Veneedid võisid olla juba varased slaavihõimud, nad asusid Visla jõe ümbruses lääneslaavlased. Dnestri, Kesk-Doonau, Viska ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid lõunaslaavid. Dnepri ja Dnestri vahel olid Andid idaslaavlased. Tähtsamad kaupmeeste asulad: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Normannistlik teooria Vana-Vene riigi lõid viikingid. Antinormannistlik Russide hõim kes elas Dnepri lisajõe Rossi ääres andis nime kogu vene riigile ja rahvale. 882 koondas Oleg P-Vene hõimude väed ja vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile
Slaavlased ja Vana-Vene riik Slaavlased (indoeuroopa hõimud) algkodu Mustast merest loodes. Dnepri ja Volga lähedal. · Alepõllundus, karjakasvatus, kindlustatud asulad, agressiivsed hõimud, ühiskond kihistunud, kogukonda juhtis ülik koos sõjalise kaaskonnaga. · Druziina ( e sõpruskond) sõjaline kaaskond. · Iseloomustav on sõjakus ja ekspansiivus (uusi maid haarata). · Slaavlased panid liikuma hunnid. 1) idaslaavlased (esivanemad andid)venelaste esivanemad(valgevene, ukraina) 2) lääneslaavlased (esivanemad veneedid)-Saksamaa idaossa. 3) lõunaslaavlased (esivanemad sklaviinid)Balkani ps, Bütsants(osad). Tänapäeva Rumeenia, Bulgaaria, Sloveenia, Horvaatia. Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene Tekketeooria e Normanni teooria( slaavlased kutsusid neid varjaagideks): Slaavlased kutsusid Rjuriki, Trevori ja Sineuse endale valitsejaks(normanni soost val...
.. Osa ajaloolasi leiab, et 1. sajandi mõne Rooma autori töödes nimetatud Ida-Euroopa rahvas veneedid võisid olla varajased slaavi hõimud. Enamik ajaloolasi on jõudnud aga seisukohale, et esimeseks kindlalt slaavlastele kuulunud arheoloogiliseks kultuuruks oli 6. saj levinud Praha kultuur. Veneedid asusid Visla jõe ümbruses ja arvatakse, et neist kujunesid edaspidi lääneslaavlased(poolakad, slovakid, sorbid ja tsehhid). Dnestri, Kesk-Doonau ja Visla ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid kellest pärinevad ühte liini pidi lõunaslaavi rahvad (bulgaarlased, horvaadid, makedoonlased, serblased, sloveenid ja tsernogoorlased). Andid (antid), keda on peetud varajasteks idaslaavlasteks (s.o ukrainlaste, valgevenelaste ja venelaste esivanemateks) elasid tõenäoliselt Dnepri ja Dnestri vahelisel alal. Slaavi hõimud olid sõjakad. Rikaste ja mõjuvõimsate pealikute juhtimisel tegid nad sõjakäike Bütsantsi.
