Loomaraku organellid (0)

Loomaraku organellid
Organell
Ehitus
Ülesanne
Suurus/arv
Ribosoom
Ümmargune struktuur, mis koosneb rRNA-st ja valkudest. ( membraan puudub. )
Valkude sünteesimine.
Ühes rakus võib olla miljoneid ribosoome.
Mitokonder
Pikliku kujuga ning neil on oma ribosoomid , DNA ja RNA molekulid. Mitokondri ümber on 2 membraani: sile välismembraan ja sisesopistunud sisemembraan.
Rakkude varustamine energiaga.
Ühes rakus on sadu mitokondreid. ( Mida rohkem energiat rakk vajab seda rohkem mitokondreid on.)
Tsütoplasma-
võrgustik
Membraanidest torukeste süsteem raku sees. Jaguneb kaheks: karedapinnaline ja siledapinnaline.
KP: Valkude süntees ribosoomides, sünteesitud valkude kogumine ja transport. SP: Süsivesikute ja lipiidide süntees, sünteesitud süsivesikute ja lipiidide kogumine ja transport.
Üle kogu raku.
Golgi kompleks
Koosneb membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste süsteemist.
Võtab vastu, töötleb, ladustab ja saadab edasi rakus sünteesitud aineid, sorteerib, pakib ja töötleb ümber ribosoomides sünteesitud valke. Osaleb rakumembraani ja taimerakkude kesta moodustamises.
Loomarakus on kümmekond Golgi kompleksi, taimerakus kuni sada.
Lüsosoom
Ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Sisaldavad mitmeid orgaanilisi aineid lagundavaid ensüüme.
Kehaomaste ainete lagundamine, surnud rakkude lagundamine hulkraksetes, kudede lagundamine. ( emaga taandareng sünnitusel).
Rakus on neid mitu tükki.
Tsütoplasma
Geelisarnane aine. Koosneb veest ja vees lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilisest ainetest.
Tagab toitainete laialikandmise rakus, jääkainete eritumiskoht ja aitab säilitada raku kuju. Toimub aminohapete süntees ja glükoosi lagundamine.
Tsütoskelett
Selle moodustavad erineva läbimõõduga valguniidid ehk mikrofilamendid , need omakorda moodustavad ruumilise võrgustiku ning see annab rakule mehhaanilise tegevuse, jäikuse ja kuju.
Tsütoskelett seob raku tervikuks, ühendab rakuosad , annab rakkudele kuju ja vormi ning osaleb rakkude ja rakuorganellide liikumises.
Tuum
Tuuma ümbritseb kahekordne tuumamembraan, milles on väiksed augud ehk poorid . Tuumas on kas üks või mitu tuumakest
Juhib raku elutegevust ja säilitab pärilikku informatsiooni. Membraan kaitseb tuumas olevat geneetilist materjali ning laseb valikuliselt tuuma sisse ja tuumast välja erinevaid aineid. Tuumakestes toimub rRNA ja ribosoomide moodustumine.
Rakus on üks tuum, aga üks või mitu tuumakest.
Kromosoom
Kokkupakitud DNA- molekul koos valkudega. Kromosoome ehk pärilikkusainet koos valkudega nimetatakse kromatiiniks.
Iga kromosoom moodustub ühest pikast DNA- ahelast .
Päriliku info avaldamine ja edasiandmine. Lahtipakitud kromosoomide pealt sünteesitakse RNA-molekule, mis edastavad geneetilise info valgusünteesi kohta. Teised RNA-molekulid reguleerivad muid olulisi rakus aset leidvaid protsesse. Enne raku jagunemist sünteesitakse vana DNA ahela järgi uus DNA ahel.
Inimesel on kõikide keharakkude tuumas 46 kromosoomi, sugurakkude tuumas aga poole vähem, s.o 23 kromosoomi.