Zakat Ramadaan Palverännak Mekasse Hadz Kuues: dzihaad- püha sõda Mosee Koraan ja Piibel Koraan Piibel Islamiusu Pühakiri Ristiusu ...
Araabia ja Muhamedi kultuur Islami kultuuriallikatest Pärimuse järgi sai Meka kaupmees Muhamed 610a. läkituse jumal Allah. Muhamedist sai Allahi prohvet. Tekkis uus usk islam ehk alistuma. Islam tugineb viiele sambale: · Ainuke jumal on Allah ja Muhamed on tema prohvet · Palvetada tuleb 5 korda päevas · Tuleb annetada vaestele · Paastuda ramadani kuul · Vähemalt kord elus tuleb käia palverännakul Mekas Koraani täiendab ja seletab püha pärimuse ehk sunna, mis rajaneb Muhamedile ommistatud ütluse ja tegudega. Islami kunst Domineeriv roll kunstis kuulub arhitektuurile. Hooneid kaunistati rikkaliku ornamentikaga. Muhamed keelas kujutada Allahi loodud elusolendeid ning seetõttu puudub islami kunstis skulptuur ja maal. Teadus Tõelised Islami teadused olid seotud koraaniga, nt. Grammatika uuris koraani lauseehitust. Tadziki teadlane Ibn Sina ehk Avicenna oli kuulus meedik. Marokolane A...
Islam. Tööjuhend kultuuriloos õpik ,,Inimene, ühiskond, kultuur" II osa keskaeg alusel I osa: lk 50-55 Muhamed ja kalifaat 1. Mis on mis? Leia järgmiste mõistete, sõnade, nimede tähendused, kirjuta oma vihikusse Meka, Kaaba tempel, Allah, Muhamed, islam, moslem, koraan, raamatu rahvad, prohvet, Mediina, kaliif, dzihaad, emiir 2.Kuidas mõjutasid araablaste traditsioonilised uskumused ning kristlus ja judaism islami kujunemist? (lk 50) 3. Millal, kuidas, kus tekib islam? Missugune oli Muhamedi roll islami tekkes? (lk 50-51) 4. Millistel põhjustel käisid araablaste vallutused käsikäes islami levikuga ja mis tagas araablaste kiire sõjalise edu? (lk 52-53)Ei ole vajalik, aga kui huvitab, vasta siis. II osa: lk 56-61 Islam. Usk ja kultuur 1. Iseloomusta Koraani (tee ideekaart): mida sisaldab, millest on juttu, milline on tähtsus (lühidalt märksõnadega, kokku u 8 joont) 2. Koosta konspekt islami viie tugisamba kohta (vormista punktidena, kasut...
·Araablaste usk oli polütestlik. Nad austasid paljuseid jumalaid kuid ka loodusega seotud esemeid. Iga aasta korraldati Kaaba templi juurde palverännakuid. ·Araabia riik tekkis 630.a. kui Muhames pöördus oma armeega tagasi Mekasse. ·Islam tekkis 630.a. ja tema rajajaks oli Muhamed, kes hakkas VII sajandil kuulutama ranget monoteismi. Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujamalana. Islami püharaamatuks sai Koraan. ·Koraan on islami püharaamat. Kõik, mis on Koraanis on ülimtõde. Koraani olulisem sõnum on Allahikõikvüimsus ja armulikus. Islami maade lähtutakse oma elus igapäevaselt Koraanist. Islami viis tugisammast on: usutunnistus, palvetamine, almus, paastumine ja palverännaks Mekasse, ·Islami seadus lähtub Koraanist. Seadus ehk sariaat hõlmab kõike, mida Allah inimeselt nõuab. ·Islami kultuur on sulam araablaste võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist. Islamimaade talletati ja arendati edasi antiikkultu...
Islam 6.E Anastasia Gorbunova Ekaterina Holodnaja Natalia Beresneva Reelika Lemsalu 2014 MIKS SEE USK ON HUVITAV? Islamil on oma rituaalid,kombed ja traditsioonid. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Islam on kõige kiiremini kasvav religioon. Eeldatakse, et Islam on religioon nr 1 aastaks 2030. Islami kalender põhineb kuu faasides. Ta on umbes 11 päeva lühem 365- päevase gregoriuse kalendri KOMBED JA TRADITSIOONID Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole, siis liivaga. Käte ja näo pesemiseks on reeglid ja kindlad normid. MILLISED RAHVAD USKUVAD ISLAMI? Suurimad moslemikogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Enamiku elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis,...
