(Biofilter reovee bioloogilise puhastamise seade (kasut. a-st 1893), kus orgaanilist ainet lagundavad mikroobid, kes elavad (pms. raudbetoonist) mahutisse paigutatud poorsele täidisele kinnitunult, moodustades biokile.) (Biokile joogiveefiltri pinnale ja reovett puhastava biofiltri täidisele moodustuv limane kiht, milles elavad vees või reovees sisalduvast orgaanilisest ainest toituvad mikroobid.) Aktiivmudapuhasti biopuhasti, milles kõrvaldatakse reoveest orgaaniline aine aktiivmuda abil. A. põhiosa on õhutuskamber e. aerotank, kus reovett õhustatakse ja tugevasti segatakse, et luua soodsad elutingimused orgaanilist ainet lagundavaile mikroobidele. Aktiivmuda eraldatakse veest järelsetitis. Enamik aktiivmuda juhitakse tagasi õhutuskambrisse. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks.
Eeluhastatud ja eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse, mis on protsessi tähtsaim osa. Siin reovesi kontakteerub akiitvmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aerotankist juhitakse aktiivmuda järelsetitisse, kus muda settib. Settinud muda pumbatakse tagasi aerotanki, millega hoitakse muda kontsentratsioon piisavalt kõrge. Seda muda nim tagastusmudaks. Aktiivmuda tähtsamad tööparameetrid on mudakoormus, muda vanus, hapnikutarve ja mudaindeks. 11. Reovete looduslikud puhastid Biotiigid moodustavad erirühma reovee biopuhastite hulgas. Reovee puhastus biotiigis sarnaneb looduslikes veeokudes toimuvate isepuhastusprotsessidega. Biotiigid on lihtsa konstruktsiooniga,
Kasutatakse probiootikumina toiduainetööstustes, antibiootikumidena jms ravimitena meditsiinis, materjalide tootmisel nt plastmassid, puuvill, etanool jms, põllumajanduses toodavad pestitsiide ja mgarbakterid väetavad põldu. Normaalne mikrofloora on meie keha peal ja sees elavad mikroorganismid, kellest osa on kasulikud, enamik lihtsalt kahjutud. Aktiivmuda on helbeline b iomass, mis tekib reovee puhastamisel (aktiivmudapuhastis) aeroobses või a naeroobses keskkonnas. Aktiivmuda koosneb peamiselt bakteritest ja teistest mikroorganismidest. Mullas elavad kasulikud mügarbakterid. Mügarbakteriteks nimetatakse neid seetõttu, et sellised bakterid moodustavad mõnede taimede juurtel mügarataolisi moodustisi. Nimelt suudavad sellised bakterid varustada taimi väga olulise keemilise elemendi lämmastikuga. 15. Bakteriaalsed haigused (nimed, peamine kahjustatav elundkond). Patogeensus, toksiin. Ülemiste hingamisteede nakkused (palavik, nohu, köha):
tsentraliseeritult. Tekkinud reovesi juhitakse kanalisatsioonitorustike, suurte tunnelkollektorite ja reovee ülepumpamisjaamade abil reoveepuhastisse, kus füüsikaliste, bioloogiliste ja keemiliste puhastusprotsesside käigus tagatakse loodusesse juhitavale heitveele ettenähtud kvaliteet. Suurte linnade reovee puhastamisel, nii Eestis kui maailmas, on üks levinumaid meetodeid reovee puhastamine aktiivmuda protsesside käigus, kus biopuhastus on puhastusseadme teiseks etapiks reovee mehaanilise puhastuse järel. Reovee mehaaniline puhastus seisneb lahustumatute ainete eraldamises reoveest, mis on vajalik eelkõige edasise puhastusprotsessi häireteta läbiviimiseks. Mehhaanilises puhastusetapis juhitakse reovesi läbi võrede, sõelade ning liivapüüniste
15. Käärimine teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses (hapnikuvabas keskkonnas) ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel. 16. Antibioodikumid ravimid, mis pärsivad või peatavad bakterite kasvu. Need ei toimi viiruste suhtes, mis põhjustavad näiteks grippi, külmetushaigusi ja ägedat bronhiiti. 17. Aktiivmuda helbeline muda, mis moodustub reoveo basslinides. Helbed koosnevad reoveo hõljuvainest ja mikroobidest, kes aitavad neid lagundada. 18. Biokile aktiivpinnale kuuluv kile, kus lisaks bakterite moodustuvad 19. Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine. 20
lastakse läbi võrede, mis eemaldavad reoveest suuremad jäätmed. Peale eelpuhastust sadestatakse liivapüüdjates liiv. Seejärel setitatakse välja muda. b)Bioloogiline puhastus: Mikroorganismid lagundavad biolagundatava aine. Need mikroorganismid tarvitavad toiduks reovees sisalduvaid orgaanilisi ning lahustunud aineid. Veel vajavad bakterid ka hapnikku. Selleks tuleb reovett õhustada. Lõpuks toimub töödeldud reovee järelsetitus, mille käigus eraldatakse aktiivmuda ja puhastatud vesi suunatakse heitveena jõkke. Liigne aktiivmuda tihendatakse, pressitakse, segatakse puukoorega ja paigutatakse aunadesse. Aunu segatakse kord nädalas ja kolme kuu möödudes saab sellest väärtuslik kompost (orgaaniline väetis). 1 m 3 reovee ärijuhtimise kulu on 6.69 eek + puhastustasu 4.5 eek, kokku teenuse hind koos käibemaksuga=13.43 eek. 3. Ühel päeval umbes 70 l. Vett. ENERGIA: 1. Selleks,et 100 W pirn põleks 1 tund, on vaja 130g põlevkivi. 2
