-põlluharimise ning metallikasutuse algus, -kirja kasutuselevõtt, -valitsemiskorraldus, -tsivilisatsiooni langus. Mõlemad tsivilisatsioonid kujunesid kahe jõe äärde ning lõikasid kasu üleujutustest.Samal ajal ehk 1500 a eKr võeti Hiinas kasutusele ka kiri. Indias võeti see kasutusele hiljem veedade ajajärgul aarjalaste valitsemise ajal. Hiinat valitses keiser ja Hiina oli jaotatud piirkondadeks kus valitsesid keiserlikud asevalitsejad.Indias oli poliitiline killustatud, kuid paljud riigid olid sisemiselt hästi korraldatud. Riiki valitses kuningas oma kaaskonnaga ning riik oli jaotatud administratiivseteks üksusteks, mida valitsesid asevalitsejad.Induse tsivilisatsiooni languse tingis aarjalaste sissetung , sisevastuolud, aga ka hävitavad looduskatastroofid. Esimese Hiina keisririigi killustasid kodusõjad, kuid täielikku tsivilisatsiooni langust ei toimunud. 2
märku armuandmisest, allapoole pööratud pöidlaga aga soovis, et võitja võidetu tapaks. Kui keiser kohal viibis, jäi lõplik otsus tema teha. 3. Milliseid ehitisi rajati või restaureeriti Rooma linnas keisririigi ajal? Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt välja ehitama. Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Selle naabrusse rajasid keiser Caesar, Augustus ja Traianus veel omanimelised väljakud keiserlikud foorumid. Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. Varasematele templitele lisati uued, teiste seas ka kõigi jumalate tempel Panteon. Keisrid lasid endale püstitada triumfikaari ja obeliske. Palatinuse künkale kerkisid aga keistrite paleed. Rajati avalikke käimlaid. Veejuhtmed varustasid linna joogiveega lähedasest järvest. Avalikest saunadest kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused. Hakati ka rajama korruselamuid. 4
pidamiseks. Roomlased nautisid ka hobukaarikute võidusõitu hipodroomil,nende võistluste korraldamine oli keisrite aukohus. Rooma oli vahemeremaade suurimlinn.inimesi oli kogu impeeriumist,linnaelanike ühiskond ja varanduslik seisus oli väga erinev,roomas elasid senaatorelnaikud,poodnikud,käsitöölised jne,kõnkeel oli ladina keel. Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt väljaehitama. Foorum-kui linna sümboolne keskus,sai piduliku ilme,olid ka keiserlikud foorumid,ehitati hipodroome, templeid, kõigi jumalate tempel panteon. Rajati kuivenduskanaleid ,arenes kanalisatsioon,avalikud saunad ehk termid,mitmekülgsed puhkeasutused.,ehitati palju korruselamuid. Religioon-roomlased olid tugevalt mõjutatud kreeka kultuurist,rooma kirjandus sai alguse kreeka teoste mugandatusd tõlgetest,kirjanduse kuldaeg algas keiser augustuse ajal .jupiter-zeus;mars-ares;juno-hera;neptunus-poseidon;pluto-hades;apollo-
1891. aastal loodu karskusseltsi "Võitleja" baasil Narva Teater, mis alustas oma tegevust Narva Linnateatris. Narva Linnateater oli nii vene kui saksa gastrolltruppe teenindav üüriteater. 1899. aastal valmis "Võitleja" maja Pimeaja kõrval. 1892. aastal ehitas Poola päritolu gümnaasiumi ja TÜ pedagoog Jossif Zmigrodski Karlova tänavale era- ja üüriteatri 350 kohaga ja rõduga teatrihoone, kus esinesid peamiselt Peterburi kuulsad keiserlikud teatrid ja trupid. Hoone on säilinud ja kultuuriasutusena kaitstud tänaseni. 19. sajand oli Eesti teatrikunsti arengus tähtis ja sündmusterikas aeg, 1870-1880 aastatel kerkis eestisse üle 100 uue mängupaiga. 20. sajandil muutus teater rohkem proffesionaalsemaks, kui väiksemates paikades säilis ka rahvalik kutseteater.
V at. eKr kerkis Hiinas esile põlluharijate asulaid. Kiri võeti kasutusele Hiinas ~1500 a eKr. Indias võeti kiri kasutusele ~800 a eKr. Hiina keiser oli piiramatu võimuga valitseja, kogu riigi ülempreester ja kõrgeim seadusandja. 2. Hiina ühendas oma võimu alla Shi Haungdi (221.210 eKr). Ta püüdis järjekindlalt tõsta oma isiklikku autoriteeti ja kärpida sõjaväelise aristokraatia mõjuvõimu. Selleks saatis ta pealinnast riigi eri piirkondadesse keiserlikud asevalitsejad. Lisaks käskis ta kogu maal ühtlustada nii kaalu- kui ka mõõdusüsteeme ja kirjaviisi. Tema valitsusaastatel kujunes ka Hiina müür. Lisaks suurele ja kuulekale ametnikkonnale tugines keisri võim ka hiiglaslikule armeele, mida kasutati ka Hiina müüri ehitamiseks. 3. Valitsemine oli rohkearvuliste õpetatud ametnikkonna hoole all. Ametnikelt nõuti põhjalikku haridust. Keiserliku keskvalitsuse tuumiku moodustas kõige ülemistest ja
Paldiski Ühisgümnaasium Rastrelli looming Referaat Koostaja: Anna-Maria Belousova PALDISKI 2015 Bartolomeo Francesco Rastrelli (1700 Pariis – 1771 Peterburi) oli itaalia päritolu Venemaa arhitekt, alates 1730. aastast vanemõuearhitekt. Eriti luksusliku hilisbaroki esindajana oli ta keisrinnade Anna Ivanovna ja Jelizaveta Petrovna soosingus. Katariina II pidas teda aegunuks. Rastrelli tuntuimad teosed on Talvepalee jms keiserlikud lossid. Eestis on tema töökojas valminud jooniste järgi tehtud Ahja mõis. Rastrelli olulisemad tööd Rundāle loss 1736 Jelgava loss 1738 Peterhofi Suure Palee laiendus ja uuendamine 1747–1752 Andrease kirik Kiievis 1747–1749 Peterburi Smolnõi kloostri peakirik 1748–1754 Vorontsovi palee Peterburis 1749–1752 Tsarskoje Selo Katariina vana palee asendamine uuega 1752–1757 Stroganovi palee Peterburis 1751–1754 Talvepalee 1754–1762 1