JUDAISMI TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Judaism on etniline religioon * Keel - heebrea keel * Palvemaja - sünagoog * Usuõpetlane, preester - rabi * Juudi traditsioonis on olulisel kohal praktika * Usutakse loojasse, kes on täiuslik ning kõige alguse põhjus. Jumal on üks. Jumal on kehatu ja igavene. Jumalat peab teenima. Jumal suhtleb inimestega prohvetite läbi. Õpetaja Mooses on suurim prohvet. Toora on jumaliku päritoluga ja Toora on muutumatu. Usutakse karistusse ja tasusse, usutakse Messiase tulekut. Usk surnute ülestõusmisesse. Juudi jumala esisisadeks on Aabraham, Iisak ja Jaakob. * Juudi rahvuslus seonism * Juutide kodumaa - Iisrael * Juutide pühakiri Tanah * Pühakirja tõlgendamine talmund * Rituaal ümberlõikamine. Bar mitsva * Hingamispäev, puhkepäev sabat * Riietusesemed jarmulke/kippa, oimulokid * Palvetamine 3x päevas: 1 hommikul ja 2 õhtul, Jeruusalemma suunas * Eetika 10 käsku ehk dekaloog * Judaism jaguneb: ortodoks...
Islami usu teke Koostaja:Alexander Kerdo Juhendaja:Hilje Saag Araabia enne islami usku Araablaste usk oli polüteistlik. Peamiselt loodusjõude kehastavad jumalad. Austati ka palju looodusobjekte,sealhulgas kive. Neist tähtsam-must metoriit-asub Mekas müürituna Kaaba templi seinal. Kaaba tempel oli pühendatud Allahile ja teistel 360 jumalale. Muhammed Muhammed sündis 570pkr Meka linnas. Muhammed oli kaubmees Meka linnas. Muhammed käis aegajalt mõtisklemas Hira mäe koobas. 610 olles Hira mäe koobas ilmutas Allah end Muhammedile. Muhammed usku kuulutamas 610a hakkas Muhammed kuulutama ranget monoteismi Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana Ta nõudis teistes jumaladest lahti ütlemist. Muhammed põgeneb Mekast 622 Hakkab Meka linna ülemkiht suhtuma Muhammedi umbusklikult ja vaenulikult. 622 Muhammed põgeneb koos oma toetajaskonaga Mekast,Mediinias Muhammed Mediinas Muhamm...
Ajaloo kontrolltöö 1.Kirjelda Araabia ühiskonda. Ammustest aegdest peale on araablased elanud kõrbete ja poolkõrbetega kaetud Araabia poolsaarel. Kuna seal polnud eriti võimalik tegeleda põlluharimisega, siis enamik araablasi olid rändkarjakasvatajad ehk beduiinid, kes rändasid oma kaamelite, hobuste ja lammastega paremate karjamaade otsingul paigast paika. Kaamel oli beduiinlastel asendamatu. Teda kasutati sõidu ja veoloomana, tema piima joodi, liha söödi ning karvadest valmistatud vildist või kaamelinahast tehti riideid ja telke. Poolsaare lõunaosas Jeemenis leidub ka niiskemaid kohti, kus kasvab lopsakas taimestik ja maa on niiske ning seal saab tegeleda põlluharimisega. Muistsest ajast peale on see Araabia poolsaare kõige arenenuim piirkond. Sealt kulges ka kaubatee ja selle äärde tekkisid juba vanal ajal jõukad linnad. Jõukaid kaubalinnu tekkis ja põhjapool. Näitejs Meka. Seal asub peamine usukeskus k...