-565.a) kolm peamist saavutust 11. Ikonoklastide ja ikonoduulide tüli põhjus Ikonoklastid väitsid, et ikooni kummardamine on nagu ebajumala kummardamine ning see astub vastuollu Piibli keeluga valmistada jumalast kuju või pilti. 12. Slaavlased. Nimeta slaavlaste alghõimud, kus paiknesid veneedid slaavlaste põhjapoolsem grupp - asustasid Saksamaa idaosa. Andid idapoolsed slaavlased Dnepri jõe piirkonnas Kiievi aladel Sklaviinid lõunapoolsed slaavlased laiendasid oma alad Balkanile. 13. Millist rolli etendasid Vana-Vene riigi kujunemisel varjaagid ja Bütsantsi riik Novgorodi esimeseks valitsejaks sai üks varjaagi vendadest Rjurik ning V-Vene riigi tekkeks nimetatakse seda, kui Rjuriku järglane Oleg vallutas Kiievi ja liitis kaks suuremat keskust koos ümbritsevate aladega ühtseks riigiks. Suurvürst Vladimir võttis Bütsantsist vastu ristiusu. 14. Viikingid
Slaavlased ja Vana-Vene riigi teke Slaavlaste algkodu oli Mustast merest loodes Karpaatidest Dnepri jõeni. Nende suur ränne toimus 5.saj, sest kliima jahenes ning maad oli suureneva rahvaarvu jaoks liiga vähe. Slaavlasi ajendasid liikuma hunnid ja avaarid oma sissetungiga. Lääne-loode suunda liikusid veneedid, kellest kujunesid hiljem välja lääneslaavlased. Nemad said mõjutusi germaanlastelt. Tänapäeval kuuluvad nende hulka tsehhid, slovakid ja poolakad. Lõuna suunda liikusid sklaviinid, keda peetakse lõunaslaavlaste eelkäijateks. Sklaviine mõjutasid 7.saj sisserännanud türgi päritolu hõimud bulgaarid ja vanarooma rahvad. 681. aastal tekkis Bulgaaria riik. 860. aastal, et levitada slaavlaste seas ristiusku, tõlkisid kaks Konstantinoopoli munka Kyrillos ja Methodos piibli vanabulgaaria keelde. Sel eesmärgil lõid nad kreeka tähestiku eeskujul ka uue tähestiku kirillitsa. Seda kasutavad mitmed slaavi rahvad, sh ka venelased
1)Nim. 3 slaavlaste hõimu. 2)Nim. 2 munka ja nende loodud slaavi tähestikku. 3)Tähelepanuväärset seoses vürst Vladimiriga ja vürst Jaroslaviga. 4)William Vallutaja. 5)Ristisõdade eesmärgid 6)Nim. vaimulikud rüütliordud. 7)2 kerjusmungaordut 8)Canossas käik 9)2 kõrgkeskaja tugeva kuningavõimu riiki 10)Miks tekkis läänikord ja milles seisnes 11)Millised astmed tuli läbida rüütliks saamiseks. 12)Mida tähendas rendihärrus ja mõisahärrus. 13)Euroopa varaseimad linnastuvad piirkonnad. 1.*ida(antid)*lõuna(sklaviinid)*lääneslaavlased(veneedid) 2.Kyrillos ja Methodios olid vennad,kes töötasid välja 2 slaavi tähestiku variant.Need olid glagoolitsa ja kirillitsa. 3.Jaroslav vallutas 1030a. Tartu.Lasi koostadakirjaliku seadustekogu 'Vene õigus'riigi õigluskorra kindlustamiseks.Lasi Venemaal rajada arvukalt kirikuid.Vürst Vladimir lasi 998a.ennast koos kaaskonnaga ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis. 4.William Vallutaja oli Normandia hertso...
7. Clodovechi järeltulijad. Merovingid ja majordoomused Seitsmenda sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu. Tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Majordoomused kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavaid isikuid, hiljem hakati selle nimetusega tähistama suurmajapidajaid ja piirkondade valitsejaid. 8. Pippin Lühike ja tema järeltulija Karl Suur Kui Karl Martell suri, tuli võimule tema oeg Pippin Lühike, kindlakäeline ja ettenäglik valitseja. Tugeva valitseja toetus oli riigi paavstile hädavajalik ning Pippin oskas oma kandidatuuri õigel ajal esile tuua. Ta korraldas kaks sõjakäiku mille tulemusel loovutasid langobaridid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna. Nii tekkis Paavstiriik ehk Kirikuriik. Tasuks abi eest kroonis paavst Pippini ametlikult ning nii oligki Frangis võimule tulnu Karolingid. Pippin Lühikese järeltulija oli kuulsaim Karolingide soost valitseja Karl...
