ümbritsetud kanalite ja põiekeste süsteemist, ained liiguvad Glogi kompleksi ainete sorteerimine, töötlemine tsütoplasmavõrgustikust, ja pakkimine loomarakkudes on kümmekond Golgi kompleksi, taimerakkudes kuni sada lüsosoomid kehaomaste ainete lagundamine, surnud rakkude lagundamine ühekihilise membraaniga hulkraksetes, ümbritsetud põiekesed ja nad kudede lagundamine, sisaldavad mitmesuguseid võõra orgaanilise aine orgaanilisi aineid lagundavaid lagundamine,
Lipiidide metabolism inimkehas Põhiülesanded - Lipiidid annavad umbes kolmandiku toitelisest energiast o Rasvkoe TG annavad 83-87% inimkeha energiavajadusest - Rasvhapete ja regulaatormolekulide süntees o Eikossanoidid - Kehaomaste TG, liitlipiidide ja tsükliliste lipiidide süntees - Ketokehade süntees ja lõhustamine - Lipiidsarnaste biomolekulide süntees o Kolesterool, steroidid, vit D3, sapphapped - Vere lipoproteiinide süntees Milleks inimkeha kasutab rasvhappeid? - Metaboolse energia substraat - Pikaahelalised rasvhapped kasutuvad peamiselt kehaomaste TG sünteesiks ja TG-de tagavarade loomiseks adipotsüütides
• Sisemembraani sopistustes muundatakse toitainete lagundamisest saadud energia raku jaoks sobivaks; • Energia salvestatakse molekulidesse ja transporditakse kuhu vaja; Mitokondrite ülesanded • Rakkude varustamine energiaga Lüsosoomide iseloomustus • Rakuorganell; • Ühe mikromeetrise läbimõõduga Lüsosoomide ehitus • Ühekihilise membraaniga; • Põiekesed; • Sisaldavad mitmesuguseid orgaanilisi aineid lagundavaid ensüüme. Lüsosoomide ülesanded • Kehaomaste ainete lagundamine; • Surnud rakkude lagundamine hulkraksetes; • Kudede lagundamine; • Võõra orgaanilise aine lagundamine.
Varuainete ümberkujundamine ja säilitamine. Metabolism- kõik organismis toimuvad keemilised reaktsioonid kokku. Tagab organismi aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Assimilatsioon- organismi kõik sünteesireaktsioonid. Oluliseimad assimilatsiooniprotsessid organismis: Fotosüntees (ainult rohelistes taimedes!), DNA süntees, RNA süntees, Valgusüntees, Lipiidide ja sahhariidide süntees Dissimilatsioon- organismi kõik lagundamisreaktsioonid. Katabolism- kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine. Anabolism- vastuvõetud toiduainete spetsiifiliste kehaomaste ainete ehitamine. Autotroofid- organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineis ise. Heterotroofid- organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja nad ise orgaanilist ainet ei sünteesi. Termodünaamika I seadus ehk Energia jäävuse seadus- energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise ja kandub ühelt kehalt teisele.
38.Mida nimetatakse pinotsütoosiks? Vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel 39.Milline on fagotsütoosi tähtsus inimesele? Valge vereliblede hulka kuuluvad õgirakud hävitavad organismi tunginud kahjulikke baktereid ja viiruseid 40.Mida nimetatakse organellideks? Rakkudes kindlaid ülesandeid täitvad allüksused, raku jaoks sama, mis organ organismi jaoks 41.Ribosoomide ülesanded? Valkude sünteesimine 42.Lüsosoomide ülesanded? Kehaomaste ainete, surnud rakkude, kudede lagundamine 43.Mitokondrite ülesanded? Rakkude varustamine energiaga 44.Mis toimub mitokondri kristades? Muundatakse toitainete lagundamisest saadud energia raku jaoks sobivaks 45.Tsütoplasmavõrgustiku ülesanded? Selles toimub ainete rakusisene liikumine 46.Iseloomusta karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku? Sellele on kinnitunud ribosoomid 47.Karedapinnalise tsütoplasmavõrgustiku ülesanded? Valkude süntees
Seedimine Koostaja: Kristina Tepper PK 10 Tartu KHK Tartu 2011 Seedimine · Seedimine on toidu lõhustumisprotsess · TOIT - TOIDUAINED on enamasti taimse või loomse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks · TOITAINED on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab kehaomaste ainete sünteesiks ja energia saamiseks TOITAINED Makrotoitained Mikrotoitained Valgud Vitamiinid Lipiidid Mineraalained Süsivesikud Vesi Seedekulg · Seedimine toimub seedekulglas, mille osadeks on: Ø Suu Ø Neel Ø Söögitoru Ø Magu Ø Kaksteistsõrmiksool Ø Peensool Ø Jämesool Ø Pärasool Ø Pärak Seedenäärmed ·
· Vastavus vajadustele- tähendab et toit peab kindlustama elutegevuseks vajaliku toiduenergia ning varustama organismi tarvilike toitainetega. · Mitmekesisus- tähendab et mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete saamine. Toitained Toitained on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad vere kaudu organismi ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Toitained on: makro ja mikrotoitained · Valgud · Rasvad · Süsivesikud · Vitamiinid · Rasvad · Mineraalained · Vesi Makrotoitained: valgud rasvad süsivesikud vesi (mõõdetakse kümnetes või sadades grammides) Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalained ( mõõdetakse milli või mikrogrammides) Päevasest koguenergiast peaks andma:
