Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keemia referaat "Tee toorainest keemiatööstuseni ja selle hinna kujunemine"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
keemiatööstus, tooraine, põlevkivi, tootmisharu, põlevkiviõli, kemikaalid, püsikulud, kulusid, muutuvkulud, keemiatehnoloogia, tootmisharud, tööstusharu, tarbekeemia, vist, hinnast, hinnakujundus, müüja, müügihind, nõudlus, hinnalisa, toorainest, majanduseks, toorained, nafta, tooraineks, tselluloos, primaarse, tütarettevõteTARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond XXX XXXX EESTI KEEMIATÖÖSTUS VÄLISMAJANDUSTEGEVUSES AASTATEL 2004-2008 Kodutöö aines: Välismajandus Õppejõud: prof Xxxx Tallinn 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Eesti keemiatööstus on olnud tihedalt seotud põlevkivitööstusega, kuid järjest rohkem leiavad arendamist teised keemiatööstuse allharud. Tootmise restruktureerimise tõttu on tööhõive keemiatööstuses pidevalt vähenenud. Kui 1997. aastal töötas keemiatööstuses üle 8 tuhande töötaja, siis tänaseks on hõivatute arv vähenenud üle kahe korra. Müügi ja tootmismahud on jäänud aga praktiliselt muutumatuks ehk tootmismahtu on suudetud hoida tänu tootlikkuse suurenemisele
(tüüpilised toidukaubad) · Tulude suurenedes kulutused antud kaubale vähenevad (väheväärtuslikud kaubad kartul, leib). NÕUDLUSE POOLT SEATAVAD PIIRID HINNAKUJUNDUSES · Maksimaalne võimalik hind · Hind kui kvaliteedi indikaator · Tarbijate ülemised ja alumised hinnapiirid KULUD: Teatavasti jaotatakse juhtimisarvestuses kulud kolme lähenemise alusel: 1. käitumuslikust aspektist lähtuvalt muutuvkulud ja püsikulud, 2. arvestusobjektiga seotusest lähtuvalt otsekulud ja kaudsed kulud, 3. kontrollitavuse aspektist lähtuvalt kontrollitavad ja mittekontrollitavad kulud. Hinnakujunduse probleemide lahendamiseks turunduses on tarvis (kasulik) teada kulude jaotumist muutuv- ja püsikuludeks. MUUTUVKULUD (variable costs) on kulud, mis muutuvad proportsionaalselt tegevuse mahuga. Muutuvateks kuludeks on näiteks: · tükitöötasu kulu, · põhimaterjali kulu, tehnoloogilise energia kulu,
..14 KASUTATUD ALLIKMATERJALID................................................................................... 15 SISSEJUHATUS Hind on üks tähtsamaid ettevõtte väärtust mõjutavatest komponentidest. Tüüpilise ettevõtte puhul 5%-ne hinna kasv võib suurendada ärikasumit rohkem kui kaks korda. Hind mõjutab ettevõtte väärtust läbi tema mõju ettevõtte marginalile ja käibele. Hind on ainuke turunduskompleksi element, mis otseselt toodab tulusid, kõik ülejäänud toodavad kulusid. Lühiajaline hinnamuutuse mõju kasumile ja müügile on tavaliselt palju suurem, kui muutus teistes turundusmeetmete kompleksi elementides.(Miljan, 2003) Turundusjuhtidel on võimalik kasutada suur hulk hinnakujundamisstrateegiaid. Enne nende strateegiate juurde minemist oleks kasulik tutvuda hinnakujunduse traditsioonilise protsessiga, kuna see aitab oluliselt kaasa õige strateegia valikule. Hinnakujunduse protsessi esimesel etapil tuleks selgeks teha hinnakujundamisele mõju