väänlevad figuurid. Tarbekunst nõude näol. Vana-Vene riik · Veneedid 1.saj mõne Rooma autori töödes nimetatud Ida-Eur. Rahvas, kes võisid olla varased slaavi hõimud · Praha kultuur 6.saj paiku levinud slaavlastele kuulunud kultuur · Veneedid asusid Visla jõe ymbruses. Arvatakse et neist kujunesid lääneslaavlased · Sklaviinid paiknesid Dnestri, Kesk-Doonau ja Visla ylemjooksu vahel, kellest pärinevad yhte liini pidi lõunaslaavlased. · Andid on peetut varajasteks idaslaavlasteks elasid sel ajal tõenäoliselt Dnepri ja Dnestri vahelisel alal. · Slaavi hõimud väga sõjakad. Tegid sõjakäike Bütsantsi ja asustasid yhe osa sellest sklaviinid. Veneedid hõivasid mõningaid alasid Saksa. Idaosas. Andid hakkasid järgn. Sajanditel liikuma vähehaaval mööda Dnepri Põhja. Idaslaavlased
1.Viikingid 1)nimetused: lääne-euroopas normannid(sõnast põhi) inglismaal taanlased iirimaal valged võõrad(norralased) ja mustad võõrad(taanlased) ida-euroopa varjaagid üldiselt paganad 2)kihistumine: · Talupojad(käisid viikingiretkedel, et kaupu vahetada) · Taluperemehed ehk Bondid(otsustasid tähtsamaid asju) · Elukutselised(tavaliselt pere noorimad pojad, sest vanemad said talud) · Jarlid(ülikud, kuninga kaaskondlased) · Orjad(träälid) · Kuningad ehk konung(oma meeste pealikud, kes ei omanud oma maad) 3)retked: eesmärk- sihtpunktid-Läänetee(inglismaa, frangi riik, itaalia) ja idatee(venemaa, bütsants) 4)kultuur: kiri-ruunikiri(3.-4. sajand, lähtus ladina tähestikust9 1. tähestik algas: f,u,th,a,r,k(siit ka nimetus futhark) 2. tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma ...
1.Keskaeg Mõiste-1469a kasut võetud. Mõned peavad seda vaheperioodiks-periodiseerimise tinglikkus Tunnused:1)inimesed väga religioossed, ühiskonnas kandev roll kirikul 2)uute riikide tekkimine, rahvaste kujunemine 3)saavutused ehituskunstis-sakraalarhitektuur. Katedraalid 4)rõõmsameelsus-kirevad riided Ajalised piirid:476(lääne-rooma keisri kukutamine)-1648-30aastase sõja lõpp, 1492 kolumbuse ameerika, 1517-reformatsioon saksamaal(M.Luther). Varakeskaeg(jaguneb kaheks), vahekeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg 2. Suur rahvasterändamine 4saj tungisid euroopa suunas hunnid, panid liikvele germaani rahvad. 5saj ühendas hunnid pealik Attila-liiguti rooma territooriumile, liidulepingud. 451 Katalaunia lahing (roomlased+germaanlastest liitlased vs Attila jõud).Hunnide edasitung peatati, nõrga rooma sõjaväe tõttu langesid suured territooriumid germaanlaste kätte. Germaanlased-goodid(ida-ja lääne), burgundid, vandaalid, saksid, langobardid, frang...