Araablased ja islamimaad Geograafilised ja looduslikud olud Araabia poolsaar asus varaseimate tsivilisatsioonikollete Mesopotaamia ja Egiptuse naabruses. Elanikkond kõneles semiidi keeli ja tegeles rändkarjakasvatusega. Jeemeni riikide jõukus põhines niisutuspõllundusel ning kaubandusel. Enamik Araabia poolsaare asukaid teenisid elatist beduiinidena. Ühiskond - patriarhaalne. Araabia poolsaar Ühiskond ja usk Polüteistlik. Austatakse palju loodusobjekte, nt must meteoriit Araablaste tähtsaim usukeskus. Allah oli kõige tähtsam jumal. Kaaba tempel on pühendatud Allahile ja 360 teisele jumalale, kelle puust kujud olid sinna püstitatud. Kaaba tempel Muhamed ja tema kuulutus Prohvet. Muhamed hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi asutamist ainujumalana. Sellises usust sai islami usk ja selle pooldajad o...
Terrorism ei võrdu Islamiga Veronica Joller Lolita Ojasu 7.e Tänapäeval kasutatakse sõnu moslem ja terrorist sünonüümidena. Stereotüüp on juba nii laialt levinud, et keegi ei küsi enam endalt, kui palju selles väites ka tegelikult tõtt on. Islam on rahu religioon Seda võib juba mõista religiooni nimetust analüüsides. Sõna islam tähendus araabia keeles on end Jumala tahetele allutama, sisemist rahu leidma ning see on tuletatud sõnatüvest SLM, mis väljendab kõiksugust rahu. Enesetaputerrorism Oma usundit sügavuti õppinud moslem ei õhuta vaenu ega soorita enesetappu, kuna ta teab, et vaenutsemine on Jumalale vastumeelt ning enesetapp islami seaduse järgi rangelt keelatud – kellelgi ei ole õigust ise oma elu lõpetada, olgu põhjus milline tahes. Seega rikuvad enesetaputerroristid korraga mitmeid islami seadusi ja islamit selles süüdistada ei saa. Kuriteg...
Ettekanne 10. Araabia ja muhameedlik kultuur Islami kultuuri allikatest Pärimuse järgi sai meka kaupmees Muhamed 610. aasta paiku läkituse jumala Allahilt. Selle edastas talle kõrbekoopas ,,keegi majesteetlik olend". Muhamedist sai Allahi prohvet ja tema läkituse levitaja ja nii tekkiski uus usund - islam. Need kes usundi omaks võtsid hakati nimetama muhameedlasteks. Araabias oli kiri olemas, aga kirjaoskamatul Muhamedil tuli Allahi läkitust levitada suuliselt. Üles kirjutati see alles peale tema surma. Koraani nime all tuntud kogumik on nii islami pühakiri kui ka elukorralduse juhis ning nõuab igalt muslimilt viie kohustuse täitmist: 1) Tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit. 2) Palvetada viis korda päevas. 3) Annetada vaestele. 4) Paastuda ramadaani ajal ehk islami kuukalendri 9. kuul. 5) Teha vähemalt kord e...
KUNSTIAJALUGU 6.Islami kunst. *Tekib Araabia poolsaarel *Monoteism 1 jumal (Allah) *Pühad linnad Medina ja Meka *Islami usu rajajaks Muhamed *Koraan pühakiri *Sunna raamat, mis koosneb pärimustest (õpetab koraani lugema) *sariaad seadused, mille järgi peab islami usulane astuma *Öeldakse, et inimene peab elama koraani, sunna, sariaadi järgi *5 tugisammast : 1 jumal, 5palvust päevas, almuste jagamine, paastumine, 1 kord elus peab käima Mekas Islami kunst: · Alates 7. Sajandist, tänu Muhamedile · Euroopasse jõuab 7. Saj ( esimesena Hispaaniasse) · Maur hispaanlane, kelle usk on islam (kuni 19.saj) · Kagu Euroopas Türgi alad (15.saj) e uus islami jõud · 1453 Bütsantsi vallutamine · 16. Saj Ungari vallutamine · 20. Sajandiks oli suur osa islami rahvastest alistatud türklastele *Kalifaat /muhameedlaste ühtne riik) pealinn Damas...