Peale eelpuhastust sadestatakse liivapüüdjates liiv. Seejärel setitatakse välja muda. Sellega lõpeb reovee mehhaaniline puhastamine. Bioloogilise puhastuse käigus lagundavad mikroorganismid biolagundatava aine. Need mikroorganismid tarvitavad toiduks reovees sisalduvaid orgaanilisi ning lahustunud aineid. Peale toidu vajavad need bakterid ka hapnikku. Selleks tuleb reovett õhustada. Lõpuks toimub töödeldud reovee järelsetitus, mille käigus eraldatakse aktiivmuda ja puhastatud vesi suunatakse heitveena jõkke. Liigne aktiivmuda tihendatakse, pressitakse, segatakse puukoorega ja paigutatakse aunadesse. Aunu segatakse kord nädalas ja kolme kuu möödudes saab sellest väärtuslik kompost, mida kasutatakse orgaanilise väetisena.. Kui tegemist on õlise või rasvase veega, paigaldatakse puhastusseadmete ette õli-, rasva- või liivapüüniseid. Ühepere omakanalisatsioonil neid tavaliselt vaja ei lähe, sest neid lisandeid on vähesel määral
Sellega lõpeb reovee mehhaaniline puhastamine. Bioloogilise puhastuse käigus lagundavad mikroorganismid biolagundatava aine. Need mikroorganismid tarvitavad toiduks reovees sisalduvaid orgaanilisi ning lahustunud aineid. Peale toidu vajavad need bakterid ka hapnikku. Selleks tuleb reovett õhustada. Lõpuks toimub töödeldud reovee järelsetitus, mille käigus eraldatakse aktiivmuda ja puhastatud vesi suunatakse heitveena jõkke. Liigne aktiivmuda tihendatakse, pressitakse, segatakse puukoorega ja paigutatakse aunadesse. Aunu segatakse kord nädalas ja kolme kuu möödudes saab sellest väärtuslik kompost, mida kasutatakse orgaanilise väetisena. Aasta keskmine pealevool reoveepuhastile on 37 588 m3 päevas. Reovee hulk on oluliselt suurem tarbitud joogivee hulgast, kuna sellele lisandub
antibiootikum ained mis üliväikestes kogustes pärsivad teiste bakterite kasvu, takistades nende valgusünteesi, rakukesta sünteesi, dna replikatsiooni või transkriptsiooni. Mügarbakter õhulämmastikku siduv bakter ealb sümbioosis liblikõielise taimega moodustades taime juurele mügaraid. Normaalne mikrofloora taimede ja inimestega koos elavad bakterid. Patogeenne bakter Bakterid mis inimese organismi sattudes põhjustavad haigusi, enamused neist sisaldavad toksiine. Aktiivmuda - biopuhastites tekkiv helbeline muda. Biokile biopuhasti pinnale tekkiv kiht mis sisaldab lisaks bakteritele ka seeni ja algloomi.
enamik veepuhastusetappe veepuhastusjaamades. Sõltuvalt veepuhastuses kasutatavatest protsesside olemusest saab eristada füüsikalist, keemilist, bioloogilist ja kompleksset veepuhastust. Füüsikalised veepuhastusmeetodid on nendest vanimad ja nende hulka kuuluvad aeglased liivafiltrid, mida viimastel aastakümnetel on suurema jõudluse huvides hakatud asendama kiirete liivafiltritega. Bioloogilised veepuhastusmeetodid on kasutusele võetud suhteliselt hiljuti ning nende hulka kuuluvad aktiivmuda ja biotiigid. Igasugust heitvett on võimalik nii põhjalikult puhastada, et seda kõlba kasutada mitte ainult tööstuses vaid isegi joogiveena. midugi on looduliku vee puhastumine joogiveeks palju lihtsam ja odavam. Loodusliku vee puhastamine on enamasti küllaltki lihtne.Nt. kui kasutada looduslikku vett joogiveena,tuleb kõrvaldada vees hõljuvad tahked osakesed setitamise ja filtrimise teel- rauaühendid sadestuvad välja Bakterid kõrvaldatakse joogiveest sageli osooni (O3) abil
· Bassein lastakse tühjaks · Basseini põhi puhastatakse ja täidatakse uuesti veega · Basseini peale asetakse kaas või muu kate, et puulehed ja-okkad talvekuudel basseini ei pudeneks Üheks kergemini hooldatavaks aiabasseiniks on vähemalt 1,5 m sügavune veekogu, mille kaldad (seinad) on kindlustatud kividega või valatud betoonist, põhjaks on aga looduslik pinnas.Sellisel juhul ei pääse kallastel umbrohuna vohama nn. kaldataimed ja põhja moodustub ajapikku paksenev aktiivmuda kiht.Viimane on küll äärmiselt määrivalt must, kuid temas leiduvad lugematud mikroorganismid puhastavad usinasti vett. Tiik on puhtaveeline, kuid põhjatuna näivalt mustapõhjaline. Vesiroosid tunnevad end sellises veekogus koduselt. Vett ei maksa väga loksutada, siis tõuseb muda hõljuma. See vajub küll varsti taas põhja tagasi, kuid osa jääb pidama veetaimede lehtedele takistades nende elutegevust.
