Kõrboja peremees Pt:1-7 Katku isa- Katku Jüri Katku ema- Anna 1.poeg- Juhan 2.poeg- Katku Villu koer- Neero Kõrboja peremees- Rein Kõrboja peremehe õde- Madli Peremehe surnud vend- Oskar Peretütar- Anna Koer- Mousi töölised(4tk)- Mikk, Jaan, Leena, Liisa 2)Miks ja kui kaua oli Villu vangis? Villu istus aasta aega vangis, kuna tappis künka Oto teibaga ära. 3)Kuidas vangisolek talle mõjus? Ta tahtis ise oma talu eest hoolitseda ja teda hakkas huvitama loodus. 4)Too välja Kõrboja peremehe positiivne ja negatiivne iseloomujoon. Positiivne- töökas Negatiivne- tahtis üle töötada 5)Mis oli Anna perekonnanimi? Anna perekonnanimi oli Kivirist. 6)Millised tingimused Anna isale esitas, enne kui Kõrboja perenaise ameti vastu võttis? Nimi. Nimi: Rein Ta tahtis et isa saaks seal rahulikult enda surmani elada ja et enne isa surma seda maja ei renitaks ja ei müüks ega panditaks. 7)Miks tahtis Villu Kivimäe kivid ä...
,,Kuidas elad, Ann?'' Selles raamatus oli kirjutatud 14-aastase Anni elust. Tema suhted emaga ei olnud just kõige paremad ja ta oli oma klassis üks parimaid õpilasi. Kõik halb algas sellest, et Ann läks keldrit koristama ning leidis sealt ühe suure anuma, kus olid igasugused kaustikud sees ja peale oli kirjutatud: KÄRTSU OMA, EI PUUTU! Ann otsustas lugeda neid, kuigi sisimas ta teadis, et teiste päevikut ei tohiks lugeda, sest teiste asjades nuhkimine ei ole ju ilus. Kui Ann oli oma ema päevikut juba umbes 5 lehekülge lugenud, oli tal väga halb tuju, sest ta sai teada, et kui tema ema oli 17-aastane, siis käis ta linnapeal ringi juua täis. Ann
Vahitorni ainuke sissepääs asub 9 meetri krgusel maapinnast ja on hoone ülejäänud osaga ühenduses ainult silla kaudu. Keskajal kasutusel olnud tstesild muutis torni vaenlase linnusesse tungimise korral viimaseks redupaigaks. Vahitorni peakorruse prandas metallvrega piiratud ruudukujulist ava, mille kaudu pääses 9 meetri sügavusse keldrisse. Pärimuse kohaselt hoitud siin keskajal pantvange, sellest ka torni populaarseim nimetus Vangitorn. Arvatavasti kasutati keldrit ka laoruumina. Peakorruse kohal on veel neli korrust, neist kolm algsete müürisiseste kaminatega. KAITSETORN Kaitsetorn on konvendihoone kige enam kannatada saanud ja ümber ehitatud osa. II korruse interjöör on säilitanud suures osas käesoleva sajandi algul antud ilme: krohvitud seintel neogooti stiilis maalingud ja kahhelkividest, tammepuust trepp ja galerii. Samast algab uus, külastajate ohutuse huvides rajatud betoontrepp, mis viib VII
jõele. Vao tornlinnus on nelinurkne ja neljakandiline, ehitatud kohalikust paekivist. Linnusel on koos keldriga neli korrust, millest kaks alumist on võlvitud. Müüride paksuse järgi otsustades ei olnud Vao linnus mõeldud suuremate sõjaliste operatsioonide jaoks. Igasugusest siin toimunud sõjategevusest andmed puuduvad. See linnus oli vasalli alaliseks eluasemeks, millele viitavad danskeri (käimla), kätepesukoha, kabeli ja kamina olemasolu elukorrusel. Keldrit ühendab teise korrusega kitsas müürisisene trepikäik, mis oli algselt ainukeseks pääseteeks keldrisse, kus hoiti nii laske- kui toidumoona. Esimene korrus oli töötegemiseks, viimane korrus aga vahipidamiseks. Linnus restaureeriti endise Vao sovhoosi eestvedamisel 1986. aastal. Töid teostas Vabariikliku Restaureerimisvalitsuse Rakvere osakond . Linnust on võimalik külastada alates 1991. aastast. 1991-1997 tegutses endises valitsejamajas Vao muuseum Janis Tobrelutsu eraalgatusel. 1998
Hüpotees: Kas A saab esitada kaasomandi lõpetamist B vastu AÕS § 77 alusel ? Kui palju peab maksma raha ? Eeldused: 1. Kaasomand (+) 2. kokkulepet ei ole ? (+) 3. Nõue ? (+) Vastus: Saab esitada kaasomandi lõpetamise nõude § 77 alusel. Saab nõuda 80 000 Alkoholi tarbimine keldris Kinnisasja kaasomanikud A, B ja C lepivad omavahel kokku, et nad kinnisasjal alkoholi ei tarvita ja et C võib kasutada teisi välistavalt maja all olevat keldrit. Keldri kasutuse kohta sõlmitud kokkulepe kantakse ka kinnistusraamatusse. Mõni aeg peale kokkulepete sõlmimist sureb B, kinnistusraamatusse kantakse tema ainupärijana B2. C müüb talle kuulunud kaasomandi mõttelise osa C2-le. B2 ja C2 kolivad majja sisse. Paar päeva peale seda hakkab B2 keldris jooma. C2 keelab B2-l keldris ja üleüldse kogu kinnisasjal joomise. Kas õigustatult? H. Kas C2 saab nõuda B2 VÕS § 108 (2) alusel kokkuleppe toimimist ? Eeldused: 1
3.kasutati valitud ja kvaliteetset materjali 3. ei ole küttekoldeid mis ventileeriksid ruume 4. hooned olid suhteliselt hõredad ja 4.kasutatakse keldreid elamiseks või veeaur pääses hoonest välja niiskete ruumidena(saun) 5.ventileerisid ruume küttlekolded, 5. soojustatakse põrandaid ja tekitades neis alarõhu põrandaalune on külm ning niiske 6. kasutati keldrit jaheda hoiuruumina 6. nõuded mugavusele ja hoone esteetilisele välimusele Niiskuse liikumine Tavaliselt liigub vesi vedelikuna kiiremini kui auruna.Seepärast on oluline kindlaks teha milline niiskumise viis on domineeriv. Suure niiskusehulga korrla on enamasti tegemist kapillaarse imendumisega, madala puhul konvektsiooni või difusiooniga. Difusioon Veeaur nagu teisedki gaasid,liigub suuremalt rõhult väiksema poole, kuni rõhk