Islam Koostanud: Katri Kõva Aeg enne islamit O Enne islamit ei olnud araablastel ühtset riiki. O Suurem osa araablasi olid rändkarjakasvatajad ehk beduiinid. O Tähtsamad linnad olid Meka ja Jathrib . O Nagu ka eestlased, uskusid araablased ‘’maausku’’. Islami teke –Muhamedi ilmutus Prohvet Muhamed sai esimest korda ilmutuse Meka lähistel, Hira mäel, ühes üksildases paigas. Tema ette ilmus peaingel Gabriel, kes teatas, et Muhamed on valitud Allahi saadikuks ning ta peab hakkama inimestele tõelist usku kuulutama. Muhamedi eluolu O Muhamed sündis 570.aastal Mekas. O Noorena töötas ta kaameliajajana ja oma kaupmehest onu juures kaameliajajana. O Ta suri 632. aastal. Araablased võtavad vastu islami O Uue õpetuse pooldajaid oli, kuid leidus ka rohkesti vastaseid. O 622.aastal põgenes Muhamed oma kaaslastega Mediinasse, kuna nende elu Mekas muutus ohtlikuks. Seal rajas ta esimese islami põh...
Advent- Kristuse tulemise aeg (Suur Reede; Ülestõusmispüha) Allah- jumala araabiakeelne nimetus Norm- reegel, juhis, mudel, eetiline käitumisreegel või juhis Altar- Kiriku pühim paik, laud armulaua ettevalmistamiseks Normatiivne- reeglipärane, juhist andev Amulett- ese, mida kantakse nõiduse, haiguse või ebaõnne tõrjumiseks Ohver-kultusetoiming, millega antakse midagi jumalatele või üleloomlikele Animism- hingeusk, hinge omistamine esemetele ja loodusnähtustele olenditele Antisemitism- juudivastasus Ontoloogia- õpetus olemisest, oleva sügavast loomusest Askees- usulismüstiline õpetus, mis keskendub praktilistele harjutustele Ortodoksi kirik- õigeusu kirik, kristliku kiriku idaharu Askeet- inimene, kes eetilistel, usulistel vms põhjustel on loobunud Panteism-usk, et ...
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium ISLAM Riin Agar Secunda Sotsiaal Pärnu 2008 Islam Islam on tänapäeva maailmas kõige kiiremini leviv monoteistlik religioon. Praeguseks arvatakse maailmas islami järgijaid olevat umbes 1,4 1,8 miljonit inimest, Eestis umbes 10000. Järgijate poolest on islami usk maailmas teisel kohal kristluse järel. Islamiusu järgijaid nimetatakse moslemiteks araabia keeles "see kes allub". Islami usk sai alguse 7. sajandil Araabia poolsaarelt. Usu loojaks on Muhamed, kelle nimi tähendab "väärikat kuulutajat". Ta sündis 570. a Mekas. Umbes 40-aastaselt, olles mägedes paastumas, ilmutas talle end jumala saadik, ingel Gabriel. Tema ning tema järgijad hakkasid uut usku Mekas kuulutama. Mõned inimesed ühinesid nendega, kuid peale 13 aastat hakati neid taga kiusam...
ARAABLASED ISLAMI KUJUNEMINE JA LEVIK ARAABIA KULTUUR Dairi Reinvart 10.A TTG ARAABLASED ● Semiidi päritolu rahvas ● Araabia maad: (sealhulgas ka juudid), kes iidsest ajast on elanud Araabia poolsaarel. ● Araabia poolsaar on üks suuremaid poolsaari. Enamust osa poolsaarest katab kõrb või poolkõrb. ISLAMI KUJUNEMINE JA LEVIK ● Islam tekkis 7. sajandil, kui Meka kaupmees Muhamed hakkas levitama uut usku. ● Muhamed sündis 570.aastal Mekas. Sai juba noorelt väga jõukaks kaupmeheks ja oli üldse väga edukas. ● Ainus jumal pidi olema Allah, kõik teised jumalad (ebajumalad) tuli hüljata. ● Muhamed kuulutas end Allahi prohvetiks. ● Mekalased suhtusid uude...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kollez Ettevõtlus osakond Aivar Silm (EP1) ISLAM: LEVIK JA MÕJU INIMESTELE Referaat Juhendaja: Liina Käär Pärnu2009 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Islami ajalooline ülevaade ja tekkelugu.............................................................................. 4 2. Koraan ja usuelu..................................................................................................................8 3. Islami mõju inimeste käitumisele ja elule.........................................................................13 4. Islam ja terrorism.............................................................................................................. 16 Kokkuvõte..................................