et hoida kõrgel hindu kui ka tulusid. 14) Mille poolest erineb õigeusu kirikkatoliku kirikust? Milline tähtsus on Bütsantsi kultuuril maailma ajaloos? 15) Nimeta lääne, lõuna jaidaslaavlaste asualad. Kuidas tekkis slaavi tähestik? Kes ja miks asutasid VanaVene riigi? Kuidas Venemaa ristiusutati? Kirjeldage Jaroslav Targa aegset Venemaad. Miks VanaVene riik lagunes? Põhja poolsem grupp veneedid levisid ka praeguse saksamaa idaossa Lõunapoolned sklaviinid Balkan, kus aasiast sisse rännanud bulgaaride võimu all kujunes bulgaaria riik. Idapoolsed andid olid aga Ukraina aladel. Taheti jumalasõna tõhusamalt levitada, vennad Kyrillos ja Methodios töötasid välja kaks tähestikku: glagoolitsa ja kirillitsa. Kreeklased palusid Varjaage et nad tuleks neid valitsema, sest neil endil polnud riigis korda. VanaVene asutas Rjuriku(varjaagide pealik) kaaskondlane Oleg, kes vallutas Peale Rjuriku surma Kiievi ja pani aluse vana vene riigile. 988
Michael Psellos oli üks silmapaistev filosoof, kes uuris Platoni teoseid ja juhtis ka riigiasju. Kirikud olid kuplitega ja seest olid need kaunistatud mosaiikidega. Palju maaliti ka ikoone, millel kujutati samuti pühapilte. Idaslaavlased ja Vana-Vene riik Slaavlased elasid algselt Doonau ja Visla jõe vahel. 6. sajandiks tunti juba 3 hõimu, kelleks olid: veneedid, sklaviinid ja antid. Neid hõime peetakse slaavlaste eelkäijateks. Slaavi hõimud olid väga sõjakad. Sklaviinid ja antid sõdisid Bütsantslastega. Idaslaavlased asusid suurte jõgede äärde, mida mööda liikusid Läänemerelt Mustale merele. See oli ka kaubatee, mida mööda liikusid ka viikingid. Slaavlased kutsusid viikingeid varjaagideks. Idaslaavlased jäid jõgede äärde elama, sest nad tahtsid tegeleda ka kauplemisega ja sellega elatist teenida. Nii tekkisid veeäärsed linnad. Saavalased ei saanud oma riigi valitsemisega just kõige paremini hakkama, kuna hõimud ja vürstid pidevalt
Germaanlaste riigid u 526 a. Germaanlaste poolt maha jäetud ala Elbest idas astasid slaavlased. Arheoloogid on varaste slaavlastega seostanud mitut rauaaja kultuuri (Oksywie, Przeworski, Zarubintsõ, Tsernjahho-vi), aga üksmeelel ollakse alles 5.-7. saj levinud Praha kultuuri suhtes. Alates 6. saj räägivad bütsantsi ajalookirjutajad mitmest rahvast: skla-viinid, veneedid ja antid, keda ajaloolased seostavad vastavalt lõuna-, lääne- ja idaslaavlastega. Sklaviinid elasid Doonau alamjooksul, veneedid Visla basseinis ja antid kusagil Dnestri j a Dnepri vahel. Alates 600 asustasid lääneslaavi rahvad (obodriidid, sorbid, veneedid ja pomoraanid) Elbest idas paiknevad germaanlaste poolt maha jäetud alad. Slaavi hõimud jagunesid järgnevalt: Idaslaavlased (venelased; hiljemjagunevadnad ukrainlasteks, valge- ja suurvenelasteks). Lääneslaavlased (poolakad, pomoraanid, obodriidid, sorbid, tsehhid ja slovakid).