Kuidas veini säilitada? Veini tuleb säilitada tingimata külili asendis, nii et kork oleks niiske. Kui kork kuivab, tõmbub see kokku ja hakkab õhku läbi laskma ning vein oksüdeerub. Parim koht veini säilitamiseks on kahtlemata kelder, kus enam-vähem püsiv temperatuur ja parajalt niiskust. Nii palju, et kork ei kuivaks, ja mitte nii palju, et silt rikneks. Ideaalseks keldritemperatuuriks peetakse 12 kraad, aga suvel on see veinimaade veinikeldrites siiski natukene kõrgem. Kui keldrit pole ja veine tuleb hoida toanurgas, peab lihtsalt arvestama sellega, et nad küpsevad varem ja juua tuleb seega kiiremini. Kokkuvõte Ostame pudeli head veini ning seda avama hakates on mitmedki segaduses kork on hallitanud (nüüd vein rikkis); plastmass kork (küll lendasin orki odava veiniga); kork on märg (kork vilets ja veini sobilik kraanikaussi); avan korgi ja kork murdub pooleks (vein on kindlasti müütilise "korgiveaga") jne. Need on peamised "müüdid" meie igapäevases
osati ka sauna Eevi pärast. 3. Katku Villu oli 29-aastane mees, kes elas Katku talus koos oma ema ja isaga. Villu oli ainus Katku talu pärija, ta üks vend hukkus sõjas. . Noorel peremehel oli laps, sauna Eeviga.Tema elukäiku mõjutas väga tema lapsepõlv. Kord Annaga heinapõllul joostes puudutas tema silma oks. Ta jäi oma silmast ilma. Samuti mõjutas teda aastapikkune vanglakaristus. 4.- 5. Villu ehitas keldri, suure ja võimsa, aga Katkul polnud vaja sellist suurt keldrit, selline oleks sobinud vaid Kõrbojale. Ühel jaanipäeval läks Villu täis peaga kive laskma kivimäele. Ta tahtis näidata Annale kuidas ta dünamiitidega kivid taevasse laseb. Tal läks midagi nässu ja kivi plahvatas enne kui Villu oli jõudnud end ära peita. Ta jäi sandiks, varemalt oli ta ühest silmast pime, nüüd ei olnud tal enam kätt ja teine silm nägi ka väga halvasti. 6. Sest Anna rääkis talle seda mõtet siis kui ta oli ilma jäänud oma käest ja silmast
kõrgemale ja pimedamasse kohta suundudes on lõpp asukohaks sild. Keskajal kasutusel olnud tőstesild muutis torni vaenlase linnusesse tungimise korral viimaseks redupaigaks. Vahitorni peakorruse pőrandas on metallvőrega piiratud ruudukujuline ava, mille kaudu pääses 9 meetri sügavusse keldrisse. Pärimuse kohaselt hoiti seal keskajal pantvange. arvatavasti kasutati keldrit ka laoruumina. Peakorruse kohal on veel neli korrust, neist kolm algsete müürisiseste kaminatega. Kaitsetorn on konvendihoone kőige enam kannatada saanud ja ümber ehitatud osa. Teise korruse interjöör on säilitanud suures osas käesoleva sajandi algul antud ilme: krohvitud seintel neogooti stiilis maalingud, pőhielemendiks Buxhoevedenite vapisümbol, kahhelkividest ja dolomiidist kamin, tammepuust trepp ja galerii.
kindralkuberneri ja sõjaministri Riia voliniku vahel, ära Narva. 1817 - on teada, et keldris hoiti ülikooli tõldu, tulekustustuvahendeid ja ehitusmaterjale. 1827 - sõlmiti rendileping kaupmees J. R. Schrammiga, kelle ettevõte seda õllekeldrina 69 aastat kasutas. 1896 - ülikool rakendab ruumi teadustööks - siia paigutatakse professor Lewitzky eestvõttel horisontaalpendel, et teha maavärisemise ja magnetiliste nähtuste vaatlusi. Laboratoorium evakueeriti 1915. a. Keldrit kasutati üliõpilasköögi panipaigana, ka pärast II maailmasõda oli siin pikka aega juurviljaladu. 1960.-te aastate algul viidi siin läbi arheoloogilisi kaevamisi ja valmistati ette püssirohukeldri rekonstrueerimisprojekt, et ehitis avalikku kasutusse võtta. 1982 - avati siin populaarne kohvik-restoran, mis töötas kuni 1999. aastani. 2000.aasta novembris avati peale pikki restaureerimistöid taas Püssirohukelder, seekord õllerestoranina. Kasutatud kirjandus:
vahel, ära Narva. 1817 - on teada, et keldris hoiti ülikooli tõldu, tulekustustuvahendeid ja ehitusmaterjale. 1827 - sõlmiti rendileping kaupmees J. R. Schrammiga, kelle ettevõte seda õllekeldrina 69 aastat kasutas. 1896 - ülikool rakendab ruumi teadustööks - siia paigutatakse professor Lewitzky eestvõttel horisontaalpendel, et teha maavärisemise ja magnetiliste nähtuste vaatlusi. Laboratoorium evakueeriti 1915. a. Keldrit kasutati üliõpilasköögi panipaigana, ka pärast II maailmasõda oli siin pikka aega juurviljaladu. 1960.-te aastate algul viidi siin läbi arheoloogilisi kaevamisi ja valmistati ette püssirohukeldri rekonstrueerimisprojekt, et ehitis avalikku kasutusse võtta. 1982 - avati siin populaarne kohvik-restoran, mis töötas kuni 1999. aastani. 2000.aasta novembris avati peale pikki restaureerimistöid taas Püssirohukelder, seekord õllerestoranina. 2. PILDID *SAAL *SCHRAMMI KAMBER
ema oli väga haige, suremas, kui ema suri, pidi Eevi välja kolima. Villu sattus vangi, kuna ta tappis teibaga ära ühe inimese, kes teda pussiga ähvardama oli tulnud ning osati ka sauna Eevi pärast. Kui ta vangist saabus, oli tal see suur töötahe, rügas päeval hunniku tööd, kuigi tema isa arvates oli see mõttetu vaev, sest Villu alustas alati valedest ja võimatutest asjadest, näiteks ehitas ta keldri, suure ja võimsa, aga Katkul polnud vaja sellist suurt keldrit, selline oleks sobinud vaid Kõrbojale. Ühel jaanipäeval täis peaga kive laskma läinud Villu jääb sandiks, varemalt oli ta ühest silmast pime, Anna torkas tal selle ühe silma välja, tahtmatult, nüüd oli tal käsi kah haige ja teine silm ei näe ka eriti hästi. Ühel hetkel hakkas Villu mõtlema, kas ta sobib Katkule, sellisena? Ja ta jõuab järeldusele, et ei sobi, ta laseb end maha. Ning tema isa ja ema olid arvamusel, et nende poeg ei osanud elada, aga suri kui täismees.