оборотная прибыль увеличится в 2,92 раза, а чистая оборотная прибыль в 3,58 раза. SISSEJUHATUS Tänapäeval toimuvad kiired muutused inimeste väärtushinnangutes ja mõtlemises nii eraelus kui ka majanduskeskkonnas. Mõned aastad tagasi piisas kulude õigesti ja õiglasest arvestusest, tänapäeval ei ole see sageli piisav, sest keskendudes kulude arvestusele unustatakse peamine, miks kulusid arvestatakse. (Karu, 2012) Ettevõtte juhid peavad vastu võtma organisatsiooni tegutsemiseks võimalikult õigeid otsuseid. Õigete otsuste langetamiseks on tähtis uurida ja kaaluda mitmesuguseid tegutsemisvõimalusi ning teha nende vahel põhjendatud valikuid. [ CITATION Kul l 1061 ] Seoses ettevõtte restruktureerimise ja ühinemisega, laienemisega rahvusvahelistele turgudele, tegevuskeskkonna muutustega on suurenenud
vajadust aega kulutada. Ometi tekivad taolist põhimõtet järgides aja jooksul kindlasti probleemid. Omamata selget ülevaadet kui suured on kulutused toote valmistamisel või teenuse pakkumisel, seatakse ohtu ettevõtte areng. Näiteks tekib võimalus vastu võtta suur tellimus, kuid tellija soovib suure koguse või pikaajalise lepingu tõttu hinnaalandust. Teadmatus, kui palju konkreetsele tootele kulub, kui suur on selle toote omahind, millised on tootmise püsi- ja muutuvkulud, võib kaasa tuua: · liiga pikaks venitatud otsustusprotsessi alles suurtellimuse võimaluse tekkides alustatakse tootmisprotsessi kulude väljaselgitamist. Andmete kogumise, analüüsimise ja otsuse langetamise hetkeks on võimalik klient ilmselt juba uue partneri leidnud; · liiga suure allahindluse teadmata toote omahinda antakse suure tellimuse ootuses mõttetult suurt hinnaalandust ja tulemuseks on olematu kasum või
1. Kulupõhine hinnakujundus on kõige lihtsam hinna määramise meetod, kus toote valmistamiseks läinud kuludele lisatakse juurdehindlus kasumi teenimiseks. Kulupõhine hind on toote või teenuse valmistamis kulu, millele lisandub juurdehindlus kasumi näol. Kuigi tundub, et see on lihtsalt rakendatav ja kasutatav, ei ole ainult kuludele põhinev hinnakujundus kindlasti kõige parem viis. Probleemiks võib kujuneda kulude arvestus igal ettevõttel on nii püsikulud kui ka muutuvkulud. Tootmis- või teenindusmahu suurenedes jäävad tavaliselt püsikulud samaks, muutuvkulud aga suurenevad. Kuid vahel võib ka olla vastupidi püsikulud on suuremad kui muutuvkulud. Siit tekivadki probleemid, kus ettevõtte juhid ei oska alati ette arvestada, kuidas muutuvad nende kulud. Sageli hinnatakse tootmise või teenindusprotsessi alguses kulud madalamaks kui nad tegelikult on. Viga tekib sellest, et
Mikroökonoomika kordamine kontrolltööks nr 2 (10.12.12) FIRMATEOORIA (kuidas mõjutab tootja hinna kujunemist; ettevõtte tegevuse eesmärk; kasumi maksimeerimine ja optimaalne tootmismaht) Mis on ettevõte? - Ettevõte on institutsioon, mis ostab tootmistegureid (maa, töö, kapital) koos vahetoodetega nagu näiteks tooraine, mida ostetakse teistelt ettevõtetelt, ning kasutab neid tootmises. - Ettevõte organiseerib neid ressursse, et toota kaupu ja teenuseid. Missugustele küsimustele peab ettevõte vastama? - mida toota ning missugustes kogustes? - Missugust tootmistehnoloogiat kasutada? - Missugustes kogustes palgata tootmiseks vajalikke tootmistegureid ja vahekaupu? - Missugune peaks olema ettevõtte organisatsioon ja juhtimisstruktuur? - Mil moel kompenseerida tootmistegureid?