Väljarändamine hakkas slaavlastel sajand hiljem kui germaanlaste puhul, seega viiendal sajandil. Põhjused, miks välja rännati on sarnased: kliima jahenemine ja rahvaarvu kasv. Alt kodust liiguti kõigepealt läände, neid tuntakse veneedide nime all, hiljem kujunesid nendest välja lääneslaavlased (poolakad, tsehhid, slovakkid). Veneedid said mõjutusi germaanlastelt. Teine suund, kuhu mindi, oli lõunasuund, eeskätt Balkani poolsaar, sinna läksid sklaviinid. Neist kujunesid välja lõunaslaavlased (serblased, horvaadid, sloveenid, montenegrolased e tsernogoorlased). Kolmas suund oli idasuund, eeskätt Dnepri jõe keskjooks, sinna asusid antid, idaslaavlaste eelkäijad (venelased, ukrainlased, valgevenelased). Antid hakkasid liikuma mööda Dnepri jõge põhja poole aeglaselt, kuna seal elasid soomeugri rahvad, algas nende slaavistumine. EUROOPA INVASIOONIDE AJASTU Invasioon 8.-11. Saj. Invasioon = sissetung
linnakodanike organisatsioonid e tsirkuseparteid e deemosed e lihtrahva esindajatega Justinianus I 527-565 "Tsiviilseaduste kogu" (Corpus juris civilis) 532 Nika ülestõus - surnuks raiutud üle 30 000 inimese (maksusüsteemi ja ketserite vastu) Vaenlased: Bulgaaria riik 681-1018 slaavlastega: lõunaslaavlased sklaviinid araablased lääneslaavlased veneedid skandinaavlased e varjaagid idaslaavlased - andid türklased Mantzikerti lahingus 1071 võit Bütsantsi üle Konstantinoopoli vallutamine 1453 Kultuur: Antiikkäsikirjad araabiamaadest; humanistid, hagiograafiad (pühakute elulood) 425 esimene kõrgkool (retoorika, grammatika, õigus, filosoofia) + areng
Esialgu polnud Rooma piiskopil teiste piiskoppide ees erilisi eeliseid, kuid tema tähtsus aina tõusis. 4.-5. saj hakkasid Rooma piiskopid üha rohkem rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. §11 Vana Vene Riik Slaavlaste esimeseks levinud kultuuriks Praha kultuur, mille muistiseid leidub Põhja- Karpaatide, Oderi ja Dnepri keskjooksu vahelisel alal. Veneedid Visla jõe ümbrus, neist kujunesid lääneslaavlased. Visla ülemjooksu vahel sklaviinid, kellest pärinevad lõuna-slaavi rahvad. Andid ehk idaslaavlased jagunesid mööda Dneprit põhja poole. Tähtsamate teede sõlmpunktidesse tekkisid käsitööliste ja kaupmeeste asulad, arenesid linnad Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Lõunapool tegeldi künnipõllunduse, karjakasvatusega, põhjas aga asuti suurematesse keskustesse, kus tegevuseks käsitöö ja kaubandus. 13.-14.s suudeti osa kohalikke rahvaid enda hulka sulatada. Üks osa arvab, et Vana-
AJALOO ARVESTUS (Keskaeg) 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA (MÕISTE, PIIRID, TUNNUSED, PEROOODID) Mõiste keskaeg võeti kasutusele Itaalia humanistide poolt 15. sajand. Sellega piiritletakse ajajärku antiigi ja antiigi taassünni e. renessanssi vahel. Tänapäeval käsitletakse seda kui ajavahemikku antiigi ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikule kultuurile. Tunnused: 1) Uute rahvaste ilmumine 2) Ajaloo raskuskese kandub Vahemerelt põhja poole 3) Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga 4) Paavstide ja kuningate ainuvõimu tülid 5) Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord. Feodalism e. läänikord Keskaja ajaline piiritlus: Keskaja alguseks peetakse 476. aasta...