Vett sisaldavad biovedelikud tagavad organismisisese ainete transpordi. Inimeses toimub see peamiselt vere- ja lümfiringe abil. Organismi tasandil ilmneb samuti vee struktuurne funktsioon, mis avaldub kehavormide säilitamises. Veerikkas limaskeskkonnas toimub inimesel viljastumine. Ka inimese embrüonaalne areng toimub vesikeskkonnas, mille moodustab vesikest ehk amnion. Lahustina on vesi inimorganismi jaoks asendamatu. Ainult vesikeskkonnas saab toimuda seedimine, imendumine ning kehaomaste orgaaniliste ainete süntees ja lõhustumine. Kasutatud kirjandus: "Looduslik vesi ja hämmastavad imeveed". "Inimese füsioloogia ja anatoomia". www.arst .ee www.inimene.ee
ümbertöötlemine ja edasi saatmine Lüsosoomid rakule mittevajalike ainete ja osakeste lagundamine ja taaskasutamine Mitokonder energia süntees Tsütoskelett aitab hoida raku kuju, koosneb valguniitidest. Metabolism aine- ja energiavahetus Assimilatsioon organismi kõik sünteesireaktsioonid Dissimilatsioon organismi kõik lagundamisreaktsioonid Anabolism vastuvõetud toitainetest spetsiifiliste kehaomaste ainete ehitamine Katabolism kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine Lähteained sünteesitakse ise või saadakse väliskeskkonnas - Orgaanilised ained - Anorgaanilised ained - Keemilised elemendid (h,c,o,n,p,s) Energia - Päikeseenergia (väliskeskkonnast) - Keemiline energia (toit) ATP - Energia kanda - Transopordimolekul NAD - Tarnspordib vesinikke
töötleb ümber ribosoomides sünteesitud valke. Osaleb rakumembraani ja taimerakkude kesta moodustamises. Lüsosoom Ühekihilise Kehaomaste ainete Rakus on neid mitu membraaniga lagundamine, surnud tükki. ümbritsetud põiekesed. rakkude lagundamine Sisaldavad mitmeid hulkraksetes, kudede orgaanilisi aineid lagundamine. ( emaga lagundavaid ensüüme. taandareng sünnitusel). Tsütoplasma Geelisarnane aine. Tagab toitainete
töötleb ümber ribosoomides membraaniga. Kanalites toimub sünteesitud valke ning osaleb ainete vastuvõtmine ja rakumebraani ja taimerakkude ümbertöötlemine, põiekesed kesta moodustamises. Valkude trantspordivad sorteeritud ja lõplik töötlemine. pakitud ühendeid. Lüsosoom Kehaomaste ainete Ühekihilise membraaniga lagundamine, surnud rakkude ümbritsetud põiekesed ning lagundamine hulkraksetes, sisaldavad mitmesuguseid kudede lagundamine. orgaanilisi aineid lagundavaid Mittevajalike ainete ensüüme. lõhustamine. Tsütoplasma Seob rakuorganellid ja Rakku täitev geelitaoline aine,
eukarüootse raku tsütoplasmas. Moodustab tsisterne ja paunakesi. Osaleb metabolismis, st sünteesi ja detoksikatsioonireaktsioonides (maksarakkudes), st seal paiknevad vajalikud ensüümid. Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane Lüsosoomid - Rakule mittevajalike ainete ja osakeste lagundamine ja taaskasutamine. Ühekordse membraaniga põieke raku sisekeskkonnas. Sisaldab lagundamiseks vajalikke ensüüme. Kehaomaste ainete lagundamine: Surnud rakkude lagundamine hulkraksetes. Kudede lagundamine (emaka taandareng sünnitusel, konnakullese saba taandareng, putukavastse kudede täielik lagundamine nuku staadiumis) Võõra orgaanilise aine lagundamine: Rakusisene seedimine ainuraksetel. Rakku sattunud võõra orgaanilise aine lagundamine. Rakule mittevajalike ainete lagundamine Tsütoskelett - Valguniitidest võrgustik raku sees. Aitab hoida raku kuju. Võimaldab rakul liikuda. Hoiab paigal rakuorganellid.
olevat biomaterjali ja kulutab tarbetult lisaenergiat. Kõigile kolmele ainele laneb kindel arv protsente organismi energiavajadusest, mida on vaja keha vajaduste lahendamiseks ja korralikuks töötamiseks. 4. Vee biofunktsioonid kehas. Täiskasvanud inimesel moodustab kehakaalust vesi umbes 65%. Ilma veeta suudab inimene vastu pidada kõige rohkem 12 päeva. Vesikeskkonnas toimub seedumine, imendumine, kehaomaste ainete teke/lõhustumine. Vesi tagab stabiilse rakusisu (kindlustab rõhu abil raku kuju) ja tal on termoregulatoorne toime (kaitseb rakke ülekuumenemise eest) osaleb normaalse kehatemperatuuri hoidmises (higistamine) ja osaleb kehavormide säilitamises (väikeste laste veerikkad koed tagavad sileda naha, vee vähenemine vanas eas põhjustab kortsude tekke). Vesi (pisarad, sülg) uhub ära ja lahjendab ärritavaid aineid. Ka viljastumine ja loote arenemine toimub veerikkas keskkonnas.