rätikuga kuivatada. Kala ei lagune praadimisel, kui 1. teda eelnevalt veeretada jahus, kasta munasse ja paneerida riivsaias, 2. praerasva hulka lisada veidi sidrunimahla või ka veidi soola, 3. kalale panna veerand tundi enne praadimist soola. Kui kalatoitude juurde antakse ka köögivilja, seedib toit paremini. Kalaroogade valmistamisel tuleks tarvitada rikkalikult maitserohelist. Kalade lühiajaline säilitamine: Soojal ajal ei saa kala säilitada, kui ei ole külmutuskappi ega keldrit (jääkeldrit). Kalu saab väga lühikest aega säilitada külmkapis või puhtas jahedas ruumis. Külmkapis ei tohi samal ajal mingil juhul olla tugeva lõhnaga juustu ega muid piimatooteid. Kala ei tohi hoida nende toiduainete lähedal, mida kasutatakse kuumatöötlemata (vorst, juust jms.). Pärast kuumtöötlemist kala mikroobid kaovad, kuid teised toiduained võivad osutuda mikroobide edasikandjaks. Kalad hõõruda kuiva soolaga, võttes 1 kg puhastatud kalade kohta 10 g soola.
kleepmassi. Paanid triigitakse keskkohast äärepoole kinni. Valumeetod Selle meetodiga sulatatakse paani allpool oleval poolel bituumen, ning paan kleepub aluspinnale. Kleepmass peab tuginema paani ääre vahelt välja, mis levitatakse koheselt laiali. (http://www.scieroofing.com/tanking.htm) PERIMEETRI SOOJUSTUS. Nii kaua kui keldris hoiti juurvilja polnud vajadust perimeetri soojustuseks. Kuna tänapäeval soovitatakse keldrit kasutada eluruumi funktsioonis , siis tuleb asuda tegelema ka perimeetri soojustusega. Soojustus peab asuma väljaspool hüdroisolatsiooni. Kuna soojuskiht asub ümber välispiirde vastu maapinda nimeteataksegi seda perimeetri soojustuseks. Pidevalt seisva vee tingimustes peab perimeetrisoojustuses kasutatud XPS-plaadid olema täispinnaliselt liimitud nii, et plaadi ja vundamendi vahel ei oleks vett. Soojustusmaterjali paksus minimaalselt 120 mm kui veenivoo tase on taldmikust 1m.
ema oli väga haige, suremas, kui ema suri, pidi Eevi välja kolima. Villu sattus vangi, kuna ta tappis teibaga ära ühe inimese, kes teda pussiga ähvardama oli tulnud ning osati ka sauna Eevi pärast. Kui ta vangist saabus, oli tal see suur töötahe, rügas päeval hunniku tööd, kuigi tema isa arvates oli see mõttetu vaev, sest Villu alustas alati valedest ja võimatutest asjadest, näiteks ehitas ta keldri, suure ja võimsa, aga Katkul polnud vaja sellist suurt keldrit, selline oleks sobinud vaid Kõrbojale. Ühel jaanipäeval täis peaga kive laskma läinud Villu jääb sandiks, varemalt oli ta ühest silmast pime, Anna torkas tal selle ühe silma välja, tahtmatult, nüüd oli tal käsi kah haige ja teine silm ei näe ka eriti hästi. Ühel hetkel hakkas Villu mõtlema, kas ta sobib Katkule, sellisena? Ja ta jõuab järeldusele, et ei sobi, ta laseb end maha. Ning tema isa ja ema olid arvamusel, et nende poeg ei osanud elada, aga suri kui täismees.
piirimail, uhked ääristused ja ornamendid igal mõeldaval serval. Midagi niisugust, mille üle oleksin rahulikumas olukorras naernud. Rileyt polnud kuskil näha, aga Diego oli all seisma jäänud, mistõttu oletasin, et see on meie retke lõpp-punkt. Võib-olla oli see asendusmaja, mida Riley valmistas ette juhuks, kui suur palkmaja kokku vajub. Ainult, et see siin oli väiksem kui ükski teine maja, milles olime peatunud, ja sel ei paistnud olevat keldrit. Pealegi oli see Seattle´ist veel kaugemal kui meie praegune peatuspaik. Diego vaatas üles minu poole ja ma viipasin talle, et ta minu juurde tuleks. Ta noogutas ja läks veidi maad tuldud teed tagasi. Siis tegi ta hiiglasliku hüppe mõtlesin, kas mina oleksin suutnud nii kõrgele hüpata, ehkki oli noor ja tugev ning haaras kinni oksast lähima puu keskosas. Ainult keegi eriti valvas oleks märganud, et Diego oma rajalt kõrvale kaldus. Sellest hoolimata hüples ta puulatvades, et
Kui keldrisse on tehtud kogumiskaev, siis peab selle tühjendamine olema korraldatud turvaliselt. Vundamendi alus- ja pealispinnale peab olema tehtud hüdroisolatsioonikiht. Vundamendi välispinnale tuleb paigaldada hüdroisolatsioonikiht. Tuleb võimaldada keldri tuulutamine. Kui on keldrile tehtud tuulutusavad, siis võib need sulgeda ainult talveks ja seda soojakadude vältimise eesmärgil, kuid suveperioodil peab kindlasti keldrit tuulutama. Tuleb arvestada ka vees lahustuvate sooladega, mis keldriseintele kristalliseeruvad. Tuleb vältida keldriseintele tekkivat pidevat kondensaati. Kasutatavad materjalid peavad olema hingavad, et keldriseinas olev niiskus saaks sealt eemalduda ka pärast hüdroisolatsioonitööde teostamist. Enne täispinnalise hüdroisolatsioonikihi paigaldamist tuleb vuugid täita ja ebatasasused tasandada. Aluspind peab olema tolmuvaba.