võimatuks. Pagoodkatuseid ehivad kollased katusekivid, palee kaunistused on värvitud kollaseks ja isegi põrandaplaadid on kullakarva. Ainsaks erandiks on keiserlik raamatukogu, mille katus on musta värvi. Must sümboliseerib vett ja kaitseb raamatukogu tule eest. Linna territoorium jaguneb välis- ja siselinnaks. Muljetavaldav Meridiaanivärav ehk Wumen on lõnapoolne sissepääs. Pärast Harmoonia värava läbimist satub külastaja ülima harmoonia saali, Taihediani. Seal viidi läbi kõik keiserlikud tseremooniad. Kolme peasaali 12 õue, mille majades elasid keisri lähemad alamad. Kasutatud kirjandus Chinese architecture. http://en.wikipedia.org/wiki/Chinese_architecture Ancient Chinese wooden architecture. http://en.wikipedia.org/wiki/Ancient_Chinese_wooden_architecture Vana-Hiina arhitektuur ja kujutav kunst. http://www.nyingma-buddhism.com/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=716&Itemid=2 1
ülekohtu ja vägivalla tagajärjel. Järgmistel sajanditel oli valitseja võim senisest nõrgem, see andis sõjaväelisele aristokraatiale võimaluse valitseja sõltuvusest peaaegu täiesti vabaneda. Tulemuseks olid kodusõjad ning maa killustumine. Osastisriikidevahelised sõjad lõppesid aastal 221 eKr. Võitja ühendas oma võimu alla kogu Hiina ja võttis endale autoriteeti rõhutava nime Shi Huangdi. Shi Huangdi saatis pealinnast riigi eri piirkondadesse keiserlikud asevalitsejad, et tõsta oma isiklikku autoriteeti ja kärpida sõjaväelise aristokraatia mõjuvõimu. Lisaks käskis ta kogu maal ühtlustada nii kaalu- ja mõõdusüsteeme kui ka kirjaviisi. Tugevdamaks riigi põhjapiire stepirahvaste vastu, lasi Shi Huangdi ühendad kaitsemüüri lõigud ühtseks kindlustussüsteemiks. Nii algas Hiina müüri kujunemine. Shi Huangdi järeltulija kukutati kodusõja ajal, kuid riigi ühtsuse kindlustas uus, Hani dünastia
21. Kirjelda Rooma religiooni. vanad etruski päritolu jumalad, rooma jumalad, vallutuste käigus sissetoodud jumalad. kreeklaste jumalakujud. Toimus rooma usundi sujuv helleniseerumine. Keisreid Jumalikustati 22. Rooma haridus Lapsi kasvatas pere. Õpeteti sõjalisi teadmisi. Rikkamad pered harisid lapsele õpetajat. Tihti lapsi saadeti Kreekasse juurde õppima. Retoorikat Õpeteti Kreeka k, Ladina keelt ja praktilisi teadmisi. 23. Rooma linna objektid foorumja selle lähistele rajatud keiserlikud foorumid – esindusväljakud koos neid ümbritsevate templite ja muude ühiskondlike hoonetega. Panteon – kõigi jumalate tempel; 2. sajandi algul rajatud antiikaja suurim kuppelehitis. kanalisatsioonisüsteem(ld k cloaca maxima– suur äravoolukanal) – linna kanalisatsioon mille kaudu reoveed suunati kaudu Tiberi jõkke. akveduktid(ld k aquaeductus– veejuhe) – kõrgele sillataolisele kaaristule
õigused suuremad kui kreekas; Avalikud mängud Verised vaatemängud(gladiaatorite võitlused); amfiteatrid; tuntuim neist oli Colosseum Roomas; Hobukaarikute võidusõit hipodroomil(circus maximus); 5.Linnad ja ehituskunst Rooma linn Vahemere maade suurim linn; keisririigi hiilgeajal ulatus elanike arv ligi miljonini; elanike ühiskondlik ja varanduslik seisund oli väga erinev; ladina keel; majad olid valdaavalt puust või tellistest ning aeg-ajalt tuli ette laastavaid tulekahjusid; keiserlikud foorumid; ehitati välja hipodroomid; kerkisid amfiteatrid ja teatrid; pantenon; juba enne vabariigi algust hakati foorumi sillutamise käigus rajama kuivenduskanaleid, millest sajandite jooksul arenes välja suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem; avalikud käimlad; termid(ppuhkeautused,kümblusvõimalustele lisaks pakuti ka massazi ja erootilisi teenuseid;termides olid ka raamatukogud ja lugemisruumid; termides võisid käia ka vaesed) Korruselamud; Pompei
2.2 Keisririigi teke ja areng Osastisriikidevahelised sõjad lõppesid aastal 221 eKr. Võitja ühendas oma võimu alla kogu Hiina ja võttis endale vägevust ning autoriteeti rõhutava nime Shi Huangdi (Esimene Püha Keiser, valitses 221-210 eKr). Shi Huangdi püüdis järjekindlalt tõsta oma isiklikku autoriteeti ja kärpida sõjaväelise arutokraatia mõjuvõimu. Selleks saatis ta pealinnast riigi eri piirkindadesse keiserlikud asevalitsejad. Lisaks käskis ta kodu maal ühtlustada nii kaalu- ja mõõdusüsteeme kui ka kirjaviisi. Tugevdamaks riigi põhjapiire stepirahvaste vastu, lasi Shi Huangdi ühendada varem rajatud kaitsemüüri lõigud ühtseks kindlustussüsteemiks. Nii algas tema valitsusajal tuhandete kilomeetrite pikkuse Hiina müüri kujunemine. Lisaks suureke ja kuulekale ametnikkonnale tugines keisri võim ka hiiglaslikule armeele, mida kasutati Hiina müüri ehitamiseks. Shi Hugandi järeltulija