Põhjustab enamasti suitsetamine. Astma- hingamisteede põletikuline haigus, mille korral tekib erinevate ärritajate mõjul hingamisteede ahenemine ja hingamise raskenemine. AINE JA ENERGIAVAHETUSE FÜSIOLOOGIA Ainevahetuse e metabolismi all mõistetakse neid protsess, kus elusorganismid bioloogilise oksüdatsiooni kaigus muudavad toitainetesegu( valkude , lipiidide ja süsivesikutega) saadavat energiat elutegevuseks vajalikeks energiallikateks. Anabolism-vastuvõetud toitainetest kehaomaste ainete ülesehitamine Katabolism-kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine. Otsene e direktne kalorimeetria on meetod, kus organismi energiakulu leitakse eraldunud soojushulga mõõtmisel kalorimeetri abil( soojusisolatsiooniga ruum). Kaudne e indirektne mõõtmine kalorimeetsia põhinev organismis poolt kasutatud hapniku hulga mõõtmisel . Hapniku soojusväärtus( hap iku kaloriekvivalent)- suurus, mis näitab kui palju vabaned
Esineb suur ehk kehavereringe ja vike ehk kopsuvereringe. Toiduainete peenestamine, toitainete lhustamine, toitainete imendumine seedetraktis. Pidev energiavajadus. Rakuhingamisel toimub lhustumissaaduste dissimilatsioon energia saamiseks. Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel. Organismis on stabiilne sisekeskkond ja psiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ja organismi talitluste ja homostaasi neuraalne ja homoraalne regulatsioon. Biosnteesiprotsesside kigus kehaomaste ainete valmistamine. Jlainete (uriini) eritusprotsessid neerudes. Info saamine vliskeskkonnast meeleelundite vahendusel. Ajutegevus. Krgem nrvitalitlus. Inimene organism on kui isereguleeruv ssteem. Organism on terviklik ssteem- kik elundkonnad on omavahel seotud. Organismi talitlused toimuvad rtmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell snkroniseerib elundkondade talitlust peva rtmiga. 3.)Inimesele iseloomulikud tunnused: Suur aju, millel on hsti arenenud ajukoor
SEEDIMINE on toidu lõhustumisprotsess · TOIT - TOIDUAINED on enamasti taimse või loomse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks · TOITAINED on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab kehaomaste ainete sünteesiks ja energia saamiseks TOITAINED Makrotoitained Mikrotoitained valgud vitamiinid lipiidid mineraalained süsivesikud vesi SEEDIMINE TOIMUB SEEDEKULGLAS, MILLE OSADEKS ON : SUU NEEL SÖÖGITORU MAGU KAKSTEISTSÕRMIKSOOL PEENSOOL JÄMESOOL PÄRASOOL PÄRAK Seedimisest võtavad osa SEEDENÄÄRMED
Koostanud: Kerli Lek, 011K 2010 Sisu ülevaade: Mis on toitained ja kuidas nad jagunevad? Milliseid toitaineid inimene vajab? Kus leidub erinevaid toitaineid? Milleks organism kasutab erinevaid toitaineid? Mis juhtub kui organism saab üht toitainet liiga vähe või palju? Kuidas säilitada toitaineid toiduvalmistamisel? Mis on toitained ja kuidas nad jagunevad? Toitained on toiduaine koostisosad, mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Toitained jaotatakse: · Makrotoitained mida vajame päevas kümnetes või sadades grammides (süsivesikud, rasvad valgud ja vesi) ja on vajalikud energia tootmiseks ning kasvuks. · Mikrotoitained mida vajame päevas milli- või mikrogrammides (vitamiinid ja mineraalained) ja on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses, ensüümide ja hormoonide koostises.
7. Golgi kompleks – sisemine logistika. Rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine, ladustamine, ümbertöötlemine ja edasisaatmine. Sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine. Rakumembraani ja rakukesta moodustamine. 8. Lüsoom – jäätmed. Rakule mittevajalike ainete ja osakeste lagundamine ja taaskasutamine. Ühekordse membraaniga põieke raku sisekeskkonnas. Sisaldab lagundamiseks vajalikke ensüüme. Kehaomaste ainete lagundamine: surnud rakkude lagundamine hulkraksetes ja kudede lagundamine (emaka taandareng sünnitusel, konnakullese saba taandareng, putukavastse kudede täielik lagundamine nuku staadiumis) 9. Rakumembraan – 2 kihti ja koosneb fosfolipipiidest. Kaitseb rakku välismõjude eest 10. Rakutuuma membraan 11. Tsütoskelett - valguniitidest võrgustik raku sees. Aitab hoida raku kuju, võimaldab rakul liikuda ja hoiab paigal rakuorganellid. 12
talitlushäired. 5. Inimene saab vajalike orgaanilisi aineid toidust saadavatest vitamiinidest. 6. Hüdrofoobne aine, mis vee molekulidega ei seostu ja vees ei lahustu (õlid). Hüdrofiilne aine, mis lahustub vees (sool, suhkur). Aine, mis vees ei lahustu, kuid seostub vee molekulidega ja märgub (tselluloos). 7. Vee ülesanded organismis: · Molekulaarne tasand: ainult vesikeskkonnas saab toimuda seedimine, imendumine ning kehaomaste orgaaniliste ainete süntees ja lõhustumine. · Raku tasand: vesi ja vees lahustund soolad tagavad rakkude siserõhu. Vesi, hea soojusjuhtivusega kaitseb rakke ülekuumenemise eest. Rakkudes leiduv veerikas tsütoplasma on ainevahetuskeskkonnaks ja tagab ainetesisese transpordi. · Organismi tasand: 1) kaitse ülekuumenemise eest: loomorganismidel higistamine, taimedel vee aurumine. 2) vedelike ringlus organismis: loomadel veri ja lümf, taimedel tõusva ja laskuva
oksüdatsiooni käigus muudavad toitainetega (valkude, lipiidide ja süsivesikutsega) saadavat energiat elutegevuseks vajalikeks energialiikideks. Ainevahetuses vabanevat energiat kasutatakse nii raku struktuuride loomiseks ja säilitamiseks kui ka raku spetsiifiliste funktsioonide tagamiseks (st on eristatavad ehituslikud ja energeetilised funktsioonid). See on kahe prtotsessi anabolismi ja katabolismi tasakaal. Anabolism vastuvõetud toitainetest kehaomaste ainete ülesehitamine. Katabolism kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine. 11. Ainevahetuse määramise meetodid? Aine- ja energiavahetuse mõõdikuks on energiavahetus. Ainevahtuse taset saab mõõta otseselt ka kaudselt. Otseselt e direktselt mõõdetakse hea soojusisolatsiooniga ruumis asuva katseisiku äraantavat soojust mõõdetakse ruumis paiknevatest radiaatoritest läbi voolava vee temperatuuri erinevuste kaudu. Ruumi
Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid. 4. Toitained, toiduained. Toiduained on toiduks kasutatavad ained või ainesegud, kas loomse (liha, munad, piim), taimse (köögiviljad, puuviljad, pähklid) või mineraalse päritoluga (näiteks keedusool). Toitained on toiduaine koostisosad, mis vabanevad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Toitainete otstarve on katta organismi energia kulu, tagada ainevahetus ja kasv ning keharakkude uuenemine. Toitaineid liigitatakse vastavalt päevas vajatavale kogusele, saamisviisile ( looduslikud, töödeldud), keemilisele ehitusele (orgaanilised, anorgaanilised ühendid) ja asendatavusele (asendamatud, asendatavad). Toitained jagunevad makro- ja mikrotoitaineteks. 5. Valkude tähtsus.