Dividende saab maksta maksustatud kasumilt. Lisaks sellele maksustatakse ka aktsionäride dividende tulumaksuga. Muud ettevõtluse vormid. Lisaks ainuomanikule, täisühingule ja aktsiaseltsile on veel mitmeid ettevõtluse vorme. Sellisteks vormideks on näiteks mittetulundusettevõte, kooperatiiv, munitsipaalettevõte jpt. Mittetulundusettevõteteks on näiteks kirikud ja koolid. Sellised organisatsioonid ei sea eesmärgiks kasumi saamist. Kui tulud peaksid ületama kulusid, siis ei jagata seda omanike vahel vaid säilitatakse tulevaste kulude katteks. Natsionaliseeritud ettevõtete tegevust kontrollib valitsus. Telekommunikatsioon, raudtee, gaas ja elektrienergia on sellisteks valdkondadeks kus on tavaliselt tegemist natsionaliseeritud ettevõtetega. Poolt ja vastuargumendid Kuivõrd kõik ettevõtluse vormid siiski eksisteerivad, peab igaüks neist omama mingisuguseid positiivseid külgi. Samuti peavad olema ka mingid negatiivsed omadused. Tabel 5
langusstaadiumis, tal tuleks pidevalt analüüsida edu ja ebaedu põhjusi, täiustada toodet ja uuendada tootmisbaasi. Tootekompleks s.o. kõikide toodete ja erinevate artiklite kooslus, mida antud müüja pakub ostjale. Tootekompleksi dimensioonid: laius, pikkus, sügavus, tihedus. Kvantitatiivne analüüs: Põhiidee: analüüsitakse iga üksiku toote panust ettevõtte kasumisse: panus kasumisse leitakse müügilaekumine1; toote muutuvkulud = toote panus kasumisse. Analüüsimine. Antud staadiumis määratakse väljavalitud idee kohase toote tõenäone läbimüük, turuosa ja kasum. Etapi eesmärgiks on saada konkreetseid teadmisi uue toote majanduslikust äratasuvusest, enne kui idee läheb edasi arendusjärku. Analüüsitakse turgu, konkurente, kulusid ja tootmissisendeid 23. Äriportfelli analüüs Bostoni maatriksi meetodil. Piirangud Bostoni maatriksi kasutamiseks. Põhiidee:
*Taandame rahavood praegusesse hetkesse riskiga kohandatud diskonteerimismäära järgi. *Kasutame otsustamiseks tavalise NPV kriteeriumi, kus tõkkenormiks on riski arvestav diskoneetimismäär. 10) Bilansiskeem AKTIVA (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad või väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed
milleks on demograafiline, majandus-, loodus-, tehnoloogiline, poliitiline ja kultuurikeskkond. Nt iive on negatiivne, 18-24 aastaste inimeste osatähtsus rahvastikus suureneb, elanike reaalsissetulek langeb, reklaamitakse tervislikku toitumist. Looduskeskkond- hõlmab loodusressursse, mis on sisendiks turundajale või on mõjutatud turundustegevuse poolt. Looduskeskkonna kaitse on tähtis ettevõtetele. Probleemid: tooraine vähenemine (veepuudus, toit, põllumajandusmaa vähenemine, mittetaastuvate maavarade vähenemine, uurimistööd et kasutusele võtta uusi materjale), energiahindade tõus (naftahindade tõus avaldub mõju hinnapoliitikale), kasvav saastatus (pakendid) ja valitsuse sekkumine loodusvarade juhtimisse (rohelist mõtlemist surutakse peale). Makrokeskkonna puhul saab rääkida ühesuunalisest mõjust keskkonna poolt ettevõttele, millega ettevõte peab arvestama.
