Kuidas elad,Ann? (0)

„Kuidas elad ,Ann?“
Ann on pere ainuke laps ja õpib kaheksandas klassis.Ta on küll väga hea õpilane,kuid ikkagi nõuab ema temalt rohkemat.Kord kodus on üsna range-alati peab õpitud olema,Ann ei tohi kunagi hiljem tulla,kui kästud jne.(Ükskord näiteks unustas ta end diskol tantsima-ta ema ilmus lavale ja käskis üle saali kõigi kuuldes Annil koju minna.Tüdrukul häbi kui palju).
Kord koristamise käigus saadab ema tütre keldrisse taarat viima. Keldris ringi vaadates jääb Annile näppu ema noorepõlve päevik.Ta võtab selle kaasa ja otsustab lugeda.See,mis ta sealt teada saab purustab kogu tema senise maailma.
Ema nimi oli Kärt,noorena hüüti teda Kärtsuks.Päevik on ajast,kui ema oli 17 aastane(Ann on praegu 14).Ann teadis kogu aeg,et ema on hästi õppinud ja korralikult koolis käinud,aga päevikus oli hoopis midagi muud.Ema oli koolist välja visatud ja ta sõitis nüüd Tallinna ja Tartu vahet.Tallinnas ta elas,Tartu jäid kõik ta sõbrad.Nende sõitmiste käigus nad kogu oma sõpruskonnaga suitsetasid,jõid ja isegi pruukisid narkootikume.Anni jaoks oli sellise asja teada saamine šokk.Kõige hullem oli aga see,kui päevikust selgus,et mees,keda Ann on kogu elu isaks pidanud,ei olegi tema pärisisa.Terve elu olid vanemad tüdrukule valetanud.
Anni asjad hakkasid allamäge minema.Ta ei suutnud keskenduda ei koolile ega õppimisele.Mõtted keerlesid ainult ema päeviku ümber.Ta rääkis sel teemal isaga,et selgusele jõuda,miks vanemad talle valetanud olid,aga vastuseid ta ei saanud.Isa ütles lihtsalt,et nad olid üritanud käituda nii,nagu nende meelest tütrele parem oleks.Aga Ann niimoodi ei tundnud-tema tundis,et teda on reedetud.Ta tahtis põgeneda kogu selle tõe eest,mis nüüd ta ellu tulnud oli.
Koolis olid Annil kaks parimat sõbrannat Kätlin ja Reena .Ta usaldas oma mure neile rääkida.Ka seda rääkis,et ta tahab kodunt põgeneda,aga tal ei ole kuskile minna.Reena vanaisa oli sel talvel surnud ja tema maja Võsul seisis tühjana.Reena pakkus seda Annile pelgupaigaks.Esialgu Ann seda siiski väga tõsiselt ei võtnud.Kuid kui tal tekkis koolis äge tüli oma klassiõe Ritaga ja nad lausa kaklema läksid ning sellepärast direktori juurde pididminema,ei pidanud Ann enam vastu.Ta jooksis koolist minema.Ka Rita tuli temaga kasa .Kuna Ann ei teadnud ,mida edasi teha,kutsus Rita ta enda juurde.
Rita elas väga vaestes tingimustes.Ema käis kahe koha peal tööl,isa ja vend armastasid alkoholi tarvitada ja ega emagi sellest ära ei öelnud.Ka Rita jõi ja suitsetas.Suitsu pakkus ta Annilegi,kes selle ka vastu võttis.Kui Rita vend Anti koos sõpradega koju tuli,hakati veini jooma.Ka Ann jõi.Kui kätte jõudis kojumineku aeg,ei julgenud Ann üksi minna.Rita läks teda saatma,sest Ann oli lubanud talle pärast takso kutsuda.Kui nad kohale jõudsid,kutsus Ann Ritale takso,ise läks aga tuppa .Vanematega tekkis suur tüli nii pahanduste pärast koolis,kui ka joomise ja suitsetamise pärast.Pärast emalt saadud kõrvakiilu tormas Ann kodunt minema.Maja ette oli just jõudnud Ritale kutsutud takso ja Ann sõitis minema koos Ritaga.
Öösel olid nad Rita juures.Otsustati koos põgeneda.Ann helistas Reenale ja sai sõbranna käest vanaisa maja võtmed koos täpsete juhistega,kus maja asub.
Järgmisel päeval nad kooli ei läinud.Ann ootas,kuni vanemad on tööle läinud ja läks siis koju asju pakkima.Keldrist viisid nad ära taara ,et saada raha elamiseks.Toas asju pakkides märkas Ann,et ema oli tema reisikotti mõningaid asju sokutanud(allergiarohud, valuvaigistid ,isegi kondoomid).Samuti oli tüdruku rahakarbis raha tunduvalt rohkem,kui Ann teadis seal olevat.Ta võttis kõik kaasa ja koos Ritaga suundusid nad Võsule.