korda. Toimub kaks järjestikust jagunemist, mille tulemusena moodustub neli tütarrakku. Toimub sugurakkude arenemise käigus Vajalik, et sugulisel paljunemisel kromosoomide arv viljastumise tulemusena ei kahekordistuks, säiliks liigiomane kromosoomide ar Metabolism kõik organismis toimuvad keemilised reaktsioonid kokku Assimilatsioon organismi kõik sünteesireaktsioonid Dissimilatsioon organismi kõik lagundamisreaktsioonid Katabolism kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine Anabolism vastuvõetud toitainetest spetsiifiliste kehaomaste ainete ehitamine Autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise Heterotroofid organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi Termodünaamika I seadus (Energia jäävuse seadus) energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele
korda. Toimub kaks järjestikust jagunemist, mille tulemusena moodustub neli tütarrakku. Toimub sugurakkude arenemise käigus Vajalik, et sugulisel paljunemisel kromosoomide arv viljastumise tulemusena ei kahekordistuks, säiliks liigiomane kromosoomide ar Metabolism kõik organismis toimuvad keemilised reaktsioonid kokku Assimilatsioon organismi kõik sünteesireaktsioonid Dissimilatsioon organismi kõik lagundamisreaktsioonid Katabolism kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine Anabolism vastuvõetud toitainetest spetsiifiliste kehaomaste ainete ehitamine Autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise Heterotroofid organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi Termodünaamika I seadus (Energia jäävuse seadus) energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele
*Vanusest- mida noorem seda kiirem *Keha temperatuurist- mida madalam seda aeglasem *Toitainete hulgast- halb on nii toitainete puudus kui ka üleküllus Kui on puudus siis hakkab organism kasutama kehasse talletunud toitainete varusid. (Kõige rohkem talletatakse rasvu, vähesel määral süsivesikuid. Valkude erilist tagavara inimesel pole, seda ei saa ka asendada. Valkude puudus organismile on ohtlik) Kuidas organism mõjutab ainevahetuse kiirust? *Energiavahetuse abil-kehaomaste ühendite süntees osutub võimalikus siis, kui lõhustumisprotsessides on piisavalt energiat vabanenud. *Toidust- Kui organism ei saa pikemat aega toitu, saavutavad organismis ülekaalu lõhustumisprotsessid ja süntees aeglustub. *Ensüümide kaudu- kui muuta organismis ensüümide hulka või ensüümide aktiivsust suurendades või vähendades SEEDEELUNDKOND Seedeelundkond on läbi inimese keha kulgev kanal, mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga.
Süsivesikud 7 Vitamiinid 8 Mineraalained 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Toiduained on tooted, mida inimene kasutab toiduks ning on võimeline seedima. Toiduained on taimsed või loomsed saadused. Toitained on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab kehaomaste ainete sünteesiks ning samuti energeetilistel eesmärkidel. Toitained on süsivesikud, lipiidid, vesi, valgud, vitamiinid, mineraalained. Toitainete põhiülesanne on inimorganismi talitluse tagamine ratsionaalse toitumisega. Inimkonna ajaloo vältel on toidu valik ja koostis oluliselt muutunud. Enamik toiduained on looduslikud – kas taimsed või loomsed ning neid võime süüa töötletama ja töödeltud. Esmavajalikke toiduaineid peame sööga iga päev
torujas Tsütoplasmavõrgustik – Karedapinnalisel: valkude süntees ribosoomides, sünteesitud valkude kogumine ja transport. Siledapinnalisel: süsivesikute ja lipiidide süntees, sünteesitud süsivesikute ja lipiidide kogumine ja transport Golgi kompleks – võtab vastu, töötleb, ladustab ja saadab edasi rakus sünteesitud aineid, sorteerib, pakib ja töötleb ümber ribosoomides sünteesitud valke ning osaleb rakumembraani moodustamises Lüsosoomid – ühekihilised põiekesed. Kehaomaste ainete lagundamine, surnud rakkude lagundamine hulkraksetes, kudede lagundamine, rakku sattunud võõra orgaanilise aine ja rakule mittevajalike ainete lagundamine Tsütoplasma- geelitaoline vedelik, mille sees paiknevad rakuorganellid – seob rakuorganellid ja rakutuuma ühtseks tervikuks, sisaldab raku jaoks elutähtsaid aineid, toimub aminohapete süntees, paiknevad raku rasvade ja glükoosivaru Tsütoskelett – valguniitidest koosnev võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi- ja
rakumembraani ja taimerakkude kesta moodustamises. Ehitus: koosneb membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste süsteemist. Kanalites toimub ainete vastuvõtmine ja ümbertöötlemine, põiekesed transpordivad sorteeritud ja pakitud ühendeid. Ained tulevad siia tsütoplasmavõrgustikust. Lüsosoom - u ühe mikromeetrise läbimõõduga ühekihilise membraaniga põiekesed, mis sisaldavad mitmesuguseid orgaanilisi aineid lõhustavaid ensüüme. Ülesanded: kehaomaste ainete lagundamine, surnud rakkude lagundamine hulkraksetes, kudede lagundamine. Rakule mittevajalike ainete lagundamine. Tsütoplasma - rakku täitev geeli sarnane aine, milles paiknevad kõik rakuorganellid. Koosneb veest ja vees lahustunud orgaanilistes ja anorgaanilistest ainetest. Ülesanded: seob rakuorganellid ja raku tuuma ühtseks tervikuks ning tagab nende koostöö, ta sisaldab raku elutegevuseks vajalikke aineid, tagab toitainete laialikandmise rakus, on