ühest segmendist – kui nõudlus väheneb selles segmendis, väheneb kogu ettevõtte finantsiline tegevus. Diferentseerimisstrateegia korral suunab ettevõte oma ressursid kahele või enamale segmendile, luues iga segmendi jaoks eri turundusmeetmestiku. Võimalused: sobib kõige paremini küpsetele turgudele, kus toodete erinevus on väike. Väikeste lisainvesteeringutega võimalik saavutada konkurentsieelis. Ohud: nõuab suuremaid kulusid nii personalile, tootmisele kui ka turundusele. Konkurentsieelis Konkurentsieelis (Mereste 2003) on reaalne asjaolu, mis soodustab üht konkurenti teise suhtes, näiteks kauba kõrgem kvaliteet, parem teenindus, kiirem kliendi kirjale vastamine ja tellimuse täitmine jne. Konkurentsieelis võib olla kliendile tähtis, kuid ei pruugi. Näiteks võid äritegevuse seisukohalt olla oluline konkurentsieelis kaasaegsem tehnoloogia, madalam
......................................................................................................................2 Kulude arvestuse põhimõisted.............................................................................................3 Kulude kogumine ja kulude jaotamine............................................................................3 Kulukäitur (kulumõjur) (cost driver)ja kulude juhtimine (cost management).................6 Kulude käitumine: muutuvad kulud ja püsikulud............................................................7 Ühiku kulu (omahind) (unit cost)........................................................................................8 Toodete/teenuse omahinna arvutamise võimalused ja selle kasutamine otsustamisel ehk kuhu kadus kasum? (vt ka artiklit aripaev.ee-s)...............................................................8 Kuluinformatsiooni kasutusvõimalused organisatsiooni efektiivsuse juhtimisel..............13
Üksik ettevõte ei pea alluma turuhinnale, vaid määrab selle ise. Sisenemise barjäärid on juriidilised või loomulikud takistused, mis kaitsevad ettevõtet uute konkurentide eest. a) Juriidilised piirangud. Valitsuse litsents-luba antud valdkonnas tegutsemiseks. Näiteks arstipraksise alustamiseks. Patent on üks leiutise kaitsmise vormidest. Patendi omanikul on ainuõigus patenteeritud leiutise kasutamiseks, andes patendi omanikule monopoolse õiguse. b) Loomulikud piirangud. Ainuomandus tooraine osas loob ka monopoolse eelise. Monopol tekib seoses mastaabisäästuga. Üks ettevõte suudab pakkuda odavamalt kui kaks. Mastaabisääst avaldub juhul kui tootmise laiendades kulutused ühe ühiku tootmiseks vähenevad. Näiteks autotööstus. Monopoli eriliik on loomulik monopol, mille tekkimine on seotud tootmisega. Mastaabisääst või väga suured algsed investeeringud loovad nn loomuliku monopoli. (Näiteks elektri tootmine, telefoniteenused.)