oleva mustuseosakesed endaga kaasa. Need kinnituvad pinnale ja reedavad nii külmasilla asukoha. Külmasilla pilt. 9. Võrdlus. *VAREM · valiti ehitamiseks kõrgemad ja kuivemad kohad. · Ehitati aeglases tempos ja konstruktsioonid said kuivada. · Kasutati valitud ja kvaliteetset materjali. · Olid hooned suhtelisel hõredad ja veeaur pääses ruumidest välja. · Venileerisid ruume küttekolded, tekitades neis alarõhu. · Kasutati keldrit jaheda hoiuruumina. · Kasutati seinameterjali, mis mahutas palju niiskust. · Sundisid majanduslikud olud hooneid reeglipäraselt hooldama *NÜÜD · Ehitatakse ka niisketesse kohtadesse. · On hooned tihedad ja energiat säästes vähendatakse ventilatsiooni. · Ei ole küttekoldeid, mis ventileeriksid ruume. · Kasutatakse keldriruume elamiseks või niiskete ruumidena (saun, pesuruum). · Soojustatakse põrandaid ja põrandaalune on külm ning niiske.
rajatakse saviliivmoreen ja keskliiv pinnasele, mis on vundamendi rajamiseks sobiv. Mõõtmistel vett puuraukudesse ei ilmunud. Kõrgvee perioodil süvendi seismisel kogunes sinna vesi. Vundamendikaeviku sügavus on 1,4 m. 4 1.2. Arhitektuur-ehituslik osa. 1.2.1. Hoone üldiseloomustus. Hoone on projekteeritud pikikandeseintega katusekorrusega ühe korruseline kergplokkidest väikeelamu. Katuse kalle on 45°. Keldrit hoonel ei ole. Vundamenditaldmik ja vundament on valmistatud vundamendiplokkidest. Välisseinad ja siseseinad on Fibo plokkidest ning fassaad on krohvitud. Vahelae kandekonstruktsioonid on õõnespaneelidest ja katusekandekonstruktsioonid on puidust. Katusekatteks on Rannila PP-45A profiilplekk. Hoone tulepüsivusklass on TP-3 1.2.2. Mahulis-plaaniline lahendus ja tehnilis-majanduslikud näitajad. Hoone on eluhoone. Esimesel korrusel asuvad kabinet, magamistuba, köök, WC,
pressiti need marjad pastaks, mille maht on ju palju väiksem tervete marjade omast. Aga tänapäeval on puttonyose numbri taga eeskätt lihtne analüüs, mis näitab suhkrusisaldus veinis. Ja pasta pressimine käib masinate, mitte jalgadega. Lisatav vein on sama aasta toode, kas alles kääriv või juba valmis, see on keldrimeistri otsustada. Ülioluliseks Tokaji magusate veinide juures on lisaks toorainele nende laagerdamise tingmused. Nimelt on vaja keldrit, kuid mitte mingit tavalist keldrit. Tokaj keldris peab seintel olema suhteliselt kuiv (õhuniiskus 95%). Must hallitus toitub veinivaatidest auruvast alkoholist ja niiskusest ning eritab ümbrusse ülitugevaid fütontsiide, mis hoiavad kedri ja ka veini puhta muudest mikroorganismidest. Tokaj keldrite antibiootiline toime pidavat tegema imet hingamisteede haiguste korral. Bòr ja Tokaj Ungari keel on kogu Euroopas baski keele kõrval ainus keel, mis ei kasuta veini tähistamiseks
Kõrgemal sahti nurgas on vaadeldavad kaitsemeeskonna kunagise käimla jäänused. Seega oli "lõviauk" kaitsefunktsiooni kõrval vajalik kolme käimla kogumiskaevuna. Vahitorni peakorruse põrandas näeme metallvõrega piiratud ruudukujulist ava, mille kaudu pääses 9 meetri sügavusse keldrisse. Pärimuse kohaselt hoiti siin keskajal pantvange, sellest ka torni populaarseim nimetus vangitorn. Arvatavasti kasutati keldrit ka laoruumina. Peakorruse kohal on veel kolm korrust algsete müürisiseste kaminatega. Tänapäev Linnuses asub Saaremaa Muuseumi püsiekspositsioon, mis koosneb ülakorrusel asuvast vanema ajaloo osakonnast (avatud järkhaaval 1985. ja 1987. aastal), keldrikorrusel asuvast loodusosakonnast (avatud 1993. aastal) ja konvendihoone kirdetiivas asuvas ekspositsiooniosas, mis tutvustab Saaremaa ajalugu aastail 1939-1949 (avatud 2005. aastal).
Kõrgemal sahti nurgas on vaadeldavad kaitsemeeskonna kunagise käimla jäänused. Seega oli "lõviauk" kaitsefunktsiooni kõrval vajalik kolme käimla kogumiskaevuna. Vahitorni peakorruse põrandas näeme metallvõrega piiratud ruudukujulist ava, mille kaudu pääses 9 meetri sügavusse keldrisse. Pärimuse kohaselt hoiti siin keskajal pantvange, sellest ka torni populaarseim nimetus vangitorn. Arvatavasti kasutati keldrit ka laoruumina. Peakorruse kohal on veel kolm korrust algsete müürisiseste kaminatega. ,,Sturvolt": on linnuse loodenurgal asuv võimas torn, mis on koos keldriga kuuekorruseline. Kelder ja peakorrus olid kaetud tellistest ristvõlvidega, kuid säilinud on ainult keldrikorruse võlvid. Ülemised korrused on kaetud palklagedega. Üksikuid korruseid ühendasid omavahel müüri sisse ehitatud kitsad ja kõrgete astmetega trepid, mis algasid põrandast ca 1 meetri kõrgusel.