Hapendamisel ja taandamisel kasutatakse vastavaid reaktsioone reoainete muutmiseks vähemohtlikusse vormi või veest eraldatavale kujule. Reovee desinfitseerimisel hävitatakse patogeenseid või muul viisil ohtlikke mikroorganisme. 7. Aktiivmudaprotsess Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt kasutatav biopuhastusprotsess. Eelpuhastatud ja sageli ka eelsetitatud reovesi juhitakse aerotanki, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga ning sinna lisatakse õhku, et aktiivmuda oleks pidevas liikumises. Seejärel läheb aktiivmuda järelsetitisse. Settinud muda pumbatakse tagasi aerotanki, et hoida tagastusmuda kontsentratsioon piisavalt kõrge. Seejärel eemaldatakse liigmuda ning juhitakse eelsetitisse, kus tekib segamuda. Aktiivmuda protsessid jaotatakse kõrge-, normaal- või madalakoormuselisteks. Aktiivmuda tähtsamad tööparameetrid on mudakoormus (ööpäevane lahustunud toitainete hulga ja muda hulga suhe), muda vanus (muda viibeaeg biopuhastis),
Heitvee puhastamise meetodid Heitvee puhastamise meetodid jagunevad fsikalisteks (settimine, filtreerimine, flotatsioon), keemilisteks (desinfitseerimine, adsorbtsioon, sadestamine) ja bioloogilisteks ((mikro)- organismide vahendusel). Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Heitvee puhastamine koosneb 4 philisest etapist: 1) eelttlus - rmpsu eemaldamine veest 2) esimene etapp: fsikalised protsessid- skriining ja settimine 3) teine etapp: bioloogiline kitlus- aktiivmuda, piiskfiltrid, puhastustiik ja keemilised meetodid- desinfitseerimine 4) jrelpuhastus: kasutatakse erinevate heitvee puhastamise meetodeid. Eelttluse ja esimese etapi tulemusena vib eemalduda veest 70-80% BHT-na mdetud orgaanilisest ainest, tavalise kommunaalheitvee puhul on see 30-40%. Kahe esimese etapi (fsikaline+bioloogiline) tulemusena vheneb BHT 80-90%. Aktiivmudal phinev heitvee puhastamine Aktiivmudal phinev heitvee puhastamine koosneb jrgnevatest etappidest:
Peale eelpuhastust sadestatakse liivapüüdjates liiv. Seejärel setitatakse välja muda. Sellega lõpeb reovee mehhaaniline puhastamine. Bioloogilise puhastuse käigus lagundavad mikroorganismid biolagundatava aine. Need mikroorganismid tarvitavad toiduks reovees sisalduvaid orgaanilisi ning lahustunud aineid. Peale toidu vajavad need bakterid ka hapnikku. Selleks tuleb reovett õhustada. Lõpuks toimub töödeldud reovee järelsetitus, mille käigus eraldatakse aktiivmuda ja puhastatud vesi suunatakse heitveena jõkke. Liigne aktiivmuda tihendatakse, pressitakse, segatakse puukoorega ja paigutatakse aunadesse. Aunu segatakse kord nädalas ja kolme kuu möödudes saab sellest väärtuslik kompost, mida kasutatakse orgaanilise väetisena. Aasta keskmine pealevool reoveepuhastile on 37 588 m3 päevas. Reovee hulk on oluliselt suurem tarbitud joogivee hulgast, kuna sellele lisandub sademe- ja drenaazivesi.
7. Aktiivmudaprotsess Vastus: Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt kasutatav biopuhastusprotsess. Eelpuhastatud ja sageli ka eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse (aerotanki), mis on protsessi tähtsaim osa. Siin reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganimide biomassiga. Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus. Aeratsiooniga hoitakse aktiivmuda pidevas liikumises, vältimaks selle settimist reservuaari põhja. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aerotankist juhitakse aktiivmuda järelsetitisse, kus muda settib. Settinud muda pumbatakse tagasi aerotanki, millega hoitakse muda kontsentratsioon aerotankis piisavalt kõrge (tagastusmudaks). Uut muda kasvab kogu aeg juurde. Aerotankis oleva muda kontsentratsioon peaks olema püsiv seega peab süsteemist osa
7. Aktiivmudaprotsess Vastus: Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt kasutatav biopuhastusprotsess. Eelpuhastatud ja sageli ka eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse (aerotanki), mis on protsessi tähtsaim osa. Siin reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganimide biomassiga. Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus. Aeratsiooniga hoitakse aktiivmuda pidevas liikumises, vältimaks selle settimist reservuaari põhja. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aerotankist juhitakse aktiivmuda järelsetitisse, kus muda settib. Settinud muda pumbatakse tagasi aerotanki, millega hoitakse muda kontsentratsioon aerotankis piisavalt kõrge (tagastusmudaks). Uut muda kasvab kogu aeg juurde.
· Bakterite poolt toodetud ensüümid pesupulbrites lagundavad valke, tärklist ja rasvu · Bakterite ensüüme kasutatakse geenide transpordil(molekulaarbioloogias) · Viirusresistentsete taimede saamine · Orgaaniliste hapete ja etanooli tootmisel(Eestis kasutatakse pärmseeni). Etanool- autokütustele; äädikhappe konserveerimisel · Biotõrjel(seenhaiguste tõrje, kahjurputukate tõrje) · Veepuhastuses(biopuhasti). Reovee õhutamine- aeroobsete bakterite paljunemine · Helbelise aktiivmuda teke- helvestele biokile tekkimine- aktiivmuda settimine- anaeroobsete bakterite tegutsemine- rasvhapete, alkoholide, CO2 ja H2 ja metaani teke · Metaan- tootmis- või elamuhoonete kütmine · Metallide eraldamine maagist(raud, uraan) · Elusorganismid koos(sees ja peal) eksisteerivate bakteritega moodustavad normaalse mikrofloora. Kaitsevad ja abistavad. Kõige enam baktereid asub jämesooles(sõltub east ja toidust)
16 11. Aktiivmudaprotsess - aeroobne biopuhastusprotsess - Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja paljunemiseks - Etapid o eelsetiti o aerotank aereeritud – hapnik, muda liikumine aktiivmuda mikroorganismide biomass bakterid, algloomad, harvem vetikad, ussikesed o järelsetiti - Toitainete hulk muda kohta o kõrge- o normaal- o madalakoormuseline - Tööparameetrid o mudakoormus - ööpäevane siseneva lahustunud toitainete hulga ja muda hulga suhe o muda vanus - muda viibeaeg biopuhastis, ööpäevades
Seal tõstetakse reovesi pumpadega maa peale ning algab reovee mehhaaniline puhastus. Puhastuse käigus eemaldatakse suuremad jäätmed ning peale seda sadestatakse liiv ja setitakse välja muda. Peale reovee mehhaanilist puhastamist toimub ka vee bioloogiline puhastus, mille käigus mikroorganismid tarvitavad vees olevaid orgaanilisi ja lahustunud aineid. Lisaks nad ka õhustavad reovett. Kõige lõpuks eraldatakse aktiivmuda ja puhastatud vesi läheb heitveena jõkke. Tasu reovee ära juhtimise eest on 1,296 eurot 1 m 3 kohta. Kui arvestada juurde ka selle puhastamine on koku 1 m3 vee hind 2,035 eurot. 3. Minul kulus uuritaval päeval 97 liitrit vett. ENERGIA 1. Selleks, et 100W pirn põleks tund aega on vaja 0,15 kg põlevkivi. 2. Taastuv energia moodustas 2016.aastal 12,6% elektri kogutarbimisest. 3. Minu toasooja allikas on vesi. PRÜGI 1
Inimene ja bakterid Inimkeha normaalne mikroobikooslus Pandakse alus tavalise sünnitamisega. Keisrilõikel on normaalne mikroobikooslus häiritud. Kõige rohkem baktereid on soolestikus, eriti jämesooles. Tahke väljaheitemass on paljuski tänu bakteritele moodustunud. Teisel kohal on nahabakterid. Kolmandal kohal suguelundid. Igal inimesel on individuaalne mikroobikooslus (see võib muutuda). Koos elavate inimeste mikroobikooslused ühtlustuvad. Kui veres on baktereid, siis see on sepsis (veremürgitus) ja suremus kõrge. Mikroobikoosluse ülesanded: 1) Tagavad organismi kaitse a) otseselt (nt: rasvhapete teke nahal, piimhape soolestikus) b) kaudselt (sobivate elupaikade hõivamine). Kaudne kaitse kaob antibiootikumravil. Bakter, mis ei kinnitu, meid ei kimbuta. Haiglainfektsioonid. 2) Seedekulgla mikroobikooslused toodavad vitamiine 3) Aitavad kaasa toitainete seedumisele ja imendumisele (laktoosi seedimine; Fe, Ca, P imendumine jne) 4) Hoia...