Kuidas seda saab kasutada kelle poolt, miks (kvaliteet, hind, sellega kaasa käiv teenindus)? Toote/teenuse kirjeldus äriplaanis võib sisaldada (kirjelda sinule sobivaid punkte): 1. Kirjeldage oma toodet/teenust nii põhjalikult, et ka kõige suurem võhik saaks aru. 2. Kirjeldage oma toote kasutamise võimalusi. 3. Mitme toote puhul, näidake ära nende osatähtsus. 4. Toote/teenuse olemus ja peamised tunnused: *spetsiifiline; toode/teenus; * laiatarbekaup. 5. Füüsiline koostis - tooraine, pooltooted, valmistoode. 6. Turukõlblikkus ja konkurents: kas on tegemist uudistootega või on toode juba müügil? millised on olemasolevate toodete puudused? kas vaadeldavas tootes on olemasolevate toodete puudused kõrvaldatud? kui ei, siis kuidas seda puudust korvata? millist kasu saab klient vaadeldava toote omandamisest? 7. Eelised, mis teevad teie toote eriliseks ja konkurentide omast erinevaks? 8
EESTI MAAÜLIKOOL Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse Loengukonspekt (I osa) Raul Omel Mikroökonoomika loengukonspekt varustab üliõpilase teadmiste pagasiga mikroökonoomika probleemistiku mõistmiseks. Mikroökonoomika raames omandatavad teadmised ja loodavad pädevused on oluliseks baasiks individuaalsete tootmis- ja tarbimisotsuste tegemisel ning kitsama suunitlusega majandusliku sisuga ainete edukaks läbimiseks. Mikroökonoomika baasteadmised omandanud üliõpilane omab süsteemset arusaamist tarbijate ja tootjate käitumisest turul, hindade ja koguste kujunemisest turul ning piiratud ressursside optimaalsest kasutamisest. 1. SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 2 2. TOOTMINE, SPETSIALISEERUMINE JA VAHETUS
(piirtulu) on kogu aeg sama. Seega, kui piirtulu on konstantne, on alust arvata, et tegemist on täieliku konkurentsiga. Käesolevas ülesandes on piirtulu konstantne olles kogu aeg kaheksa. Seega võib väita, et tegemist on täieliku konkurentsiga. c) Kas antud juhul on tegemist pikaajalise või lühiajalise tasakaaluga? Selgita! Erinevus pika- ja lühiajalise käsitluse vahel seisneb selles, et pikaajaliselt on kõik kulud muutuvkulud ja lühiajaliselt on olemas püsikulud ehk fikseeritud kulud. Seega kui ütleme, et meie analüüsis on mingid kulud fikseeritud viitabki see kohe lühiajalisele käsitlusele. Kogukulu (TC) on kõigi ettevõtte kulude summa. Kogukulu jaguneb kaheks: fikseeritud ehk püsikuluks (FC) ja muutuvkuluks (VC). Püsikulu on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. Muutuvkulu on muutuvsisendiga seotud kulu
· ümberlülituskulud Uute firmade · juurdepääs turustuskanalitele turuletuleku oht · valtsuse poliitika · kogemused TOOTMISHARU KONKURENTS Tarnijate Turul konkureerivad Tarbijate tingimisvõim ettevõtted tingimisvõim TARNIJAD KONKURENTS KASVAB TARBIJAD TOOTMISHARUS, KUI ON: · palju ühesuuruseid ettevõtteid
Seetõttu ei pruugi käibetõde, et kasv on alati kasulik, iga kord paika pidada. Paljudel juhtudel on kõige tähtsam strateegiline küsimus turu läbimüügi ennustamine. Strateegiline otsus, tihti investeerimisotsus, nõuab arusaamist turu liikumapanevatest jõududest. Kui koostatakse põhituru läbimüügi projekt, peab kindlaks määrama need jõud, mis seda läbimüüki võivad mõjutada. Ennustusi turu läbimüügi kohta, eriti uue turu puhul, võib teha ka sarnase tootmisharu eelnevate kogemuste põhjal. On olemas meetodeid, mis võimaldavad küllalt täpselt ennustada mitmesuguste kestvuskaupade läbimüüki. Ka toidukaupade müügi prognoosi meetodid võivad anda häid tulemusi. Minevikuandmed võivad aidata tuleviku ennustamisel ning eristada lootusi reaalsusest, kuid neid tuleb hoolikalt käsitleda. Silmnähtavad suundumused võivad olla tingitud ka juhuslikest kõikumistest või lühiajalistest majandustingimustest ning nende põhjal ei tohiks järeldusi teha
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
.............................................. 42 16. HINNAPOLIITIKA .............................................................................................................................. 44 17. MÜÜGITULU JA MÜÜGIKULU .......................................................................................................... 46 18. TEGEVUSKULUD............................................................................................................................... 58 19. PÜSI- JA MUUTUVKULUD ................................................................................................................ 65 20. KASUMILÄVE ANALÜÜS ................................................................................................................... 67 21. FINANTSPROGNOOSID .................................................................................................................... 68 22. ALUSTAVA ETTEVÕTTE/ETTEVÕTJA ÜLDANDMED ...................................................