Töö juures kantavad pastlad ostis sulane ise või andis need peremees. Pastlaid kanti viimase võimaluseni. Toidud talus Talus söödi kolm korda päevas. Tööpere pidi põllult koju tulema, sööma ja tagasi põllule minema ühe tunniga. Kui töökoht oli kodust kaugemal, viis peremees või perenaine hommikuse toidu tööperele järele; lõnasöögi pidi ära viima karjapoiss. Söögi valmistas perenaine. Mõnel pool hoitu toiduainete panipaiku- aitu, keldrit, sahvrit- lukus. Ilma perenaise teadmata sealt midagi võtta ei võinud. Panipaiga võtmed usaldati ka teenijate kätte, kuid siis hoiti toidul hoolega silma peal. Selline kokkuhoidmine teenijate arvelt, raskendas sulase või teenijatüdruku leidmist, kuna kuuldused halvast toitlustamisest levisid väga kiirelt. Peamised toiduained- rukkijahu, tangud, odra- ja nisujahu, herned, kartul, löss, soolaliha- olid omast majapidamisest. Väljaspoolt osteti silku. Leib 19
tüdrukul vaja oligi.Ta oli ema päeviku kaasa võtnud ja luges sealt nüüd iga päev veidike.Tema ees rullus lahti kogu ema noorus ning see ei olnudki nii särav ja lihtne.Ema mõtteid ja muresid lugedes hakkas Ann üha rohkem teda mõistma.Ja ta igatses tohutult oma kodu ja vanemate järele.Kõigest sellest sai ta Villemiga rääkida. Ühel päeval leidsid nad keldrist suure koti kartuleid ja hulgaliselt toiduõli.Keldrisse sattusid nad tänu Villemile.ise poleks nad osanud maja alt keldrit otsida.Nüüd olid nende söögimured nurtud.Linnast jõudis tagasi ka Anti-ta oli raha saanud ja kohe otsustati pidu pidada.Oli juba pime.kui nad mere ääres istusid-lõket tegid ja ujumas käisid.Lõpuks oli tulnud ka Timo,keda Ann ei olnud pikka aega näinud,kuid keda ta väga igatsenud oli.Tüdruk proovis igal pool Timo lähedusse hoiduda,kuid poiss ei teinud temast väljagi.Ainult Villem oli kogu aeg olemas ja jälgis Anni.Siis nägi Ann Timot hoopis teise tüdrukuga
juhtima selle hoonest võimalikult kaugele. Rennide ja torude asetus ning suurus sõltub katuse suurusest ja kujust. Samuti peavad olema kalded õiges suunas ja piisavad. Valesti paigaldatud rennide ja torude tõttu võib fassaadi niiskusekoormus olla kohati väga suur, seda põhjustavad ka katkised ja prahti täis rennid-torud. Vihmavee süsteemi valikul ja paigaldamisel on tarvis teatud kogemusi ning oskusi. KELDRI TUULUTAMINE Keldrit tuleb tuulutada , kuid seda võib teha vaid siis, kui välisõhk on keldri õhust jahedam. Soe õhk jahtub ja osa õhus olevast veeaurust kondenseerub, seega muutub kelder suvepalavate ilmadega ventileerides niiskemaks. Tuulutamiseks sobiv aeg võib olla kevadel ja hilissuvel öösiti või sügisel kuivade tuuliste ilmadega. KÜLMASILD Külmasild tekib soojustatud konstruktsiooni osas, kus soojustus on ülejäänud konstruktsioonist halvem või puudub üldse. Näiteks tekib
Tüüp kaheks on paremad abiruumid (jaemüügilaod, seadme- ruumid / töökojad varustatud elektriliste seadmetega) veeleketeta, kuid niiskumine on siiski lubatud. Tüüp kolmandaks on olmeruumid (eluruumid, kontorid vabaaja- ruumid jms) kuiv keskkond. Tüüp neljaks on erinõuded (arhiivid ja laod, mis vajavad kontrollitud keskkonda) täiesti kuiv keskkond. [1] Kuivendatud pinnases leidub niiskust, mis imbub vundamenti ja soklisse. See niisutab keldrit ning kapillaarjõudude toimel, mis mööda seina üles tungib. ,,Märgunud konstruktsioon hakkab külmumis-sulamistsüklitega kiiresti lagunema" [2]. Sellepärast prooviti juba 3 varasemalt keldriseinu väljastpoolt hüdroisoleerida. ,,Üks võimalus oli savisärk -- vundamendi väliskülg kaeti saviga" [2]. Teine levinud moodus oli vundamendi välispinna tõrvamine
radooni. Aukude ning pragude kõrvaldamine ei vähenda oluliselt radoonisisaldust, kui hoone on rajatud kõrge radoonisisaldusega maapinnale. [3] 4.2. Visuaalselt nähtamatute radooni sisseimbumiskohtade kõrvaldamine. Keldriga hoone puhul on oluliseks maa-aluse osa katmine. Tihti on välisseina lahti kaevamine kulukas, aeganõudev või isegi võimatu. Sellisel juhul võib proovida tihendada keldrit seestpoolt, näiteks kattes siseseinad spetsiaalkattega nagu tsemendiplaaster. [3] 4.3. Põranda väljavahetamine Mõnel juhul, näiteks kui puitpõrand on paigaldatud maapinnale, väga õhukese vundamendi peale, ei ole abi põrandakatte paigaldamisest. Sellise olukorra lahenduseks võib olla õhkpadja tekitamine põranda alla, või uue põranda paigaldamine olemasoleva peale. Kallimaks meetodiks on kogu
Hoone katusesse on 20. sajandil rajatud rida välimust rikkuvaid vintskappe. Teise maailmasõja järgselt paiknes hoones pikka aega polikliinik ja haigla, kaasajal on hoone eravalduses. Praegu on mõisasüda jäänud Kehra linna sisse, moodustades viimase tuumiku. Nii mõisasüdame sisse kui ka lähedusse on 20. sajandil püstitatud rida uusehitisi. Tundmatuseni on muutunud ka mõisa ümbruse teedevõrk. Kehra linna elanikud nimetavad seda mõisa ning keldrit, mis seal asub „Kummituste lossiks“, kuna keldris oli kunagi morg (surnukamber vms). Käivad müüdid, et mõisaomanikud vahetuvad iga kümne aasta pärast ning paljud endised mõisaomanikud teavad, et seal toimub poltergeist. 5 KEHRA PABERI – JA TSELLULOOSITEHAS Otsuse rajada Kehrasse moodne sulfaattselluloositehas võttis Eesti Vabariigi valitsus vastu 1936. aastal
säilitatavat käsikirjalist leksikoni, mille autoriks on Ph. Körber. Esimesed uuringud ordulinnusel toimusid 18781879 Theodor Schiemanni juhtimisel. Nende korraldamiseks loodi oma ühing (Ausgrabungscomité), millest 1881 kasvas välja Viljandi Kirjanduslik Selts. Nende kaevamiste käigus puhastati rusudest ja kaevati välja kogu pealinnus ja osa seda ümbritsevast I eeslinnusest. 1939 uuriti Armin Tuulse juhatusel nn Villu keldrit linnuse lõunaosas. 1971 ja 1972 toimusid väiksemad arhitektuuriloolised uuringud Kaur Alttoa ja Udo Tiirmaa juhatusel. Väljakaevamised algasid taas 1998 (19981999 Andres Tvauri, 20002004 Arvi Haak). II ja III eeslinnust on seni uuritud vaid georadari (1996 Heiki Valk) ja prooviaukudega. 2006. aasta suvel avastas arheoloog Arvi Haak Viljandi ordulinnuses üle 500 aasta vana keldriruumi, mille otstarve on teadmata. Eeldatavalt on ruum rajatud hiliskeskajal, seda kasutati 1560.1570
Dickiga olid ta suhted väga soojad, kuid ta suri, kuii Frederick oli viisteist. Lõpuks võitis Frederick suure summa loteriiga, tema tädi läks koos tütre Mabeliga Austraaliasse enda sugulastele külla ning Frederick otsustas osta maamaja Londonist eemal inimestest eraldatud kohas. Tema kinnisideeks oli Miranda. Ta jälgis teda, teadis kus tüdruk elab ja kus koolis ta käib. Frederick korrastas maja ja keldrit nii, et seal oleks võinud ka elada. Lõpuks sõitis ta Hampsteadi, kus Miranda elas, ja teeskles tollele, et tema autos on viga saanud koer ja ta on tema pärast mures ning ei tea mida teha. Miranda läkski juurde ja vaatas autosse, kuid Frederickil oli kloroformi padjake juba valmis ning ta surus selle talle näole. Ta viis tüdruku enda keldrisse. Frederick hakkas Mirandat kohtlema väga kenasti, ta ostis talle kõik mis too tahtis.