ohvriandide toomine. Shinto pühamu territooriumile minnakse läbi Torii värava. Jaapani põlisusund. Ei soosinud kujutavat kunsti. MEOTO-IWA ehk LAULATATUD KALJUD Arhitektuur · Hiina mõju · Materjalid: puit, kivi · Tihe side looduse ja aiakunstiga · Püstpalkehitised kaetud savist katusekividega või niisketest õlgedest katusega · Budistlikud kloostrid, templid, pagoodid, keiserlikud paleed, shintoistlikud pühamud koos toriidega. · 11.saj tatami mõõtudel (90*180cm) baseeruv kergseintega moodulelamu. · Honsku saarele ehitatakse uus pühamu iga 20 aasta järel. MIYAJIMA SAARE HSUKUSHIMAJINJA TORII NINTOKO KOFUNI HAUD OSAKAS 4.saj Suuruselt maailma kolmas haudehitis 486*300*35m Lukuaugukujuline mägi ümbritsetud 3 sügava kraaviga VALGE HAIGRU KINDLUS ehk HIMGI KINDLUS 1346a (1601-1610a) Ehitus algas 1346
Käsitöö arengut märkisid tulirelvade kastutuselevõtt ning kultuuris mängsid tähtsat rolli paberi ja trükikunsti leiutamine. Hiinas oli keiser piiramatu võimuga. Valitsemine jäi enamasti rohkearvulisele õpetatud ametnikkonna hooleks. Juba ammu enne seda oli Hiinas väljakujunenud sõjeväeline aristokraatia, mida püüti ka mingit aega säilitada. Seadusandlikusse kogusse kuulusid kõige ülemad ja usaldusväärsemad amenikud. Hiljem said tähtsaks ka keiserlikud eunuhhid. Keisririigi eri piirkondi valitsesid pealinnast määratud piirkonnakohtunikud, kes asusid müüridega kindlustatud maakonnalinnades. Hiina perekonnad oli patriarhaarsed ning kehtis kaks põhimõtet: nooremad peavad kuuletuma vanematele ja naised meestele. Mehed ja pojad olid hinnatumad kui naised ja tütred. Hiinas kehtis samuti ka paarabielu, ehk mehel oli korraga vaid üks naine. Ainult keisrid võisid olla erandid ja olla abielus mitme naisega korraga.
sajandist ja mis tähendab seaduste kogumit, mis loodi Konstantinopolis aastatel 529-534 imperaator Justinianuse algatusel. See seaduste kogumik koosnes algselt kolmest, hiljem neljast distinktiivsest osast. Corpus Iuris Cvilis(CIC) loodi Bütsantsi riigis ja polnud kunagi kehtiv täielikult kogu Läänes. Peale seda, kui Justinianus oli vallutanud osa Itaaliast, kehtestati koodeks 554 aastal Sanctio pragmatica nime all. Ainult Institutsioonid, Codex ja järgnevad keiserlikud õigusaktid tundusid olevat mõjukad läänes varasel keskajal, kus osa Rooma õigusest edastati läbi Epitome Justinianuseni. Mitmed Digesti käsikirjad, mis olid säilinud Itaalias avastati 11. sajandi lõpus Põhja-Itaaliast. Kadunud Digeste on umbes 600 ja välja ilmunud 1076 alates Bologna õigusteaduse õpingute uuest liinist. Kaasaegsete Rooma uuringute lähtepunktiks on Justinianuse kodifitseerimiskava, mille
Alguse sai 12 tahvli seadustest. Pärast tuli juurde seadusi, mis võeti rahvakoosolekutel vastu. Tugineti varasema sarnase juhtumi puhul lanegtatud otsusele. Üh turvalisuse pidi tagama hea õiguskorraldus, mitte karmid karistused. Esile kerkisid seadusetundjad, juristid. 16) Rooma kui antiikaja suurlinn - elanike arv ulatus hiilgeajal võib-olla isegi üle miljoni. Oli palju sisserännanuid. Üldine kõnekeel ladina keel. Foorum omandas piduliku välisilme. Keiserlikud foorumid Caesar, Augustus ja Traianus. Jumalate tempel Panteon. Palatinuse künkale kerkisid keisrite paleed. Sajandite jooksul arenes välja kanalisatsioonisüsteem. Termid avalikud saunad, millest kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused. Hakati rajama korruselamuid osavad, puust või kivist, vaesema elanikkonna majutamiseks. Eriti palju oli selliseid maju Rooma sadamalinnas Ostias. 17) Ehituskunst - kõrgelt arenenud. Juba vabariigi ajal hakati rajama kivist teid
Bütsantsi inimene Guglielmo Cavallo Bütsantsi kultuur sai alguse keiser Constantinuse uue pealinna Konstantinoopoli sünniga 330. aasta paiku ning lõppes linna langemisega türklaste kätte 29. mail 1453. Bütsantsi kaheks tugisambaks oli Rooma impeerium ja õigeusk. Bütsantsi maailma iseloomustasid edevus ja vaatemäng; hipodroom, Hagia Sophia peakirik, keiserlikud protsessioonid; bütsantslast võlusid mängud, liturgiad, suurejoonelised pidustused. Kaarikute võiduajamised, jooksuvõistlused, eksootiliste loomade näitused, akrobaatide trikid köitel ja galopeerivatel hobustel meelitasid kokku vaimustunud rahvahulga. Tänavatel esinesid pillimängijad ja lauljad, tantsijad ja zonglöörid, sarlatanid ja silmamoondajad, inim- ja loomvärdjad. Julmus oli samuti nähtav ja äärmuslik. Pealekaebamine, laim, süüdimõistmine, tuleriit