Antikeha Antikeha e. Immunoglobuliin (Ig) on valk. Need molekulid moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Antikeha on kindla antigeeni toimel organismis toodetud spetsiaalne immuunsüsteemi valk (glükoproteiin), mis reageerib teda esilekutsunud antigeeniga. Antikehad tekivad vastusena antigeenide tungimisele organismi ning nende ülesandeks on võidelda nimetatud sissetungijatega. Vahel, kui organismi normaalne talitlus on miskipärast häiritud, võib see produtseerida antikehi ka kehaomaste ainete vastu, siis nimetatakse neid autoantikehadeks ja selle protsessi poolt põhjustatud haigusi autoimmuunhaigusteks. Nende peamine ülesanne on seonduda antigeeniga. Antikehi toodetakse kindlat tüüpi küpsetes valgevererakkudes B-lümfotsüütides (plasmarakkudes). Iga individuaalne B-rakk omab täiesti kindlat, unikaalse spetsiifikaga antikeha. (See on saavutatud sellega, et B-lümfotsüütide diferentseerumise ajal kombineeruvad omavahel erinevad geenide segmendid.
Toit-Toiduaine või toiduainete segu, mis on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul Toiduaine-Taimne või loomne (üksikutel juhtudel ka mineraalse päritoluga) saadus või toode, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida Toitaine-Toidu koostisosa, mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesimiseks, energia tootmiseks, aga ka struktuursetel, katalüütilistel ning regulatoorsetel eesmärkidel Makrotoitained-Valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi Mikrotoitained-Vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid Toidulisand-Toit, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitaineliste või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks
Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehema, K. Zilmer. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu 2006 V e s i H2 O Kõikide biosüsteemide eksisteerimine vajab vett. Vesi on sobivam lahusti elussüsteemides (on eluks sobivatel temperatuuridel vedelas olekus). Vesi on biokeemiliselt võttes toitaine, mis on vajalik paljudeks ensüümreaktsioonides kas osalejana või siis keskkonnana Teisalt on kõikide biosüsteemide eksisteerimine lahutamatult seotud veega. Toidu seedimine, kehaomaste ainete sünteesid, biomolekulide katabolism, metabolismilõpp- produktide väljutamine, kehatemperatuuri regulatsioon ja ainete transport organismis on võimalikud veemolekulide osalusel. Elusrakkude ja organismi elutalitlus on veeta mõeldamatu. Organismi hingamine, toidu seedimine, kehaomaste ainete sünteesid, biomolekulide katabolism, metabolismi lõpp- produktide väljutamine, kehatemperatuuri regulatsioon, ainete transport organismis on võimalikud tänu veemolekulide osalusele
(trombotsüütidest). Täiskasvanutel moodustab veri umbes 6-8% kehamassist. Seega on täiskasvanute vere maht 4-6 l. Veri transpordib hapnikku kopsudest hingatavatele kudedele ja süsihappegaasi nendest kopsudesse. · Veri toimetab toitaineid nende imendumise või ladestumise kohtadest sinna, kus nad ära tarvitatakse. Sealt toob veri metaboliite erituselunditesse või nende edasise ära kasutamise paikadesse. · Veri on kehaomaste toimeainete transportijaks, võtab nad nende moodustumis- ja salvestuskohtadest kaasa ja toimetab nende spetsiifilise toimimise kohtadesse. · Tänu vee, vere peamise koostisosa suurele soojusmahtuvusele jaotab veri ainevahetuses tekkinud soojust ning annab selle hingamiselundite ja keha välispinna kaudu ära ümbrusele. Kaitsefunktsioon Organismi võime sissetunginud võõrkehi ja haigusetekitajaid kahjutuks muuta on eelkõige seotud valgete verelibledega.
võrdsed. · Positiivne- organismi tulnud lämmastiku hulk ületab organismist väljunud lämmastikuhulga (kehaliselt töölt taastumine) · Negatiivne- organismist väljunud lämmastiku hulk ületab organismi tulnud lämmastiku hulga. (kehalisel tööl dissimilatsioon on suurem kui assimilatsioon) Vee ainevahetus Vesikeskkonnas toimub seedumine, imendumine, kehaomaste ainete teke/lõhustumine. Vesi on paljudes reaktsioonides üks lähteaine. Vesi loob stabiilse raku sisekeskkonna: kindlustab rakusisese rõhu abil raku kuju. Tal on termoregulatoorne toime. Liigestes leiduv liigesevõie vähendab nende liikumisel tekkivat hõõrdumist. Looteveedelik kaitseb loodet termiliste ja mehaaniliste mõjutuste eest. DEHÜDRATSIOON-vee sisalduse langus. HÜPERHÜDRATSIOON-veesisaldusetõus.