Millised on erinevad puhastuse liigid? Lühidalt midagi nende kohta öelda; VT heitveepuhastuse alt. · Biopuhastus mikroorganismid tarbivad ära tekkinud saaste. Toimub enamus juhtudel oksüdeerumine vees lahustunud O2 osavõtul. Enamus orgaanilisi aineid laguneb mikroorganismide toimel (va mõned sünteetilised ained). Biopuhastuse intensiivsus sõltub mikroorganismidele loodud tingimustes. Biopuhastuses osalevad mikroorganismid formeeruvad peamiselt aktiivmuda kujul (koosneb elusorganismidest ja tahkest substraadist). Aktiivmuda puhul: Temperatuur optimaalne tavalistele mikrorganismidele 20-30 °C pH=5..9, väljapool piire langeb puhastuse efektiivsus järsult soovitav aktiivmuda kogus 2-4 g/dm3 · Füsiko-keemiline ( koagulatsioon, flotatsioon, ekstraheerimine, absorbtsioon, Aeroobne biopuhastus · Põhiline heitvete puhastusviis · Toimub mikroorganismide kaasabil O2 juuresolekul Anaeroobne biopuhastus
Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt kasutatav biopuhastusprotsess. Joon. 2.72. Aktiivmudaprotsess. - Eelpuhastatud ja sageli ka eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse (aerotanki), mis on protsessi tähtsaim osa. - Siin reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganimide biomassiga. Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide - eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus. - Aeratsiooniga hoitakse aktiivmuda pidevas liikumises, vältimaks selle settimist reservuaari põhja. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. - Aerotankist juhitakse aktiivmuda järelsetitisse, kus muda settib. - Settinud muda pumbatakse tagasi aerotanki, millega hoitakse muda kontsentratsioon aerotankis piisavalt kõrge (tagastusmudaks). - Uut muda kasvab kogu aeg juurde. - Aerotankis oleva muda kontsentratsioon peaks olema püsiv seega peab
3) võimalik kasvatada erinevatel söötmetel. Bioreaktor - seade kus baktereid kasvatatakse. 4) väga lihtne geenitehnoloogiliste meetoditega muuta 5) plasmiidid - annavad lisaks mingi ainevahetusliku lisavõimaluse 6) soovitud ainet on lihtne kätte saada kas söötmesr või bakterist endast. Kasutatakse: 1) punane - meditsiin a) antibiootikumid b) insuliini tootmine 2) roheline - keskkond/toiduainetetööstus/põllumajandus a) toiduainetetööstus - piimatooted b) keskkond - aktiivmuda, biogaas, bioplast, bioremediatsioon ehk biotervendamine ehk bakterite abil reostuse eemaldamine.
BIOLOOGIA SEENED JA BAKTERID KODUNE KONTROLLTÖÖ KOOSTAS: KAIRI SUVI KLASS: 11-K1 TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM SEENED Seeni on nii hulk- kui ka üherakulisi organisme. Seened ei sisalda klorofülli ega suuda päikeseenergia abil sünteesida anorgaanilisi aineid orgaanilisteks aineteks, seetõttu ei kuulu nad taimeriiki. Nende olemusvormiks on seeneniidid ehk hüüfid, mis moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened jagunevad järgmisteks hõimkondadeks: 1.Viburseened- taimede, loomade, seente parasiidid 2.Ikkesseened- kõik hallikulaadsed 3.Kottseened- maismaal, harvem vees elunevad saproobid või taimede, loomade ja seente parasiidid või poolparasiidid. 4.Kandseened-nende hulka peetakse kõige enam arenenumad seened, sinna kuuluvad riisikad, puravikud, samuti majaseen On veel ka teisseened, aga kuna nende suguline paljunemine on teadmata , ei kvalifitseerita neid teistesse see...