Maja oli päris korralik,vaja ainult veidi koristada ja soojaks kütta.Järgmine päev otsisid nad poe üles,et endale süüa osta(suitsu muidugi ka).Taara eest saadud raha olid nad pooleks jaganud(ainult seda ema pandud raha hoidis Ann endale).Poe juures kohtasid nad kohalikke poisse ja tundsid huvi, mismoodi Võsul aega sisustatakse.Õhtul tulid Kätlin ja Reena nädalavahetuseks maale.Nad tõid hulgaliselt süüa kaasa ja rääkisid kooliuudiseid(kuidas kõiki oli üle kuulatud,et äkki nad teavad,kus tüdrukud on).Õhtul mindi pidusse,kuhu kohalikud poisid neid päeval kutsunud olid.Poiste nimed olid Timo ,Siim ja Artur.Koos nendega oli veel üks tsikliga kutt,kelle nimi oli Villem .Tema oli juba teistest tunduvalt vanem.
Annile hakkas Timo meeldima ja tundus,et temalegi meeldib tüdruk.Vähemalt suudles ta teda.Ja õhtu lõppedes lubas uuesti külla tulla.Nagu ka teised poisid.
Kätlin ja Reena sõitsid uuesti linna,kuid Anni üllatuseks ilmus kohale uus seltskond -Rita vend Anti oma sõprade ja sõbrannadega.Siit alggas nii-öelda „lõbus elu“.Peeti pidusid,tantsiti,suitsetati,joodi.Ann oli armunud Timosse.
Ühel õhtul korraldati saunapidu.Kui kõik olid kordamööda saunas käinud,läksid Ann ja Timo veel puid alla panema -juhuks,kui keegi peaks tahtma veel sauna minna.Seal saunas kaotas Ann oma süütuse seksides Timoga.Ta tundis,et armastab Timot ,ega mõistnud,et poiss peale seksi temalt midagi muud ei soovinudki.Kui nad uuesti õues lõkke ääres istusid ,tundis Ann kärsahaisu.Saun oli põlema läinud.Tulekahju suutsid nad tänu Villemile kustutada,kuid saunas magas Kerli,kellele tuli nüüd kiirabi kutsuda.Õnneks jäi tüdruk elama.
Edasi läks elu veidi rahulikumaks.Seda eelkõige sellepärast,et Anti sõitis linna raha hankima ja Rita oli endale mingid uued sõbrad leidnud ning käis nüüd tihti nende juures.Raha oli neil viimseni otsas(ka Anni hoitud salaraha) ja süüa ei olnud midagi.Ainus,mis Anni rõõmustas,oli see,et Villem käis tal iga päev külas.Villem oli nagu hea sõber või vanem vend,kellega Ann kõigest rääkida sai.Just seda tüdrukul vaja oligi.Ta oli ema päeviku kaasa võtnud ja luges sealt nüüd iga päev veidike .Tema ees rullus lahti kogu ema noorus ning see ei olnudki nii särav ja lihtne.Ema mõtteid ja muresid lugedes hakkas Ann üha rohkem teda mõistma.Ja ta igatses tohutult oma kodu ja vanemate järele.Kõigest sellest sai ta Villemiga rääkida.
Ühel päeval leidsid nad keldrist suure koti kartuleid ja hulgaliselt toiduõli.Keldrisse sattusid nad tänu Villemile.ise poleks nad osanud maja alt keldrit otsida.Nüüd olid nende söögimured nurtud.Linnast jõudis tagasi ka Anti-ta oli raha saanud ja kohe otsustati pidu pidada.Oli juba pime.kui nad mere ääres istusid-lõket tegid ja ujumas käisid.Lõpuks oli tulnud ka Timo,keda Ann ei olnud pikka aega näinud,kuid keda ta väga igatsenud oli.Tüdruk proovis igal pool Timo lähedusse hoiduda,kuid poiss ei teinud temast väljagi.Ainult Villem oli kogu aeg olemas ja jälgis Anni.Siis nägi Ann Timot hoopis teise tüdrukuga.See oli nagu noahoop südamesse.Ja kui veel üks Timo sõpradest,Artur,hakkas Annile ligi ajama väitega,et kui Timoga kõlbas olla,võiks ju temaga ka,siis pani Ann jooksu.Ta jooksis sügavale pimedasse metsa,viskas ennast märjale rohule pikali ja aina nuttis.Ta ei jaganud enam,kui kaua ta seal oli pikutanud või isegi maganud,aga lõpuks ärgates oli tal meeletult külm.Ja kusagilt eemalt kostus temani hääl,mis teda hüüdis:“ Annu !“Ja see hääl kõlas nii ema hääle moodi...Siis kuulis ta ka Villemi häält.Villem oli märganud tema kadumist ja koos oma õdede-vendadega tulnud teda otsima .Ann oli talle tänulik hoolitsuse eest.Ja,et mitte enam sattuda olukorda,kus kegi soovimatu talle ligi ajab, palus Ann Villemil enda toa uksele lukk muretseda.Seda Villem tegigi.Arturi,kes Annile ligi ajas peksis Villem aga korralikult läbi.