Araabia Ühendemiraadid araabia Al-Imrt al-`Arabyah al-Muttahidah Araabia Ühendemiraadid on riik Araabia poolsaarel Pärsia lahe ja Araabia mere ääres. Pindala: 82 880 km2 Riigi ja rahvuslipp Araabia Ühendemiraatide lipp on Araabia Ühendemiraatide ametlik lipp. Riigi- ja rahvuslipp võeti kasutusele 2. detsembril 1971. aastal. Punane pärineb emiraatide lippudelt ja sümboliseerib verd. Roheline on lootuse värv. Valge tähistab neutraalsust ja puhtust. Must aga viitab emiraatides leiduvale naftale ja sümboliseerib kättemaksu. Araabia Ühendemiraatide vapp Araabia Ühendemiraatide vapp on Araabia Ühendemiraatide ametlik vapp. Vapp on kasutusel alates 2008. aastast. Haldusjaotus Araabia Ühendemiraadid jagunevad seitsmeks emiraadiks: Abu Dhabi emiraat Ajmni emiraat Dubai emiraat ...
Keskaeg-vahemik vanaaja ja uusaja vahel 5-15saj Feodaalkord-kord kus maa oli feodaali ja harisid talupojad Feood-maatükk saaja pidi tasuma väeteenistusega Paavst-kirikupea Klooster-kus elasid nunnad või mungad Misjonär-ristiusu levitaja Feodaal-(rüütel,aadlik) maaomanik kes peab tasuma väeteenistusega Senjöör-isand Vasall-alluv Naturaalmajandus-kõik vajalik tehti ise Teorent-maa eest pidi tasuma tööga Turniir-rüütlite sõjaline võitlusmäng Viikingid-skandinaavia mereröövel, kaupmees,röövel 9-11saj Bütsants-ida rooma keisririik 4-15saj Islam-aarabia poolsaarel tekkinud usk Koraan-islami püharaamat Muhamed-islami usualgataja, allahi sõnumitooja, prohvet Allah-islami ainus jumal Kalifaat-kaliifi juhitud riik Mosee-islami pühaehitis Minarett-mosee juurde kuuluv torn,palvus Raad-linnavalitsus keskajal Hansaliit-euroopa kaubalinnade liit 13-16 saj,160linna Tsunft-käsitööliste ühing,erialade järgi Sedööver- meistritöö,teeb sell Indulgents-patul...
1.Iseloomusta araablaste ühiskonda enne islamiusu teket. Usk oli polüteistlik. Jumalatele püstitati austusobjektina kujusid. Tähtsaks peeti ka muid loodusobjekte-meteoriit(Mekas). Korradlati iga aastaseid suuri palverännakuid. 2.Islamiusu 5 põhitõde. Prohvet Muhamed ja tema õpetus. Usutunnistus-pole teisi jumalaid. Palvus-tuleb sooritada 5 korda päevas. Almus-rahaline annetus. Paast-keeld süüa ja juua. Palverännak mekasse. Koraan kujunes välja pärast prohveti surma. Koraan sisaldab usku allahisse ja tema kõikvõimusesse. Head määratakse taevasse, halvad põrgusse. Allah lõi maailma ja inimese kui kõrgeima olendi. 3.Mille poolest erineb islam ja islamiõpetus kristlusest. Islamiusul on jumalaks allah, sisaldab 5 põhitõde, naised peavad avalikus kohas käima kinnikaetuna, püha raamat koraan. Araabiast on tulnud n-ö araabia numbrid. Mosee juurde tekkisid koolid-medresed. Araabia mees võis võtta kuni neli seadusliku naist. 4.Mõisted-Koraan- ...