tagatud harjutuste jõukohasus ja hea enesetunne. 5. Kui sul on halb rüht ja nõrk selg, siis alusta pigem koduvõimlemisega enne kui lülitud terviseklubi aeroobikatundidesse. Võimle pigem iga päev, mitte üks kord nädalas ja korraga palju. 6. Soorita harjutusi muusika saatel. Harjutuste terapeutilisele (ravivale) toimele lisandub muusika terapeutiline toime. 7. Kehalisel tegevusel suureneb vereplasma endorfiini sisaldus ning see toob kaasa meeleolu tõusu. Valu tingimustes on kehaomaste opiaatide tootmine vähenenud. 8. Rühiharjutusi tuleb sooritada aeglases tempos, sest nõrgad lihasd ei suuda kiires tempos tööd teha. 9. Väldi kindlasti harjutusi, mis koormavad liialt sinu selga. Lülidevahelised liigesed on ülepinge suhtes kõige tundlikumad. 10. Algul tuleb treenide seljalihaste vastupidavust ja seejärel jõudu. 11. Alusta staatilistest harjutustest ehk harjutustega, mis nõuavad asendi hoidmist (20-30sek.)
Selle käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid- sahhariidid, lipiidi, valgud jne. Selleks vajatakse lähteaineid ja täiendavat energiat. Olulised assimilatsiooniprotsessid on: fotosüntees, DNA süntees, RNA süntees, valgu süntees. 2. Dissimilatsioon organismi lagundamisprotsessid. Orgaanilised ühendid lagundatakse ensüümide abil molekulideks. Kaasneb energia vabanemine. Energia talletatakse ATP-s. Metabolismil on kaks poolt: 1. Anabolism vastuvõetud toitainetest kehaomaste ainete ehitamine. 2. Katabolism kehaomaste ainete või toitainete lammutamine. Autotroofid rohelised taimed, bakterid. Sünteesivad ise eluks vajalikke orgaanilisi aineid. Kasutavad selleks anorgaanilisi ühendeid. Jagunevad: 1. Kemosünteesijad kasutavad redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. 2. Fotosünteesijad kasutavad valgusenergiat. Heterotroofid ei sünteesi ise orgaanilisi aineid, vaid saavad need väliskeskkonnast
o Hormoon väljutatakse organismis ja mõjumiseks rakule peab olema spetsiifilisi struktuure retseptorid o NS juhi signaali vahetult mõjutatava organi juurde o Samuti on erinevus mõju Kestuses hormoonide mõju ilmnemine võtab enamasti kauem aega ja see kestab kauem kui NS'i mõju. o Organimidele on ohtlikud paljud hormoonisarnased ained, mida nad saavad keskkonnast peamiselt toiduga o Nende ainete ehitus on tihti kehaomaste hormoonidega sarnased DIOKSIINID o Kõige ohtlikumad on dioksiinid, mis mõjutavad meid juba imeväikestes kogustes o Need on võimelised mõjutama rakkude kasvu ja põhjustama arenguhäireid ning kasvajate teket o Ei suudeta lagundada dioksiine ning nende ainete sisaldus toiduahelas kasvab pidevalt o Kõige rohkem kannatavad rinnapiimatoidul imikud, kes asuvad toiduahela tipus
Samuti võib ühes rakus sisalduda teine rakk (mida nimetatakse siis tavaliselt organelliks). Metabolism kõik organismis toimuvad keemilised reaktsioonid kokku Tagab organismi aine ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga · Assimilatsioon organismi kõik sünteesireaktsioonid · Dissimilatsioon organismi kõik lagundamisreaktsioonid Metabolismil on kaks poolt: · Anabolism vastuvõetud toitainetest spetsiifiliste kehaomaste ainete ehitamine · Katabolism kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine Oluliseimad assimilatsiooniprotsessid organismis: · Fotosüntees (ainult rohelistes taimedes!) · DNA süntees · RNA süntees · Valgusüntees · Lipiidide ja sahhariidide süntees Autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise
Autotroofid. Heterotroofid. Termodünaamika I seadus. Eksotermiline ja endotermiline reaktsioon. Redoksreaktsioonid. Energia saamine ja kasutamine rakkudes. Metabolism - kõik organismis toimuvad keemilised reaktsioonid kokku. Tagab organismi aine- ja energiavahetuse keskkonnaga. Assimilatsioon - kõik sünteesireaktsioonid. Dissimilatsioon - kõik lagundamisreaktsioonid. Metabolismil 2 poolt: Anabolism - vastuvõetud toitainetest spetsiifiliste kehaomaste ainete ehitamine. Katabolism - kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine. Lähteained - sünteesitakse ise või saadakse väliskeskkonnast: orgaanilised ained (lipiidid, valgud jne); anorgaanilised ained (CO2 jne); keemilised elemendid (C, P, jne). Energia: päikeseenergia ja keemiline energia. Autotroofid - sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise. Kasutavad selleks anorgaanilisi ühendeid (rohelised taimed, protistid).