ülekontrollimist. Teadusliku mõtlemise eeskujuks pidi saama matemaatika. Järelikult pidi uurija kahtlema nii skolastikute kui ka humanistide poolt eeskujuks seatud antiigi saavutustes. R. Descarte ei olnud jurist. Tema õpetus mõjutas põhjapaneval määral juristide mõtlemist, nende mõtlemisviisi. Juristid pandi kahtlema senistes Rooma õigusele tuginevates autoriteetides, mida olid omakorda pühitsenud keiserlikud ja paavstlikud ürikud. Kahtlemine tõi endaga kaasa vabanemise senisest roomaõiguslikust traditsioonist. Eelöeldu ei tähenda siiski, et loomuõigus oleks lõpetanud Rooma õiguse toimimise Ladina- Euroopas. Rooma õigus jäi püsima, kuid loomuõigus, st loomuõiguslikel seisukohtadel olevad ja ratsionalistlikult mõtlevad juristid andsid loomuõigusele uue kehtivusaluse. Loomuõigus ei aktsepteerinud Rooma õigust enam tema autoriteedi ega ajaloolise
Kirjutas suurteose ,,Raamatud linna rajamisest alates". Üksikasjaline riigi ajalugu. ' Caesar-riigimees ja väejuht. Kirjutas oma sõdadest/poliitikast kolamndas isikus. · Linnad: Kesririigi alguseni linnaehitus ilma planeeringuta. Majad puust ja tellisest. Aegajalt laastavad tulekahjud. Keisririigi algul linna sihipärane ehitus. Foorum- linna ja impeeriumi sümboolne keskus, mill nabrusse rajasid Caesar, Augustus ja Traianus veel oma keiserlikud foorumid. Panteon- jumalate tempel. Kanalisatsioonisüsteem juhtis reoveed Tiberisse. Termid avalikud saunad. Nendest kujunesid puhkeasutused, ka vaestele. Korruselamud odavad, varem puust, siis kivist. Üürimajad vaeste majutamiseks. Allkorrusel poed, töökojad, söögikohad. Üleval üürikorterid. Ehitatud kiirustades, ohutusnõudeid järgimata. Palju leidus Ostias. Aatriumelamud rikaste mugavad ja madalad elamud. Pompei Lõuna-Itaalias. 79
Matusearhitektuuris leidsid aset pidevad uuendused. Mõned Hiina dünastiad ehitasid kuninglikke ,,surnutelinnu", sellal kui teised eelistasid luua igale keisrile eraldioleva matusepaiga. Keisri haua maapealne osa ümbritseti müüridega ning oli suunatud põhiilmakaarte järgi Juurdepääs hauda algas vaimudetee lõpus. Juurdepääsutee oli rabav väravatorid, ametlik värav, reljeefidega kivisambad. Keiserlikud hauad kujutasid endast keerukaid arhitektuurikomplekse. Maaaluses Page | 11 hauakambris jutustavad lahkunu elust seinamaalingud ja mõnikord ka reljeefskulptuurid. Elamuarhitektuur: Elamuarhitektuur on arvatavasti Hiina vanim pidev ehitustraditsioon. Iga maja ehitatakse ümber eesõue, millesse sisenetakse värava kaudu. Keskne
alates kuueteistkümnendast sajandist ja mis tähendab seaduste kogumit, mis loodi Konstantinopolis aastatel 529-534 imperaator Justinianuse algatusel. See seaduste kogumik koosnes algselt kolmest, hiljem neljast distinktiivsest osast. 2 Corpus iuris civilis loodi Bütsantsi riigis ja polnud kunagi kehtiv täielikult kogu Läänes. Peale seda, kui Justinianus oli vallutanud osa Itaaliast, kehtestati koodeks 554 aastal Sanctio pragmatica nime all. Ainult Institutsioonid, Codex ja järgnevad keiserlikud õigusaktid tundusid olevat mõjukad läänes varasel keskajal, kus osa Rooma õigusest edastati läbi Epitome Justinianuseni. Mitmed Digesti käsikirjad, mis olid säilinud Itaalias avastati 11. sajandi lõpus Põhja-Itaaliast. Kadunud Digeste on umbes 600 ja välja ilmunud 1076 alates Bologna õigusteaduse õpingute uuest liinist.3 Kaasaegsete Rooma uuringute lähtepunktiks on Justinianuse kodifitseerimiskava, mille
kõik olid Rooma kodanikud neile hakati riigi kulul tasuta vilja jagama o orjad o naised isa, abikaasa, mõne muu meessugulase eestkoste all puudusid poliitilised õigused tähtsaim voorus truudus abikaasale · Avalikud mängud (vt lehelt) · Linnad o foorum linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus; omandas piduliku välisilme; naabrusesse rajati keiserlikud foorumid; ehitati hipodroome, amfiteatreid, teatreid. o palee tuleb Palatinuse nimest (Palatinuse künkale ehitati paleesid) o cloaca maxima - (ld k) suur äravoolukanal; kanalisatsioonisüsteem o term avalik saun; pakkus ka massaazi ja erootilisi teenuseid; raamatukogud ja lugemisruumid. o aatrium maja keskel olev siseõu, mis oli piiratud nelja seinaga igast küljest; igapäevase elu keskkoht
vastuseid ja jõudu enda seest, siis Taoism on kasutatud ka muid vahendeid enda ja ümbritseva kaitsmiseks. Amuletid Hani dünastia ajal hakkasid inimesed kaela või käe ümber amulette kandma. Need talismanid tähistasid tihti Taoismi jumalikustatud isikuid, nagu ,,Tormijumal" või ka Lao Zi. Amuletid pidid kaitsma kurjade vaimude eest ja neid ka eemale ajama või tapma, lisaks pidid need ka head õnne ja rõõmu tooma. Mündi pealis või legend oli üldjuhul samasuguse alatooniga nagu ka keiserlikud käsud ja dokumendid, näiteks algasid need sõnadega ,,austa seda käsku..." või ,,ruttu, ruttu, see on käsk...". Taoismi talismanide juures oli oluliseks osaks maagiline kirjutamine, mis sisaldas maagilisi taoismi märke ja retsepte. Kuid maagilist kirjutamist võisid mõista vaid taoismi preestrid, kuna kõigil ei võinud ju vaimude üle kontrolli olla. Toon mõningaid näiteid taoismi amulettidest, mille kirja on suudetud mõista.