Polüteism või monoteism? Usk kellegisse pühasse tekkis juba väga ammu. Teadmatuses oli inimestel vaja olukordi ja loodusnähtusi millegagi seletatada ning tekkis usk jumalasse. Polüteism on usk mitmesse jumalasse, selline usk tekkis kõige varem. Erinevad jumalad seostati loodusnähtuste, piirkondade ja eluvaldkondadega. Tihti olid nad inimtaolised, kuid üleloomulike võimetega. Vana Kreekas ol polüteism. Seal oli palju jumalaid, kellele ohverdati ning ehitati altareid, et elu läheks hästi ning jumal ei peaks viha. Vana Kreekas oli küll peajumal, aga kõik teised jumalad olid ka väga tähtsad. Monoteism on usk ainujumalasse. Monoteistlikud usundid on judaism, kristlus ja islami usk. Selles usundis on jumal kõikvõimas üleloomulik olend. Jumal on inimkonna looja ja juhtija. Sellistes usundites tohib austada ja kummardada ainult ühte jumalat. Kristluse keskmeks ongi Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Monoteism ühend...
Kuressaare Ametikool Majutus- ja iluteenindus õppesuund MT-21 Anniriida Arge KESKAJA KULTUUR Referaat Juhendaja: Anne Rand Kuressaare 2010 1. KESKAJA KULTUUR Keskaeg kestis 5. Saj. ( lääne Rooma lagunemine ) 15. Saj. Keskaja inimeste jaoks oli kõige olulisem Jumal. Tähtsamaid teadmisi saadi piiblist. Keskaegne haridus ja teadus põhines eelkõige piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Kultuur oli kosmopoliitne, s.t rahvustunnet eitav ideoloogia. Õpetust jagati põhiliselt kloostri-ja kirikukoolides. Eesmärk oli ette valmistada preestreid ja munki. Õpetus toimus ladina keeles. Talupojad olid kirjaoskamatud. Haritud inimesed olidki peamiselt vaimulikud. Õpetus jagunes seit...
ISLAMI KUNST 7.sajandi alguses kujunes Araabia poolsaarel monoteistlik religioon, mille ainujumalaks oli Allah ja prohvetiks Muhamed, kes oli sündinud islamiusuliste pühas linnas Mekas. Islamiks nimetatud usund liitis ja ühendas araablasi. Islam on alates oma sünnist jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Islandi kunstis on olulisel kohal arhitektuur, tarbekunst ja abstraktne ornamentika. Islam keelab kujutada elavaid loomi ja inimesi, mistõttu on islami kujutavat kunsti väga vähe. Üheks erandiks on miniatuurmaal. Islami keraamika on ajavahemikus 7.17. sajandil islamimaailmas loodud keraamika. Kehtisid mõned piirangud: keelatud oli kujutada elusolendeid, soodustas keerukate ornamentide teket. Kasutada religioosses kunstis väärismetalle, mis lõi eeldused keraamika senisest laialdasemaks kasutuselevõtuks. Keraamika arendamist mõjutas ka Siiditee kaudu i...
Võrdle islamit ja kristlust Islam: sündis ,,ametlikult" 7. saj, aega arvestatakse Muhamedi Mekast lahkumise järgi, järgitakse Koraani. Kristlus: sündis 1.saj, aega arvestatakse Jeesus Kristuse sünni järgi, järgitakse Piiblit. Sarnane: on ainult üks tõeline Jumal, kes on kõik loonud ja kõik teised on ebajumalad ja need tuleb hüljata, mõlemad usuesindajad kogesid tagakiusamist. Kas islam oli uus usund, nagu enamasti arvatakse, või mitte, nagu leidis Muhamed ise? Miks? Pigem oli uus, sest eelnevalt olid araablased uskunud paljusid jumalaid ja austanud pühi puid, kive ja allikaid, siiski oli neil olemas Jumal Allah, aga nad ei pööranud talle nii suurt tähelepanu ega arvanud, et ta nende ellu kuidagi puutub. Kas ilma islamita oleks osutunud võimalikuks kalifaadi loomine ja araablaste vallutused? Jah, sest kaiilf oli ilmalik valitseja seega polnud erilist vahet. Siiski olid kõik sõjad ümbritsevate maade vastu nn pühasõjad, et oma usku levitad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