Iga turundusmeetme osas võetakse vastu rakenduslikke otsuseid, mida nimetatakse turundustaktikaks. mida teha, millal teha, kes teeb, kes vastutab, kui palju see maksma läheb. Turunduskulude planeerimine on protsess, kus lähtutakse turust, ettevõtte kuludest ja tuludest ning turunduse vajadusest, kuhu soovitakse jõuda. Turunduseelarve koostamine aitab orienteeruda kulutustes, paigutada kulusid ümber ja teavitada laenuvõtmise vajalikkusest. Turunduskulude kokkuhoid ei saa olla omaette eesmärgiks, säästmine võib kaasa tuua plusse ja miinuseid. Liigsel kokkuhoiul kahjustub maine, alaneb toote kvaliteet, suureneb tarbija rahulolematus. 2.2.8 Turunduskontroll Turunduse kontrollietapil antakse turundustegevusele hinnang – võrreldakse turundusplaanis fikseeritud näitajaid tegelike tulemustega. Turunduse mõõtmisel kasutatakse järgmisi näitajaid:
· kus firmal on teatav kontroll oma toodangu hinna üle. · Monopol on mittetäieliku konkurentsi äärmuslik vorm · Mittetäielik konkurents toob kaasa ühiskonna piiratud ressursside ebaefektiivse kasutamise Monopol · M turustruktuur, kus hüviseid toodab ja müüb üksainus firma · Monopolil on mitu tekkepõhjust · 1.Mastaabiökonoomia e sääst · Kui üksainus firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga, · kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, siis on tegemist loomuliku monopoliga · Sellist tüüpi turul suudab tänu oma kulude iseloomule vastu pidada vaid üksainus firma · 2.Sisenemisbarjäärid, mis takistavad teise firmade pääsu tootmisharru · Kõige tähtsamaks barjääriks on seaduslikud piirangud (näiteks patendid) ja · majanduslikud piirangud (näiteks firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada).
Eeliseks konkurentide ees on madalad kulud (puudub vajadus investeeringuteks) ja suured tulud. Tulu ülejääk läheb teiste üksuste toetamiseks. Tähed: Suur osakaal kiiresti kasvaval turul. Turu kasv nõuab suuri investeeringuid, investeeringud kompenseeritakse suurte tuludega ning seepärast on nende tegevus tasakaalus, turu kasvu aeglustumisel muutuvad rahalehmadeks. Küsimärgid: Väike osatähtsus kiiresti kasvaval turul. Nad ei suuda katta oma tegevusega seotud kulusid. Nõuavad investeeringuteks ressursse teistelt üksustelt. Koerad: Väike turuosa stabiilsel turul. Ta saab hakkama, kuid suurt tulu ei tooda, Ei vaja suuri investeeringuid, Arenguvõimaluseks on turuniši leidmine. Honda täiendused: Ratsahobused - suur turuosa kahaneval turul, kaitse, taandumine; Tiivutud linnud - väike turuosa kahaneval turul, taandumine. !Turunduse arenemise dünaamika! 1950-dad massturundus, sihtturunduse teke