dansker, mille sissepääsu nägime dormitooriumis. Krgemal sahti nurgas on vaadeldavad kaitsemeeskonna kunagise käimla jäänused. Seega oli "Lviauk" kaitsefunktsiooni krval vajalik kolme käimla kogumiskaevuna. Vahitorni peakorruse prandas näeme metallvrega piiratud ruudukujulist ava, mille kaudu pääses 9 meetri sügavusse keldrisse. Pärimuse kohaselt hoitud siin keskajal pantvange, sellest ka torni populaarseim nimetus Vangitorn. Arvatavasti kasutati keldrit ka laoruumina. Peakorruse kohal on veel neli korrust, neist kolm algsete müürisiseste kaminatega. Kaitsetorn Kaitsetorn on konvendihoone kige enam kannatada saanud ja ümber ehitatud osa. II korruse interjöör on säilitanud suures osas käesoleva sajandi algul antud ilme: krohvitud seintel neogooti stiilis maalingud, phielemendiks Buxhoevedenite vapisümbol, kahhelkividest ja dolomiidist
kool oli seal, ütles õpetaja, et õppus on läbi ja õpilased võivad klassidesse tagasi minna. Gaasimaskide pähepanemist õpiti. Kodus kästi õmmelda vatimarlimask, mis tuli kooli tuua. Tsiviilkaitse õppus oli selleks, et kui aatompomm visatakse Nõukogude Liidule, siis teavad õpilased, kuidas käituda. Tegelikult oleks pidanud minema keldrisse, sest kui tuleb aatompomm, on see nagu maavärin, mis lõhub kõik ära. See saastab õhku. Seetõttu ei olnud see õpe reaalne, kuna ei olnud keldrit, kuhu terve kool oleks mahtunud. Aga gaasimaski pähe panemine oli hea oskus. Oli hommikune ja õhtune pikapäevarühm. Pikapäevarühmas sai õppida ainult neid aineid, milles õpilane ei olnud hea, teised tuli õppida kodus. Hommikune pikapäevarühm oli tund aega enne tundide algust, kaheksast üheksani. Tunnid algasid kell üheksa. Kui tunnid lõppesid, siis algas kell neli pikapäevarühm, mis kestis kella viieni. Koolibuss oli kaks
Kõrgemal sahti nurgas on vaadeldavad kaitsemeeskonna kunagise käimla jäänused. Seega oli "lõviauk" kaitsefunktsiooni kõrval vajalik kolme käimla kogumiskaevuna. Vahitorni peakorruse põrandas näeme metallvõrega piiratud ruudukujulist ava, mille kaudu pääses 9 meetri sügavusse keldrisse. Pärimuse kohaselt hoiti siin keskajal pantvange, sellest ka torni populaarseim nimetus vangitorn. Arvatavasti kasutati keldrit ka laoruumina. Peakorruse kohal on veel kolm korrust algsete müürisiseste kaminatega (Aluve,1980). 15 3. TÄNAPÄEV 3.1. Restaureerimine Kuressaare linnus-kindluse põhjalikku restaureerimist alustati 1968. a. Esimesena taastati osa kirdevalli ja Idabastioni müüritisest ning Suurtükitorn. Järgnes konvendihoone üle kümne aasta
Drenaaz jaguneb eesmärgi järgi: 1.suure territooriumi kuivendus, kus peab olema tagatud pikaealine põhjavee alanemine mitmete tarbijate huvides (tööstushooned, väiksed eramajad, aiad, pargid)2.ehitusaegne drenaaz (on enamasti ajutine ning tehakse ka tihti objekti osade kaupa).3.dreenaa( nõlva libisemise vältimiseks.4.piirdedrenaaz pealevalguva vee äralõikamiseks, survetaseme alandamiseks või veega küllastunud kihi kuivendamiseks. 58. Kuidas kuivendatakse hoovi ja kaitstakse maja keldrit kõrge põhjavee eest? Kõvakattega aladele antakse pinnale lang ja suunatakse vesi kaevu, renni, kraavi või maasseimmutamise kohta. Liigniiske ala korral tuleb rajada põhimõtteliselt samasugune drenaaz, nagu põllumaal- ainult suurema intensiivsusega. Keldrit saab kaitsta: jättes selle tegemata; ehitada hoone kõrgemale või paigaldada ümber vundamendi drenaazitoru. Põranda all peab olema kruus, mis katkestab kapillaartõusu. 59. Mis on polder ja millised on tema elemendid?