Ühel õhtul istutijälle lõkke ümber.Öö hakkas juba kätte jõudma,kui osa seltskonnast otsustas ujuma minna.Annil oli külm,tema loobus,Villem lihtsalt ei viitsinud.Kui teised ujumast tagasi tulid,märkas Villem,et üks poistest-Oleg,on puudu.Nad istusid Anniga mootorratta selga ja sõitsid mere äärde.Olegi riided olid rannal maas ,järelikult poiss veest välja ei tulnud.Tuli politsei kutsuda.Nad sõitsid maja juurde tagasi,et ka teistele toimuvast teada anda.Kõik kartsid sekeldusi politseiga ja otsustasid lahkuda.Villem sõitis tagasi mere äärde,et politseile õige koht kätte näidata ja tunistusi anda.Ann jäi üksi.Tal oli nii valus ja raske ning ta igatses tohutult oma vanemate järele.Jutuajamiste käigus Villemiga oli mees küll soovitanud tüdrukul koju minna,kuid Ann arvas ,et nüüd on juba liiga hilja ,kuna tõenäoliselt on ta ma suhted vanematega lõplikult untsu keeranud.
Politseiga õnnestus Villemil rääkida nii,et ta Anni ega ka teisi asjasse ei seganud.Ann oli majas nüüd päris üksi.Ta avastas,et keegi on ta mobiiltelefoni ära varastanud.Seega ei saanud ta vanematele helistada,kuigi oleks väga tahtnud.Ta läks poodi ja palus seal luba helistamiseks.Kuid keegi ei vastanud telefonile-vanemad olid ju tööl.
Villem käis teda ikka vaatamas.Tõi talle natuke süüa,tassis puid ja vett tuppa.Ann küttis maja korralikult soojaks ja koristas nii puhtaks,et kõikjal lausa läikis.Tal oli vajadus tegutseda,sest nii sai ta põgeneda selle valu eest,mis tema sees oli.Tegutsemine aitas tappa igatsust.
Ühel õhtul istusid nad Villemiga teelauas ja ajasid jälle juttu .Villem püüdis taaskord Annile selgeks teha,et targem oleks tal mõelda kojumineku peale.Annile selline mõtlemine ei meeldinud.Ta ei teadnud,mida tema vanemad tunda võivad-kas nad ehk otsivad teda ja on tema pärast mures,või hoopiski on neil hea meel,et tüdrukut pole-nii pole ju ka probleeme.Ta ei teadnud isegi täpselt,mida ta tunneb,aga teadis,et praeguse olukorraga pole ta rahul.Villemil tundus olevat õigus kõiges,mis ta Annile ütles,aga ometi see pahandas tüdrukut.Villem läks koju,jättes Anni otsustama,mida edasi teha.Ta lubas hommikul tagasi tulla ja tüdruku koju viia,kui see nii peaks otsustama.
Hommikuks oli Annil otsus tehtud.Ta oli kogu maja veelkord üle koristanud,lukustanud kõik aknad ja uksed,oma asjad kokku korjanud ning ootas nüüd Villemit.Ta tõmbas ära viimase leitud suitsu ja teadis,et see jääbki tema viimaseks .Ta oli otsustanud minna koju.Villemil oli tema otsuse üle he meel.Nad istusid ratta selga,et enne linnasõitu veel Villemi juurest läbi minna,sest mees ütles,et tal on Annile üllatus.Kui nad Villemi juurde jõudsid,nägi Ann seal oma ema.Pärast pisaraid ja kallistamisi sai Ann teada,et ema on kogu aeg Võsul Villemi juures olnud.Kui ema Reena emalt kuulis,et neil seal tühi suvemaja seisab,kahtlustas ta kohe,et tüdrukud võivad sinna tulla.Kuna Villem on ema sõber juba palju aastaid,helistas ta temale ja palus Võsu vahel silmad lahti hoida.Niimoodi Villem nad üles leidiski ja sellepärast ta Anni eest hoolitseski.Ema ise tuli samuti kohe Võsule.Ann imestas,miks ema teda sealt siis kohe ära ei viinud,aga ema tedis,et Annil on aega vaja.Tüdrukul oli raske ja ema teadis seda.Ta teadis,et Ann vajas aega eneses ja oma tunnetes selgusele jõudmiseks.Parim,mis ema oma tütre heaks teha sai oli see,et ta laenas tütrele oma parima sõbra.Seda just ajaks,kui Ann hädasti sõpra vajas.Ka kartulid ja õli keldris olid ema ja Villemi muretsetud,samuti tundis ema ette,et tüdruk üldse põgeneda tahab.Sellepärast ta kodus kõik valmis panigi-nii toidu,rohud kui ka raha.Et tütrel veidigi vähem muret oleks.Ja kui Ann metsa jooksis,oligi see just ema hääl,mida ta kuulis.Nii lõppesid Anni seiklused Võsul ja ta pöördus tagasi koju.