elama vaikuses. Kloostriülem on abt(iss) ning tema käskudele peab alluma küsimusteta. Munkadel puudus isiklik vara, hoolitseti vaesete eest ning palvetati 7 korda päevas. 12)Vene riigi teke. Indoeuroopa päritolu slaavlaste varasemast ajaloost on teada vähem. Rahvasterändamise ajal ja peale seda asustasid nad Ida-Euroopa. Slaavlased jagunesid kolme gruppi: lääneslaavlased (ehk veneedid tsehhid ja poolakad), lõunaslaavlased (ehk sklaviinid bulgaarlased, serblased, sloveenid) ja idaslaavlased (ehk andid valgevenelased, venelased, ukrainlased). Arvatavasti said slaavlased oma alasid laiendada kuna nad asusid elama rahvasterände ajal germaanlastest tühjaks jäetud aladele. Varjaagidel ehl viikingitel oli kaubatee läbi slaavlaste maa Bütsantsi ja Araabiasse. Nad soovisid oma kaubateid slaavlaste eest kaitsta ning rajasid linnu ja kindlustuspunkte slaavimaale
-7. sajandil ja nende riigid. a. Algkodu ja ühiskonnakorraldus: · Indoeuroopa hõimudena elati Mustast merest loodes Karpaatidest Gneprini. · Alepõllundus ja karjakasvatus, kindlustatud asulad. · Kogukonnast eraldus ülikute kiht sõjalise kaaskonnaga. · Hõimude arvukus, sõjakus ja ekspansiivsus. b. Hõimurühmad, nende ränded ja riikide tekkimine: SLAAVLASED VENEEDID SKLAVIINID ANTID Lääneslaavlased Lääneslaavlased Idaslaavlased Poolakad, slovakid, Bulgaarlased, horvaadid, Venelased, tsehhid. serblased, sloveenid, valgevenelased, makedoonlased, ukrainlased. tsernegoorlased. Asutati Avaaride (türgi Liiguti Dnepri
sündisid, jätsid maised kiusatused, tegid imetegusid ja surid märtrisurma, ning nende matustel toimus imesid. SLAAVLASED JA VANA-VENE RIIK PÄRITOLU o Indoeuroopa päritolu slaavlaste kohta on vähe teada. Nad rändasid 5-6 sajandi ajal tänapäeva Poola, Tsehhi, Valgevene ja Põhja-Ukraina aladele, ning asusid sealt oma valdusi laiendama. Lääneslaavlased ehk veneedid levisid ka Saksamaa idaossa. Lõunas rändasid sklaviinid Balkanile, Idapoolsed andid püsisid Ukraina aladel. Nende laialdane asuala laiendamine oli võimalik, kuna asusid elama germaanlastest tühjaks jäänud asualadele. VANA-VENE RIIGI TEKE o Pika aja jooksul rändasid idaslaavlased soomeugrilaste aladele, kus elati peamiselt jõgedeäärseil mail. Viikingiajal huvitusid skandinaavlased Ida-Euroopa veeteedest, eriti veeteest, mida nimetatakse teeks varjaagide juurest kreeklasteni
9. Slaavlased ja Vana Vene riigi teke. Algkodust tulles jäid pidama mustast merest loodesse Karpaatide ja Dnepri jõe vahelisele alale. 5. saj. Lõpul algasid slaavlaste ränded läände, lõunasse ja itta. Rahvaarvu tõus ja kliimamuutusued sundisid elupaika muutma. Läände rändasid veneedid (hiljem lääneslaavlased: poolakad, tsehhid, slovakid) Neist läände jäid germa. Piiriks Elbe jõgi Lõunasse sklaviinid balkani ps. (lõunaslaavlased: bulgaarlased, horvaadid, serblased, sloveenid, montenegrolased) Itta antid (idaslaavlased: venelased, valgevenelased, ukrainlased) Dnepri jõe keskjooksul elutsestd. Sealt hakksid liikuma põhja poole, kus puutusid kokku läänemeresoomlastega, nad liikusid põhjavene poole. Nad slaavistusid. Normanistlik teooriavanavene riigi rajajad olid viikingid 862 Rjuritknovgorodis, sineud, truvor. Tulid kõik koos kaaskonnaga.