põhjaveeseisu eest ja territooriumi üldist kuivendamist, kaitsmist üleujutuste eest aga ka maa-ala ettevalmistamisel kultuurtehnilisi töid. Looduslike tingimuste muutused. Maa-ala võib muutuda liigniiskeks ka ekspluatsiooni käigus (lekked veevärgist, kanalisatsioonist, paisutus veehoidlatega), kliima muutustest ja jõgede lammide ehitustegevusest tigtud üleujutused. 60)Kuidas kuivendatakse hoovi ja kuidas kaitstakse maja keldrit kõrge põhjavee eest? Kõvakattega aladele antakse pinnale lang ja suunatakse vesi kaevu, renni, kraavi või maasseimmutamise kohta. Liigniiske ala korral tuleb rajada põhimõtteliselt samasugune drenaaz, nagu põllumaal- ainult suurema intensiivsusega. Keldrit saab kaitsta kruusakihiga põranda alla takistamaks põhjavee kapilaartõusu, ringdrenaazvundamendi taldmiku ümber, kihtdrenaazhióone alla ja toru hoone ümber. 61)Veeallikad veevarustuses
Valitsejamaja keldriks on võlvitud ruumidega soklikorrus. Soklikorruse keskel on u 30 meetri pikkune lõik 1,6 m paksust müüri. See on ligikaudu sama kui 1686-89. a nimistus mainitud võlvitud korstnaga (keskaegne mantelkorsten?) puust elumaja pikkus (34 m). Lisaks on keldris 5 meetrit 2,2 m paksust müüri. Valitsejamaja keldrikorrus, Treikeldri joonise järgi Teenijatemaja põhiosa all on täiskelder, eenduvate osade all keldrit pole. Kuna aga teenijatemaja pole läbinud nii põhjalikke (teadaolevaid) ümberehitusi, siis millest selle keldris 2,5 m paksune müürijupp ja 18 meetrit 1,7 m paksust müüri? Kas pole siin tegu kultuurikihi alla mattunud keskaegse kivihoone esimese korrusega, millele on hiljem uus hoone peale ehitatud? /mõõdud Treikeldri projekti jooniste 2 ja 3 põhjal/ Teenijatemaja keldrikorrus, Treikeldri joonise järgi
ostmiseks? 6. Kui palju B peab maksma A-le, kui ta tahab kinnisasja tervelt endale saada? 100 000€ - 20 000€ = 80 000€ Järeldus: kes on nõus rohkem raha maksma, see saab endale kinnisasja. Ehk antud juhul B saab kinnisasja endale. Alkoholi tarbimine keldris Kinnisasja kaasomanikud A, B ja C lepivad omavahel kokku, et nad kinnisasjal alkoholi ei tarvita ja et C võib kasutada teisi välistavalt maja all olevat keldrit. Keldri kasutuse kohta sõlmitud kokkulepe kantakse ka kinnistusraamatusse. Mõni aeg peale kokkulepete sõlmimist sureb B, kinnistusraamatusse kantakse tema ainupärijana B2. C müüb talle kuulunud kaasomandi mõttelise osa C2-le. B2 ja C2 kolivad majja sisse. Paar päeva peale seda hakkab B2 keldris jooma. C2 keelab B2-l keldris ja üleüldse kogu kinnisasjal joomise. Kas õigustatult? Lahendus:
Château Magnolis, mis koolituskesku- 1980ndate aastakäike, aga mõni nõrgem aasta, nagu 1997, hakkab kah ju- sena mõnelegi eesti veiniinimesele tuttav, hoitakse veine saksa okupantide ba selleks sobima. Pikalt säilitada tasub vaid heade, kontsentreeritud veini rajatud teise ilmasõja aegses betoonpunkris. Codorníu Cava-majal Kata- tootnud aastakäikude saadust. Kõigi aegade parimaks bordooveiniks pee- loonias on jälle mitu korrust keldritänavaid maa sees, nii et neis sõidetak- takse Château Mouton-Rothschildi 1945. aastakäiku ja kuuldavasti olevat se ringi elektrirongiga. see praegu kas oma arengu tipus või ikka veel pisut noor. Kui keldrit pole ja veine tuleb hoida toanurgas, peab lihtsalt arvestama Rioja Grand Reservad, burgunderid, samuti uue maailma kõrgtaseme sellega, et nad küpsevad varem ja juua tuleb seega kiiremini. Parem on os-
(1) Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. (2) Ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise osa. Näide: Ostja ostab ühe kinnisasja, kus on suviti püstitatav varjualune, kasvab ilus puu ja kus on kelder. Kui varjualune on maha võetud, puu on maha võetud ja kelder on maha lammutatud, siis ostja saab nõuda puud ja keldrit, kuid mitte varjualust, sest see ei ole kinnistu oluline osa. Juriidiliselt tähtis küsimus on see, et kas on tegemist olulise osaga. Mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast (TsüS § 56) Näitab näiteks omandiõiguse suurust kogu asjale. Vastavalt sellele pannakse paika kasutuskord kaasomandi puhul. Praktikas on kaasomandis eelkõige kinnisasi, kuid võib olla ka vallasasi (arvuti, auto)
(1) Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. (2) Ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise osa. Näide: Ostja ostab ühe kinnisasja, kus on suviti püstitatav varjualune, kasvab ilus puu ja kus on kelder. Kui varjualune on maha võetud, puu on maha võetud ja kelder on maha lammutatud, siis ostja saab nõuda puud ja keldrit, kuid mitte varjualust, sest see ei ole kinnistu oluline osa. Juriidiliselt tähtis küsimus on see, et kas on tegemist olulise osaga. Mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast (TsüS § 56) Näitab näiteks omandiõiguse suurust kogu asjale. Vastavalt sellele pannakse paika kasutuskord kaasomandi puhul. Praktikas on kaasomandis eelkõige kinnisasi, kuid võib olla ka vallasasi (arvuti, auto)