suveniirimüüjatest. Keelatud linna minnes tulekski varuda kannatlikkust ja järjekindlust, sest vastasel juhul on teie kotid pungil suurt juhti Mao'd kujutavatest rinnamärkidest ja brozüüridest mis tutvustavad Hiina vaatamisväärsusi. Läbides järgmise, Ülima harmoonia värava, saabub külastaja Ülima harmoonia saali, Taihediani. See on arhitektuurses mõttes kogu palee väljapaistvaim ehitis, kus viidi omal ajal läbi kõik tähtsamad keiserlikud tseremooniad. Harmoonia hoidmise saalis peeti vastuvõtte ja korraldati keiserlikke eksameid. Kolme peasaali ümbritseb kokku 12 õue, mille majades elasid keisri lähedasemad alamad. Pisut põhjapool, Taevaliku puhtuse värava taga, paikneb palee, kus elas keiser. Ja kui sealt veel natuke aega kiviseid tänavaid mööda põhja poole kõndida, jõuab lõpuks keiserlikku aeda. Seal on mõnus hetkeks maha istuda, ja nautida kas tassikest teed või maitsvaid nuudleid
Circus Maximus Roomas. 4 võistkonda. Võistlejad olid orjad, kes üritasid ühiskonnas kõrgemat seisust saavutada. Peatükk 24 Rooma linn Linnas elas nii rikkaid kui vaeseid ja etniliselt oli see samuti kirev sisse rännanud oli inimesi kogu impeeriumist. Kõnekeeleks oli ladina keel. Keisririigi ajal töötati välja kindel linna planeering. Foorum sümboolne piduliku ilmega keskus. Selle naabrusse rajasid keisrid omanimelised väljakud keiserlikud foorumid. Hipodroomid, teatrid, amfiteatrid, triumfikaared (lubjamört!), obeliskid, kõigi jumalate tempel Panteon, paleed. Rajati kuivenduskanaleid, millest arenes välja kanalisatsioon. Käidi avalikes saunades, kus olid ka raamatukogu ja lugemisruumid. Hakati ehitama korruselamuid (tellised+lubjamört+betoon), kus puudus siiski kanalisatsioon. Majad olid ehitatud kiirustades lohakad ja ebaturvalised. Hakati rajama veejuhtmeid akvedukte, mis varustasid linnu joogiveega
Circus Maximus Roomas. 4 võistkonda. Võistlejad olid orjad, kes üritasid ühiskonnas kõrgemat seisust saavutada. Peatükk 24 Rooma linn Linnas elas nii rikkaid kui vaeseid ja etniliselt oli see samuti kirev sisse rännanud oli inimesi kogu impeeriumist. Kõnekeeleks oli ladina keel. Keisririigi ajal töötati välja kindel linna planeering. Foorum sümboolne piduliku ilmega keskus. Selle naabrusse rajasid keisrid omanimelised väljakud keiserlikud foorumid. Hipodroomid, teatrid, amfiteatrid, triumfikaared (lubjamört!), obeliskid, kõigi jumalate tempel Panteon, paleed. Rajati kuivenduskanaleid, millest arenes välja kanalisatsioon. Käidi avalikes saunades, kus olid ka raamatukogu ja lugemisruumid. Hakati ehitama korruselamuid (tellised+lubjamört+betoon), kus puudus siiski kanalisatsioon. Majad olid ehitatud kiirustades lohakad ja ebaturvalised. Hakati rajama veejuhtmeid akvedukte, mis varustasid linnu joogiveega
Lutherit kuigi ohtlikuks, kuid tasapisi selgus, et uus ketserlus võidab kõikjal pinda, misjärel katoliku kiriku pead asusid oma usku kaitsma. Mõlema poole leppimatus viis aga selleni, et katoliiklus kaotas Euroopast umbes poole, peamiselt põhjapoolsed alad. Trento kirikukogust alanud vastureformatsioon tõi kiriku rüppe tagasi küll Poola, Prantsusmaa ja mitmed Saksamaa alad, kuid katoliikluse taaskehtestamine kukkus lõplikult läbi Kolmekümneaastases sõjas, kus keiserlikud väed lüüa said ning katoliiklik Saksa-Rooma riik sisuliselt hävis. Paavstid keskendusid nüüdsest enam vaimulikele asjadele, ent jäid samas ka ilmalikeks vürstideks, mis tõmbas neid ikka Euroopa konfliktidesse. Napoleon I sõlmis esialgu paavstiga liidu, kuid seejärel kaotas Paavstiriigi ning liitis selle Itaalia kuningriigiga. Pärast Viini kongressi sai paavst oma riigi tagasi, kuid 1870. aastal liideti see lõplikult Itaaliaga
on vähe säilinud (Vaga 1999:111). Kuni keisririigi alguseni käis linnaehitus ilma kindla planeeringuta. Majad olid valdavalt puust või tellistest ning aeg-ajalt tuli ette laastavaid tulekahjusid, mis andis võimaluse uusi ja paremaid maju ehitada. Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt välja ehitama. Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Selle naabrusesse rajasid keisrid Caesar, Augustus ja Traianus veel omanimelised väljakud keiserlikud foorumid. Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. Varasematele templitele lisati uued, teiste seas ka kõigi jumalate tempel Panteon. Keisrid lasid endale püstitada triumfikaari ja obeliske. Palatinuse künkale kerkisid aga keisrite paleed (Kõiv 2006: 160). Suurejoonelist ehitustegevust arendati Julius Caesari ajal. Ta alustas uue foorumi ehitamist Venus Genetrixi templiga, ehitas uue amfiteatri, Basilica Julia ja laiendas suurt tsirkust (Circus
provintsidest. Suurlinnale omaselt elas lihtrahvas paljukorruselistes kortermajades (ld k insula saar, üürimaja) ja rikkad ühe- kuni kahekordsetes aatriumiga villades (ld k domus). Alates keisririigi ajast algas linna plaanipärane väljaehitamine. Olulisemad ehitised Rooma linnas olid: a) foorum ja selle lähistele rajatud keiserlikud foorumid- esindusväljakud koos neid ümbritsevate templite ja muude ühiskondlike hoonetega. b) Panteon- kõigi jumalate tempel; 2. saj algul rajatud antiikaja suurim kuppelehitis. c) kanalisatsioonisüsteem (ld k cloaca maxima suur äravoolukanal)- linna kanalisatsioon mille kaudu reoveed suunati kaudu Tiberi jõkke.