Flemingu (inglane) Antibiootikumide avastaja-sissejuhatus uuele meditsiinile. Antibiootikumid toodavad ja eritavad keskkonda palju hallistusseeni ja osa baktereid, et tõrjuda konkureerivaid mikroobe. Vaktsiin. Louis Pasteur avastas. Süstimine organismi nõrgestatud või surmatud haiguse tekitajaid,mis vallandavad organismi immunoloogilised kaitsemehhanismid. Reovee puhastamine mikroorganismide abil. Kasutatakse teiste hulgas veel biopuhasteid ehk aerotanke. Algul lõhustavad aktiivmuda aeroobsed bakterid (hapinkuga).Anaeroobsed bakterid (hapnikuta) paljunevad tankides ning lõhustavad muda. Lõpuks tekib metaan, mis on inimesele kasulik. Meristeem. Algkude, mis on taimedel võrsete tippudes, pungades ja mitmel pool mujal, ka lehtedes. Meristeempaljundus. Üks taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise meetoditest. -Taimede uudne, tehnoloogiliselt keerukas kloonimis viis. Totipotentsus. ,,kõikvõimelised"
biotõrje bakterid, seened, feromoonpüünised - feromoonpüünised püünised on koos putukate hormoonisarnaste ainete feromoonidega, mis on nagu lõhnaained, mis toimivad suurte vahemaade tagant, meelitades putukaid ligi ning püüdes nad lõksu reovete puhastamine biopuhastites ehk aerutankidesse voolavat reovett õhustatakse, et soodustada aeroobsete bakterite paljunemist, need lõhustuvad orgaanilisi aineid, puhastuvast veest settib välja aktiivmuda, mis lõppfaasis tankist eemaldatakse, alles jääb puhas vesi. 6. Roheline revolutsioon Mendeli poolt avastatud ristamis- ja valikumeetodi tagajärjel tekkel kultuurtaimede ( mais, nisu, riis jne) toodangu massiline kasv ( kindlate liinide ristamisel saadi parem viljakus ) 7. Kirjelda, kuidas käib taimede meristeempaljundus meristeem(algrakk)rakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeempaljunduseks eraldatakse varre kasvukihist väike
Pärast orgaanilise aine põhimassi oksüdatsiooni läheb protsess teise faasi so. ammooniumsoolade ja lämmastikühendite moodustumisele. Protsess esimeses faasis toimub põhilisel biokile pindmistes kihtides, teises faasis aga sügavamal. Aerotankid e. aereeritavad basseinid. Need kujutavad endast läbivoolu basseine, milledesse suunatakse mehhaanilistest osakestest eraldatud heitvesi ja kuhu juhitakse teatud kogus nn. aktiivmuda. Aktiivmuda põhimassi moodustavad mitmesugused mikroorganismid. Segu (aktiivmuda+heitvesi) aereeritakse aktiivselt. Aerotankidesse sissejuhitav õhk segab vett, tagab muda hõljuvuse vees ning võimaldab muda mikroorganismide alalise kontakti hapniku ja heitvees olevate toitainetega. Aerobasseinides toimub samasugune protsess nagu biofiltrites ¬ orgaaniliste ainete pidev biokeemiline oksüdatsioon. Aerobasseinides toimub protsess intensiivse aeratsiooni tõttu tunduvalt kiiremini
o Sukelbiofiltrites võivad olla aeglaselt pöörlevale võllile kinnitatud kettad või suure eripinnaga plastelemendid. 1b. Aerotankid e aktiivmudapuhastid Aktiivmuda vees hõljuvaid baktereid ja muid mikroorganisme sisaldab helbeline biomass, mis tekib reovee puhastamisel aeroobses või hapnikuvabas keskkonnas. See muda tekib iseenesest kui reovett segada ning mikroorganismidele tekivad soodsad tingimused. Aktiivmudapuhastus menetlus, mis tugineb aktiivmuda võimele absorbeerida biomassi lahustunud orgaanilisi aineid (tekib biomassiks ning vabaneb energia). Mida rohkem toitu, seda kiiremini organismid kasvavad ja arenevad ja aktiivmuda tuleb juurde. Muda värvus sõltub sellest, millisest reoveest see muda pärineb - pruun muda tekib olemreovee puhastamisel, tööstusliku reovee puhul võib olla täitsa must/kollakas-pruun v roosakas. Selleks, et muda kasvaks peab olema mahuti, kus reovett segada ja õhustada. Selleks ongi aerotankid
toitainena vees sisalduvat orgaanilist ainet. Osa toitaineist muutub uueks rakumassiks ja osa hapendub raku hingamise protsessis süsihappegaasiks ja veeks. Tähtsamateks mikroorganismideks on bakterid ja algloomad, keda kasutatakse puhastusprotsessides üheaegselt. Bioloogilise puhastuse etapis laguneb orgaaniline aine bioloogiliste protsesside käigus ning reovees sisalduv lämmastik ja fosfor seotakse aktiivmuda baktermassi. Protsessi intesiivistamiseks on vaja vette lisada piisavas koguses hapnikku ehk vett aereerida. Orgaanilise aine lagunemine toimub aktiivmuda koostises olevate bakterite elutegevuse tulemusena. Sarnane protsess toimub ka looduslikes veekogudes, kuid biopuhastis estinevad mikroorganismid kontsentreeritumalt. Looduslikud veekogud Eesti veekogud on mõjutatud elukondlikust, toiduaine- ja kergetööstusest ning
kokid 2.pulkbakterid e.batsillid 3.spiraalsed bakterid e.spirillid 4.keerisbakterid e.spiroheedid 5.punguvad ja jätketega bakterid 6.niitjad bakterid.BAKTERITE KASUTAMINE-farmaatsiatööstuses saab nende abil toota antibiootikume.Veel toodetakse nende abil aminohappeid ja ensüüme.Kasutatakse hapsndamisel.Bakterid on olulised heitveepuhastamisel. Biopuhastis töödeldavat reovett õhustatakse,et kiirendada aeroobsete bakterite kasvu reoaine lagundamise arvel. Biopuhastis tekib helbeline aktiivmuda,mille pinnale moodustub biokile,kuhu peale bakterite kuuluvad ka seened ja algloomad.SÜÜFILIS-võib tõmmata võrduse AIDS-iga.Selle teeb eriti ohtlikuks"maha magamine"kuna ta tungib limaskestade kaudu organismi,mille tagajärjel tekib esmashaavand,mis on valutu ja inimene ei saa aru,et tal see on. Seejärel esmashaavand kaob ning inimene mõtleb,et ta on terve.Tekib haiguse teine faas.Kaelale tekivad korrapärased tumepunased laigud e.veenuse
reoveele väävel- või soolhappe lisamine (H2SO4; HCl). Reovee desinfitseerimisel hävitatakse patogeenseid või muul viisil ohtlikke mikroorganisme. Peamiselt kasutatakse desinfitseerimisel klooriühendeid. Kloorimisel moodustuvad aga kantserogeensed või mutageensed klooriühendid, millest tekib suurem kahju kui bakteritest. Seetõttu on kaasajal reovee desinfitseerimisest loobutud. 7. Aktiivmudaprotsess Tööstusliku ja kodumajapidamise heitvee puhastamiseks kasutatakse tihti aktiivmuda protsesse, see töödati välja aastatel 1912-1914. Antud protsessi korral lisatakse eelnevalt juba osaliselt puhastatud heitveele õhku või puhast hapnikku ja mikroobset biomassi, et vähendada orgaaniliste ühendite sisaldust puhastatavas vees. Täpsemalt on aktiivmudal põhinev heitvee puhastamise seade jagatud järgmisteks osadeks: a) Aeratsioonimahuti reovesi segatakse aktiivmudaga ja segu õhutatakse. Oluline on suur