Kui A tahab saada lahti hüpoteegist, siis on tal vaja õigustatud isiku nõusolekut ehk panga nõusolekut, kuna hüpoteeks on pandud panga kasuks. Seadusloomes on selle teema koha peal nõrk punkt, kus kohtule pole jäetud konkreetseid juhiseid kuidas toimida. 2. kaasus Alkoholi tarbimine keldris Kinnisasja kaasomanikud A, B ja C lepivad omavahel kokku, et nad kinnisasjal alkoholi ei tarvita ja et C võib kasutada teisi välistavalt maja all olevat keldrit. Keldri kasutuse kohta sõlmitud kokkulepe kantakse ka kinnistusraamatusse. Mõni aeg peale kokkulepete sõlmimist sureb B, kinnistusraamatusse kantakse tema ainupärijana B2. C müüb talle kuulunud kaasomandi mõttelise osa C2-le. B2 ja C2 kolivad majja sisse. Paar päeva peale seda hakkab B2 keldris jooma. C2 keelab B2-l keldris ja üleüldse kogu kinnisasjal joomise. Kas õigustatult? Hüpotees: C 2 võiks nõuda B 2-lt rikkumise lõpetamist AÕS § 72 lg 1 alusel? 1
2.1. Käesoleva lepinguga üürileandja annab üürnikule ja temaga koos elama asuvatele isikutele kasutada korteri (edaspidi nimetatud "eluruum"), mis asub Tallinnas Pärnu mnt. 999 korter nr.10, 2 üldpinnaga 60m . Eluruum koosneb kahest toast, köögist, vannitoast koos WC-ga, esikust. 2.2. Eluruumi üleandmine üürnikule loetakse toimunuks käesoleva lepingu ja üleandmisakti allakirjutamisega. 2.3. Lisaks eluruumile on üürnikul õigus kasutada elamus asuvat keldrit (boks nr.10), koridoris asuvat panipaika nr.10, sauna üks kord nädalas laupäeval majaelanike poolt valitud saunavanema (saunamehe) poolt koostatud graafiku järgi. Samuti on üürnikul õigus puhata aias ning teha rohimis-, kastmis- ja korrastustöid oma soovi kohaselt ja äranägemise järgi, mis aga ei ole üürniku kohustuseks. Üürnik ei oma õigust istutada, maha võtta, ümber paigutada puid ja põõsaid, rajada uusi lillepeenraid ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta. 2
mängida oskame, kinnitan seda teile. Laske minul ajada nii teie kui ka enda asju. Ja te saate otsekohe juua, annan teile ausõna.» «Kui veel midagi järel on,» urises Athos pilkavalt. Peremees tundis, kuidas külm higi tal mööda selgroogu alla voolas. «Kuidas, kui veel midagi järel on!» ümises ta. «Mis kurat! Midagi on kindlasti järel,» lausus d'Artagnan. «Olge ometi rahulikud, kahekesi nad ei jõudnud kogu keldrit tühjaks juua. Härrad, pistke oma mõõgad tuppe.» «Ja teie pistke oma püstolid vöö vahele!» «Heameelega.» D'Artagnan andis eeskuju. Siis pöördus ta Planchet' poole ja andis talle märku musket tühjaks laadida. Veendunud d'Artagnani heas kavatsuses, pistsid inglased torisedes mõõgad tuppe. Neile jutustati Athose vangistamise lugu. Kuna nad olid head aadlikud, ei pidanud nad peremehe käitumist õigeks.
paigaldatava isolatsioonimaterjali omadustest. Uurimise käigus vaadeldud keldrikorruste ruumid olid kas amortiseerunud tehnilised ruumid või renoveeritud olmeruumid. Renoveerimislahenduse esmaseks eelduseks peale olemasoleva olukorra määramiseks vajalike mõõdistuste ja analüüside teostamist, on vaja määrata renoveeritavate ruumide uus kasutusotstarve. Kasutusotstarve määrab ära ruumide sisekliimale esitatavad nõuded ja neist lähtuvalt renoveerimislahenduse. On selge, et kui keldrit ei kasutata enam panipaigana, nagu see algselt oli mõeldud, vaid võetakse kasutusele olme- või eluruumidena, tuleb rakendada hoopis teisi renoveerimisvõtteid, et tagada seal nõutavad tingimused. Eestis reglementeerib antud teemat üldisel tasemel kehtestatud “Elamuseadus” § 7 lõike 1 punkt 1 alusel. “Eluruumidele esitatavad nõuded”, kinnitatud Vabariigi Valitsuse 26.01.99.a. määrusega nr. 38.
vahetpidamata sünge kaaskond liikus, lõpuks pahaendelist laadi tuppa. See ümmargune tuba oli ühe niisuguse massiivse torni alumisel korrusel, milliseid veel meiegi sajandi uute ehituste kihtide alt läbi paistab, on ju uus Pariis vana peale ehitatud, ühtki akent polnud ses keldris, ühtki avaust peale madala sissekäigu, mille sulges hiiglasuur raudvärav. Valgust oli sellest hoolimata toas küllalt; paksu müüri sisse oli ehitatud ahi, kus põles suur tuli, mille punased vastuhelgid keldrit täitsid, muutes kahvatuks viletsa küünla valguse, mis nurgas seisis. Ahju sulgev raudvõre oli üles tõstetud. Tumedas müüris lõõmava ahjusuu kohal oli näha ainult võre varbade alumisi otsi, mis 300 paistsid mustade, teravate, suurte vahedega hammaste reana, nii et kogu ahi sarnanes muinasjutulise tuld-sülitava lohe suuga. Selles valguses nägi vang ümberringi toas koledaid riistu, mille otstarbest ta aru ei saanud. Keset tuba üsna maa ligidal oli nahkmadrats. Selle
» «Oi, see on tore, Tom; kahju, et seda ei saa praegu teha!» «Jah, kahju! Ja kui me ütleme, et õppisime seda siis, kui mereröövlid olime, kuidas nad siis soovivad, et oleksid meiega kaasas olnud!» «Oh, võin kihla vedada, et soovivad!» Nii arenes jutt edasi. Kuid siis hakkas see lonkama ja muutus katkendlikuks, Pausid, rohkenesid: sülitamine sagenes imestusväärselt. Iga poorike poiste suukoopas muutus purskkaevuks; nad jõudsid vaevalt küllalt kiiresti keelealust keldrit tühjendada, et üleujutust vältida, osa vedelikku voolas kõigist pingutustest hoolimata kõrist alla ja iga kord'järgnesid sellele öögatused. Mõlemad poisid olid nüüd kahvatud ja viletsa välimusega. Joe piip pudenes maha jõuetute sõrmede vahelt. Tomi oma järgnes^ Mõlemad purskkaevud töötasid metsiku hooga ja mõlemad pumbad tühjendasid kõigest jõust suukoobast. Joe ütles nõrga häälega: «Olen kaotanud oma noa. Arvan, et pean seda otsima minema.»
annaabi.ee 