enda territooriumist väljaspool, mille kohta on midagi teada aga mitte midagi täpset. Plinius Vanem ja Tatcitus märgivad hõime. Nimetanud rahvast nimega veneedid 1. sajandil e.Kr. ,,Kuni Vistula jõõeni elavad sarmaadid, eküüdid, hirrid ja veneedid". 3.-4. sajandil tühi periood kirjalikes allikates. Taas teateid 6. sajandist. Jordanis, idagootide ajalookirjutaja on tähtis. 6. sajandil märgitakse mitmeid hõimuliite, keda võib slaavlastega seostada veneedid, antid, sklaviinid. Veneedid ilmselt lääneslaablased, Visla basseinis. Antid idaslaavlased ja sklaviinid lõunaslaavlased. Areenile slaavid, kes hakkavad Bütsantsi ründama. Bütsants suudav vastu panna, kasutab nende rünnakute vastu rändrahvaid, eriti avaare. Antisid mainitakse ka Balkanil peetavate sõdadega seoses. Ante mainitakse kuni 602. aastani. Siis andsid avaarid neile väga tugeva löögi, paljud tapeti, teised põgenesid
glakoolitsa. 13. VANA-VENE RIIK BULGAARLASED JA SLAAVLASED Bulgaarid olid hunnide järeltulijad, kes asusid elama Volga jõe lähistel Venemaal ja rajasid Bulgaaria riigi 811.aastal tapsid Bütsantsi keisri ning 860.aastal saadeti misjonärid Kyrillos ja Methodios bulgaare ristiusku pöörama. Vaen lõppes ulgaaria lüüasaamisega alles 1014.aastal. Slaavlased: 1. Veneedid e. lääneslaavalsed poolakad, slovakid, sorbid ja tsehhid-, valitsesid Saksamaa idaosas. Katoliku usk 2. Sklaviinid e. lõunaslaavlased bulgaarlased, horvaadid, serblased, makedoonlased. 3. Andid e. idaslaavlased ukrainlased, valgevenelased ja venelaste esianemad-, Dnepri ja Dnestri vahelisel alal. Kreeka katoliku usk, nn Õigeusk. VANA-VENE RIIGI LOOMINE Kaks teooriat: 1. normannistlik kutsuti valitsema variaagid, russid Rjurik, Sineus ja Truvor oma suguvõsade ja ustavate vägedega. Nad asusid elama Novgorodi, Valgjärvele ja Irboskasse. 2
5. sajandil algas massiline väljarändamine slaavlastel ( sajand hiljem, kui germaanlastel ) Põhjused miks algas väljaränne: 1) kliima jahenemine 1. rahvaarvu kasv · esialgu liiguti läände VENEEDID lääneslaavlased mõjutusi saadi naabritelt germaanlastelt. poolakad tsehhid slovakid Seejärel liiguti lõunasse, Balkani poolsaarde SKLAVIINID lõunaslaavlased serbialased horvaatialased montenegrolased sloveenialased makedoonialaed Pärast seda liiguti idasse, Dnepri jõe keskjooksule ANTID idaslaavlased
8. Slaavlased ja Vana-Vene riigi teke Slaavlaste algkodu oli Mustast merest loodes Karpaatidest Dnepri jõeni. Nende suur ränne toimus 5.saj, sest kliima jahenes ning maad oli suureneva rahvaarvu jaoks liiga vähe. Slaavlasi ajendasid hunnid ja avaarid oma sissetungiga. Lääne-loode suunda liikusid veneedid, kellest kujunesid hiljem välja lääneslaavlased. Said mõjutusi germaanlastelt. Tänapäeval kuuluvad nende hulka tsehhid, slovakid ja poolakad. Lõuna suunda liikusid sklaviinid, keda peetakse lõunaslaavlaste eelkäijateks. Sklaviine mõjutasid 7.saj sisserännanud hõimud ehk bulgaarid (türgi päritolu), vanarooma rahvad. Nendega on seotud piibli tõlkimine vanabulgaaria keelde 860. Piibli alusel tekkis vana slaavi keel ehk kiriku slaavi keel. Seda kasutati pikalt Venemaal jumalateenistustel ja vaimuliku kirjanduse puhul. Tänapäeva lõunaslaavlased on horvaadid, serblased, sloveenid, makedoonlased, osaliselt ka bulgaarlased.