kuni 1,5 milj elanikku, lisaks roomlastele ja Itaalia elanikele elas seal sisserännanuid kõigist Rooma riigi provintsidest. Suurlinnale omaselt elas lihtrahvas paljukorruselistes kortermajades (ld k insula – saar, üürimaja) ja rikkad ühe- kuni kahekordsetes aatriumiga villades (ld k domus). Alates keisririigi ajast algas linna plaanipärane väljaehitamine. Olulisemad ehitised Rooma linnas olid: a) foorum ja selle lähistele rajatud keiserlikud foorumid- esindusväljakud koos neid ümbritsevate templite ja muude ühiskondlike hoonetega. b) Panteon- kõigi jumalate tempel; 2.saj algul rajatud antiikaja suurim kuppelehitis. c) kanalisatsioonisüsteem (ld k cloaca maxima – suur äravoolukanal)- linna kanalisatsioon mille kaudu reoveed suunati kaudu Tiberi jõkke. d) akveduktid (ld k aquaeductus – veejuhe)- kõrgele sillataolisele
kuni 1,5 milj elanikku, lisaks roomlastele ja Itaalia elanikele elas seal sisserännanuid kõigist Rooma riigi provintsidest. Suurlinnale omaselt elas lihtrahvas paljukorruselistes kortermajades (ld k insula saar, üürimaja) ja rikkad ühe- kuni kahekordsetes aatriumiga villades (ld k domus). Alates keisririigi ajast algas linna plaanipärane väljaehitamine. Olulisemad ehitised Rooma linnas olid: a) foorum ja selle lähistele rajatud keiserlikud foorumid- esindusväljakud koos neid ümbritsevate templite ja muude ühiskondlike hoonetega. b) Panteon- kõigi jumalate tempel; 2.saj algul rajatud antiikaja suurim kuppelehitis. c) kanalisatsioonisüsteem (ld k cloaca maxima suur äravoolukanal)- linna kanalisatsioon mille kaudu reoveed suunati kaudu Tiberi jõkke. d) akveduktid (ld k aquaeductus veejuhe)- kõrgele sillataolisele
Seal elas kuni 1,5 milj elanikku, lisaks roomlastele ja Itaalia elanikele elas seal sisserännanuid kõigist Rooma riigi provintsidest. Suurlinnale omaselt elas lihtrahvas paljukorruselistes kortermajades (ld k insula saar, üürimaja) ja rikkad ühe- kuni kahekordsetes aatriumiga villades (ld k domus). Alates keisririigi ajast algas linna plaanipärane väljaehitamine. Olulisemad ehitised Rooma linnas olid: a) foorum ja selle lähistele rajatud keiserlikud foorumid- esindusväljakud koos neid ümbritsevate templite ja muude ühiskondlike hoonetega. b) Panteon- kõigi jumalate tempel; 2.saj algul rajatud antiikaja suurim kuppelehitis. c) kanalisatsioonisüsteem (ld k cloaca maxima suur äravoolukanal)- linna kanalisatsioon mille kaudu reoveed suunati kaudu Tiberi jõkke. d) akveduktid (ld k aquaeductus veejuhe)- kõrgele sillataolisele kaaristule rajatud
13. Sajandil Taanis kuningavõimu langus, feodaalide iseseisvuse kasv. KUURVÜRSTID: Kuurvürstidele kuulus 13. Sajandist Saksamaal kuninga valimise õigus. Kuurvürstide kolleegiumi moodustasid algselt seitse kuurvürsti: Mainzi, Kölni, Trieri peapiiskop ning ilmalikest Tšehhi kuningas, Reini pfaltskrahv, Saksi hertsog ja Brandenburgi markkrahv. 1356 kinnitas Karl IV kuldbullaga kuurvürstide eesõigused. Kuurvürstidel oli keisrile nõuandmise õigus üldriklikes asjades, neile kuulusid keiserlikud õukonnaametid. Saksa-Rooma riigi likvideerimisega lakkas kuurvürstide kolleegium olemast. KULDBULLA: Sanktsioneeris 7 kuurvürsti ainuõiguse valida Saksa kuningat, kuurvürstide jagamatuse ja nende kuninglikud eesõigused, reguleeris maarahu ning keelas linnade liidud. Keiser tunnustas kuurvürstide täielikku poliitilist iseseisvust ja loobus vahelesegamisest vürstkondade siseasjadesse. : - -> Kinnitas kuurvürstide õiguse keisreid valida
vältimist. 1.2. Õigus elust antiikajal lokaalõiguseni. Sugukondade lagunemine viis sugukonnaõiguse kadumisele. Põhjus oli, et võim hakkas ha enam minema üle sugukondadelt keskvõimule. Inimene ise hakkas ennast rohkem samastama mitte enam sugukonna kui millegi suuremaga. Ühiskond kihistus. Ühiskond vajas uut tüüpi organisatsiooni, riiki. Arhailine riik arenes kahes suunas: despotism ja piiratud monarhia. Keiser Theodonius II ajal koguti kokku keiserlikud seadused, nii südnis Condex Theodisianus. Keiser Justianuse ajal tööd jätkuseid, sündis Corpus iuris civilis. Nii hakkas pikkamööda kaduma kasuistlikkus. Keskajal on põhjus trääkida lokaal e partikulaarõigusest. XVIII sajandist hakati kokku koguma sellised tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Saksamaa selle perioodi tuntum Sachenspiegel. Tegemist oli õiguse tunnetusallikaga. 1.3. Kodifikatsioonid ja valgustusajastu loomuõiguskoolkond.