Illustratisoon: Taldrikureegli foto või joonis 2.3. Toitained ja toidu energeetiline väärtus Toit on kõik see, mida sööme, see on esmatingimuseks meie eksistentsile, kasvule ja soo jätkamisele. Toiduained on toiduks kasutatavad ained või ainesegud, kas loomse (liha, munad, piim), taimse (köögiviljad, puuviljad, pähklid) või mineraalse päritoluga (näiteks keedusool). Toitained on toiduaine koostisosad, mis vabanevad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Toitainete otstarve on katta organismi energia kulu, tagada ainevahetus ja kasv ning keharakkude uuenemine. Toitaineid liigitatakse vastavalt päevas vajatavale kogusele, saamisviisile ( looduslikud, töödeldud), keemilisele ehitusele (orgaanilised, anorgaanilised ühendid) ja asendatavusele (asendamatud, asendatavad). Toitained jagunevad makro- ja mikrotoitaineteks.
24.Miks kasutab organism esmase energiaallikana süsivesikuid? Neid kasutavad kõik keha rakud. Lihased suudavad toota süsivesikutest energiat ka ilma hapniku osavõtuta. Sama hulga energia kättesaamiseks kulub vähem hapnikku. 25.Vee- ja mineraalainete ainevahetus. Täiskasvanu inimkeha kaalust 60...65% moodustab vesi. Tavatingimustes ei ela inimene veeta mitte kauem kui 6...12 päeva. Vesi on makrotoitaine. Ta on aga universaallahusti. Vesikeskkonnas toimub seedumine, imendumine, kehaomaste ainete teke/lõhustumine. Vesi on paljudes reaktsioonides üks lähteaine. Vesi loob stabiilse raku sisekeskkonna: kindlustab rakusisese rõhu abil raku kuju. Veel on termoregulatoorne toime. Vesi osaleb kehavormide säilitamises. Liigestes leiduv veerikas liigesevõie vähendab nende liikumisel tekkivat hõõrdumist. Lootevesi kaitseb loodet termiliste ja mehhaaniliste mõjutuste eest. *Na, K - elusate rakkude ja koevedelike koostisosad, roll osmootse rõhu säilitamisel ja
Kui korra endale peamised toitumise põhitõed selgeks teha, ei pea toitumisele mõtlemiseks kulutama päeva jooksul kuigi palju aega! 2 2. AINEVAHETUSEST e. METABOLISMIST Inimese organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas väliskeskkonnast või sünteesivad ise (taimed). Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Energia saamiseks ongi vaja süüa. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon sünteesiprotsessid (vaja energiat, ainet, ensüüme). Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust).
Metabolism e ainevahetus on biokeemiliste muutuste võrgustik, mis on organismi elu aluseks. Metabolism hõlmab seedimist, imendumist, , rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lõpp-produktide eritumist, ühtlasi on ta katabolismi ja anabolismi integratsioon. Metabolismi soodustab metaboolsete radade võrgustik. Metabolimi põhifunktsioonid: Energia omastamine väliskeskkonnast toitainete vormis Toitainete omastamine, lõhustamine ja kasutamine kehaomaste biomolekulide sünteesiks Senestseensete biomolekulide lammutamine Lõpp-produktide väljutamine Organismi sattuvate ksenibiootikumide(ka ravimite) detoksikatsioon ja väljutamine Katabolism e dissimilatsiooon on suurte molekulide lahundamine väiksemateks, vabaneb energia. Aeroobne katabolism: makrotoitainete ja senstsentsete biomolekulide lõhustumine monomeerideks/ehitusüksusteks
dissimilatsiooniprotsessid Metabolism e ainevahetus- organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse. Metabolism hõlmab seedimist, imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lõpp-produktide eritumist, ühtlasi on ta katabolismi ja anabolismi integratsioon. Metabolismi soodustab metaboolsete radade võrgustik. Metabolimi põhifunktsioonid: Energia omastamine väliskeskkonnast toitainete vormis Toitainete omastamine, lõhustamine ja kasutamine kehaomaste biomolekulide sünteesiks Senestseensete biomolekulide lammutamine Lõpp-produktide väljutamine Organismi sattuvate ksenibiootikumide (ka ravimite) detoksikatsioon ja väljutamine Katabolism e dissimilatsiooon on suurte molekulide lahundamine väiksemateks, vabaneb energia, oksüd. Aeroobne katabolism: makrotoitainete ja senstsentsete biomolekulide lõhustumine monomeerideks/ehitusüksusteks
Seetõttu ei saa paus pillide kasutamise ajal olla pikem kui 7 päeva. Eelmainitud fakt tõestab, et konratseptiivsed pillid aitavad tõhusalt vältida soovimatut rasedust hetkeni, kuni neid võetakse vastavalt kasutusjuhendile. Kuna munasarjad produtseerivad vähem östrogeeni ja progesterooni üldsegi mitte, tuleb neid asendada iga päev kontratseptiivides sisalduvate hormoonidega. Uue põlvkonna kontratseptiivsetes pillides sisalduvad hormoonid on väga sarnased naturaalsete kehaomaste eelkäijatega. Östrogeen on täpselt samasugune kõigis kontratseptiivsetes vahendites, aga progestiinid erinevad väga ja on rohkem või vähem sarnased kehaomase progesterooniga. Alles hiljuti töödati välja progestiin drospirenoon, millel on kõik kehaomasele progesteroonile iseloomulikud omadused. Munasarjad vananevad koos kogu inimese organismiga. Menopausi signaalid munasarjade aktiivsuse märkimisväärsest langusest on järgmised: nad ei suuda enam toota valminud munarakke