Seetõttu on kaasajal reovee desinfitseerimisest loobutud. 11.Aktiivmudaprotsess Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt kasutatav biopuhastusprotsess. - Eelpuhastatud ja sageli ka eelsetitatud reovesi juhitakse aerotanki, mis on protsessi tähtsaim osa. - Siin reovesi kontakteerub aktiivmudaga - akiivmuda hoitakse pidevas liikumises, vältimaks selle settimist reservuaari põhja. - Aerotankist juhitakse aktiivmuda järelsetitisse, kus muda settib. - Settinud muda pumbatakse tagasi aerotanki, millega hoitakse muda kontsentratsioon piisavalt kõrge - Uut muda kasvab kogu aeg juurde. - Aerotankis oleva muda kontsentratsioon peaks olema püsiv seega peab süsteemist osa muda kõrvaldama. - Liigmuda eemaldatakse kas otse aerotankist või tagastusmudatorust. - Liigmuda juhitakse eelsetititesse, kus ta settib koos eelsetiti settega, ja nn. segamuda pumbatakse
10. Aktiivmudaprotsess Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt kasutatav biopuhastusprotsess. Eelpuhastatud ja sageli ka eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse (aerotanki), mis on protsessi tähtsaim osa. Siin reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganimide biomassiga. Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus. Aeratsiooniga hoitakse aktiivmuda pidevas liikumises, vältimaks selle settimist reservuaari põhja. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aerotankist juhitakse aktiivmuda järelsetitisse, kus muda settib. Settinud muda pumbatakse tagasi aerotanki, millega hoitakse muda kontsentratsioon aerotankis piisavalt kõrge. Seda muda nimetatakse tagastusmudaks. Kuna uut muda kasvab kogu aeg juurde ja aerotankis oleva muda kontsentratsioon peaks
Rakendusbioloogia Kalev Kironen A-07 Mis on rakendusbioloogia? · Rakendusbioloogia on valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Rakendusbioloogia kasutusvaldkonnad: · Toiduainetööstuses · Meditsiinis · Põllumajanduses Rakendusbioloogiaga toodetakse: · Juustu · Kohupiims · Jogurtit · Hapukapsast · Saia · Õlut ja veini Seente kasutamine toiduainetööstuses: · Seentest saadud ensüümid kalgendavad piima juustu toomisel, parandavad leiva ja õlle omadusi. · Pintselhalliku abil toodetakse hallitusjuustu ja salaamit. · Bakterite ja seente amülaasi kasutatakse siirupi tootmisel. Rakendusbioloogia meditsiinis: · Antibiootikumid koosnevad seentest ja bakteritest (penitsilliin ja etratsükliin) · Alkanoidid, mida kasutatakse Parkinsoni tõve ja migreeni raviks. Rakendusbioloogia põllumajanduses · Silo ...
koormus. 11. Aktiivmudaprotsess Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt levinud aeroobne biopuhastusprotsess. Eelpuhastatud ja eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse (aerotanki), mis on protsessi tähtsaim osa. Siin reovesi kontakteerub akiitvmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus. Aeratsiooniga hoitakse aktiivmuda pidevas liikumises, vältimaks selle settimist reservuaari põhja. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aerotankist juhitakse aktiivmuda järelsetitisse, kus muda settib. Settinud muda pumbatakse tagasi aerotanki, millega hoitakse muda kontsentratsioon piisavalt kõrge. Seda muda nim tagastusmudaks. Kuna uut muda kasvab kogu aeg juurde ja aerotankis oleva muda kontsentratsioon peaks olema püsiv, peab süsteemist osa muda kõrvaldama
Rakendusbioloogia Koostaja: Jalmar Aru AT-07 Mis on fundamentaal- ja rakendusteadus? Kõiki loodusteadusi saab vaadelda kahest küljest. Kui uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi, siis on tegemist fundamentaalteaduseda (e. põhiteadusega). Teiselt poolt on inimesed ammustest aegadest püüdnud avastatud loodusnähtusi praktilisel otstarbel kasutada. Nende püüdluste baasil on kujunenud rekandusteadused. Need on teadused, mis tegelevad loodusteaduslike teeadmiste praktilise rakendamise printiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi, olme jm. tarbeks. Rakendusbioloogia (tänapäevases mõistes) seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Rakendusbioloogia otsingud ja saavutused on aidanud edendada toiduainete tootmist j...
see satub loodusesse nende vanade kasutusviiside tulemusena. Sellest olenemata näitavad mõõtmised, et looduses on siiski üsna suur kogus pentaklorobenseeni. See võib olla tingitud selleks, et pentaklorobenseen kasutati kvintoseeni tootmisel. Seega võib pentaklorobenseen esineda lisandina selles kemikaalis, kuigi nüüd toodetakse kvintoseeni teistel viisidel. Samuti on pentaklorobenseeni tuvastatud tselluloosi- ja paberivabrikute, raua- ja terasetööstuste jäätmevoogudes ning aktiivmuda reovee puhastamisel. Pentaklorobenseen on väga toksiline veeloomadele. Aine võib olla keskkonnale ohtlik; erilist tähelepanu tuleb pöörata imendumisel pinnasesse ja veesetetesse. Kemikaal võib bioakumuleeruda kalades, piimas, taimedes ning loomades. Sattumisel vette imendub pentaklorobenseen hõljuvainetesse ja setetesse. Kui imendumist ignoreerida, siis on oodatav poolestusaeg 6,6 - 6,9 päeva. Kui arvestada ka imendumist
biopuhastusprotsess, mille põhimõtteline skeem on järgmine: Eelpuhastatud ja sageli ka eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse (aerotanki), mis on protsessi tähtsaim osa. Siin reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganimide biomassiga. Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus. Aeratsiooniga hoitakse aktiivmuda pidevas liikumises, vältimaks selle settimist reservuaari põhja. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aerotankist juhitakse aktiivmuda järelsetitisse, kus muda settib. Settinud muda pumbatakse tagasi aerotanki, millega hoitakse muda kontsentratsioon aerotankis piisavalt kõrge. Seda muda nimetatakse tagastusmudaks. Kuna uut muda kasvab kogu aeg juurde ja aerotankis oleva muda kontsentratsioon peaks olema püsiv, peab
- vitamiinide tootmine - aminohapete tootmine (naatriumglutamaat) * toidupaksendajad * ensüümid pesupulbrites propeaanid ja lipaasid * orgaanilised happed * mullastiku rikastamine * biotõrje (elusorganismide kasutamine teiste elusorganismide hävitamiseks) - biopuhastid - seenhaiguste ravi - põllundus (kahjurite hävitamine) 1. reovett õhutatakse 2. tekib helbeline aktiivmuda 3. sellele settivad peale seened, algloomad, mis sellest toituvad 4. anaeroobsel töötlemisel moodustuvad rasvhapped, eralduvad alkoholid, süsinikdioksiid ja vesinik 5. moodustub metaan(?) kloonimine vegetatiivne geneetiliselt identsete järglaste saamine. Normaalne mikrofloora elusorganismidega koos elutsevad bakterid. Inimesel baktereid kõige rohkem jämesooles. Imikutel sooles ainult piimhappebakterid.