Au sees on vana tasakaalu- poliitika ning rahvuslike huvide eiramine. Tagurlikku vaimu näitab Püha Liit. Idee väljakäijaks oli Aleksander I seaduslikud valitsejad pidid oma valitsemise rajama kristlikele alustele. Püha Liiduga ühinevad enamus Euroopa riike. See on isevalitsejate pol leping. Püha Liit oli suunatud rahvuslike ja liberaalsete püüete vastu. Sandarmipoliitika. Tagurlikeks tugipunktideks kujunevad keiserlikud Austria ja Venemaa. Oluliseks niiditõmbajaks on riigikantsler Metternich. Välispoliitikas kehtib Viini kongressi süsteem, kuid see hakka lagunema äärealadel. Esimeseks märgiks on Ladina-Ameerika iseseisvumne (1818 1824). Hispaania ei suuda kolooniaid hoida. Teiseks äärealaks on Balkan, kus levib rahvusaade Türgi ikke all. Oluliseks lagundajaks oli Venemaa, kes lammutab Türgi impeeriumi.
meevärvi, mitmevärvilise nagu must ja valge, must ja hall. Akita Et Akita on selline nagu ta täna on, on Jaapani sajandite pikkuse kasvatuse ja aretuse tulemus. Jaapani ajalugu, nii kirjalik kui ka suuline, kirjeldab Akitat kui ühte vanimaist kohalikest koera tugudest. Arvatakse, et Akitade eelkäijad saabusid Jaapanisse enne veel, kui Jaapani ja Euroopa mandrid üksteisest eraldusid. Sajandeid tagasi omasid neid iseseisvaid ja väärikaid koeri vaid Shogunid, Jaapani keiserlikud valitsejad. Akitade uhke olemuse tttu pakkus inimene neile koera jaoks erakordseid elamistingimusi, nagu oma maja ja teenijate olemasolu. Räägitakse lugusid Shogunist kes isegi pakkus oma koerale 530,000 m2 suurust maalappi. Kuuldatavasti oli Akitade omanikel spetsiaalne keel oma koertega knelemiseks, mida kutsuti "koera snadeks." Akitale, ja ka teistele Jaapani tugudele, omistatakse iseloomujooni, mida seostatakse hinge kontseptsiooni, kuulelikkuse, ustavuse ja julgusega.
Avalikud mängud Verised vaatemängud(gladiaatorite võitlused); amfiteatrid; tuntuim neist oli Colosseum Roomas; Hobukaarikute võidusõit hipodroomil(circus maximus); 5.Linnad ja ehituskunst Rooma linn Vahemere maade suurim linn; keisririigi hiilgeajal ulatus elanike arv ligi miljonini; elanike ühiskondlik ja varanduslik seisund oli väga erinev; ladina keel; majad olid valdaavalt puust või tellistest ning aeg-ajalt tuli ette laastavaid tulekahjusid; keiserlikud foorumid; ehitati välja hipodroomid; kerkisid amfiteatrid ja teatrid; pantenon; juba enne vabariigi algust hakati foorumi sillutamise käigus rajama kuivenduskanaleid, millest sajandite jooksul arenes välja suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem; avalikud käimlad; termid(ppuhkeautused,kümblusvõimalustele lisaks pakuti ka massazi ja erootilisi teenuseid;termides olid ka raamatukogud ja lugemisruumid; termides võisid käia ka vaesed) Korruselamud; Pompei
Ülikool). Kuurvürstid kuurvürstidele kuulus 13. sajandist Saksas kuninga valimise õigus. Kuurvürstide kolleegiumi moodustasid algselt seitse kuurvürsti: Mainzi, Kölni ja Trieri peapiiskop ning ilmalikest vürstidest Tsehhi kuningas, Reini pfaltskrahv, Saksi hertsog ja Brandenburgi markkrahv. 1356 kinnitas Karl IV kuldbullaga kuurvürstide eesõigused. Kuurvürstidel oli keisrile nõuandmise õigus üldriiklikes asjades, neile kuulusid keiserlikud õukonnaametid. Saksa-Rooma riigi likvideerimisega (1806) lakkas kuurvürstide kolleegium olemast. Kuldbulla - sanktsioneeris 7 kuurvürsti ainuõiguse valida Saksa kuningat (keisrit), kuurvürstide jagamatuse ja nende kuninglikud eesõigused, reguleeris maarahu ning keelas linnade liidud. Keiser tunnustas kuurvürstide täielikku poliitilist iseseisvust ja loobus vahelesegamisest vürstkondade siseasjusse. 1) kinnitas kuurvürstide õiguse keisreid valida
teenuseid ning sisaldasid kultuurihuviliste külastajatele ka raamatukogusid ja lugemisruume. Kuid maailmalinna pealinn nõudis muidki ühiskondlikke ehitusi. Varasema juhuslikku laadi ehitustegevus asendus keisrite ajal linna sihipärase väljaehitamise ja kaunistamisega. Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Selle naabrusesse rajasid Caesar, Augustus ja Traianus veel omanimelised väljakud – keiserlikud foorumid. Varasematele templitele lisandusid uued, muuhulgas ka kõigi jumalate tempel – Panteon. Linna kaunistasid keisrite auks püstitatud obeliskid ja triumfikaared. Linna ühe silmapaistvama ehitisena kerkis Palatinuse künkal keisrite palee. Kogu seda piltit äiendasid teatrid, hipodroomid ja amfiteatrid gladiaatorite võitluste korraldamiseks. Avalikud mängud Erinevalt kreeklastest ei pidanud roomlased eriti lugu spordist. Seevastu armastasid nad
Bütsantsi õiguse varasemal perioodil on tunnetatav platonismisi ja stotitsismi ideeline mõju. 4. Kristlus ja kanooniline õigus. Eristada tuleb kristlusest tulenevaid moraalseid seisukohti ja pühakirja otsest kasutamist seadustes. Mitmed seadused sisaldasid viiteid pühakirjale. Näit. CIC-is algavad nii Institutsioonid kui Codex keisri pöördumisega Jeesuse poole. Õigusallikad Keiserlikud Armukirjad, Nomokaanonid konstitutsioonid privileegid Mereseadus Sõjaväeseadus Maaharijate seadus Kodifitseeritud aktid Codex Theodosianus 438 Corpus Iuris Civilis