1. Tervislik toitumine Toidust saadakse energiat, mida kasutab keha hingamiseks, südametööks ja teisteks eluvajalikeks funktsioonideks (Energia...,:2014). Toit omakorda koosneb toiduainedest, mis on näiteks leib, või, kurk, vorst jne. Toiduained koosnevad aga omakorda toitainetest (Tammer, U. 2004. Toitumissoovitused diabeetikule). Toitained seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning neid kasutab organism kehaomaste ainete ainete sünteesiks ja energeetilistel eesmärkidel. Toitained on valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesanndeks on inimorganismi häireteta talitluse tagamine ratsionaalse toitumisega. Inimtoidu koostiskomponente jaotatakse mikrotoitaineteks ja makrotoitaineteks. (Toiduaine ja toitaine...) Makrotoitained on valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi. Makrotoitaineid nimetatakse ka
Alustame molekulaarsest tasandist. Vee molekulide polaarsus (positiivsete ja negatiivsete laengute olemasolu) ning võime moodustada vesiniksidemeid muudavad vee universaalseks lahustiks. Vees lahustub rohkem keemilisi ühendeid kui üheski teises lahustis. Lahustina on vesi inimorganismi jaoks asendamatu. Kõik keemilised, füüsikalised ning bioloogilised protsessid organismis kulgevad kas vesilahustes või vee vahetul osavõtul. Ainult vesikeskkonnas saab toimuda seedimine, imendumine ning kehaomaste orgaaniliste ainete süntees ja lõhustumine. Biokeemia seisukohast on vesi toitaine (NB! mitte toiduaine), sest vesi on biosüsteemides vajalik kas reaktsioonides osalejana või siis keskkonnana. Vesi on küll nõrk elektrolüüt, kuid ta on seotud happelis-alus tasakaaluga, järelikult ka keskkonna pH väärtusega. Nii on sülje pH piirid vahemikus pH=5,5...8,0; täiskasvanute maomahla pH=1,5...2,7; rinnalaste maomahla pH=4,9...5,3; uriini pH=4,8...8,0, peensoole nõre pH=7,6...8,4; vere
Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (küllastamata rasvhapped taimsetes õlides), vitamiinid on ühendid, mis kindlustavad organismis AVprotsesside normaalse kulgemise (vees lahustuvad B rühma v ja C ja rasvas
hüperglükeemiat, peptilist haavandit, harvem maksafunktsiooni halvenemist ja nahaketendust Vitamiin B4 (koliin) fosfokoliinina avaldub funktsioon Nimetused: fosfokoliin Metabolism: · Toiduga, soole mikrofloorast, sünteesib ise · Imendub peensoolest aktiivtranspordiga ja difusiooniga (pärsivad liigne alkohol, kohv ja rohke suhkru tarbimine) · Osa koliinist fosforüülub fosfokoliiniks (enterotsüütide membraanides) kehaomaste fosfatidüülkoliinide (letsitiinide) süntees · Kudedesse fosfokoliin + vähesel määral koliin Biofunktsioonid: 1. Vajalik letsitiini ja neuromediaator atsetüülkoliini sünteesiks 2. Müeliini ehitus 3. Metioniini resüntees 4. Kolesterooli metabolism Defitsiit: tavaliselt ei teki, sest saadakse kolmest kohast Tunnused: · Lipotroopne faktor rasva ladestumine maksa, hemorraagia, vereõhu tõus, ateroskleroosi süvenemine Allikad:
Eesti taimestik, ja selle kaitse . Vastused kordamisküsimustele . Ainevahetus ehk metabolism organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas välikeskkonnast või sünteesivad ise. Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon sünteesiprotsessid. Raku tasemel anabolism. Assimilatsioon e. sarnastamine - organismis toimuv biokeemiline protsess, milles anorgaanilistest ainetest tekivad orgaanilised, kehaomased ained. Protsessi toimumiseks on vaja energiat.
Inimorganismi massi talitluse pidevaks säilitamiseks eluea jooksul on vaja keskmiselt: 56 tonni vett; 14 tonni süsivesikuid; 2,5 tonni valku; 2,5 tonni lipiide. 2. Peatükk. MÕISTEID Toiduained - taimse või loomse (mineraalse) päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toitained - toiduainete komponendid mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab. TOIDUAINED TOITAINED Organism kasutab toitaineid: · kehaomaste ainete sünteesiks; · energeetilistel eesmärkidel. Elusorganism on termodünaamiliselt ebapüsiv süsteem mis lakkab töötamast, kui energiat väljastpoolt pidevalt ei lisandu. Energiat on vaja selleks, et teha tööd: · liikuda; · biosünteesida; · teostada ainete transporti; · jätkata sugu, jne. Seega on toit inimese kehale nii kütuseks, kui ehitusmaterjaliks. Inimtoidu komponentideks on valgud, süsivesikud, lipiidid, vitamiinid, vesi,
assimilatsiooni (orgaaniliste ainete süntees) tulemusena organismi koostisosad. (rohelistel taimedel põhineb anabolism fotosünteesil, mis lähtub lihtsaist anorgaanilistest ühenditest CO”, H2O, NH3; loomadel, seentel, väiksemal osal taimedest aga pms toiduga saadavatest valmis, kuid kehavõõrastest orgaanilisest ainest, mis paljudel juhtudel pärast esialgset teatava tasemelist lagundamist, kasutatakse organismiomaste ainete ehitamiseks). Katabolismil toimub organismi kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine lihtsamateks ühenditeks e. dissimilatsioon vaheainevahetuse käigus.dissimilatsiooni lõppsaadused on CO2, H2O ja NH3, ühtlasi vabanevad orgaaniliste ainete koostises olnud mineraalühendid (ortofosfaat, vesiniksulfiid jt), kuid lagundamisprotsess võib peatuda ka vaheastmeil, s.o. keerukamate ühendite tasemel. Loomad eritavad AV mittevajalikud lõppsaadused normaaljuhul väliskeskkonda. Organismi sisekeskkond ja selle konstantsus
annaabi.ee 