MIKROÖKONOOMIKA 1 1. Sissejuhatus majandusteooriasse Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja inflatsiooniga, valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasustatud kui teised. Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisega rohkem ohustatud kui teised. Inflatsioon: ehk miks hinnad tõusevad ja miks mõnedes riikide
katab ära kaudsed kulud. Majanduskasum on arvestusliku kasumi see osa, mis on normaalkasumist suurem. Majanduskasum = kogutulu kulud (nii otsesed, kui kaudsed kulud). Kui majanduskasum = 0, firma on konkurentsis (konkurentsivõimeline). Kui majanduskasum > 0 peaks tegutsema just nimelt antud tootmisalal (harus). Püsikulud ei muutu lühiperioodil, tulenevalt püsiressursist. (FC- fixed costs) Muutuvkulud muutuvad koos toodangu mahu muutusega. (VC variable costs) Kogukulud = püsikulud + muutuvkulud (TC total costs = FC + VC) Kui toodang on 0, siis kogukulud = püsikulud. Piirkulu (marginal cost, MC) = TC muutus / TP muutus Ehk MC = VC muutus / TP muutus. Algul piirkulu väheneb, siis edasi kasvab. Kui püsikulu ei muutu, siis iga lisanduva toodangu puhul piirtulu on suurem, kui piirkulu. Kuid mingi hetk hakkab ka püsikulu kasvama. Keskmine püsikulu (average fixed costs) AFC = FC / TP Keskmine muutuvkulu (average variable costs) AVC = VC / TP
Sissejuhatus rahvusvahelisse turundusse Rahvusvaheline turundus - vahendite kogum, millega ettevõte püüab pakkuda toodet või teenust teatud riigi turu või selle osa klientide vajaduste rahuldamiseks mingis kindlas poliitilises, kultuurilises ja majanduslikus keskkonnas. Rahvusvahelistumise põhjused: D tooraine - traditsiooniliselt rahvusvaheline (näiteks: nafta, kohvioad, maagaas jne); D tootmisvahendid- traditsiooniliselt rahvusvaheline (näiteks: masinaehitus); D tarbekaubad - paralleelselt nii rahvusvaheline kui rahvuslik (näiteks: vaba aja rõivastus, koduelektroonika või toidukaubad, kirjastustegevus); D teenused - valdavalt rahvuslik (näiteks: solaariumid, juuksur, kosmeetika);
Raamatupidamine on kassapõhine, teeb ise. Võib kasutada ettevõtlus tulu Täielik vastutus Stardikapitali puhul ei ole piiranguid Huvi kasumi reinvesteerimise vastu: tulumaksuvabastus eriarve puhul FIE-l pole palka ega töötasu, on vaid tulu, mis maksustatakse. Endaga ei saa lepinguid sõlmida rentida, komandeerida, osta, müüa. FIE ja tema ettevõtte RP on üks tervik. Paljud kulutused on ettevõtlusega seotud osaliselt. FIE saab palgatöötajaga võrreldes tuludest rohkem kulusid maha võtta osa elamispinnakulusid, transport, arvuti, kontoritarbed, side, ajakirjandus. Samal ajal võrreldes osaühinguga on rohkem piiranguid (ajakirjandus, erialane kirjandus, komandeeringu päevarahad). 22. Ärinime valik füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühingu korral. Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime. Talupidamise korral võib selle asemel olla talu nimi.