3) võimalik kasvatada erinevatel söötmetel. Bioreaktor - seade kus baktereid kasvatatakse. 4) väga lihtne geenitehnoloogiliste meetoditega muuta 5) plasmiidid - annavad lisaks mingi ainevahetusliku lisavõimaluse 6) soovitud ainet on lihtne kätte saada kas söötmesr või bakterist endast. Kasutatakse: 1) punane - meditsiin a) antibiootikumid b) insuliini tootmine 2) roheline - keskkond/toiduainetetööstus/põllumajandus a) toiduainetetööstus - piimatooted b) keskkond - aktiivmuda, biogaas, bioplast, bioremediatsioon ehk biotervendamine ehk bakterite abil reostuse eemaldamine. Geenitehnoloogia 1. Millistes valdkondades kasutatakse geenitehnoloogiat? Rakendustes - põllumajanduses ja toiduainetööstuses, puidu ja keemiatööstuses, energeetikas, materjaliteaduses, arstiteaduses, nanotehnoloogias, keskkonnakaitses. 2. Millised elukutsed eeldavad teadmisi geenitehnoloogiast? Biotehnoloog, geenitehnoloog, kriminalistid, labprandid, tehnikud. 3
Funktsionaalne toit ... toidule on lisatud midagi, et see parandaks inimese tervist. Biokeefir, biojogurt lisatud probiootilisi baktereid, mis parandavad seedimist, immuunsüsteemi. "Hellus" sisaldab Eestis patenteeritud Lactobacillus fermentum ME3, mis hävitab düsenteeria, salmonelloosi ja ateroskleroosi... Põllumajanduses Silo valmistamisel Mügarbakterid küntakse mulda. Biotõrje (taimekaitsevahendid) - seentest saadud ensüümid peletavad putukaid ja seenhaigusi. - feromoonidega meelitatakse kahjurid lõksu bakteritoksiin (Bt-toksiin on parim) tapab putukaid selektiivselt ja inimesele mõju ei avalda. Tööstuses Bioplast laguneb looduses kiiremini. Biogaas prügimägede lagundamine bakterite abil Bakterid lagundavad prügimäed alkoholiks. B. toodavad ämblikuniiti üli...
mädavilllöövet ja sarlakeid. Enterokokid (Enterococcus) elavad igaühe soolestikus, kuid teatud tingimustes on nõrgestunud organismile ohtlikud tõvestajad: kuseteede nakkused, südamelihasepõletik, meningiit, mädased põletikud. On antibiootikumidele vastupidavad ja resistentsus areneb kergelt. Reovee puhastamine Aktiivmuda helbed koosnevad bakterirakkudest ning anorgaanilistest ja orgaanilistest osakestest. Suurte aktiivmuda helveste sisemuses on hapniku kontsentratsioon madal ja see on elupaigaks anaeroobsetele bakteritele. Kokku on leitud üle 300 eri bakteri liigi. Aktiivmuda osakeste baktereid iseloomustab kiire kasv ja suur metaboolne aktiivsus: Pseudomonas, Enterobacter, Flavobacterium, Zooglea, Sphaerotilus. Nitrifitseerivad bakterid:Nitrosomonas, Nitrobacter. L isaks bakteritele leidub aktiivmudas veel algloomi (ripsloomad, viburloomad, amööbid).
RAKENDUSBIOLOOGIA Koostas Kersti Veskimets Funktsionaalne toit … toidule on lisatud midagi, et see parandaks inimese tervist. Biokeefir, biojogurt – lisatud probiootilisi baktereid, mis parandavad seedimist, immuunsüsteemi. “Hellus” sisaldab Eestis patenteeritud Lactobacillus fermentum ME-3, mis hävitab düsenteeria, salmonelloosi ja ateroskleroosi… Ka meditsiin kasutab biotehnoloogiat juba terve sajandi • Antibiootikumid seentest ja bakteritest (penitsilliin ja etratsükliin) A. Fleming avastas penitsilliini 1929.a • Alkaloidid, mida kasutatakse Parkinsoni tõve ja migreeni raviks. Põllumajanduses • Silo valmistamisel • Mügarbakterid küntakse mulda. • Biotõrje (taimekaitsevahendid) – - seentest saadud ensüümid peletavad putukaid ja seenhaigusi. - feromoonidega meelitatakse kahjurid lõksu - bakteritoksiin (Bt-toksiin on parim) tapab putukaid sel...