Välispoliitikas tasakaalupoliitika taaskehtestamine (rahvuslike huvide eiramine). Püha liit (1815): ajastu vaimse õhkkonna kujundaja. Venemaa, Austria ja Preisimaa jne. isevalitsejate omavaheline leping, mis ei olnud poliitiliselt siduv. Suunatud rahvuslike ja liberaalsete püüdluste (konstitutsiooni kehtestamise) vastu. Ajastu sandarmid ja tagurluse tugipunktid keiserlikud impeeriumid Venemaa ja Austria (Püha Saksa- Rooma keisririik oli likvideeritud 1806). Austria kantsler Matternich. Välispoliitikas kehtis Viini Kongressi süsteem: hakkas lagunema äärealadelt, mh Ladina-Ameerika iseseisvumine (1818-1824) ja Kreeka vabadussõda (1821-1829), Belgia (1830). Krimmi sõda 1853-56, kus Venemaa jäi üksi, tõestas, et Püha liidu vaim on surnud. Euroopa olulised revolutsiooni aastad: 1830 ja 1848
Kuurvürstid kuurvürstidele kuulus 13. sajandist Saksas kuninga valimise õigus. Kuurvürstide kolleegiumi moodustasid algselt seitse kuurvürsti: Mainzi, Kölni ja Trieri peapiiskop ning ilmalikest vürstidest Tsehhi kuningas, Reini pfaltskrahv, Saksi hertsog ja Brandenburgi markkrahv. 1356 kinnitas Karl IV kuldbullaga kuurvürstide eesõigused. Kuurvürstidel oli keisrile nõuandmise õigus üldriiklikes asjades, neile kuulusid keiserlikud õukonnaametid. Saksa-Rooma riigi likvideerimisega (1806) lakkas kuurvürstide kolleegium olemast. Kuldbulla - 1356. aasta kuldbulla oli Riigipäeva välja antud ürik(õigusliku sisuga, eriõigusi andev või kinnitav dokument). Riigipäev toimus Nürnbergis, seda juhatas Luksemburgi dünastiast keiser Karl IV. Ürik fikseeris rohkem kui neljasajaks aastaks Saksa-Rooma riigi põhiseadusliku struktuuri tähtsad aspektid. See nimetati kuldbullaks kuldse pitsati järgi, millega see köidetud oli
vabadust Habsburgide eest. Sellega liitusid hiljem teised kantonid ja tekkiski nn. Sveitsi riik. Itaalia Keisrivõim ja Itaalia Keisrid üritasid allutada Itaaliat ja taastada Rooma maailmariiki. Itaalia linn- ja väikeriigid olid kaubandusega jõukaks saanud ja soovisid iseseisvust. Roncaglia riigipäev 1158 Keiser Friedrich I Barbarossa nõuab, et iseseisvunud Itaalia linnriigid annaks tagasi riigilt hõivatud valdused ja õigused , pani linnadesse keiserlikud asehaldurid (maksukogujad). Linnriigid kaotasid omavalitsuse. Lombardia Liiga: Põhja-Itaalia linnriikide liit kaitseks Friedrich I-se eest 1167-1191 ja 1232-1237. Lombardia Liiga võitis keisrit ja saavutas iseseisvuse. 1191 läks liit laiali. 1226 tuli liiga taas kokku Friedrich II vastu, kes allutas selle 1237 Gvelfid ja gibelliinid. Itaalia poliitilised parteid 12-15 saj. Kujunesid välja 12. sajandil Konrad III Hohenstaufeni (teda kutsuti Waibilingiks) ja Baieri Heinrichi (Welf) vahelise
pikka aega Mandri-Euroopas nn isiklik süsteem (igal grupil oma süsteem). Ius scriptum aga oli tõeline õ, kuna oli fornaalselt määratletud ja lähtus riigist kui institutsioonist. Rooma õ on tähtis kirjutatud õ kontekstis, et mõista mandrieuroopalikku õ. Kultuuri. Rooma õ varasematel etappidel oli tegu süsteemiga, kus kirjutatud õ-l polnudki erilist tähtsust. (action- süsteem, hiljem kirjutatud õ).Keiser Theodosius II ajal keiserlikud seadused Codex Theodisianus 5s, CIC 6s. 3. s eKr formeerus antiikne jurisprudents. Rooma õ arenguetapid: eelklassikaline, varaklassikaline, kõrgklassikaline, hilisklassikaline. Gaiuse "institutions" on hilisk (institutsiooniline süsteem), Ulpiani liber singularis regularum (Ulpianuse tööd), Pauli sententatie, Fragmenta Vaticana, Lex Dei ehk Collatio legume Mosaicarum et Romanarum. 2. Justinianuse eesmärk CIC loomise põhjused/ eesmärgid: · õiguse ühtlustamine
paljud kuulsad arhitektid ja kujundajad. Võib nimetada ka hilisrenessansi alla kuuluvateks. Aiad asuvad Tiberi jõe ääres. Siin on näha kaks peatelge, mis lähtuvad paleest ja maastikust. Aiapoolse fassaadi ees avaneb õu, mille taustal oli purskkaevuga terrass. Teise korruse (piano nobile) kõrgusel paiknesid aiaekseeder ja "amfiteater", mujal aias ka saareaed, Isolotto. Palju boskette, mis on kujundatud labürintidena. Peateljel asus vabaõhuteater. See oli keiserlik park, kus toimusid ka keiserlikud pidustused. Tähelepanuväärsed on veel kaljudest välja kasvavad skulptuurid, maalingud grotis. Atraktsioonidest lilli puistav lõvi. Villa Gamberaia, Settignano (1610). Asub Firenzes Arno jõe kaldal. Villa paikneb töölisfarmide, enamasti oliiviistanduste regioonis. Looklev tee läbi linna üles villa juurde on ruumilise järgnevuse alguslõik, mis iseloomustab seda unikaalset hilisrenessansistiili. Olles lähenenud Villa Gamberaiale, avaneb kitsas tee ülal paremale otse enne tunnelit
annaabi.ee 