2. Kliima jahenemine Ajendid, miks nad välja rändasid: 1. Hunnide rünnakud 2. Avaaride rünnakud Väljaränne toimus: 1. Lääne, loode suunda siirdusid slaavi hõimud, keda kutsutakse veneedideks ja neist kujunesid hiljem välja lääneslaavlased. Neist omakorda läände jäid germaanlased. Germaanlaste ja lääneslaavlaste vaheliseks piiriks kujunes Elbe jõgi. Said mõjutusi germaanlastelt. 2. Lõuna poole (eelkõige Balkani poolsaarele) suundusid sklaviinid ja neid peetakse lõunaslaavlaste eelkäijateks. Mõjutused tulid varasemast roomaaegsest rahvastikust, kes Balkanil elas ja neid mõjutas ka 7. sajandil Balkanile sisse rännanud türgi päritolu bulgaaridest. Bulgaarid võtsid üle slaavi keele. 860 tõlkisid kaks munka Kyrillos ja Methodius vana-bulgaaria keelde piibli. Oluline oli see, sest töötati välja kirikuslaavi ehk vana-slaavi kiri. 3. Ida poole, Dnepri jõe keskjooksule asusid elama antid
Antropogenees Inimese kujunemislugu. Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). H...
a., mida peetakse rahvasterände lõpuks. Slaavlaste ränded 5.-7. sajandil ja nende riigid. Algkodu ja ühiskonnakorraldus: Indoeuroopa hõimudena elati Mustast merest loodes Karpaatidest Gneprini. Alepõllundus ja karjakasvatus, kindlustatud asulad. Kogukonnast eraldus ülikute kiht sõjalise kaaskonnaga. Hõimude arvukus, sõjakus ja ekspansiivsus. Hõimurühmad, nende ränded ja riikide tekkimine: SLAAVLASED VENEEDID SKLAVIINID ANTID Lääneslaavlased Lääneslaavlased Idaslaavlased Poolakad, slovakid, tsehhid. Bulgaarlased, horvaadid, Venelased, valgevenelased, serblased, sloveenid, ukrainlased. makedoonlased, tsernegoorlased.
a., mida peetakse rahvasterände lõpuks. Slaavlaste ränded 5.-7. sajandil ja nende riigid. Algkodu ja ühiskonnakorraldus: Indoeuroopa hõimudena elati Mustast merest loodes Karpaatidest Gneprini. Alepõllundus ja karjakasvatus, kindlustatud asulad. Kogukonnast eraldus ülikute kiht sõjalise kaaskonnaga. Hõimude arvukus, sõjakus ja ekspansiivsus. Hõimurühmad, nende ränded ja riikide tekkimine: SLAAVLASED VENEEDID SKLAVIINID ANTID Lääneslaavlased Lääneslaavlased Idaslaavlased Poolakad, slovakid, Bulgaarlased, horvaadid, Venelased, tsehhid. serblased, sloveenid, valgevenelased, makedoonlased, ukrainlased. tsernegoorlased. Asutati germaanlastest Avaaride (türgi hõimud) Liiguti Dnepri piirkonda
a., mida peetakse rahvasterände lõpuks. Slaavlaste ränded 5.-7. sajandil ja nende riigid. Algkodu ja ühiskonnakorraldus: Indoeuroopa hõimudena elati Mustast merest loodes – Karpaatidest Gneprini. Alepõllundus ja karjakasvatus, kindlustatud asulad. Kogukonnast eraldus ülikute kiht sõjalise kaaskonnaga. Hõimude arvukus, sõjakus ja ekspansiivsus. Hõimurühmad, nende ränded ja riikide tekkimine: SLAAVLASED VENEEDID SKLAVIINID ANTID Lääneslaavlased Lääneslaavlased Idaslaavlased Poolakad, slovakid, Bulgaarlased, horvaadid, Venelased, tšehhid. serblased, sloveenid, valgevenelased, makedoonlased, ukrainlased. tšernegoorlased. Asutati germaanlastest Avaaride (türgi hõimud) Liiguti Dnepri piirkonda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