2CaCl2O + 2H2O = Ca(OH)2 + 2HOCl + CaCl2 Tekkinud kloorishape HOCl on ebastabiilne ja laguneb soolhappeks ja hapnikuks: HOCl= HCl + O Vaba hapniku aatom hapendab bakteri raku protoplasmas olevaid aineid, mille tulemusena mikroobid hävivad. Samasugust toimet avaldab ka vahetult kloor. Cl2 + H2O HCl + HOCl Kloori mõju tagamiseks vajalik kontakti aeg ( 15-30 min) ja jääkkloori sisaldus väh. 0,2 mg/l. Kloorimist kasutatakse ka kanalisats. puhastamiseks, klooritakse ka aktiivmuda settimise parandamiseks, paremaks rasva eemaldamiseks. Oht tekitada kahju veekogudele. Osoonimine- segatakse (barboteeritakse) reovett osooniga (O3),Osooni doos tuleb määrata katseliselt. Sobiv kasutamiseks tööstusvete korral. Kloorimisest 20-50 % kallim. Kiiritamine -Kiiritatakse kas UV-kiirtega või - kiirtega. Esimesel juhul paigutatakse desinfitseeritava reovee voolusesse või selle kohale madalrõhulised argoon-elavhõbelambid (253,7
levinud biopuhastusprotsess. Eelpuhastatud ja eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse, mis on protsessi tähtsaim osa. Siin reovesi kontakteerub akiitvmudaga (täpsemalt mikroorganismide biomassiga). Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aerotankist juhitakse aktiivmuda järelsetitisse, kus muda settib. Settinud muda pumbatakse tagasi aerotanki, millega hoitakse muda kontsentratsioon piisavalt kõrge. Seda muda nim tagastusmudaks. Aktiivmuda tähtsamad tööparameetrid on mudakoormus, muda vanus, hapnikutarve ja mudaindeks. Mudakoormus – ööpäevane siseneva lahustunud toitainete hulga ja muda hulga suhe Muda vanus – muda viibeaeg biopuhastis ööpäevades Hapnikutarve – hapniku sisaldus. Mudaindeks – muda settimisarvu ja muda tahke aine sisalduse suhe
Keskkonnakaitse on ühiskonna , organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimeste vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse ülesanded: · Kuidas ennetada reostus? Kuidas vältida? Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toimumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Säästev ( jätkusuutlik) areng on areng mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastavalt nende vajadustele. Säästva arengu kontseptsioon : · Tähistab säästlikkust kolmel alal- keskkonna, majanduse ja kogukond · Kui areng on säästev, siis innustab see kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse austusega. Säästva arengu printsiibid: · majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas. Eesmärgiks on ...
RAKENDUSBIOLOOGIA Fundamentaalteadused ja rakendusteadused Fundamentaalteadused püüavad välja selgitada loodusseadusi. Rakendusteadused otsivad avastatud loodusseadustele kasutamisvõimalusi. Tooge näiteid, kus sellest kasu saab? Bioloogias on samuti... fundamentaalteadused ... ja rakendusteadused... BIOTEHNOLOOGIA rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Peamiselt bakterid, seened, GM- loomad ja taimed. Biotehnoloogia eelised: Säästab energiat Vähem ja kahjutud jäätmed Odav tooraine ja puudused: Ajakulu vastavate organismide leidmiseks, kasvatamiseks. Tundlikkus keskkonnategurite suhtes. Noored "biotehnoloogid" Tallinna Tehnikaülikooli Loodusteadustemaja õppelaboris Mida toodetakse biotehnoloogiliselt? Toiduainetetööstuses juba sajandeid: juust, kohupiim, jogurt jt. piimatooted. köögiviljade hapendamine (kurk, kapsas, seene...
Keskkonnakaitse on ühiskonna , organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimeste vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse ülesanded: · Kuidas ennetada reostus? Kuidas vältida? Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toimumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Säästev ( jätkusuutlik) areng on areng mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastavalt nende vajadustele. Säästva arengu kontseptsioon : · Tähistab säästlikkust kolmel alal- keskkonna, majanduse ja kogukond · Kui areng on säästev, siis innustab see kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse austusega. Säästva arengu printsiibid: · majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas. Eesmärgiks on ...
VEES OLEVA HAPNIKU SISALDUST ON VAJA SUURENDADA EHK TEISISÕNU ON VAJA AERETEERIDA BASSEINIDES OLEVAT REOVETT, SEST ORGAANILIST AINET LAGUNDAVAD MIKROORGANISMID NAGU BAKTERID, SEENED - KES VAJAVAD HAPNIKKU. SEL JUHUL ON TEGEMIST AEROOBSE LAGUNDAMISEGA. PEALE AEROOBSETE BAKTERITE OSALEVAD JA TÕSTAVAD LAGUNDAMISE PROTSESSI EFEKTIIVSUST ANAEROOBSED BAKTERID . BIOLOOGILISEST PUHASTUSETAPIST VOOLAV VESI EDASI JÄRELSETITITESSE, KUS AKTIIVMUDA SETTIB NING PUHAS VESI VOOLAB VÄLJA REOVEEPUHASTIST. BIOLOOGILISELT PUHASTATUD VEEST SAAB VEEL TÄIENDAVALT EEMALDADA FOSFORI- JA LÄMMASTIKUÜHENDEID, ET VÄHENDADA VEEKOGUDE REOSTUMIST BIOGEENIDEGA. BIOGEENIDE 2 NAGU FOSFAATIDE, NITRAATIDE, NITRITITE, AMMOONIUMSOOLADE SUUR KOGUS PÕHJUSTAB VEEKOGU RIKASTUMIST TOITAINETEGA EHK EUTROFEERUMIST
mineraalseid toiteaineid. Süsiniku allikaks on orgaanilised ühendid,mida nad lagundavad. Vajalik energia saadakse päikesevalgusest või keemilistest redoksreaktsioonidest. Organismid on jaotunud nende hapnikutarbe järgi: aeroobsed- vajavad molekulaarset hapnikku ainevahetuses. Anaeroobsed- kasutavad mingit muud ühendit. Vastavalt vaba molekulaarse hapniku olemasolule jagatakse bioloogilised protsessid aeroobsed ja anaeroobsed. Lisaks jagatkse protsessid tehniliselt teostuselt: aktiivmuda protsessid- mikroobid vees vabalt ujuvas olekus. Biokile protsess- mikroobid kinnituvad tahke kandja või töäiteaine pinnale. Biotiigid- looduses avatud tiigid. Vajalik hapnik saadkse otse õhust ja tiigis arenevate vetikate fotosüneetsi tulemusena. Tiigis esineb mikrooragismide ja vetikate sümbioos. Põhjakihis on anaeroobne keskkond. Reovee puhastamine pinnasesse juhtimisega: imbväljakud, niisutusvälakud, pinnasfiltrid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