Brändi imago kujundab tarbija silmis töötajad ja kommunikatsioonist saadud sõnumid · · Peatükk 8 ,,Hind" · HINNAKUJUNDUS PROTSESS 1. Hinna kujundust mõjutavad tegurid 2. Hinna eesmärkide määramine 3. Hinaakujundusmeetodite valik 4. Hinaapoliitika väljatöötamine · Hinna kujundust mõjutavad tegurid · Ettevõtte sisesed: · Ettevõtte eesmärgid ja strateegiad · Turunduse eesmärgid ja strateegiad · Tootmiskulud-muutuv kui püsikulud · Kasumivajadus hinnalisa tänu kasuminõudlusele · Laovarud nende kuhjumine tingib hinnaalandusi · Turupositsioon tugevam positsioon annab rohkem mänguruumi · Ettevõtte välised: · Nõudlus · Hinnaelastsus - näitab kui palju muutub kauba nõutav kogus protsentides, kui hinda tõstetakse 1%. Kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinnatõus, siis nõudlus on hinnaelastne ja elastsuse väärtus on suurem kui 1.( neid tooteid saab
sihtturu vajadustele. Müügitoetus on klassikalise turundusmeetmestiku üks neljast koostisosast. Toetusmeetmed aitavad tõhusamalt täita nii firma üld- kui turunduseesmärke. Mõistagi peab hea toetusplaan arvestama turundusmeetmestiku teisigi koostisosi: toodet, hinda ja turustust. Hind on turundusmeetmestiku üks koostisosi, kuid ainuke osa, millel on otsene mõju firma kasumile. Muud klassikalised osad – toode, turustus ja toetus – eeldavad kõigepealt kulusid, mis mõnevõrra hiljem võivad realiseeruda tuludena, aga vaid juhul, kui kulud ennast õigustavad. 2) 4P-mudel (põhimõtteliselt sama, mis turundusmeetmestik) Klassikaline ja üks vanimaid alusmudeleid 1960-st 1. Toode (product) – mida müüa, missuguseid tooteid ja millises valikus 2. Hind (price) – mida toote eest küsida, millise hinnatasemega turule siseneda ja millisega seal püsida 3
Turunõudluse kujunemine- hinna ja koguse vaheline seos Mida kõrgem on hind, seda suuremate kuludega on võimeline tootma, saab rohkem tootma. Põllumajandus (hind kõrgem) v tööturg. Miinimum palk, inimesed tahavad tööd teha, ettevõtjatel pole pakkuda nii kallilt tasustatud tööd-tööpuudus. Autosid otsetakse rohkem-nõudlus bensiini järele tõuseb. Kui inimesi rohkem nõudlus kasvab ja vastupidi Kui teame, et hind tõuseb tulevikus-ostame rohkem kokku. Suurenevad tooraine hinnad, kulud suurenevad. Kui nõudluse kõver nihkub paremale, siis tarbijate tulud suurenesid. d Nõudluskõvera tõusu number ei lange kokku elastuskoefitsendi suurusega. PAKKUMISKÕVER Pakkumise kõver liigub kas siis paremale v vasakule (S)- kõver on tõusev Pakkumiskõvera nihkumine paremale: Uute ettevõtete lisandumine Tootmistegurite hindade langus Tehnoloogia edasiareng (tootmistegurite vajaduste vähenemine-odavnemine) 6
(FC) ja kogu muutuvkuluks (VC) PÜSIKULU (FC) – fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu o Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust MUUTUVKULU (VC) – muutuvsisendiga seotud kulu o Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust Keskmine kulu KESKMINE KULU (AC) – kulu ühe toodangu ühiku kohta Keskmine kogukulu (AC) jaguneb omakorda keskmiseks püsikuluks (AFC) ja keskmiseks muutuvkuluks (AVC) Piirkulu PIIRKULU (MC) – kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra Piirkulu arvutamisel jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus Kulukõverad
Tihti hinnatakse ettevõtte kulutusi lähtudes nende mõju ajalisest ulatusest ettevõtte juhtide tootmisotsustele ehk teiste sõnadega, lähtudes nn. tootmishorisondist ehk otsustamishorisondist. Sellest tulenevalt jaotatakse eetevõtte juhtkonna otsused: Lühiajalised, pikaajalised ja ülipikaajalised Oletame, et siis, kui firma toodab 10 ühikut, tema AVC = 32, AFC =10 ja MC = 50. Seega: Firma kogukulud TC =420 (TC = 10x22 + 10x5 = 420) ATC = 42 Muutuvkuludeks nimetatakse ettevõtte kulusid Mis muutuvad sõltuvalt toodangumahust nii lühi- kui pikal perioodil Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra (ceteris paribus), siis: Suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu Kahanevate tulude seadus väljendab fakti, et: ühest momendist alates hakkavad ettevõtte tulud kahanema Kui firma toodab null ühikut, siis On firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga Pikal perioodil: pole firmal mingeid püsikulusid
annaabi.ee 
